väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005 aastaga 1,2% võrra d) kasvas 2006. aastal 2% võrra võrreldes 2005. aastaga 10. Näitena kasutame Itaalia veini, mis maksab 10 eurot. Kui dollari otsene kurss euro suhtes on 1,0 ( 1EUR=1USD), siis veini hind dollarites=........ ,kui vahetuskurss on 1,1 siis hind =....... . Eelmises punktis toodud dollari kursi muutuse kohta võib öelda, et dollar odavnes/kallines euro suhtes. Selline dollari kursi muutus soodustab/takistab Itaaliast veinide importi USAsse.
devalveerimine oli aidanud kaasa Eesti majanduse väljumisele ülemaailmsest majanduskriisist ja soodustanud Eesti kaupade konkurentsivõimet maailmaturul. Järgmiseks oluliseks verstapostiks meie rahaajaloos oli Eesti ebaseaduslik liitmine Nõukogude Liiduga 1940. aastal ja rubla tagasitulek. Veidi aega olid rubla ja kroon kõrvuti käibel ja alates 1941.a märtsist kehtis ainult Nõukogude rubla. Kehtestatud vahetuskurss oli 1 kroon = 1,25 rubla. Uus riigikord tõi inimestele palju kahju: kaotati oma hoiused, elatustase langes järsult ning rahva hulgas tekkis puudus ka kõige tavalisematest kaupadest. Seda jäi pikkadeks aastateks sümboliseerima rubla. 16. detsembril 1947. aastal kuulutati Nõugogude Liidus välja rahareform, millest rahvast ette polnud hoiatatud. Kahe päeva pärast ilmus lehes teade, mille järgi tuli kogu raha vahetada uute kupüüride vastu 22. detsembriks. Sisuliselt oli
Viimane tööturuuuring näitab, et tööhõive tase kasvab. Vabu töökohti on rekordilisel hulgal ning palk tõuseb, erasektoris näiteks rohkem kui 6 protsenti. Mure palgataseme pärast sundis keskpanka tõstma intressimäära juunikuus 7,5 protsendile. Hoolimata sellest, kas keskpank suudab ilma intressimäärade edasise kasvuta hoida inflatsiooni määratud tasemel või mitte, mõjutab see naela kurssi. 1980. aastal said sakslased õppetunni, mis näitas, et raha tugev vahetuskurss üksi ei aita inflatsiooni tasakaalus hoida. Suur osa hinnatasemest sõltub teenindussektorist, mis ei puutu kokku rahvusvahelise konkurentsiga, kuid toodab kaks kolmandikku rahvuslikust koguproduktist. Seetõttu talitas Inglise Pank kodumaiseid intressimääru tõstes õigesti, praegu valmistab muret vaid see, et kui naelakurss peaks järsult langema, tõusevad tootjahinnad, mis omakorda kergitavad järsult hulgihinnaindeksit.
a. 19. Eelarve puudujäägi ja riigivõla olemus a. Eelarve puudujääk – kulud ületavad tulusid b. Riigivõlg – Eelarve kulude-tulude tasakaalustamiseks kasutavad valitsused sageli laenamist. Laenamine tekitab riigivõla, mis paljudel riikidel moodstab tähelepanu väärse summa võrreldes sisemajanduse koguprodukti mahuga. 20. Mis on ujuva ja fikseeritud vahetuskursi erinevus? a. Ujuv vahetuskurss – valuuta hind, mis kujuneb vabalt, valuuta nõudmise ja pakkumise tasakaalu tulemusena; pidevalt muutuv. b. Fikseeritud vahetuskurss – rahasüsteem, milles keskpank on sidunud koduse raha väärtuse mõne teise valuuta väärtusega või väärismetalli kogusega. 21. Mis on devalveerimine ja mis revalveerimine? a. Devalveerimine – alandatakse oma valuuta väärtust välisvaluutades. b. Revalveerimine – fiks
Keskpank mõjutab intresse ning intresside tase määrab investeeringute mahu. Keskpangal tuleb tihti lahendada dilemma: kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Selle vältimiseks kehtib keskpangal majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia (esmalt hindade stabiilsus). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes . 1 euro=15.64 EEK. Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. St kogu käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Eesti Pank ei
· Kuni 1918 valitsejariigi raha · 1918 eesti Mark · 1928 Eesti kroon · 1940 Vene rubla · 1941 idamark · 1944 Vene rubla · 1992 EEK · 2011 EURO 8. Maastrichti kriteeriumid. · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
14) Netoekspordi leidmine, Nx = eksport- import, positiivne siis on hea aga kui negatiivne siis riigil oleks endal võimalik tootmist rakendada sinna. 15) Inflatsioon, laiaulatuslik hinnatõus. Languslõhe, ulatuslik kasutatud ressursside piiratus. 16) Googelda...... 17) Fiskaalpoliitika põhimõjud - ressursside kasutus, aeg, maailmavaated, võimulolev valitsus 18) Riigivõlg – riik saab võlgu olla teistele riikidele, Euroopa Liidule.(Eestis üsna väike) 19) Ujuv vahetuskurss – vahetuskursi suurus muutub, lähtuvalt nõudlusest ja pakkumisest.(euro) Fikseeritud vahetuskurss – kindel ja konkreetne nõudlus ja pakkumine.(rubla) 20) Devalveerimine on rahaväärtuse langetamine, teise valuuta suhtes. Revalveerimine on rahaväärtuse tõstmine, teise valuuta suhtes. Majandusühendus on majandusliku koostöö organisatsioon. See on rühmitus majandusühendusse ühinenud riikidest. Meile kõige tuttavam näide on Euroopa Liit ning selle liikmesriigid.
NORRA Fjordide ja trollide maa Tere tulemast kontrastide maale! Sissejuhatus 1. Üldinfo 2. Kesk-Norra 3. Põhja-Norra 4. Mida teha Norras 5. Mõned vajalikud norrakeelsed väljendid 6. Kliima 7. Söök ja jook Norras ÜLDINFO Riik:Norra Kuningriik (Kongeriket Norge) Pindala:323 802 km² Rahvaarv: 4 950 000 inimest (juuli 2011.a.) Riigikeel:ametlikud keeled - norra keel (bokmål ja nynorsk), kuues kohalikus omavalitsuses ka saami keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea:Kuningas Harald VValitsusjuht:peaminister Jens Stoltenberg (alates 17.10.2005) Pealinn:Oslo 590 041 elanikku, pealinna regioonis (Stor-Oslo-regionen) 1 422 442 elanikku juuni 2010 Rahaühik:Norra kroon, NOK (norra k. krone või krona), 1 kroon = 100 ööri (øre) Vahetuskurss:1 EUR ~ 7,86 NOK; 1 EEK ~ 0,5 NOK (22.12.2010) Kesk-Norra Põnevaid maastikke pakkuv piirkond, alustades hommikul oma teekonda Oslo fjordi kaldalt võite olla kolme tunni p...
· Intress on tasu raha kasutamise eest. · Mida kõrgem risk seda suurem intress INTRESS · Kodulaen 5-10%, pikk, tagatis maja · Krediitkaart 16-20% aastas · SMS laen( jube intress) aastas. 15. Maksebilanss näitab kui palju raha tuli riiki sisse ja kui palju läks välja. · Jaguneb : jooksevkonto (kaupade / teenuste muutus) ja kapitalikonto (raha liikumine) · Jooksevkonto ülejäägiga või puudujäägiga (defitsiit) · Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika · Finantsvahendus kinnisvara- ja muu äriteenindus
Mõne majanduse heaolu võib inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal teise oma väheneda. Näiteks võin tuua pangalaenu, mille tagasimaksmine väheneb inflatsiooni võrra , säästud kaotavad aga oma väärtuse. Riigil on oma roll mõjutamaks inflatsiooni suurust järgides Maastrichti kriteeriumeid. Riigi rahandus, valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada
DEEBETIS kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja (N.: import ja välismaiste väärtpaberite ost); KREEDITIS kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood antud riiki (N.: eksport, intresside ja dividendide saamine ning kodumaiste finantsvahendite ost väliskodanike poolt). Kui KREEDIT >DEEBET, on riigil tegemist maksebilansi ülejäägiga; kui DEEBET >KREEDIT, on riigil tegemist maksebilansi puudujäägiga. 13.2 VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht rahvuslikku valuutat teise rahvusliku valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. Vahetuskurss võib olla: 1. UJUV so. vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumise vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta; 2. FIKSEERITUD so. vahetuskurss, mille korral määrab riik oma rahale kindla
Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes.Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu väljastada ning rahapakkumine väheneb. Reservimäära alandades saab keskpank rahapakkumist suurendada. Eesti rahapoliitika: Eesti Pank kasutab otsest osalemist valuutaturul, müüb pankadele konverteeritava välisvaluuta eest Eesti kroone ning Eesti kroonide vastu konverteeritavat välisvaluutat. Raha hind ehk vahetuskurss on seejuures fikseeritud. Sellist tegutsemist eeldab valuutakomiteele tuginev rahasüsteem. Eesti Panga peamine rahapoliitika vahend on kommertspankadele pakutav välisvaluuta ostumüügi Püsivõimalus. Eesti Panga väljastatud tegevuslitsentsi omavatel krediidiasutustel on õigus teha Eesti Pangaga piiranguteta ostu- ja müügitehinguid Eesti krooni ja välisvaluutade (hetkel 10 erineva vääringu) vahel. Sellega tagatakse krooni ja euro vaheline vahetuskurss 1:15.6466.
suurendab see investeeringute arvu ja majandus kasvab. Kui intressid on kõrged, loobuvad ettevõtted investeerimast ja majanduse arengutempo aeglustub. Seega tuleb keskpangal lahendada tihti dilemma-kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada kiiremat arengut kõrgema hindadega. Keskpankade põhikiri ütleb, et esikohale peab seadma hindade stabiilsuse. 3)Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemid. Seda iseloomustavad tunnused: *Fikseeritud vahetuskurss *Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega *Valuutat on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. 4)Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada
Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse) Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid) Eesti rahapoliitika baseerub VALUUTAKOMITEE SÜSTEEMIL, mida iseloomustab: · Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes · Eesti panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega · Eesti valuutat on võimalik vahetada igal ajal välisvaluutavastu Fiskaalpoliitika Eesti fiskaalpoliitika eesmärgiks on soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskliima arenguks. (vastutab rahandusministeerium) Riik püüab toetada majanduse arengut ning vältida tööpuudust). Peamine vahend on eelarvelised kulutused ja maksud
2. Mis on teooria mis edendasid odava võivad toota kaupu Ricardo oma riigis ning asjaolus, et ressursid hakkab eksportima aluseks… mis loob tooraine sissevedu, ja teenuseid erineva tähelepanekust, et immobiilne või tootmistegurid kapitalimahukaid väärtust? lisaväärtuse andmist efektiivsusega kaupade vahetuskurss rahvusvahelisel pole homogeensed, kaupu ja töökülluslik kohalikus tööstuses tuleneb kahest riik hakkab ning lõpptoodangu aspektist: nende eksportima
Raha juurdetrükkimine suurendab valuuta pakkumist maailmas ja põhjustab selle vahetuskursi nõrgenemist. Kui valuuta pakkumine äkki kasvab, tekib inflatsioon ning nõudlus selle valuuta järele teistest riikidest vähenema. 3. Intressimäärade erinevused. Kui intressimäär tõuseb, võib nõudlus selles valuuutas välja antud finantsvarade vastu suureneda. Võib tugevneda ka valuuta ja muutuda vahetuskurss. 4. Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest on maksebilanss
saavutamisele. 14. Eurosüsteem Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 15. Maastrichti kriteeriumid Euroga liitumisel tuli liikmesriigil täita nn „Maastrichti kriteeriumid“, mis olid: • Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. • Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
jaoks. Teiselt poolt, kuigi eurovaluuta üle pole spetsiifilist kontrolli, peavad pangad ometi olema maksevõimelised ning eurovaluuta varad ja kohustused on osa üldistest varadest ja kohustustest. Eurovaluuta turu suurust on küllalt raske määrata. Osalt sõltub see sellest, kas vaadeldakse turu kogu- või puhassuurust (gross or net). Viimase puhul on vaatlusest elimineeritud pankadevahelised. 40) Vahetuskurss on ühe riigi valuuta hind väljendatuna mingi teise riigi valuutas. Sõltuvalt erinevatest lähenemisaspektidest kujunevad erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid. 1. Administreerimise tase · ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; · fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte.
Miks? Balti riigid olid tihedamalt seotud ühtse NL majandussüsteemiga, neil oli veel vähem majanduslikku iseseisvust kui Euroopa sots. riikidel: puudus oma raha ja pangasüsteem, puudus oma väliskaubandus, lisaks puudus täielikult eraomand. 9. 2002 ületas Eesti reaalne SKP 1990 aasta taseme. Miks need kaks perioodi ei ole siuliselt võrreldavad? Arvustuslikku probleemi ei ole, ehk metoodika on sama, samuti on tegemist reaalse näitajaga ehk ka inflatsioon ning vahetuskurss või erinev valuuta ei mängi rolli? Võrdleme võrreldamatuid, ehk siis see mida toodeti 1990 plaanimajanduse tingimustes, erines kardinaalselt sellest, mida toodeti 2002. Hüviste sortiment oli põhimõtteliselt muutunud. Selline sortimendi muutus oli Eestis kindlasti suure kui näiteks Soomes, kus üleminekut ühelt süsteemilt teisele ei toimunud Lisaks siia ühe joonise rikkuse (SKP per capita) ning rahulolu ja õnnetunde seose kohta
Mikro ja makroökonomika 1. Põhiline uurimisobjekt on kogu ühiskond ning selle ressursside kasutamise hulk inimeste vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on siss...
Nt krediitkaardipettuste laine suurendab nõudlust (sula-)raha järele Rohkem sulrahaautomaate või interneti/mobillimaksete levik vähendavad (sula-)raha nõudlust IS-LM kogunõudlus Siiani oleme kasutanud I LM mudelit selleks, et analüüsida lühiperioodi (hinnad on fikseeritud) P muutus nihutab LM-i ja seega mõjutab ka Y väärtust Kogunõudluse kõver kajastab neid muutusi hinnas ja kogutoodangus V loeng IS-LM mudel avatud majanduses: Mundell-Flemingi mudel Ujuv ja fikseeritud vahetuskurss ● Ujuva vahetuskursi korral määrab vahetuskursi valuuta nõudluse ja pakkumise vahekord, kurss sõltub üldistest majandustingimustest ● Fikseeritud vahetuskursi puhul kaupleb keskpank valuutadega kindlaks määratud hinna alusel Kui kodumaised intressid muutuvad erinevaks rahvusvahelisest intressist, hakkab kapital vastavalt kas riigist välja või riiki sisse voolama. KEskpanga käitumine sõltub vahetuskursi režiimist Eelarvepoliitika õppetunnid
- laenud - hoiused (deposiidid) - väärtpaberitehingud Deebetis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja. Import ja välismaiste väärtpaberite ost on riigi maksebilansis deebetina. Kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena rahavood liiguvad riiki sisse. VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht valuutat teise valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas (valuutades). Vahetuskurss võib olla ujuv ja fikseeritud: · Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta. Kui välisvaluuta kodumine hind tõuseb, toimub valuuta odavnemine. Teiselt poolt, valuuta kallinemine on välisvaluuta kodumaise hinna alanemine.
USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid
idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid
4. Eeldame, et väike, avatud majandusega riik alustab tasemelt, kus kaubandusbilanss on tasakaalus. Kui kodumaine valitsus suurendab tulumaksu määra, siis toob see ilmselt kaasa liikumise kaubandusbilansi sufitsiidi poole ning kapitali netoväljavoog muutub positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks: suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne
ülekannete summa, millele on liidetud välisriikide investeeringud (st raha sissevoog), on suurem kui kaupade ja teenuste impordi väärtuse, välismaale makstud teguritulude ja ülekannete ning välismaale tehtud investeeringute summa (st raha väljavoog). Järelikult keskpanga välisvaluuta reservid suurenevad. Maksebilansi puudujääk(defitsiit) põhjustab ühtlasi välisvaluuta reservide vähenemist. Majandusteadlased teevad vahet kahe vahetuskursi vahel: nominaalne vahetuskurss ja reaalne vahetuskurss. Nominaalne vahetuskurss(nominal exchange rate) on kahe riigi valuuta relatiivne ehk suhteline hind. Reaalne vahetuskurss(real exchange rate) on kahe riigi hüviste suhteline hind. Reaalne vahetuskurss näitab kui palju ühe riigi hüviseid saame müüa või osta teise riigi hüviste eest. Kasutatakse ka mõistet terms of trade, see tähendab kaubavahetusolud. Reaalne vahetuskurss (epsilon) võrdub nominaalne vahetuskurss e korrutatud kodumaise kauba
täispalgaga puhkust (paljudel juhtudel ka rohkem). Keskmine palk täiskohaga tööstustöölisel on 240 000 SEK-i aastas. Umbes 30-35% nominaalsissetulekust läheb maksudeks, seetõttu viib tööline koju ligi 160 000 SEK-i aastas. 5 3. MAJANDUS Rahvusvaluuta: Rootsis käibivaks rahaühikuks on ujuva vahetuskursiga Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Vahetuskurss: Viie viimase aasta jooksul on SEK'i vahetuskurss EEK'i suhtes kõikunud vahemikus 1,49 EEK/SEK kuni 1,93 EEK/SEK. Septembris 2003 oli Rootsi krooni vahetuskursiks 8,09 SEK/USD ning 9,07 SEK/EUR. Maksebilanss: Rootsi on väike riik, mistõttu sõltub ta suuresti väliskaubandusest. Arvestades Rootsi suhteliselt väikest elanike arvu (0,2% maailma elanikkonnast), langeb samas selle arvele üllatavalt suur osa (ligi 2%) maailma kaubandusest. Peale üheksa aasta pikkust jooksevkonto defitsiiti jäämist ja finantskriisi 1990'date alguses, näitas
Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega selle all käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab raha ostujõu säilitamist ning soodustada riigi majanduse kasvu. Seda viib ellu keskpank, kus reguleerib raha pakkumist (käibeoleva raha hulk) või raha hinda ehk intresse. Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil 3 tunnust: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega, valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev kui ka kapitalkonto tehinguteks. Valuutakomitee rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud
Laenusaajat eelnevalt informeerib. 2.2. Makse tasumisel Laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, siis tähtajaks tasumata intressid alates varasemast võlgnevusest ning seejärel tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest. Märkus: Kui soovitakse laenu anda Eesti kroonides, tuleks kuni Eesti üleminekuni eurole lisada lepingusse alljärgnev tingimus: 2.3. Juhul, kui Lepingu täitmise ajal kaob käibelt Eesti kroon või muutub Eesti krooni vahetuskurss euro suhtes võrreldes Lepingu sõlmimise päevaga, arvestab Laenuandja Lepingu järgsed maksed ümber lähtudes põhimõttest, et laenusumma, intressi ja muude Lepingus kokkulepitud maksete ja tasude suurused ümberarvutatuna eurodesse (suhe Lepingu sõlmimisel 1 EUR = 15,6466 EEK) oleksid Lepingu sõlmimise päeval ja Lepingu järgse makse tasumise päeval samaväärsed. Laenuandja väljastab Laenusaajale sellisel juhul uue laenusumma ja intresside tasumise
valuutaturgu kui üht valdkonda, kus riigi majandus sõltub kaubavahetusest ehk ekspordist-impordist. Riigipanga valuutavarud on otseses sõltuvuses väliskaubandusbilansist ja vastavalt vajadusele ostetakse juurde või müüakse välisvaluutat valuutaturul -- tavaliselt maaklerfirma teenust kasutades. · Rahvusvaheline valuutaturg FOREX (inglise foreign exchange market) kujutab kohta, kus teostatakse, kindlaksmääratud tingimustel (summa, vahetuskurss, ajavahemik) ostu-müügi tehingud. Valuutaturud: · spot-turg ehk hetketurg, kus tehingud (spot-tehingud) ja tasumine teostatakse samal aja hetkel ja/või kuni 2 päeva ja turul kehtiva kursiga. · forward-turg ehk tulevikuturg, kus kauba- või valuutatehingud (forward-tehingud) teostatakse tulevikus kokkulepitud hinna ja forvardi kursi alusel. Näiteks: täna sõlmitakse leping osta vastav kogus dollareid, kauba katteks, alles kuu aja pärast aga
a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0-st kuni 2,25%-ni; · krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Hiljem 1.jaanuaril tuli kasutusel euro. 11 riiki võttis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001. aastal)
jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). 3 Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute omavaheline vahetuskurss võis kõikuda 0-st kuni 2,25%-ni; · krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Hiljem 1.jaanuaril tuli kasutusel euro. 11 riiki võttis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001. aastal)
Saavutada hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele. Hinnastabiilsuse saavutamine Maastrichti kriteeriumid - riigi rahandus – valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKP-st või lähenema sellele mõõduka kiirusega. - Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi eiro suhtes stabiilsena - Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. - Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
nimetatud Lepingu punktis 2.2., tasub Üürnik selle eest vastavalt Lepingus sätestatud korrale juhul, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 2.4. Üürnik on kohustatud tasuma Üüri üks kord kuus jooksva kuu kaheksandaks (8) kuupäevaks. 2.5. Üürnik tasub eelmise kuu Kõrvalkulude eest järgneva kuu kahekümnendaks (20) kuupäevaks. 2.6. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus kaob käibelt Eesti kroon või muutub Eesti krooni vahetuskurss Euroopa Liidu euro suhtes võrreldes Lepingu sõlmimise päevaga, arvestatakse Üüri summa ümber eurodesse või muudetakse seda eesti kroonides, kusjuures aluseks võetakse kurss 1 EUR = 15,6466 EEK. 2.7. Üürnik maksab viie (5) kalendripäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Üürileandjale Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 3 (kolme) kuu üürisumma ulatuses, s.o summas kaheksa tuhat (8000) krooni (edaspidi nimetatud Tagatisraha).
MAJANDUSTSÜKLID. KOGUNÕUDLUSE-KOGUPAKKUMISE MUDEL Majandustsüklite klassfikatsioon pikkuse järgi 1 · Pikad äritsüklid. J. Schumpeteri1 innovatsiooniteooria kohaselt tekivad iga 40-60 a järel innovatsioonipuhangud, mida nimetatakse Kondratjevi laineteks. Innovatsioon on Schumpeteri järgi kas uute ja oluliselt erinevate toodete turule toomine, uute tootmismeetodite kasutuselevõtt või uue turu avamine. Kaasaegne innovatsioonilaine avaldub nn uue majanduse näol. Uus majandus on majandussüsteem, mis baseerub nüüdisaja infotehnoloogia saavutustel, mille abil muutuvad kardinaalselt firmade ärivõimalused ja tööviljakus suureneb hüppeliselt. Uue majanduse tunnused: - infovahetuse kiirus suureneb oluliselt; - uue majanduse ettevõtted rakendavad paindlikke juhtimismeetodeid; - tarbijaskonnale pakutakse just neile sobivaid tooteid ja teenuseid; - laovarud ja nendega seotud kulud vähenevad. · Keskmise pikkusega äritsük...
Nii sai USA dollar maailmarahaks. 15. Maastrichti kriteeriumid 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro. Maastrichti kriteeriumid: 1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. 2) Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. 3) Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 4) Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme
Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 111.2 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = ...
kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastatav ,,Euro kasutuselevõtu aruanne" ( juuli 2009). Maastrichti kriteeriumid jagunevad: riigi rahandus, vahetuskurss, hinnastabiilsus, intressimäärad õiguslik lähenemine. Riigi rahanduse puhul on oluline, et valitussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst ja valitsussektori võlg peab olemas väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Eesti Panga aruandest ( juuli 2009, 9-10) selgub, et kui aastatel 2002-2007 oli Eesti valitussektori eelarve olulises ülejäägis ( ulatudes keskmiselt 2-3 protsendini) ja tänu sellele
xxxxxx xxx xxx klass NORRA RIIGI RAHVASTIK Referaat Juhendajad: Vanemõp. xxxxx xxxxx 2016 1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis. Skandinaavia ristil on vertikaalne ristiosa keskjoonest nihutatud lipu vardapoolsele osale. Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp. (Foto: Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 2. Norra riigivapp. (Foto: Norra ametlik kodulehekülg) Norra riigivapp (vt joonis 2) on üks Euroopa vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vas...
eek.ee/download.php 4 2. RAHA AJALUGU Ammustest aegadest on väärismetallid kuld ja hõbe olnud populaarseimad rahavormid. Kuid rahana on kasutatud ka vaske, teokarpe, pärleid, nahku jms. Aegade jooksul on otsitud ühtset etaloni kaupade väärtuse hindamiseks. Pikka aega oli selleks mõõdupuuks kuld. Kullastandard seisnes mitmete riikide keskpankade poolt kehtestatud süsteemis, kus oma valuuta vahetuskurss oli kulla suhtes fikseeritud. Kullastandardi kasutamiseks ei olnud vaja riikidevahelisi kokkuleppeid. Kullastandardi ristiisaks võib pidada Inglismaa rahapaja juhti Sir Isaac Newtonit, kes oli rohkem tuntud füüsikuna, kuid kes hakkas juba 18. sajandi alguses raha vahetatavust väljendama sellega ostetava väärismetalli kogusega. Newton pidas väga tähtsaks raha ostujõu mõõtmist. Seda mõõdeti püsiva vahetuskursiga, mis tulenes iga maa valuuta kullasisaldusest ning
Peale majanduskriisi tegeles Eesti sellega, et eksporttoodengut mitmekesistada ja eksporditurgude geograafiat laiendada. See pidi hajutama liigset turgude ja kaupade kontsentreerumisest tekkinud riske. Tähtsaimateks väliskaubanduspartneriteks said Ameerika Ühendriigid, NSV Liit, Rootsi, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia. (Eesti Vabariigi... 2017) Sealt edasi tekkisid suuremad muutused peale taasiseseisvumist, 1991. aastal. Alates aastast 1992 kehtis Eestis fikseeritud vahetuskurss. Samal aastal muutus ka Eesti väliskaubanduse geograafiline jagunemine radikaalselt. Hakati ümber orienteeruma lääne turule, mis ei olnud lihtne ning enamus tootjaid ei olnud selleks valmis. Selles protsessis oli Soomel oluline roll, kuna Soomel olid teadmised lääne turgude kohta ning Soome täitis ka vahendaja rolli Eesti ettevõtjate jaoks. Samuti kirjutasid 1992. aastal Eesti, Läti ja Leedu alla Balti vabakaubanduslepingule, mis jõustus 1994. aasta aprillis
5) laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul; 6) Eesti Panga intressimäärade kehtestamine; 7) laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele; 8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes. 16.03.2010 5 Valuutakomitee süsteem Valuutakomitee süsteemi tunnused: · fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; · kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; · valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes 16.03.2010 6 2 16.03.2010 Diskussioon · Mis on devalveerimine?
· omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; · ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid kaks faktorit: (1) 16 sajandi Holland oli suhteliselt arenenum kui Inglismaa, kuna Inglismaa eksportis toorainet ja importis tööstuskaupu Hollandist. Vahetuskurss Inglismaa jaoks halvenes pidevalt. Seetõttu osutus kasulikuks eksportida Inglise metallraha ja vermida see Hollandis sealseks rahaks. Varased merkantilistid ei osanud seda nähtust seostada kaubandusbilansi defitsiidiga. (2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida.
• omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; • ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid kaks faktorit: (1) 16 sajandi Holland oli suhteliselt arenenum kui Inglismaa, kuna Inglismaa eksportis toorainet ja importis tööstuskaupu Hollandist. Vahetuskurss Inglismaa jaoks halvenes pidevalt. Seetõttu osutus kasulikuks eksportida Inglise metallraha ja vermida see Hollandis sealseks rahaks. Varased merkantilistid ei osanud seda nähtust seostada kaubandusbilansi defitsiidiga. (2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida.
o Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav o Raha peab olema kerge kaasas kanda o Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel o Raha peab olema jaotatav o Raha on vaid piiratud kogus 5. Raha likviidsuse püramiid o Sularaha o Krediitraha o Jooksev konto o Lüh.ajalised volakirjad o Pik.ajalised volakirjad o Aktsiad o Kinnisvara (materjal) 6. Kullastandardi olemus o rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. o Raha kaetud kullaga 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus o Toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis o Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted, loomanahad, relvad jne. o Esimesed mündid vermiti 1265.a o 14.saj hakati kasutama KA vooramaiseid münte o 1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa) o 1918. , iseseisvumisel, tuli eestile taas omaraha, toimus rahareform ja tuli EESTI MARK, esialgu oli
riigi välisvaluuta reservide suurusele. 10 Eesti rahasüsteem on valuutakomitee tüüpi, seega on Eesti Pangal keskpangana oluliselt vähem võimalusi rahapoliitika teostamiseks. Keskpank Valuutakomitee Pakub sularaha ja hoiuseid Pakub ainult sularaha Fikseeritud või ujuv vahetuskurss Fikseeritud vahetuskurss reservvaluuta suhtes Muutuvad välisvaluutareservid 100 % välisvaluuta reservid Piiratud konverteeritavus Täielik konverteeritavus Situatsioonikohane rahapoliitika Reeglitel põhinev rahapoliitika Viimase instantsi laenuandja Ei ole viimase instantsi laenuandja Sageli reguleerib kommertspankade tegevust Ei reguleeri kommertspankade tegevust
erinevale tasandile. Alumisel astmel on välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 69. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid. Administreerimise tasemest lähtudes: Paindlik vahetuskurss: kujuneb turul vastavalt nõudmisele ja pakkumisele. Fikseeritud vahetuskurss: riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu iseloomust lähtudes: Ostukurss: kurss, millega pank ostab välisvaluutat Müügikurss: kurss, millega pank müüb kindlat valuutat Keskkurss: keskpanka ja kommertspankade vahel teostavate tehingute kursid Tehingu objektist lähtuvalt: Sularahakurss: kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha
paremini. Antud juhul on tegemist friktsionaalse............töötusega. Tema poeg lõpetas ülikooli ja on juba kuu aega otsinud endale elu esimest töökohta. Antud juhul on tegemist friktsionaalse..................................töötusega 19. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks tarbija ja tootja..........hinnaindeksit ja SKP deflaatorit......................... 20. Kui riigis A on fikseeritud vahetuskurss ning antud riigis on inflatsioonimäär kõrgem kui tema peamiste kaubanduspartneritel, siis riigi A eksport suureneb.........................ja import väheneb.............. TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, Iga õige vastus annab ühe p., kokku 10 p. 21. Netoinvesteeringud võrduvad : a) sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon b) koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c) rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon d) tarbimine miinus säästud 22
11. “What a mess,” oigasid Plovdivi rahvusvahelise messi korraldajad, kui Maailma Terviseorganisatsiooni stendi rünnanud huviliste hordid selle ümber ajasid. 4. Kasutage suurt ja väikest algustähte, vajaduse korral ka jutumärke. 1. Võistlus toimub Tamme staadionil, pöörake Riia maanteelt pärast raudteeviadukti kohe vasakule. 2. Sedapuhku olid Rootsi laual Hiina köögi parimad palad. 3. Kuidas on viimasel ajal olnud euro ja Taani krooni vahetuskurss? 4. Ta laskis isegi oma Lõvi tähtkujus sündinud saksa lambakoerale Hermannile horoskoobi koostada. 5. Mida arvad sina Steineri pedagoogikast ja Waldorfi koolidest? 6. Almanahhis Noorte Hääled ei avaldatud tema poeemi “Tuul tuvi tiibades”. 7. “Avatud eesti raamatu” sarjas on ilmunud mitmed Euroopa ja Ameerika mõtlejate artiklikogumikud, näiteks Susan Sontagi “Haigus kui metafoor” kirjastuselt Varrak ja Martin Heideggeri “Kunstiteose algupära” kirjastuselt Ilmamaa. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
