tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati
tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati
Karkass. Karkassiga seotud korruste põrandate pindala. Korrused. Korruste pindala. Katus. Katuse plaani pindala mõõdetult tema välisäärtest, v.a. katuse-akende pind. Katuseaknad. Mõõdetakse üheaegselt katuse pinnaga. Trepid. Arv ja treppide kogu vertikaaIne tõus või trepi pindala plaanil. Välisseinad. Välisseinte pindala, v.a. akna- ja ukseavad. Vundamendi seinad antakse eraldi. Aknad. Ava pindala seinas. Välisuksed. Ava pindala seinas. Siseseinad ja vaheseinad. Siseseinte pindala ilma avadeta. Siseuksed. Nagu välisuste puhul. Metalltarindid. Puudub. Seinte viimistlus. Viimistletav pindala. Põrandate viimistlus. Viimistletav pindala. Katuse viimistlus. Viimistletav pindala. Kaunistused. Puudub. Seadistamine. Tavaliselt puudub, kuid võimalusel võib kasutada igat so-bivat ühikut. Sisemine sanitaartehnika. Sanitaarseadmete või sooja ja külma vee kraanide arv. Küttesüsteemid. Soojahulk kW-des, soojendatava ruumi kubatuur. Gaasisüsteem
Seejärel liiguvad tuumad perifeeriasse, moodustavad seal ilma rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi. Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud (polaarrakud). Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja mikrofilamentide rikkast tsütoplasmast ümbritsetud tuumad, mida koos ümbritseva tsütoplasmaga nimetatakse energiidideks. Rakkude vaheseinad formeeruvad ühtseks blastodermiks alles 14.rakutsüklil, sellega algab asünkroonne lõigustumine. 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon Konnal on holoblastiline radiaalne lõigustumine. Muna sisaldab keskmisel hulgal rebu
Tehke kindlaks töötajate müraga kokkupuutumise ulatus; kontrollige selle vastavust eeskirjades sätestatud piirnormidele. Võtke müraemissiooni piiravaid meetmeid (näiteks isoleerige vibreeriv masin või masinaosa, varustage väljatõmbeseadmed summutitega). Paigutage müraallikad töötajatest kaugemale. Lühendage mürarikastes piirkondades viibimise aega. Müraemissiooni vähendamiseks sulgege seadmed mürasummutusümbristesse. Paigaldage barjäärid või vaheseinad, et takistada heli sirgjoonelist levimist. Määrake kindlaks piirkonnad, kus tuleb kanda kuulmiskaitsevahendeid, ning tähistage need alad kuulmiskaitsevahendeid nõudvate märkidega. Võtke kasutusele sobivad kuulmiskaitsevahendid (pidage nõu töötajate või nende esindajatega). Tagage, et kuulmiskaitsevahendeid tõesti kasutataks. Hoolitsege selle eest, et kuulmiskaitsevahendid oleks tõhusad ja et neid hooldataks korralikult.
72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik? 76. Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor)? 77. Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada? 78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82. Millisel juhul ei mõjuta ruumi uputus trimmi? 83. Kas laeva mahtveeväljasurve auguga laevaruumi uputusel muutub? 84. Miks väheneb püstuvus laevaruumi tahtliku uputuse korral? 85. Miks väheneb püstuvus auguga laevaruumi uputuse korral? 86. Miks tekivad laeva pikitugevust mõjutavad lõikejõud ja paindemomendid? 87. Missugustes ühikutes väljendub lõikejõud? 88. Millises suunas toimivad lõikejõud? 89
diafragma all. ● Kujult nagu põikisuunas poolitatud muna. ● Pehme konsistentsiga parenhümatoosne organ- ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu, stroomasse (sidekoeline toes) on sulandunud elundi põhikude e parenhüüm (koosneb spets.epiteelist, teostab elundi põhifunktsiooni). ● Stroomat moodustav sidekude tiheneb elundit katvaks kihnuks, temast lähtuvad vaheseinad jaotavad elundi sagarateks ja sagarikeks. - strooma kaudu tungivad elundisse verersooned, lümfisooned, närvid. ● Maks asub õhukeses kapslis, on kaetud peritoneumiga. - maks fikseeritakse ülalt poolt peritoneumilt lähtuvate sidemete abil, mis kinnituvad diafragmale - osaliselt toetatakse kõhuõõne organite poolt avaldatava rõhuga. Eristatakse 2 pinda ja kahte serva: 1
Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Aktinomüsteetide hulgas on ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda Actinobacteria kuuluvad ka tuberkuloositekitaja (Mycobacterium tuberculosis) ja difteeriatekitaja (Corynebacterium diptheriae). Puudub rakutuum, hüüfides puuduvad vaheseinad. Kogu aktinomütseedi mütseel on üksainus torukestena hargnenud rakk. Ka on aktinomütseedi hüüfid palju peenemad, kui seenehüüfid (alla 1 µm ja üle 5µm vastavalt). Aktinomütseeridel on ka väga suured genoomid (mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb). Paljudel neist (võibolla enamikul) on lineaarsed kromosoomid. Mõnes neist leiti ka suured lineaarsed plasmiidid. Müksobakterid Müksobakterid on limabakterid, kellel on on omapärane elutsükkel, mille üheks
I. sügoodi (keskel rebu tsentraalses osas paiknev) tuum jaguneb, teeb läbi rea mitootilisi jagunemisi kuni 256 tuumani (iga jagunemine - 8 min) II. tuumad rändavad perifeeriasse, moodustades rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi III. posterioorse pooluse rakutuumad moodustavad enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud IV. 14. rakutsüklil formeeruvad ühtsed rakkude vaheseinad V. üleminek asünkroonsele lõigustumisele, blastodermi moodustumine (hakkab toimuma vastavalt tuuma/tsütoplasma vahekorrale) 2) lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp - poolkuukujuline piirkond marginaaltsoonis, seda läbib I lõigustumisvagu (marginaaltsoon - animaalse ja vegetatiivse pooluse piir, kust algab gastrulatsioon ja mis
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. 42 Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline,
Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit)
Ta on 50ml mahutuvusega pirnikujuline sapireservuaar maksa alumisel pinnal. Elundil eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipöiejuhaks. PANKREAS: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g, millel on nii ekso kui ka endikriinnäärme funktsioon. Pankreas asub risti tagumisel kõhuseinal mao taga. Ta toodab kõiki seedeensüüme. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. Sagarikest väljuvad peened viimajuhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. 42 Pankreases on rikkalikult verekapillaaridega varustatud väikesi endokriinfunktsiooniga rakurühmi. 74-75) Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud elemendid, ülesanded? PEENSOOL: peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline,
· konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid · dekoratiivelemendid karniisid, rosetid · spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid,vaht-ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid. Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Lubi-kips kuivsegud eterniit Asbestivabad kiudtsement-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad
Depressioonikõvera alandamine on pinnasepaisude stabiilsuse suurendamise olulisemaid vahendeid. Alandamise meetmeteks võivad olla paisu sisse ehitatavad mitmesugused filtratsioonivastased tõkked: ekraanid, duumad, diafragmad. Alandab ka rajatav drenaaž nt paisu taganõlva alla (drenaažprisma). Filtratsiooni kiirus=Ohutu filtratsioonikiiruse saavutamiseks tuleb filtratsiooni teekonda suurendada. Selleks rajatakse ehitise seinast lähtuvad ja pinnasepaisu sisenevad diafragmad või vaheseinad. Selliste meetmetega saavutatakse ohutu filtratsioonikiirus. Filtratsiooni vooluhulk=Teades filtratsioonikiirust on lihtne arvutada ka filtratsiooni vooluhulka. Filtratsiooni erivooluhulk (st valem kehtib tasapinnalisele ülesandele) läbi paisukeha arvutatakse Dupuit valemiga 5.8. 18. Pinnasepaisude drenaaž (eesmärk, liigitus, ehitus) Drenaaži ülesandeks on 1.Depressiooni kõvera alandamine (veega küllastunud paisukeha vähendamine) 2
on läbipaistvad elektroodid, kambrikeste taga teisesuunalised elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste sees on fosfor, mis eristab kolme põhivärvi valgust. Pinge andmisel muutub gaas plasmaks ning eraldub ultraviolettvalgus, mis ergastab fosfori elektronid, mille normaalse energiataseme taastumisel eraldub nähtav valgus. Pikslite eri värvi alampunktide vahel on vaheseinad, et vältida naabrite mõjutamist. Erinevalt LCD-st on iga ekraanivälja punkt valgusallikas, vaatenurk on lai ja kujundi kvaliteet väga hea. Ei sobi seisva kujundi näitamiseks ja kulutab väga palju energiat. III 1. Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse.
Soovitud tooni andmaks lisatakse klaasimassile täiendavalt metallioksiide Musterklaas Musterklaaside ehk dekoratiivklaaside valmistamise tehnoloogia on sarnane floatklaasi tootmisele Ühe etapina pressitakse mehhaaniliselt klaasi pinnale muster Musterklaas laseb läbi valgust, aga varjab selle taga olevat kõrvaliste pilkude eest Põhilisteks kasutuskohtadeks on uksed , aknad ja vaheseinad . Lamineeritud klaas Lamineeritud klaas on oma olemuselt mitmekihiline klaas, mis koosneb kahest või enamast klaasikihist Erinevad kihid on spetsiaalse kile või vaigu abil ühendatud tervikuks Klaasi läbipaistvus on sama, mis tavalisel klaasil. Klaas ise lamineerimise käigus tugevamaks ei muutu , küll aga on lamineeritud klaas ohutu ning raskendatud on tema läbimine välise jõu mõjul
*kipstooted on mehaaniliselt suhteliselt kergesti töödeldavad. Kipstoodete puudusteks on nende suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Seetõttu ei saa neid kasutada kandvates konstruktsioonides ja niisketes kohtades (välistöödel ja märgades siseruumides). Mõningate lisandite manustamisega on võimalik kipstoodete veekindlust mõnevõrra suurendada. Tooted: *Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid *Armeeritud plaat *Suuremõõtmelised vaheseinad *Vaheseinaplaadid *Ventilatsioonikanalite detailid *Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) *Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms *Perforeeritud akustilised plaadid *Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 37. BETOONKIVID Betoonkivide all mõistetakse üldiselt
0,16 m2 värvi. Klaasimise maht = kaetav pindala välismõõtude järgi, kusjuures avade pinnad lahut. tapeeditavast pinnast. On olemas teat. tööliikidele vastu võetud TTT (töövõtulepingu teatud tingimused)= nt. müüritöödel m2 või m3 järgi- Kui mõõdetakse m2, siis on soovit. eraldi välja tuua: 1) kuni 12 cm paksune määritus 2) 12-38 cm paksune määritus 3) vahevärkseinad 4) kerged vaheseinad 5) seintevuukimine 6) võlvid Kui mõõdetakse m3: 1) 12 38 cm paksune seinad 2) üle 38 cm 3) postid 4) põhimüüritisega samas ehitusviisis laotavad tugi(elemendid)? 5) müüritud suitsu- ja vent. korstnad Teat. elemente võib arvut. ka tükkides, nt. korstnad või kg-des, nt. sarrusvardad. leht 27 (1.pool) Teine Hoonestuskulud ligilähedase arvest. kataloog, eelkõige m3 arvest, 300 (?), 310 eh, süvend, 320 alused, 330 välisseinad, 331 kandvad
lestmeks. · Südame välimiseks kestaks on epikard e perikardi sisemine leste, mida ümbritseb perikardiaalõõs. Seda omakord katab perikardi välimine leste. Organite ehitusprintsiibid · Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks · Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid Kompaktsed e näärmelised organid · Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. · Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma silmades paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Torujad organid · Kihilise ehitusega - kestad (tunicae), mis omakorda koosnevad kihtidest (laminae). · Eristatakse kolme kesta: · I. Limaskest sisemine (t.intima, t.mucosa) · II. Lihaskest keskmine (t.muscularis, t.media) · III. Adventitsiaalkest välimine (t.adventitia) v.serooskest (t.serosa) Limaskestal eristatakse kihte:
Monotsüüdid kuuluvad organismi makrofaagide süsteemi (MPS). Monotsüüdid ringlevad veres ja kujutavad endast diferentseerumisvõimeliste rakkude reservi. Lümfisõlmed. Iga lümfisõlm koosneb koorest (sisaldab B rakke, spetsiaalseid antigeeni-esitlevaid rakke (antigen-presenting cells, APC)) ja sisemisest säsist (T-, B- ja plasmarakud). Väljaspoolt on ta kaetud sidekoelise kihnuga, millest siirduvad sõlme sisse põrgad, vaheseinad ja põimuvad seal üksteisega võrgustikuks. Nende vaheseinte vahekohtades asetsevad lümfifolliikulid, millest suunduvad säsisse säsiväädid. Säsiväätides leidub rohkesti lümfotsüüte, hemolümfoblaste, plasmarakke. Kõik need vaheruumid, mis jäävad lümfisõlme tema kihnu ja folliikulite ning säsiväätide vahele ja mis on täidetud hõredarakulise retikulaarse sidekoega, kannavad lümfiurgete nimetust. Lümfiurgete seinteks on väga
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu...
Elamu tehnilise seisukorra ülevaatus-uuring erialaekspertide poolt; Korterelamu renoveerimise vajalikkuse tehnilis-majanduslik põhjendus eksperthinnanguna soojapidavuse (energiaaudit) ja hoone elukaare ökonoomika seisukohalt; Renoveerimisprojekti lähteülesanne. Renoveerimisprojekti lähteülesande kinnitab korteriühistu üldkoosolek. Elamu tehnilise seisukorra ülevaatus-uuringu läbiviimine: vundamendid, seinad, vaheseinad, trepid, vahelaed, katusekonstruktsioonid, katusekate, põrandad, aknad, uksed, rõdud, viimistlus, küttesüsteem, ventilatsioon, vesivarustus, gaasivarustus, elektrivarustus, liftid, prügierastus, juurdesõiduteed, haljastus ja muud. Järgmised etapid oleksid: Renoveerimisprojekti lähteülesande koostamine ja projekteerimisotsus; Projekteerimise (võistu) pakkumine; Projekti koostamine, kinnitamine ja renoveerimisotsus;
ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal- tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35 % massi järgi. 45. Kipstooted ja eterniit- Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Lubi-kips kuivsegud 05.05.2014 · Asbestivabad kiudtsement-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka (klass K1 vastavalt EV ST 620-9).
külmakindlam, madala poorsusega, talub kõrget rõhku ja on enamasti lillakas-pruunikas. Tooni andmiseks kasutatakse ka angoobimist pinna katmine heledavärvilise glasuur-kriit-savimassiga ja sellele järgnev glasuurimine. Glasuurimine õhuke klaasjas kiht, mis tekib pinnale kantud ainete põletamisel - see muudab ainet veelgi vee- ja happekindlamaks. Keraamillisi telliseid saab kasutada peaaegu kõikjal: seinte püstitamiseks, interjöör vaheseinad, ahjud ja kaminad (välja arvatud need kohas, kus on otsene kokkupuude tulega), sisekattematerjalid ja siseviimistlus. Naturaalsest toorainest valminud telliste eluiga on võrreldes teiste ehitusmaterjalidega pikem, valmis tellismüür talub hästi järsemaid ilmastikuolude muutusi. Tellisesein neelab päikeseenergiat ja säilitab endas soojusenergiat, mis pärineb majast head isolatsiooniomadused; akustilised omadused suure tiheduse tõttu omavadd tellisseid head helipidavust
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Siseka...
..see on täispuidu eelis. c)formeeruvus- kõigub niiskusel d)soojusjuhtivus- väiksem kui naturaalpuidul. Kreppimine e kantimine- laminaat või melamiin detailide kantide katmine krepplindiga. Betonyp: Tsement puitlaastplaat, mis valmistatakse puidust, tsemendist, kemikaalidest. Plaadi mõlemad pooled on hallid, siledad ja löögikindlad. DIN 4102 klasifitseeritud standart, B1, kui madal süttivus, aeglaselt põlev materjal. Kasutus: välisfassaadide elemendis, aluslaed, põrandad, vaheseinad, lennukite angaarid, kergelt süttivate materjalide laod. 3.Tamm: laialeheline lehtpuu e katteseemnetaim. On rõngassooneline e sooned hästi näha ja aastarõngad selgesti eristatavad. Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega- kuid vahtraga võrreldes säsikiirte tõttu kehvem. Kerge lõhastada, töödelda, aurutada ja painutada, vastupidav, kulumiskindel. Jämedad sooned võivad aga raskendada viimistlemist.
rakus. Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid. Sügoot jaguneb meioosi teel. Tekib neli rändeost, mis kasvavad uuteks niitideks. Kogu elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Caulerpa- merevetikas, millel on substraati mööda roomav, kuni 50 cm pikkune, vahel pikemgi tallus. Välisel sarnaneb risoomiga, millel on lisajuured ja suured lehed. Tallus on otsekui hiidrakk ühtse protoplasti ja paljude tuumade ning kromatofooridega. Talluses puuduvad vaheseinad, kuid esinevad tselluloosist tuginiidid. Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on isogaamne. Kogu elutsükkel möödub diploidses faasis. Meioos toimub enne isogameetide moodustumist. II- klass ikkesvetikad- Conjugatophyceae. Tallus on paljurakuline niitjas või üherakuline, ilma viburiteta. Suguline paljunemine toimub kojugatsiooni teel. Zoospoorid ja gameedid puuduvad. Kreemvetikas- palju
- Tööliigi klassifikaator (SUO) - Kuluartiklite klassifikaator (KL) - Kulupearühmade klassifikaator Esimesed kolm moodustavad süsteemi põhikarkassi, kulupearühmad moodustavad teatava paralleelse klassifikatsiooni aluse. 10 Konstruktiivelementide klassifikaatoril on 10 pearühma (0 kuni 9): 0 – Tellija kulud 1 – Mullatööd ja alused 2 – Vundamendid ja lisaehitised 3 – Karkass 4 – Avad, vaheseinad 5 – Kattetööd, viimistlus 6 – Mööbel, inventar 7 – Elekter, santehnika 8 – Ehitusplatsi jooksvad kulud 9 – ehitusplatsi üldkulud Tööliigid: 1 - Raketisetööd 2 – Sarruse ja betoonitööd 3 - Metallitööd 4 – Müüri-, krohvimis- ja plaatimistööd 5 – Elementide montaažitööd 6 – Puidu- ja plaatimistööd 7 – Sooja- ja heliisolatsioonitööd 8 - Hüdroisolatsioonitööd 9 – Muud tööd Kululiigid: 1 - Tööjõud 2 - Materjalid 3 - Alltöövõtt
Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid. Sügoot jaguneb meioosi teel. Tekib neli rändeost, mis kasvavad uuteks niitideks. Kogu elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Caulerpa- merevetikas, millel on substraati mööda roomav, kuni 50 cm pikkune, vahel pikemgi tallus. Välisel sarnaneb risoomiga, millel on lisajuured ja suured lehed. Tallus on otsekui hiidrakk ühtse protoplasti ja paljude tuumade ning kromatofooridega. Talluses puuduvad vaheseinad, kuid esinevad tselluloosist tuginiidid. Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on isogaamne. Kogu elutsükkel möödub diploidses faasis. Meioos toimub enne isogameetide moodustumist. II- klass ikkesvetikad- Conjugatophyceae. Tallus on paljurakuline niitjas või üherakuline, ilma viburiteta. Suguline paljunemine toimub kojugatsiooni teel. Zoospoorid ja gameedid puuduvad.
kahekambriline torujas süda, koda mis võtab verd vastu ja vatsake mis pumpab verd välja Südame lingustumine on protsess, mille käigus algne südametoru anterio-posterioorne polaarsus asendub vasak-parem polaarsusega. Lingustumise lõpptulemusena tekivad anterioorsesse ossa kojad ja posterioorsesse ossa vatsakesed. Kui südame lingustumine on lõpule jõudnud hakkavad moodustuma endokardiaalsest padjanditest klapid ning moodustuvad vaheseinad jaotades südame 4-kambriliseks. Mis on vaskulogenees ja mis on angiogenees? Mõisted (hemangioblastid, angioblastid, veresaarekesed). Veresoonte areng toimub kahe ruumiliselt eraldiseisva protsessiga: angiogenees ja vaskulogenees. Vaskulogenees – moodustub veresoonte võrgustik külgplaadi mesodermist Splanhilise mesodermi päritolu hemangioblastid (vere ja veresoonte
harngevad veresooned. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest (12-20tk.). Emapoolne pind on kaetud basaaldetsiiduaga ning sellel asuvad tihedahatulise kõldkesta hatud ning hattudevahelised vahemikud, mis on täidetud arteriaalse verega. Koorionihatud on kaetud süntsüütsiumiga, mille kaudu toimub toitainete imendumine ja töötlus. Platsenta emapoolselt küljel on süvendid, mis eraldavad platsenta sagarikke. Nende süvendite vaheseinad on detsiduaalkoest ning neis kulgevad veresooned, mis toovad arteriaalse vere hattudevahelisse ruumi. Siit saab loode talle vajaliku hapniku ning toitained, sinna kogunevad ka tema ainevahetuse jääkproduktid ja süsihappegaas. Platsenta funktsioonid: 1. loote varustamine hapnikurikka verega 2. loote väljahingamis- ja eritusfunktsioon 3. loote toitainetega varustamine 4. loote arenguks vajalike valkude süntees
Kopuleeruvad ainult erinevate isendite gameedid. Sügoot jaguneb meioosi teel. Tekib neli rändeost, mis kasvavad uuteks niitideks. Kogu elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Caulerpa- merevetikas, millel on substraati mööda roomav, kuni 50 cm pikkune, vahel pikemgi tallus. Välisel sarnaneb risoomiga, millel on lisajuured ja suured lehed. Tallus on otsekui hiidrakk ühtse protoplasti ja paljude tuumade ning kromatofooridega. Talluses puuduvad vaheseinad, kuid esinevad tselluloosist tuginiidid. Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on isogaamne. Kogu elutsükkel möödub diploidses faasis. Meioos toimub enne isogameetide moodustumist. II- klass ikkesvetikad- Conjugatophyceae. Tallus on paljurakuline niitjas või üherakuline, ilma viburiteta. Suguline paljunemine toimub kojugatsiooni teel. Zoospoorid ja gameedid puuduvad.
koormusest tingitud läbipainde (joonisel w3) piirsuurused, kui läbipaine on kahjulik Konstruktsioonielement Piirläbipaine wmax w3 Vahelaed, mis kannavad poste (v.a kui arvutustes on paigutustega L/400 1) L/500 1) arvestatud) Vahelaed, millele toetuvad painet halvasti taluvad põrandad, L/250 1) L/350 1) vaheseinad jne Muud vahelaed ja käidavad katused L/250 1) L/300 1) Muud katused üldjuhul L/200 1) L/250 1) Juhul kui liigne läbipaine mõjub ebeasteetiliselt L/250 1) - 1) Konsooli läbipaine võib olla kaks korda suurem. Selgitus 1: Läbipainde arvutamisel tuleks taastuva kasutuspiirseisundi korral kasutada tavalist
Suurtes farmides, kus kevad-talvel poegib päevas sageli mitu lehma, peetakse vasikad eraldi vasikate ruumis, rühmasulgudes või boksides. Vasikate sulud või boksid võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Boksid on kitsad, selle mõõtmed ei võimalda vasikal ennast ümber pöörata, mistõttu vasikad ei saa lakkuda boksi sõnnikuga määrdunud tagumise osa seinu. Raamsulud on tagant avatud. Vasikas lõastatakse kohe pärast sündi. Asemete vahel on kergesti lahtivõetavad vaheseinad. Vasikad ei saa üksteist ega ka sulu tagumise osa määrdunud vaheseinu imeda ega lakkuda, kuid liikumisvabadus vasikatel on piiratud. Et vasika ase oleks kuiv ja puhas, võib vasika boksi või sulu põranda teha puidust restpõrandana 50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse.
joonis ja on küsitud, mis toimus eelnevas/järgnevas faasis. Mitoosi ja meioosi võrdlus, ühised tunnused ja erinevuste paarid. Mõistete baasil kirjutada jutukene. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine. Esineb seentel ja eostaimedel. A.) Hallikud (hallitusseened) ja B.) Makroskoopiliste viljakehadega seened. Hallikutel eoseline paljunemine nutthallikutel (eosed moodustuvad nutis/eosla/sporangiumis üldiselt nutti katva struktuuri purunemisel vabanevad korraga kõik eosed, hüüfidel vaheseinad puuduvad, kogu hallik on suur hulktuumne rakk). Pintselhallikul on eosed lüslistunud eoskandjatel, teoorias vabanevad järk järgult, praktikas lendavad kõik korraga laiali), pintselhallikul on hüüfides rakuvaheseinad (hulkrakne seen) (hallitusjuust nt). Eostega paljunemine Ph: Ascomycota (kottseened) viljakehad. Kottseentel moodustuvad eosed rakusiseselt eoskottides (ühes eoskotis 4-8 eost, tavaliselt 8). Nt: Kogritsad, mürklid (söögiseened), liudikud. Ph: Basidomycota (kandseened)-
Hiljem saab neid kasutada täiendava tõmbe tekitamiseks, mis aitab kaasa laeva vabastamisele madalikult. 3 Laevapere esmane tegevus madalikule sattunud laeval. Olenemata sellest, kas laev juhiti madalikule, kanti sinna ületamatu jõu tegevuse tagajärjel või osutus seal olevaks ka meeskonnale ootamatult, tuleb laevaperel häire korras alustada tegevust laeva ja lasti säilitamise ning laeva vabastamise nimel. Kui kõik veetihedad vaheseinad, läbipääsud tekkides (luugid, manluugid) ja illuminaatorid ei olnud juba enne suletud, tuleb seda viivitamatult teha, Otsekohe tuleb asuda ka laevakere seisundi uurimisele, et selgitada kas laeva sisemusse tungib merevesi või on kere säilitanud veetiheduse. Selleks teostatakse kõikide tsisternide, pilsside, kohverdamide mõõtmist vee avastamiseks ning vaadatakse üle lastiruumid ning masinaruum sissetungiva vee avastamiseks. Õhutorust või
· kaasomandis olevat asja võib koormata kõigi kaasomanike kokkuleppel Korteriomandit, kui kaasomandi erivormi saab korteriomanik koormata reaals. ainult siis, kui servituudi teostamine piirdub korteriomandi reaalosaga. Kui servituudi teostamine hõlmab kaasomandi eset, ei ole selle seadmine ühe korteriomaniku poolt lubatav, sest kaasomandi eset saavad korteriomanikud käsutada vaid ühiselt. Reaalservituudi seadmisel tuleb silmas pidada, et korteriomandeid eraldavad vaheseinad ja -laed kuuluvad kaasomandi esemete hulka. Tekkinime ja lõppemine Tehinguline tekkimine Reaals. tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalslt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatusse kande tegemise alusel. Lisaks kandele võib reaalservituudi kohta teha märke ka valitseva kinnisasja kinnistusraamatu koosseisjakku. Reaals. seadmise asjaõiguskokkulepe võib olla tingimuslik. Tingimused võivad olla: kokkulepitud tähtpäeva saabumine; sellest tähtpäevast
£222 ¢kujutab aknale l¨ ahedast / ¡ Koosneb k¨aest ja kohta. kujutab lava v~oi as- £219 ¢naelapeast , t¨ ahendades tangut . m¨argib ehi- naela sisse l¨o¨omist. Kasu- tust, kus on altar andamitele tatakse sageli eesverbina ning vaheseinad puudu- . vad. / ¡ Kujutab k~ orva. / ¡ Vana m¨ark , £220 ¢K~ orv 223 oli silma k~orval £ ¢h¨a¨aldusosutina , mis kuju- t¨ahtsuselt teiseks meeleks tab rituaalanumaga maha jumalaga suhtlemisel,
KANJI SHOHO 768 -1 222 ✄ しょう まど ✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosuti on 尚, mis kujutab aknale 向 l¨ahedast kohta. 土 kujutab lava どたん れいだい v˜oi astangut 土壇. 堂 m¨argib ehitust, kus on altar andamitele 霊台 ning vaheseinad puuduvad. 議類 反対 ⇒陽 ⇒ 室 参考 反対 ⇒尚 ⇒ 静 1 l˜ouna suunas avatud ruum 7 尊堂] 2 ametnike suur ja k˜orge t¨oo¨ ruum 8 mees soost 1. astme sugulased [堂
Peale selle koosneb jalg kederluust ning sääreluust (tibia) ja pindluust (fibula). Jalapöid koosneb pöiapäraluust, metatarsaalluudest ja varbaluudest. Joonis 3.6. Jäsemete luud 32 3.1.2.Luude ühendid Pidevühendusi nimetatakse liidusteks, liikuvaid ühendeid liigesteks. Erinevad liidused Luuliidus: nt koljuluu osade ühendused. Kõhrliidus: nt häbemeluuliidus, lülisambakettad. Sidemeliidus: nt vaheseinad käsivarre- või sääreluude vahel Liigesed Liiges on liikuv ühendus skeleti osade vahel ning sel on teatud omadused. Liigesekest e. liigesekapsel koosneb õhukesest väliskihist ja jämedamast sisekihist. Liiges tagab luustiku osade omavahelise liikuvuse. Liigesepilus e. liigeseõõnes asub võie (synovia), mis moodustub liigesekesta väliskihist. Liigesepilu on väga kitsas.
Elektrolüüdi valmistamiseks on vaja puhast väävelhapet (akuhapet -- vt. lk. 179) ja destilleeritud vett. Nende segamiseks varutakse portselan- või terve kattega emailnõu. Hästi sobib ka vana akuanum, mille vaheseinad on välja murtud; klaasnõu ei sobi, sest happe ja vee sega- misel eralduva soojuse mõjul see puruneb. Mootorratta (motorolleri) tavalise aku täitmiseks kulub keskmiselt 0,4 ... 0,7 l («Tuula-200M» ja «Turisti» käivi-
40% 30% 20% 43% 35% 10% 0% Vahelaed Vaheseinad Joonis 12.4 Müraprobleemid uuritud korterites. Tehnoseadmetest tulenevat ajutine või pidev müra ei ole puitkorterelamutes suureks probleemiks, kuna vaid alla 20 % vastanutest märkis seda probleemi. Koridore ja trepikodasid pidasid ebapiisavalt päevavalgusega varustatuks 38 % vastanutest ning eluruume 22 %, mis on tunduvalt enam kui telliskorterelamutes uuritud korterite puhul, kus vastavad arvud olid 17 % ja 11 %. 12.6 Korterielanike märgitud terviseprobleemid
Osa laevadest on võimelised iseseis- valt navigeerima talvisel Läänemerel, osa aga saab jäämurdja abita hakkama ainult õhukese jää korral. Kõiki laevu ei ehitata vastamaks jääklassile. Jääklassi laevadel on laevakere paksem ja tuge- vam ning laevakere vaheseinad jäigemad kui jääklassita alustel. Kõrgema jääklassiga laevadel peavad olema tugevdatud sõukruvi labad ja tüür. Nõutav võib olla ka kahe tüüri kasutamine. Ole- nevalt jääklassist võidakse varustada aluse kütuse- ja ballasttankid soojendusseadmetega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
