epiderm. Nii tolmukaniidil kui -peal võib esineda karvu ja õhulõhesid. Tolmukapea koosneb kahest tolmukotist (saccus antherae). Ühes tolmukotis paikneb tavaliselt kaks tolmupesa ehk mikrosporangiumi (loculus antherae), sel juhul on tolmukas neljapesaline. Vaheseina kadumisel võib tolmukott muutuda ühepesaliseks, näiteks käpaliste (Orchidaceae) sugukonnas. Mõne sugukonna taimedel, näiteks rööpkanarbikulistel (Epacridaceae), on vahesein tolmukottide vahelt kadunud, mistõttu kogu tolmukapead täidab vaid üks tolmupesa. Vaheseinte esinemisel võib tolmupesade arv ühes tolmukotis ka suureneda, näiteks liblikõieliste (Fabaceae) sugukonnas on tolmupesasid neli, puuvõõrikul (Viscum album) võib neid olla ligikaudu 50. Tolmukad avanevad reeglina spontaanselt, vajamata selleks välist mõjurit. Tolmupesade vahele, kohta, kus endoteetsium puudub, tekib pikilõhe, mida nimetatakse stoomiumiks.
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2
Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põl...
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2
Münch'i rõhuvooluteooria floeemis liikumise põhjuseks on osmootsest potentsiaalist tingitud rõhkude erinevus. Suhkrud väljuvad floeemist (pungas, lehes, juures) vesi osmoosi teel järgi, turgorrõhk langeb, floeemivool liigub sinnapoole. C Kasv ja areng 1. Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine Aniklinaalne- rakujagunemine, kus uus vahesein paikneb terviktaime suhtes risti välispinnaga Periklinaalne- rakujagunemi, kus uus vahesein paikneb terviktaime suhtes paralleelselt välispinnaga 2. Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem?? Primaarne meristeem- on protoderm, prokambium ja põhimeristeem, millest arenevad primaarsed koed Sekundaarne meristeem- lateraalsed meristeemid ehk kambium ja korgikambium, millest kujunevad sekundaarsed koed. 3
Leidub palju mullas Esinevad koniidid ( spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid), mis asuvad otse mütseelil või spoorikandjatel hüüfidel · Koniididel ei ole spoorikatteid ega kortksit, aga nad taluvad paremini kuivust, mürke ja kuiva kuuma Olulised biotehnoloogias Suurema osa antibiootikumide produtsendid Erinevalt seentest puudub neil rakutuum ja hüüfides vahesein Suur genoom ja paljudel on lineaarne kromosoomistik Aktinomütseetide hulka kuulub ka mütseelita baktereid Viljakehasid moodustavad bakterid (müksobakterid) Limabakterid, kellel on kirjeldatud elutsükkel Gramnegatiivsed Painduv kest Liiguvad libisevalt Suur genoom Elavad taime- ja loomajäänustel, sõnnikul Toituvad ka teistest bakteritest
Metafaasis kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaasis kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. Telofaasis kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees, loomaraku plasmamembraan pöördub sisse, taimerakkudel kujuneb uus vahesein. 4 MEIOOS. Meioos on rakujagunemise erivorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA ja rakuorganellide replikatsioon Profaas: tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub. Homoloogilised kromosoomid liibuvad, toimub ristsiire. Metafaas: kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile
sinisena. Rakkude jagunemises osaleb FtsZ valk (eukarüootide tubuliini homoloog, näidatud rohelisena), mis moodustab rõnga kahe tütarraku eraldumise kohta. Selles kohas tõmbub FtsZ rõngas kokku, membraan nöördub ja membraani peale sünteesitakse ka tütarrakke eraldav kest. b. Kui elutimgimused halvenevad, siis käivitub sporulatsioon. Kaks kromosoomi koopiat paigutuvad filamendina piki rakku. FtsZ rõngas assambleerub raku kahel poolusel, kuid raku vahesein moodustub ainult ühe rõnga kohale. Emarakust eraldub eelspoori (forespore) piirkond, kuhu paikneb üks kromosoomi koopia. Eelspoor kattub emaraku membraaniga ja seda hakatakse ette valmistama pikaajaliseks säilumiseks. Küps endospoor vabaneb rakust ja võib pikka aega säilitada idanemisvõime. Endospoori idanemisel moodustub sellest taas vegetatiivne rakk, mis paljuneb edasi pooldumisega. SPOROGENEESI ETAPID: 1. DNA replikatsioon. Moodustub 2 kromosoomi. 2
Geenitehnoloogia eksam 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Süsivesikud=sahhariidid. On orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud säilitavad rakusiseselt keemilist energiat. Rakk saab energiat suhkrumolekulide lagunemisel lihtsateks ühenditeks, aeroobidel veeks ja süsihappegaasiks. I Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed ühendid, milles süsinike arv on enamasti kolmest kuueni- riboos ja desoküriboos (5 süsinikulised). Glükoos ehk viinamarjasuhkur- kiire energiaallikas, näitab veresuhkrutaset. Funktsioon- energeetiline, DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on mono...
19. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Parem koda ja vasak koda asetsevad õhukeseseinaliste ning ovaalsete kotikestena südame baasil, ümbritsedes aordi ja kopsuarteri algusosi. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid
iseloomus-tab süsteemi korrapäratust ja entroopia on suurem lahuses. 4) molaarsus - lahustunud aine moolide arv tuhandes kõrgematel teperatuuridel. Gaasides, kus moolide paigutus ja CuSO 4 lahuses. Nende vahel on poome vahesein, mis grammis lahustis 5) normaalsus - lahustunud aine ekvivalentide arv võimaldab ioonide liikumist,-kuid takistab lahuste segunemist. liikumine on entroopia kõrgem. Entropiia kasvab aine ühes liitris lahuses 6) (moolimurd % )/100- lahustunud aine moolide
Sisukord LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID...............................................................................................2 4.Aatomi jõuseade........................................................................................................................3 LAEVA DIISELJÕUSEADMED.....................................................................................................3 SPM klassifikatsioon.......................................................................................................................5 SPM Geomeetrilised suhted.............................................................................................................7 SPM TÖÖTSÜKLID JA NENDE VÕRDLUSED...........................................................................8 NELJATAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID..................................................................................9 KAHETAKTILISE SPM TÖÖTSÜKLID.......................
Nt on Zn-Cu toim-se tegelikust viisist ega vaheetappidest. maksim-lt lah-da. Küll-nud lahuse kontsentratsiooni nim. aine galvaanielemendis Zn plaat ZnSO 4 lahuses j a Cu plaat Liitaine tekkesoojus. (võrdne 0ga). Aine põl-soojuseks nim. ühe lahustuvuseks. Enamiku tahkete ainete lahustuvus suureneb temp-i CuSO 4 lahuses. Nende vahel on poorne vahesein, mis võimald mooli aine täielikul põl-l esin-t soojusefekti. Mittepõlevate ainete tõusuga. Kuuma küll-nud lahuse jahut-l eral-b lah-d aine ülehulk tav-lt ioonide liik-st,-kuid takistab lahuste segun-st. Zn kui akt-sem põl-soojused on võrdsed 0ga. Hessi seadusest järeldub: 1) keem krist-dena. Kui jah-da ettevaatlikult ei pruugi krist-d eral-da ja saad met, saadab lahusesse rohkem ioone kui Cu ja Zn plaadil tek reakts
Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 8 Peatükk 22. Ussid Ülesanne 1. 1.1. Mis iseloomustab usse? Täienda (a-c). a) Kehakuju: … b) Ehitus: … c) Elupaik: … 1.2. Miks saavad vihmaussid elada vaid niiskes keskkonnas? Ülesanne 2. Ussid jaotatakse kolme suurde rühma. Kirjuta iga usside rühma (A, B, C) iseloomustuse järele rühma nimi ja üks liigi näide. A. Neil on pikk lüliline keha, mille iga lüli eraldab vahesein. Lülid on enamasti ühetaolised ja talitlevad üsna iseseisvalt. Vaid suguelundid ja südamed paiknevad kindlates lülides. Neil on suletud vereringe. Rühm: … Liik: … B. Nad on pehmed ja lamedad väga lihtsa ehitusega loomad. Neil pole vereringet. Paljud neist on parasiidid. Rühm: … Liik: … C. Nende silindrikujuline keha on kaetud tiheda tugeva kestaga ja on mõlemast otsast ahenev. Neil pole vereringet. Paljud neist on parasiidid. Rühm: … Liik: … Ülesanne 3. 3.1
f – säsikiir lehtpuidus; • 1 – lamavad rakud, • 2 – püstjad rakud, g –puidu parenhüüm Sooned • Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. Soone lülide vahel asetseb vahesein, mis on lehtpuu liigiti erinev. • Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mis seetõttu juhivad hästi lahuseid naaberrakkudesse. • Primaarseinale ladestub sekundaarkiht spiraalsete, aga ka rõngakujuliste või võrkjate seinapaksenditena, mis puituvad ja tagavad sellega soonte mehaanilise vastupidavuse. • Soonte seintes on klassikaliste koobaspooride taolised poorid, kuid need on väiksema
Moodustuv rõhu erinevus laadimise ja tühjakslaadimiskoha vahel põhjustab floeemivedeliku liikumist. 71. Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab floeemivoolu liikumist erinevates suundades? Liikumise põhjus: osmootsest potensiaalist tingitud rõhkude erinevus. Erinev veepotensiaal taimeosade vahel. (Rõhkude erinevus floeemi tühjakslaadimise ja pealelaadimise piirkonna vahel). C. kasv ja areng 1. Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine. Kuhu tekib uus vahesein? Sellest sõltub morfogenees. Antiklinaalne rakujagunemine risti välispinnaga, taimemass suureneb Periklinaalne rakujagunemine paralleelne välispinnaga, taimemass suureneb 2. Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne meristeem apikaalne ehk tipumeristeem, toimub maapealsete osade ja juurte pikkuskasv (primaarne kasv) Sekundaarne meristeem lateraalne, toimub varte ja juurte paksenemine (teiskasv). 3. Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed
mudakonn, Sgk kärnkonlased jäsemed enam-vähem ühepikkused. Nahk rohkete mürginäärmetega (krobeline) ning suhteliselt kuiv. N. harilik kärnkonn, juttselgkärnkonn, rohekärnkonn. Sgk konlased N. rohukonn, veekonn, tiigikonn, rabakonn ja järvekonn. 16.3.8. Klass: Roomajad (Reptilia) Roomajate uudsed tunnused: munal tihe või kõva koor, lootel veekest, naha pealmine kiht sarvestunud, jäsemete tugev areng, rinnakorv, kaks vereringet, järelneer. Süda 3 osaline, vatsakeses osaline vahesein. Haabitusetüübid: Sisaliku-, mao- ja kilpkonnalaadne 16.3.8.1. Selts Kilpkonnalised Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel. N. narmaskilpkonn, sookilpkonn, kolmküüniskilpkonn. 16.3.8.2. Selts Kärsspealised Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik hateeria (tuataara). 16.3.8.3. Selts Soomuselised
mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna. · Uroloog arst, kes tegeleb kusesuguelundkonna probleemidega. Mehe suguelundid I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. · Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. · Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava.
silelihaskoelisi elemente. 28) Süda ja veresooned Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Parem koda ja vasak koda asetsevad õhukeseseinaliste ning ovaalsete kotikestena südame baasil, ümbritsedes aordi ja kopsuarteri algusosi. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni.
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ........ LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED Kodutöö Juhendaja: Kalmer Krimses Germo Kukk Paikuse 2013 1. Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) ...
20. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa - -südamebaasi ja teravat osa südametippu. Baasi tipuga ühendavat südame pikitelg on veisel ja hobusel vertikaalne, tipu osa vähese nihkega vasakule ja tahapoole. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein ehk sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Parem koda ja vasak koda asetsevad õhukeseseinaliste ning ovaalsete kotikestena südame baasil, ümbritsedes aordi ja kopsuarteri algusosi. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid
tinglikult võrdseks 0-ga. Metallelektroodi potentsiaaliks loetakse potentsiaalide vahet, mis esineb vesinikelektroodi ja oma soolalahusesse asetatud metalli vahel. Erinevate potentsiaalidega elektroodi ühendamisel tekib GALVAANIELEMENT. Zn-Cu galvaanielemendis on tsink-plaat Zn SO4 lahuses Ning Cu on CuSO4 lahuses. nende vahel on boorne vahesein, mis võimaldab ioonide liikumist ning takistab lahuste soojenemist. Zn, kui aktiivsem metall saadab lahusesse rohkem ioone kui Cu. Tsinkplaadil tekib suurem negatiivne laeng. Plaatide ühendamisel hakkavad elektronid liikuma Zn-Cu´le. Zn plaadilt lähevad uued
Sobiv kasvutemperatuur. Külmalembelised, kesklembelised, soojalembelised. Niiskus Toitainete olemasolu Jääkainete vähesus Keskkonna happesus Hapniku juuresolek või puudumine 20 Bakterite pooldumine. Bakterirakk suureneb. DNA kahekordistub ja liigub raku poolustele. Rakukest ja membraan sopistuvad. Moodustub raku vahesein. Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Generatsiooniaeg. Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistamiseks. Lähte ehk viivitusfaas- bakterid kohanevad söötmega. Sigimise faas- tormiline bakterite arvu kasv. Statsionaarne faas- bakterite hulk stabiliseerub. Hääbumisfaas- bakterite hulk väheneb. BAKTERITE ROLL LOODUSES Süsiniku ringe.
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole).
Koosneb südamelihaskoest. Välimine kiht e. epikard pöördub südamesse suunduvate ja väljuvate suurte veresoonte algusosade läheduses ümber ja moodustab südame ümber veel teise kesta südamepauna e. perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas õõs, mida nimetatakse südame paunaõõneks e. perikardiõõneks. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ja paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremat ja vasakut poolt eraldab vahesein. Südamekambrite ja südamesse suubuvate ja väljuvate suurte veresoonte vahel asuvad erineva ehitusega klapid. Südame parema koja ja parema vatsakese vahel asub kolmehõlmaline parema koja- vatsakeseklapp e. trikuspidaalklapp. 34 Südame vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel asub kahehõlmaline vasaku koja- vatsakeseklapp e. mitraalklapp. Parema vatsakese ja kopsuarteri vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp- kopsutüveklapp e. pulmonaalklapp.
Meeleelunditest on roomajatel paremini arenenud nägemis- ja maitsmismeel. Haistab ja maitseb kaheharulise keelega, kuid kuulmine on neil halb. Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak Roomajate ainukeseks hingamisviisiks on kopsuhingamine. Õhk imetakse kopsu, kui roiete tõstmise tulemusel rinnakorvi maht suureneb. Vereringe on suletud ning see on kahe osaline :kehavereringe ja kopsuvereringe. Süda on neil kolmekambriline (2 koda, 1 vatsake). Südame vatsakeses on mittetäielik vahesein, st et süsihappegaasiga küllastunud veri ja hapnikurikas veri peaaegu ei segune. Nende kehas voolab hapnikurikas veri. Roomajad on lahksugulised. Viljastamine on sisene ja loode areneb nahkja koorega munas. Ka vees elavad roomajad tulevad sigimise ajaks maismaale. Paljudel madudel esinevad mürginäärmed. Need avanevad mürgihammaste tipus. Mürk on madudele enesekaitseks ja saagi tabamiseks. Kõik maod, enamik sisalikke ja osa kilpkonnadest on röövtoidulised
Koostas: Meeli Kams 27 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 28 Hoone osad EPMÜ 5. VAHESINAD Vaheseinteks nimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintelt nõutakse piisavalt tugevust ja helipidavust, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlust. Selleks et korteri naabertube eraldav vahesein oleks piisavalt helipidav, peab tema ruutmeetri mass olema vähemalt 50 kg. Selleks et sammud läbi vaheseina naabertubadesse ei kostaks, peab põranda kattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile. Puumajas on paratamatu teise korruse vaheseinte toetamine laudpõrandale. Tellisest vaheseina võib laduda kas lapiti tellistest, 12 cm paksuse, või siis serviti
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt.
Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt.
Tugevdatud horisontaalseid ribisid kutsutakse selfideks. Diametraal- tasandisse paigutatakse eriti tugev raamtugi, mis kannab nimetust dokitugi. Esimest vööripoolset veetihedat põikvaheseina nimetatakse vöörpiigi vaheseinaks (ka põrke- või löökvaheseinaks), kuna ta peab tagama laeva uppumatuse otsekokkupõrke korral. Sellest vaheseinast vööri poole jääb vöörpiik. Laeva kõige tagumist veetihedat sektsiooni ahterpiiki - eraldab muust laevast kõige tagumine veetihe vahesein ahterpiigi vahesein ehk peegelvahesein. Veetihedate vaheseintega eraldatakse masinaruum ja lastiruumid ning lastitsisternid. Veetihedates vaheseintes ei tohi olla avasid ega läbipääse. Kui nendeta ei saa (näiteks masinaruumist väljuva võllitunneli tarvis), siis varustatakse see ava veetiheda uksega, mille konstruktsioon ei nõrgenda vaheseina ja mis on suletav ka kaugjuhtimise teel üla- tekilt või komandosillalt.
Vetikad tarvitavad kõik toitained enda ümber difusiooni teel. Nende toitainetevaba vöönd. Selline allavajumine on hea niikaua, kuni organism hakkab surema. Teatud aja pärast on vaja, et ta satuks tagasi kaootilisse keskkonda. Selleks jõuks on turbulents ja vee vee segunemine, mis on tingitud temperatuuri muutusest. Ränivetikaid on rohkesti kevadel just vee segunemise tagajärjel, kuid sellistes kohtades, kus on tuul. Nanoplanktonite hulka kuuluvatel viburlastel puudub vahesein, seega nad ei upu. Neil on 1 või 2 viburit. Kui neil on üks vibur, siis sellega nad liiguvad vees edasi umbes 20 kehapikkust, seega 5-10 meetrit päevas. Kui nendel on kaks viburit, siis üks nendest on edasiliikumiseks ja teine toidu hankimiseks. Viburvetikaid leiame sellistest piirkondadest, kus pole tuult (lainetused on ohtlikud). Viburvetikaid leiab parasvöötmest, eriti suvel. Pikoplanktonid on põhilised produktsiooni andjad.
Naha paksus ei ole h ühesugune igas kehapiirkonnas. Seljal on ta paksem, aga kubemepiirkonnas ja sapsudes on jällegi õhuke nahk. Naha pindala on tegelikult suurem kui h enda pindala. Kuna nahk mood kurdusid ja voltisid. Sõltuvalt h tüübist võib olla nahk ka erineva paksusega ning ka tõuti. Idamaised h omavad oluliselt paksemat nahka. Täkul on paksem nahk ja pidamis ting oleneb ka naha paksus. Hingamisoraganid Hobune hingab sõõrmete kaudu. Vahesein on sõõrmete vahel. Ja õhu juurdevoolu regul sõrmekanali regulatsiooniga. H on kõris häälepaela sarnane keeleke, millega ta põristab. Sissehingamiste arv on 14-16 korda min. Max võib olla pingutuse korral 120 korda/min. Prof Karlsen, kes töötas Moskva hipodroomil, Leidis, et normaal ting h vajab õhku 40-60 l/min. Kallopeerides 2000 l/min. O2 vaj suureneb 15-17 korda. Verevarustus Kergemal ratsahobusel on südamemass 3,5-4,5 kg. Raskeveohobustel 6 kg. Inglise
Seetõttu kuulub ta looduskaitse alla. 27 Roomajad Roomajad on esimesed tõelised maismaa - selgroogsed. Neid iseloomustab sigimine kuivalmunade abil, hingamine ainult kopsuga õhu sissehingamise teel, hästiarenenud hingamisteed ja sarvsoomuste või -kilbistega kaetud nahk. Roomajatel on erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb, sellega aga kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine, pea liikuvus suureneb ning selgroog eristub kaela-, rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks. Roomajate kolju liigestub, erinevalt teistest selgroogsetest (v.a. linnud), ühe liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil omapärane katteluu - pealisrinnaluu. Vabade jäsemete toeses on iseloomulikud randme- ja kannasisesed liigesed. Roomajate primitiivsete tunnuste hulka tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu,
· Seetõttu pööratakse tõuaretuses udara kinnitusele väga olulist tähelepanu. · Piimajõudluse suurenemisega on kaasnenud udara kinnituste tugevnemine. · Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Kummagi poole udaraveerandeid eraldab teineteisest mediaalsete lestmete kiht, ühe poole ees- ja tagaveerandite vahel selgesti eristatav vahesein puudub. Sellele vaatamata on nende piimanäärmete ja viimajuhade süsteem iseseisev ega ole omavahel ühenduses · Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed ja nendega seotud viimasüsteem, mis suubub nisas asuvasse nisakanalisse · Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. · Lüpsitehnilisest seisukohast peaksid veerandid olema ühesuurused, sest siis kulutatakse kõikide
silla funktsioon ei pruugi olla kanda liiklust, vaid vähendada liiklust teatud linnaosas, või anda tööd ehituses jne. Erinevatele funktsioonidele on aga erinevad alternatiivid. 2) Ruumid. Koolimajas ruumid jagunevad klassiruumideks, teenistujate ruumideks, mängu(puhke)ruumideks, sportimise ruumideks, jne. Mänguruumi funktsioonideks on "auru väljalaskmine" õpilastest, värske õhu andmine, õpetajate puhkamine jne. Igal funktsioonil on oma alternatiivid 3) Elemendid. Näit. elemendi vahesein funktsiooni ei saa määrata kui piirata ruumi. See oleneb ehitisest kui tervikust ja on täiesti erinev vanglas ja avalikus käimlas 4) Komponendid. Näit. element aken koosneb komponentidest: raam, leng, aknalaud, hinged, poldid ja kruvid .Igal on oma funktsioonid ja nendele vastavad alternatiivid 21.2.2. FUNKTSIOONI TASEME VALIK Mis tasandil peaks peaks ehituskavandis toimuma väärtusanalüüs. Mida kõrgem tasand seda suurem võimalus väärtust tõsta. 1
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- ...
süstimine. Suhkrutõve raviks kasutatav insuliin on tavaliselt valmistatud veise või sea pankreasest. Geenitehnoloogia võimaldab juba sea insuliinist valmistada iniminsuliini. Insuliin osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse Suurendab ka kaaliumi liikumist rakku Insuliin avaldab toimet rasvaainevahetusele 3. Mehe suguelundid: I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel
surutakse läbi jahutajate ressiiverisse. Turbiini rootori, mille mõlemas otsas on labürinttihendid, panevad tööle väljalaskegaasid. Gaasid sisenevad turbiini läbi difuusorlabade ja lähevad läbi turbiini tööratta, pannes oma liikumise ja paisumisega pöörlema turbiini. Töötanud gaasid lähevad väljalasketorustikku. Kompressori ja turbiinikambrit 26 eraldab vahesein. Võlli mõlemis otsas on laagrid. Nominaalkoormusel on turbiini pöörete arv 20000. Peamasina turbiin: ABB VTR 354 P11 nmax=382p/sek tmax=620oC Abimasina turbiin: ABB VTR 304 P11 nmax=454p/sek tmax=620oC Peamasinaruumi toidavad õhuga neli ventilaatorit, õhk imetakse korstna ventilatsioonisahtist. Väljalaskesüsteem Väljalasketorustik on valmistatud spetsterasest. Torud on omavahel
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
kasutust Aalborgi katel AQ-3 (töörõhk 0,7 MPa, aurutootlikkused 800...12 000 kg/h). Vertikaalne silindriline katlakere koosneb alumisest 11 ja ülemisest 2 osast, mille vahel paikneb veeruumist horisontaalsete torulaudadega 3 ja 5 eraldatud gaasikäik. Katlakere alumises osas olev kolle 7 on gaasikäiguga ühendatud tuletoru 12 abil. Torulaudadesse valtsitud veetorud 13 ühendavad alumist ja ülemist veeruumi. Gaaside liikumist veetorude vahel suunab avaga 17 varustatud vahesein 16. Veeruumi ülemises pooles on ülemise läbipuhumise toru 18 lehtriga 15 katlavette sattunud veest kergemate saasteainete (nt naftasaadused) perioodiliseks eemaldamiseks. Toitevee toru 14 kaudu antakse katlasse toitevett vastavalt aurukulule. Alumise läbipuhumise toru 10 kaudu eemaldatakse katla veeruumi allosast perioodiliselt sinna kogunenud vees mittelahustuvad soolad jt keemilised ühendid. Katel on varustatud automatiseeritud programmjuhtimisega põletiga 8. Katla ülaosas
seal on rõhk väiksem. Perikard – väline kest, ümbritseb sündant nagu paun o Perikardi õõs – perikardi 2 lestme (sisemine ja välimine) vaheline ala Süda koosneb neljast kambrist 2 kojast o Vasak koda o Parem koda 2 vatsakesest o Vasak vatsake o Parem vatsake vasak koda ja vatsake moodustavad südame vasaku poole, parem koda ja vatsake parema poole. Kahte poolt lahutab vahesein. Täiskasvanul ja ka lapsel mingist east ei ole ühendust südame parema ja vasaku poole vahel, kuid lapse esimestel elukuudel on need ühendused olemas Südame klapid Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid – kodade-vatsakeste klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes o Kahehõlmane klapp - mitraalklapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel o Kolmehõlmane klapp – asub parema koja ja vatsakese vahel
Perikard – väline kest, ümbritseb sündant nagu paun o Perikardi õõs – perikardi 2 lestme (sisemine ja välimine) vaheline ala Süda koosneb neljast kambrist: 2 kojast o Vasak koda o Parem koda 2 vatsakesest o Vasak vatsake o Parem vatsake Vasak koda ja vatsake moodustavad südame vasaku poole, parem koda ja vatsake parema poole. Kahte poolt lahutab vahesein. Täiskasvanul ja ka lapsel mingist east ei ole ühendust südame parema ja vasaku poole vahel, kuid lapse esimestel elukuudel on need ühendused olemas Südame klapid: Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid – kodade-vatsakeste klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes o Kahehõlmane klapp - mitraalklapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel o Kolmehõlmane klapp – asub parema koja ja vatsakese vahel
Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Paremad kohad alumistes ridades, kus sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Seal asus ka keisri looz. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseinaa neljandale korrusele olid püstitatud mastid , mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku pasunasignaal, mille järel kiivrites, kilpide ja rinnakaitsetega võitlejad marssisid kahekaupa rivis valge mereliivaga kaetud areenile
traumadele · Seetõttu pööratakse tõuaretuses udara kinnitusele väga olulist tähelepanu. · Piimajõudluse suurenemisega on kaasnenud udara kinnituste tugevnemine. · Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Kummagi poole udaraveerandeid eraldab teineteisest mediaalsete lestmete kiht, ühe poole ees- ja tagaveerandite vahel selgesti eristatav vahesein puudub. Sellele vaatamata on nende piimanäärmete ja viimajuhade süsteem iseseisev ega ole omavahel ühenduses · Udara üldehitus: 1- mediaalsed lestmed, 2- viimasüsteemi avad, 3- tagumine nisa, 4- eesmised nisad · Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed ja nendega seotud viimasüsteem, mis suubub nisas asuvasse nisakanalisse · Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks.
o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti (adaptsioon). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonterikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine
Lugu: Nad sõitsid Martiniga öisel maanteel, kui äkki ilmus udust jalgrattur, arvatavasti Gert Kange. Ta kihutas ratturile otsa. Raigo ei jõudnud autost väljagi, kui tagant sõitis neile sisse treiler. Ta pea jäi Alfa Romeo ukse vahele. Surmapõhjus: Pea jäi autoukse vahele. 4.158. Martin Laiv Sünnikoht: Harala Olemus: filosoofiahuviline; enesehävitaja; riskija; hulljulge; ohu trotsija; Filosoofia: Juhus on võimas jõud. Juhus on tunnetamatu. Vahesein mõtlemise ja olemise vahel segab meil sulandumast abstraktsesse, kuid ainult abstraktne on süsteemne. Lugu: Tema sõber Raigo suri autoõnnetuses, aga tema jäi elama. Martin oli kuu aega koomas. Kevadel sai ta haiglast välja. Ta hakkas tegelema enesehävitamisega. Naudingut pakkus eelsõitjast mööda kihutamine. Ta pani end ikka ja jälle proovile. Ühel päeval juhtus õnnetus ja ta jäi käkras autokeresse. Surmapõhjus: autoõnnetus 4.159. Daisy Paatjärv Sünnikoht: Harala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
