Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled 1582 Rahu Jam Poola ja Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas Zapolski Venemaa Liivimaal Liivi sõja käigus vallutatud alad. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Rootsi kätte jäid vallutatud Eestimaa ja Venemaa Ingerimaa. 1629 Altmargi Rootsi ja Poola Rootsi alad laienesid lõunas Väina jõeni, vaherahu suur osa Eestist Rootsi võimu all.
Eriti Lähis-Ida ning Indo-Hiinas. Lähis-Idas tekitas pingeid Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. 1947. a võttis ÜRO vastu otsuse luua Palestiinasse juutidele Iisraeli riik ning araablastele Palestiina riik. 14. mai 1948 kuulutati juutide riik välja. Araablased aga ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ning ründasid järgmisel päeval Iisraeli. Sõjas osutusid edukamaks juudid. 1949. a sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid püsima. Vastuolud süvenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis 2 Korea riiki. Põhja-Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel
TV lk. 29-30 4. Liivi sõja lõpp. Vihik Poola ja Rootsi eesmärgiks sai kaotsi läinud alade tagasivallutamine Venemaalt. · Poola eesotsas Stefan Batoryga tungis Tartumaale ja sealt edasi Venemaale · Rootsi eesotsas Pontus De la Gardie'ga tungis Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaale. Vallutati Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva. Narva alt liiguti edasi Venemaale, vallutati Ingerimaa kuni Laadoga järveni välja 1582.a sõlmiti Venemaa ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, mille alusel Lõuna-Eesti läks Poola-Leedule kuid Venemaa alad, mis olid sõja ajal vallutatud anti Venemaale tagasi. 1583.a sõlmiti Venemaal Pljussa vaherahu, mille alusel Rootsi sai Lääne- ja Põhja-Eesti ning endised Vene alad Ingerimaal. 5. Liivi sõjaga seotud isikud. TV lk. 28-29 ül. 2. II Sõjad 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi I poolel 1. Eesti jagamine kolme kuninga vahel pärast Liivi sõda. Tunda kaarti. · Lõuna-Eesti ja kogu Läti Poolale
4. Kirjelda Taani võimu ala. Tekkisid ametikohad. Riigi alasid haldas haldur. Saaremaa rüütelkond aadli esindus. Redutsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine. Talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Õigused on suuremad ja paremad elutingimused kui mandril. Kuid olid aga mõisakoormised ,teokohustus. 5. Kuidas/ millega algab Rootsi aja periood Eesti ajaloos? 1629. Altmargi vaherahuga. Rootsi aeg 1583 Pljussa vaherahu, lõppeb Liivisõda 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutas alad Rootsile. Algab Rootsi aeg. 1645 Brömsebro rahu. Taani loovutab Saaremaa Rootsile. 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg? Altmargi vaherahuga 1629.aastal 2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. (Põhja-Eesti 4 maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna- Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang.
võrdsustati, talupojad pidid ära andma enda vilja mida valitsuse arvates neil vaja ei lähe) terror: hirm Weimari vabariik: 1918. aasta revolutsiooni käigus troonist loobus Wilhelm II, Saksamaa kuulutati vabariigiks ja kuna kuulutati välja Weimaris siis riiki hakati nimetama Weimari vabariigiks interventsioon: ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse. Sõja lõpp 11. november 1918, Compiegne metsas, kindral Fochi vaherahu Versailles'i rahuleping: 28. juunil 1919 alla kirjutatud Versailles' lossis - Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia. Saksa pidi vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud olla lennu- ega allveelaevaväge, Suured reparatsioonid. Kaotajad ei saanud kaasa rääkida, otsustasid ainult võitjad. Revolutsioonid Venemaal:
Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud. Liivlastest said eestlaste vastased. o 1211 Piiskop Albert korraldas suhteb Polotskiga – need ei olnud enam sõjas faktorid. Sakslased koos liitlastega piirasid Sakala tähtsaimat keskust, Viljandi linnust. Sõlmiti vaherahu, linnus jäi eestlaste kätte. Sõjas osalesid pooled eesti suurematest maakondadest – Ugandi, Sakala, Läänemaa, SAAREMAA, Harjumaa, Revala Turaida sõda Saarlaste eestvedamisel. Palju kaotusi jne -> Turaida vaherahu. Kasulik pigem ristisõdijatele - > lisajõud, Polotsk mängu tagasi, surus maha liivlaste ja latgalite ülestõusu
UNITA süüdistab valitsust pettuses pärast seda kui MPLA võidab mõlematel valimistel. Võitlus läheb taas lahti. 1994 Valitsus ja UNITA kirjutavad alla Lusaka rahuprotokolli Zambias. 1998 - UNITA teatab oma hästi välja tulnud demobilisatsioonist ja Angola seadustab mässajate liikumise, aga valitsus algatab vasturünnaku, mis kestab 4 aastat 2002 - Savimbi tapetakse lahingus veebruarikuus ja formaalne vaherahu kirjutatakse alla aprillis 2008 Angola kiiresti kasvav naftatoodang paneb selle maa võidu jooksma Nigeeriaga, kes on mandri suurim tootja. Sept. 5, 2008 Seaduslikud valimised. Presidendivalimised toimusid 2009.
Tartu rahu Vabadussõja sõjategevus lõppes 3.jaanuar 1920. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel ja see lõpetas Vabadussõja. Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Suurema osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. Vabadussõjas langes 3588 Eesti sõdurit. Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. Rahulepingule allakirjutamiseks peeti Eesti-Vene rahukonverents, mis kestis kaks kuud. Rahulepingu läbirääkimistel olid Eesti esindajad Jaan Poska ja Jaan Soots. Rahulepingule kirjutasid alla Adolf Joffe, Issidor Gukovski ja Jaan Poska. Eesti esindajate juures olid eksperdid Victor Mutt, Aleksander Oinas ja Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning Vene saatkonna juures
1030 12. Missugune nädalapäev oli eestlastel ,,pühaks päevaks"? neljapäev 13. Iseloomustage Kalevipoja - sängi tüüpi linnuseid. Ehitati voore kõrgemale keskosale nii, et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit 14. Mis on hajaküla? Talud asuvad hõredalt 15. Kes oli vallutussõdade peamine organiseerija ja juht Baltimaades? (ametnimetus ja nimi) Ordumeister Albert 16. Kellele pühendati alistatav maa? Neitsi Maarjale 17. Toreida vaherahu (aasta). 1212 18. Võnnu piiramine (aasta). 1210 19. Milline linn rajati 1201? Riia 20. Ümera lahing (aasta) 1210 21. Millist maakonda rünnati vabadusvõitluse alates esimesena? Ugandi 22. Mida peeti eeslaste alistumise väliseks märgiks? 23. Peamine vastupanukeskus sakslastele 1224. Saaremaa 24. Milliste vaenlastega tuli eestlastel võidelda 1217. - 1222? Taanlased, Sakslased, rootslased, 25
täienduslepingu: · poliitilise · rahandusliku ja · eraõigusliku osaga. 27. Weimari vabariik - periood Saksamaal alates 1919 kuni 1933. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. 28. Compiegne`i vaherahu 11.novembril 1918, Compiegne`i metsas kindral Fochi staabivagunis Saksa delegatsiooni alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustust, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik
1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas.
See oli ilmselgelt NSV Liidu jaoks liiga palju. See tõmbas NSVL majandust alla ja majanduskriis süvenes. Rahva hulgas kasvas rahulolematus ja sõja mõttetus. 1989. aastal toodi Nõukogude väed lõpuks Afganistanist välja., kuid sõda sellega veel ei lõppenud. Nüüd hakkasid omavahel võitlema Afganistani erinevad rahvusrühmad ja poliitilis- usulised rühmitused. 1992. aastal kukutati Nõukogude marionettvalitseja Najibullah ja saavutati ajutine vaherahu erinevate grupeeringute vahel, kuid peagi puhkes kodusõda uuesti. Protestina selle kõige vastu oli tõsiusklike üliõpilaste poolt asutatud Talebani-liikumine kasvas aja jooksul konkureerivatest rühmadest tugevaimaks. Septembris 1996 vallutasid nad pealinna Kabuli ja moodustasid valitsuse, millele peagi allutati enam-vähem kogu maa. Natukene huvitavat infot Afganistani kohta üldiselt: · Religioon: Islam · Pindala: 647 500 km² · Rahvaarv: 28 150 000 (2009. aasta info)
maksta. Kuid härra Maasi leidis väljapääsu, proua tulgu temale võla eest aeda tööle, ta makstab viisteist senti tunnis. Nad vaidlesid ja tingisid kaua ,kuni leppisid 18 sendile tunnis. Järgmisel hommikul nagu kogu eelmise õhtupooliku olid Raudsikud toimekalt kindluse juures, kuid kindlus ise oli liputa. Ragulka ronis üsna juhuslikult kindluse lipubastionile ja märkas kohe vaenlast. Nende võit ja meie häbi ja kõik. Aga kui nad ei tea meie kindlust siis teeme vaherahu. Öösel oli jälle sadanud. Konstaabel märkas Hundikäpa tund poole pärast Rautsikute lahkumist. Veidi aja pärast marssisid kolm peakottides põõsastest välja, nende kannul aga kõmpis Mati, käsi viskevalmis ja käbikorv kaenlas. Hundikäpp koos Ülo ja Atsiga lähenes Meinhardi salga maa-alale selle välisküljest. Nad hiilisid nagu varjud põõsa tagant põõsa taha hoidudes. Hundikäpa plaan oli lihtne,kuid läbi mõeldud ei olnud kahtlust, et lipp peidetakse
Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. - Võnnu piiramine 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... - Ümera lahing jätk Võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. - Viljandi piiramine 1211.a. Sakslased ja Eestlased. Sakslased ei suutnud viljandi linnust 6 päevaga vallutada. Sõlmiti vaherahu. Puhkes katk 1212.a sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Vabadusvõitluse teine periood1215 1220(1) 1215 - Sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit. 1215 rüüsteretk Sakalasse suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus. Lõhavere.(leole) Eestlaste 3 maleva retk. 1) saarlased Riia linna ründamine 2) Läänemaalased Toreida linnuse ründamine 3) Sakalased ja Ugandlased latkaleid ründama.
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710
· Väideti, et sakslased olid seda lubanud, kuid tegelikkuses oli tõendusmaterjal võltsitud. · Rahu sõlmimiseks tingimustega nõustuti ja leping ratifitseeriti, kuid summatVenemaale ei tasutud. Tähtsamad sündmused: · Sigalei juhitud rüüsteretk Lõuna-Eestisse (22. jaanuar 1558) sõja algus · Narva vallutamine (mai 1558) · Tartu vallutamine (juuli 1558) · aprill oktoober 1559, vaherahu pooleks aastaks o ordu annab end Poola-Leedu kaitse alla (august 1559) o Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile(september 1559) · Oomuli lahing Härgmäel (2. august 1560) Liivimaa ordu viimane välilahing (ordu sai hävitavalt lüüa) · eesti talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal (1560. a sügis) suruti veriselt maha. · juuni 1561 Tallinna linn ning Harju, Viru ja Järva rüütelkond alistusid Rootsi kuningale (Erik XIV) · 28
haarata. 5 juulil Kurski saarel pealtung. Esialgu jõudsid Sakslased edasi liikuda.Punaarmee väsitas neid ja alles siis läks pealetungile. Ka Dnepri jõele rajatud nn idavallil ei suutnud Saksa NL vägesid peatada. Vene ülekaal sai järjest selgemaks. Suurim tankisõda Itaalia väljalangemine sõjast Itaalias Kurski lahinguga samaaegseld korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse. Itaallased said lüüa, tagandasid ise Mussolini. Uus valitsus palus vaherahu. Sept 1943 sõlmis Itaalia USA-ga ja Inglismaaga vaherahu. Itaalia oli Teisest maailmasõjast välja langenud. Murrang Vaikselt ookeanil 3-7.06.1942 Midway lahing- Usa haaras initsiatiivi. Sügisel 1944 purustas USA Jaapani laevastiku Leyte merelahingus. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.aastal 1944.a algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas lõunas. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi pealetung seisma pooleks aastaks. Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani. 22
Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa 1583.a sõlmitud vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Poola-Rootsi sõjad Altmargi vaherahu 1629.a sõlmitud vaherahuga jäi kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Brömsebro rahu 1645.a sõlmitud rahuga, pidi ka Taani oma Saaremaa alad, Rootsile loovutama. Põhjasõda Sõja põhjuseks, oli 1699
Soomet. Talvesõda Sarnaselt Balti riikidega nõudis NSVL ka Soomelt baasidelepingu sõlmimist. Soome sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid parlament ja rahvas olid kategooriliselt vastu. Novembris 1939 alustasi NSVL valesüüdistusega talvesõda. Paraku ei suutnud venelased murda läbi Karjalasse rajatud Mannerheimi kaitseliinist. Lisaks valmistusid Inglismaa ja Prantsusmaa Soomele abi saatma ja seega oli NSVL sunnitud märtsis 1940 sõlmima vaherahu. Sai endale osa Karjalast ja rajas Hanko poolsaarele sõjaväe baasid, kuid Soome säilitas iseseisvuse. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustanud. Läänerindel algas nn. kummaline sõda, kus väed püsisid Saksa, Prantsuse piiril kaitseliinidel ja pidasid nn. propaganda sõda. 1940 Saksamaa tungis Taani ja Norrasse, mis olid neutraalsed riigid. Ettekäändeks toodi vajadust kaitsta nende neutraliteeti.
teated ka 1525 Lübeckist esimene eestikeelne raamat ilmus nende poolt, see oli luterlik katekismus Liivi sõda 1558-1583 4 osapoolt, kes tahavad liivimaa vara ja osa endale 1563-1570 võitlevad mingid riigid 1661 Kärde rahu leping eellugu Ivan IV ehk ivan julm (1530-1584), tsaar julmad karistued (keetmine, praadimine jne) moskva suurvürstiriigi tugevnemine idas 1502 smolino lahing vaherahu 1503 rahu pikendati 55 aastat 1554 viimane pikendamine ajendiks tsaari aktiivsus idasuunal (Kaasan/Astrahan) vallutatakse Khaani riigid eesmärk hea kaubatee Tõuseb küsimus tartu maksust väidetavalt on tartu moskvale võlgu osutub valesüüdistuseks kokku koguda või uurida päritolu maksu päritoluks väidetakse olevat ürgset sõltuvust, mida tegelikult pole
Bresti rahu 3. märts 1918.aastal sõlmiti Bresti rahu, kus Venemaa loovutas enda küljest Poola ja Ukraina. Saksamaale loovutati maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. 9. Esimese maailmasõja lõpp ja impeeriumite kokkuvarisemine Saksamaa liitlased Bulgaaria ja Türgi alustasid vaherahuläbirääkimisi, kuna nad mõlemad olid sõjast räsitud ja lüüa saanud. 29.sept 1918 alustas Bulgaaria vaherahu läbirääkimisi ja Türgi kirjutas alla 30.oktoober 1918 vaherahu kokkuleppele. Pärast revolutsiooni oli j6543Wilhelm II sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. 11.nov 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne´i metsas alla Compiegne´i vaherahule, I maailmasõda oli sellega lõppenud. Pariisi rahukonverensil sõlmiti Saksamaaga Versailles´i rahuleping 28.juuni 1919. Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja
diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. · Compiegne'I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. 2) Majandus 20-ndad kuni suure majanduskriisini · kergendati Sakslaste reperatsiooni koormat.
1939 süüdistas NSVL Soomet, et tole suurtükivägi olevat tulistanud NSVL vägesid Öeldi lahti mittekallaletungilepingust, ning alustati Soome vastu sõda NSVL heideti Rahvasteliidust välja 1940 12 märtsil sõlmiti Moskavas rahu 1941 jun, kui Saksamaa ründas NSVL i, jäi Soome erapooletuks NSVL lennukid pommitasid Soome linnu. 25 jun 1941 kuulutas Soome NSVL-e sõda - Jätkusõda Vallutati tagasi Karjala 19 sept 194 sõlmiti vaherahu. Hiljem allkirjastati rahuleping 2 MS käik 1942-1945 1942 sügisel asusid Briti väed vastupealetungile Egiptuses. USA tuli appi. Järgmise aasta kevadeö sundisid nad Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafikas lõplikult alistuma 1942 lõpul, 1943 algul sattus Punaarmee piiramisrõngasse u 300 000 saksa sõdurit - Stalingradi lahing 1943 jan lõpetati ka Leningradi piiramisrõnga (from 1941 sept) Leningradi Blokaad 1943 suvel tegi Sksamaa viiamse katse
22. juunil 1944 algas NSVL vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise keelanud, mis võimaldas punaväel Saksa üksused ümber piirata. Punaarmee tungis edasi Poolasse, liikudes Varssavi poole. Poolas tekkis ülestõus, mis suruti maha. Väegrupp Mitte sai purustatud. Tekkis võimalus anda hoop ka Nordile. Sakslased taandusid Balti riikidest, tõmbusid nn Kuramaa kotti. Punaarmee ründas suurte jõududega Soomet. 1944. aasta septembris sõlmis Soome NSV Liiduga vaherahu ja väljus sõjast. Ring Sks ümber tõmbus koomale. 1944. aasta sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. Normandia dessant Punaarmee edu idarindel soodustas asjaolu, et Hitler pidi kogu 1944. aasta hoidma suure osa üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessanti. Hitler tahtis selle kiirelt purustada ja paisata kõik jõud idarindele. 6
Batory alustas ulatuslikku sõjategevust Venemaal. Vahepeal saatis edu ka rootslasi. 1581 hõivasid Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere, Läänemaa kindlused ja Narva. Venemaa ei suutnud kahe tugeva vastasega jätkata. Jaanuaris 1582 sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Rooma paavsti legaadi vahendusel Jam Zapolski vaherahu. Sellega loovutati Rzeczpospolitale Lõuna-Eesti. Rootsi ja Venemaa sõlmisid augustis 1583 Pljussa vaherahu. Liivi sõja tulemusena hukkus pool Eesti elanikkonnast. Eesti jagunes kolmeks : Põhja-Eestis Rootsi, Saaremaal Taani, Lõuna-Eestis Poola- Leedu. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused : 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel
1. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? · Ilma välise abita polnud 1561. aastaks Liivimaal lootust venelastele vastu seista · Ordu ja peapiiskop kapituleerusid Poolale · Tallinn koos lähema ümbrusega alistus Rootsile · Saare-Lääne piiskopkond müüdi Taanile 2. Millal ja milliste tulemustega lõppes Liivi sõda? · Poola-Vene Jam Zapolski vaherahu 1582; Rootsi-Vene Pljussa vaherahu 1583 Liivi sõja lõpp · Läti ja Lõuna-Eesti läks Poolale · Põhja-Eesti läks Rootsi valdusse · Saaremaa jäi Taani valduseks 3. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja põhjusi ning osapooli. Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi leiate? · Põhjasõja põhjuseks Rootsi ülevõimu vastane liit Saksimaa ja Poola, Taani ning Venemaa · Liivi sõja põhjustas Vana-Liivimaa nõrkus ja killustatus tugevate naabrite keskel
Kaks päeva hiljem kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga sõjategevust ei alustatud. 2 nädalat hiljem tungib NSVL Poola ning 5 päeva hiljem on Poola valltatud Saksamaa ja NSVL poolt. Aprillis 1940 vallutab Saksamaa Taani ning juunis juba Norra. Blitzkrieg ehk välksõda: 10. mail ründab Saksamaa Belgiat ja Hollandit, sealt edasi Prantsusmaale. 22. juunil 1940 sõlmib Prantsusmaa ja Saksamaa Compiegne’i vaherahu. 8. Baaside leping 18.09.1939 Orzeli juhutm, kus Poola allveelaev ilmub Tallinna külje alla ning kaob sealt ilma, et Eesti märkaks. 28.09.1939 kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile ehk baasidelepingule alla, millega lubati Eesti aladele 25000 NSVL sõdurit. 9. Soome talvesõda 1939. aastal 30. novembril tungivad NSVL-i sõdurid etteteatamata Soome aladele, algab Talvesõda. Sõda lõppes 12. märtsil 1940 mil sõlmiti vaherahu Moskvas, Soome
Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber tunnistati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik kauba ja reisilaevad vaatamata lipule. Uputati ka Inglise reisilaev Louisitania, mille pardal olevast 1959 reisijas hukkus 1198, kellest 115 olid ameeriklased. USA ja mitmed teised erapooletud riigid avaldasid protesti. Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolel. 7. Compiegne’i vaherahu 11. november 1918 Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda. 8. Wilsoni 14 punkti sisu ning hinnang selle teostamisele 9. Versailles’ rahuleping 28. juuni 1919 Saksama ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riigid. Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass ja Lotringi, ning muid alasi Belgiale,
1654.aastal uueks Rootsi kuningaks saab Karl X Gustav. Ta oli Rootsi armee kindral, rahvuselt sakslane ja ta õigused troonile olid kahtlevad. Venemaa oli 1654.aastal vasak kalda Ukraina endaga liitnud ja Poolaga sõda alustanud. Kui vene väed juba seisid Varssavi ja Vilnuse lähedal siis Karl X Gustav kasutas seda olukorda kavalalt ära ja ründas Poolat. Tekkis võimalus Rootsi-Poola ühisriigi loomiseks. Aga muidugi Rootsi kiire tugevnemine oli Venemaale vastu karva. Venemaa sõlmis kähku vaherahu Poolaga. Venemaa alustas sõda Rootsiga aastal 1656. Vene väed tungisid Liivimaale ja vallutasid Tartu ja ümbritsesid Riia edutult. Sõjaga tulev katk sundis sõjategevusel vahetpidada. 1658.aastal Narva lähedal sõlmiti Vallisaare külas vaherahu. Ida-Eesti jäi aga paariks aastaks Vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde lepinguga alles 1661.aastal. Venelaste plaan õnnestus nad suutsid veenda poolakaid, et nad rootslased oma maapealt eemale tõrjuks. Poolakad
Põhjused: 1)Suurriikide valitsused alahindasid ohtu 2)Sõda romantiseeriti. Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29....
E. Hubel 14.01. Tartu vabastamine (soomusrongid) 1)Eesti on tekkinud ja püsima jäänud 16.01. Narva vabastamine, kuni 19.01 2)15 miljoni kuldrubla 25.veebr.1918 11.nov Saksamaa okupatisoon lõpp Eestis Compiegne'i vaherahu 3)Piirileping Vabadusõja võidu põhjused: Kuperjanovi üksused, Venemaal kodusõda, Johann Laidoneri sõjaplaan, välisabi: Soome mehed, 4)opleerimine (inimesed tagasi) Inglise laevastik, soomusrongid, Kaitseliit 5)TÜ varad tagastada
Juuli-November 1916 - kestab Somme'i lahing. 1916 - Saksamaa otsustab mereblokaadi läbi murda, 1917 - Veebruarirevolutsiooniga kukutatakse Venemaa tsaarivaltisus. Aprill 1917 - Ameerika Ühendriigid astuvad sõtta. September 1917 - Saksamaa vallutab Riia. November-Detsember 1917 - Edutult lõppeb inglaste tankirünnak Cambrais linna lähistel. November 1917 - Venemaal toimub riigipööre. 1917. aasta lõpul - Bolsevikud sõlmivad sakslastega vaherahu. 1918 - Saksamaa jätkab pealetungi Venemaale. Märts 1918 - Bolsevikud sõlmivad Saksamaaga Brestis rahu. Kevad 1918 - Läänerindele on koondatub üle 80% diviiside üldarvust. Märts-Juuli 1918 - Saksa väed võtavad ette 4 suurt pealetungi. September 1918 - Antandi vägede ülemjuhataja Foch algatab vastupealetungi Saksamaale. November 1918 - Läänerindel on juba üle 2 miljoni Ameerika sõduri. Sügis 1918 - Türgi ja Bulgaara väjuvad sõjast. 11
(1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja
1558-1583 Liivi sõjas osalesid: Vene, Poola-Leedu, Rootsi, Taani ja muidugi Vana-Liivimaa. Sõja aluseks oligi tahtmine saada rohkem makse ja rohkem maad. Millest algas sõda? Venelased tõid põhjuseks nn Tartu maksu mitte maksmise. Venelased tungisid sisse Vana-Liivimaale aastal 1558. Venelased vallutasid Tartu, Narva ja Tallinna aluse, kuid mitte linna ennast. 1559 1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi viimase katse venelasi tagasi tõrjuda. Kohe peale seda võeti maha ka tähtis Viljandi
Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline. Madisepäeva lahingus surmavalt haavata. Lembitu Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast, kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus Valdemar II Taani kuningas 1201-41a. Taani riigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis M. Vabadusv. Retke 1212-15a kehtis nälja ja katku tõttu 3-ne vaherahu, kuid enne rahuaja lõppu tungisid sakslased eestlaste maale.
Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline. Madisepäeva lahingus surmavalt haavata. Lembitu Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast, kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus Valdemar II Taani kuningas 1201-41a. Taani riigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis M. Vabadusv. Retke 1212-15a kehtis nälja ja katku tõttu 3-ne vaherahu, kuid enne rahuaja lõppu tungisid sakslased eestlaste maale.
Iisrael Tulemused: Iisraeli okupatsiooni alla langesid mitmed alad (Siinai ps, Jordani jõe läänekallas, Gaza sektor) Rahu jäi sõlmimata Väikeseulatuslikud tulevahetused jätkusid Jom kippur Aeg: 6.24. oktoober 1973 Usupüha e lepituspäev Pooled: Egiptus ja Süüria Iisrael Esialgselt edukad araablased (Suessi kanal, lennuväed) Hiljem Iisrael vastupealetungile (Niiluse delta, Siinai ps) Sõjategevuse lõpp ÜRO nõudmistel, vaherahu Sõja tagajärjed Araabia maade ja lääneriikide suhted halvenesid. Naftaembargo Iisraeli toetajatele 4x naftahinna tõus Tulemuseks läänemaailma energiakriis (ühiskonna haavatavus) Sõjajärgsed aastad Sõjaväsimus (Araabia riigid) Egiptusel uus president Anvar Sadat Demokraatlikud ümberkorraldused Ei sõltlassuhetele NSV Liiduga Loobuti üheparteisüsteemist Tegevusvabadus era ja väliskapitalile
07.1914 -11.11.1918. Esimese maailmasõja vallandas Austria kroonprintsi mõrv Serbia salamõrtsukate poolt. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ( eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaa ) ja Keskriikideks ( Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ). Olen kindel, et sõda poleks ilma austria kroonprintsi mõrvata algamata jäänud, see oli suurepärane ajend. Novembris 1918 vallandus Saksa Revolutsioon ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama Versailles Rahulepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Kui pärast Esimest maailmasõda otsiti Euroopas võimalust luua rahu tagamiseks vastav institutsioon, et vältida järgmisi ja veel hävitavamaid sõdu , loodi Pariisi rahukonverentsil 1918 aastal organisatsioon nimega Rahvasteliit. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid oma vabal tahtel
yks isik) Taani kningad lasid end j2lle nimetada Eestimaa hertsogiteks. Venemaal oli kujunemas yhtne riik. Rootsi Taani Norra s6lmisid kokkuleppe mille kohaselt oli neil yhine v2lispoliitika. Suurimaks ohuks VL saigi Venemaa. 1481 a. talvel korraldasid venemaalt yhendatud v2ed v6imsa s6jaretke Liivimaale (eesm2rgiks Liivimaa hirmutamine rahva halastamatu ja j6hkra kohtlemisega) Liivimaa t2ielikuks valutamiseks Moskval veel j6udu polnud, s6lmiti vaherahu 10 aastaks. Moskva eesm2rgiks olio ma territooriume laiendada siinsete alade arvelt. 10/12/2008 19:17:00 10/12/2008 19:17:00
Kordamis ülesanded § 1-6 1) Täida lüngad. a) 11.novembril 1918.aastal sõlmiti ...................vaherahu. b) Versailles' rahuleping sõlmiti ................... ja ........................vahel. c) .............................. ehk Atatürk oli Türgi ohvitseride juht ja Türgi Vabariigi rajaja. d) Suure depressiooni peamiseks põhjuseks oli .......................... . e) Ameeriklased süüdistasid kriisi tekkimises ...................... . f) Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid tööliskonna huve kaitsvaid ..................... ja .................................... . g)1927.a. oli kõige rohkem ...................... autosid. h) Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liit moodustati aastal .................... . 2) Otsusta , kas lause on tõene või väär. Vale lause puhul paranda see. a) Suur majanduskriis kestis aastatel 19281933. (...) ................
viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast. Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda oli raske, sest seda segasid Must Surm ehk suur katkuepideemia mis tappis palju sõdalasi. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc. Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci [Zakk Dark] ja tema naise tütrena Domrémy külas, tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa.
tsaariimpeeriumi all. Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid riike enam taltsutada. 4.) Talvesõda ja jätkusõda NSVL ja Soome vahel? NSVL tahtis oma võimu säilitada peale tsaariimpeeriumi lagunemist. Soome ja NSVL'I vahel tekkis sõda. Talvesõda algas 30. nov. 1939 lõppes 13. märts 1940. Talvesõja võitis punaarmee. Jätkusõda oli samuti NSVL'I ja Soome vahel 25. juuni 1941 kuni 19. september 1944. Jätkusõja tulemused Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. 5.) II ms. peamised sündmused? Teine ms. algas 1. sept 1939 Saksamaa ründega Poolale ning lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. sept 1945. Murranguks IIms. oli Stalingradi lahing mis toimus 1942 lõpp ja 1943 algus. Selle lahinguga murti Hitleri vastupanu ja saksamaa oli sunnitud taganema. 1943 lõppul toimus Teherani konverents kus otsustati avada teine rinne. 1945 loodi Jalta konverentsil ÜRO. 69 august 1945 kasutas USA tuumarelva jaapani vastu Hirosimale ja Nagasakile.
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esimest maailmasõda loodi Pariisi rahukonverentsil uus poliitiline korraldus, Versaille süsteem. See tähendas, et Saksamaa pidi maksma kõrgeid reparatsioone ja loobuma paljudest aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles
1.Lähis-Idas tekitad pingeid eelkõige Iisraeli sünd, mis tõi kaasa vanasde vastuolude teravnemise. 1947. a otsustas ÜRO luua Palestiinasse naasnud juutidele Iisraeli riigi ning seal elanud araablastele Palestiina riigi.14.mai 1948. kuulutati juutide riik välja, kuid palestiina araablased ja araabia riigid ei olnud nõus palestiinat juutidega jagama ja ründasid juba järg. päeval iisraeli.Juudid olid sõjas edukamad ja hõivasid suurema osa Palestiina riigi jaoks määratud alast,ülejäänud liideti Jordaaniaga.1949. sõlmiti vaherahu, kuid pinged jäid siiski püsima. Aasias süvenesid samuti vastuolud. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki.Põhja-Koreas seadis NSVL võimule oma käsilased,Lõuna-Korea üritas üles ehitada demokraatiat.Euroopas jätkus ka pinevus. NSVL ikestatud riigid ootasid võimalust vabanemiseks.Avalikult ei julgetud kommunistlikku ...
kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja A-U. mõlemad prastsusmaa palvel A-U sõjaplaan - samuti mitmel rindel ; Lõunas Serbia vastu, Idas Venemaa vatu, Arvestamine Saksamaa toetusega RAHU Versailles` süsteemi loojad David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Vittorio Orlando- Itaalia peaminister Georges Clemenccau - prantsuse peaminister Woodrow Wilson - USA president Rahvaste Liit RAHULEPINGUD 11 nov 1918 Compiegne´i vaherahu, Ims lõpp sõlmiti kõigi kaotajariikidega eraldi ja erinevatel tingimustel sõlmiti erinevates kohtades, sestap erinevad nimed Versailles´ rahuleping Saksamaaga 28 juuni 1919 Kahjuks muutus ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Põhjuseks peamiselt see, et USA kui üks maailma võimsamaid riike ei taha liikmeks tulla(valisid isolatsioonipoliitika) seega puudus ja organisatsiooni võimsus.
d) Saksamaa ühendamine "ülaltpoolt" (Preisimaa juhtimisel): 1866 Preisi-Austria sõda, milles Austria sai lüüa, loobudes võimutaotlustest Saksamaal 1867 sõlmiti Preisi eestvõttel Põhja-Saksa Liit (19 riiki) föderaalriik, kus riigipeaks Preisi kuningas ja liidukantsleriks Bismarck Saksa-Prantsuse sõda (1870-1871), kuna Prantsusmaa takistas kogu Saksamaa ühendamist ühtseks riigiks. Prantsusmaa sai lüüa, sõlmides jaanuaris 1871 vaherahu 18.jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' välja Saksa keisririik. keisriks sai Preisi kuningas Wilhelm I ja riigikantsleriks O. von Bismarck
Eesmärk: Lahendada sõjalise sekkumiseta võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Osalenud riigid: Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel (nt: suurbrit. Prantsm.) Riigid kes ei osalenud: USA Miks ei suutunud Rahvasteliit oma eesmärke täita? Sest paljud suurriigid jäid kõrvale. 5. Dateeri sündmused ja paiguta täht ajateljele. Wilsoni 14 punkti esitamine – 8.jan.1918 Compienge´i vaherahu kehtimahakkamine - 1918. 11.nov. Pariisi rahukonverentsi algus – 18.jan.1919 Versailles´ rahulepingu allkirjastamine – 28.juuni 1919 Rahvasteliidu loomine - 1920
tulemus Ainus õnnestunud sõda. Suur Edu ei olnud. Vallutati Konstantinoopol, Vallutati Damietta, Kauples välja Pühal Maal moodustati nurjumine Süvenes Bütsantsi provintsid, loodi kuid ristisõdijad Jeruusalemma kui ka 4 haldusüksusut. Asutati nii sõjalises ristisõdijate ja Ladina keisririik. Ida-ja meelitati lõksu ja 10-aastase vaherahu. Templiordu,Johanniitide kui ka Bütsantsi vaheline läänekristlus ühinesid elu päästmiseks Vastutasuks tuli sultanit e Hospitaliitide Ordu ja poliitilises umbusk. Richard I katoliku kiriku alla. andsid linna tagasi. sõjaliselt toetada. Teutooni e Saksa Ordu mõttes Lõvisüda sai Veneetsia sai osa
Jefferson ja John Adams Howard Chandler Christy ,,Washington" Iseseisvussõda (17751783) Pikemas perspektiivis, osutus ameeriklaste vastupanu inglaste vastu edukaks Ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased vaid maa tagasisaamise tõttu Ameeriklased said toetust Prantsusmaalt, kes oli Inglismaa rivaal. Esimene suurim võit oli 1777.a Saratoga lahingus 1782.a sõlmiti vaherahu, mis tähistas võitu iseseisvussõjas Uus riik ameerika ühendriigid 1787.aastal asuti välja töötama põhiseadust 1789.aastal kehtima hakanud põhiseadus fikseeris föderalistliku (tugeva keskvõimu) suuna võidu Uue riigi nimeks sai Ameerika Ühendriigid USA esimeseks presidendiks valiti 1789.aastal George Washington, Oluline samm oli ka uue pealinna rajamine Washington
Rootsi aeg Rootsi aja algus: 1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile 1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
