aastatel? Ülemaailmne majanduskriis ja sõjakollete tekkimine. Mil moel mõjutas ülemaailmne majanduskriis riikide poliitilist arengut? Paljudes riikides kujunes diktaktuur. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? Ei suutnud ohjeldada agressoreid. 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis. 2.Järjesta järgmised sündmused toimumise järjekorras, alustades varasemast. Selgita lühidalt nende sündmuste tähendust. a) Compiegne'i vaherahu sõlmimine. b) Pariisi rahukonverents ( 1919-1920). c) Rahvasteliidu loomine. Rahvusvaheline organisatsioon maailmarahu hoidmiseks. 1920. d) Versailles' süsteemi loomine ehk rahu süsteem mis kujunes Pariisi rahukonverentsi ja hilisemate konverentsidega. Millist loetletud sündmustest pead kõige olulisemaks edasiste rahvusvaheliste suhete seisukohast? Selgita oma arvamust. Rahvaste liidu ( 1920) loomine, sest see ei täitnud nende lootusi. 3
9. klass PARIISI RAHUKONVERENTS JA SELLE OTSUSED 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi 2
Eesti 17. sajandil Rootsi aeg Rootsi aja algus Eestis Liivi sõja (1558-1583) järel jagatud Eesti ala kolme kuninga vahel: 1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad.
Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa erimaakondade vaheliste sidemete tihenemisele (Albert nägi et eestlaste vastu on vaja jõudu koguda) · 1212 Toreida vaherahu (eesti-saksa) 3 aastaks · Kõige tähtsamaks allikaks on Läti Hendriku kroonika (ladina keeles, ta ise ei olnud lätlane, oli sakslane, originaal käsikiri pole säilinud, kutsus ennast lätlaste preestriks, võttis osa lahingutest ja läbirääkimistest, kirjutama hakkas pärast Tartu vallutamist 1224, kroonika on 4-osaline). Kroonika eesmärgiks oli kirja panna Liivimaa paganahõimude ristiusku pööramine, ülistab ristisõdijaid, vaenulik visamalt vastu
Millal algas esimene maailmasõda? 1914.28.juuni. Algas Franz Ferdinandi tapmisega Serbia poolt. Serbia tahtis endale saada Austria-Ungari maid. See aga nõudis Austria-Ungari nõrgestamist. Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati? Compiegne vaherahu 11.nov.1918. . I ms lõppes Pariisi rahukonv. 1919-1920 . Versaille rahu. Kõige raskem oli see Saksamaale, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Millised 3 impeeriumi lagunesid? Saksa,Vene , Austria-Ungari - uued: Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Rumeenia,Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Saksamaa. Rahvasteliit - Loodi selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd.
Getod-juutide linnaosad Koonduslaager-sunnitöö-ja hävituslaager, kusvange kurnati üle jõu käiva tööga ,näljutati ja piinati. II MS puhkemise põhjused:1)Versaille süsteem osutus ebapüsivaks2)Rahvasteliit ei tulnud oma ül toime3)Stalin soovis kommunismi levikut4)Saksamaa soovis natsismi ja aaria rassi levikut5)Ülemaailmse majanduskriisi tõttu valis Saksamaa sõjalise tee,seda tegi ka Venemaa. 1.sept 1939-II MS algus,Saksamaa tungib Poolasse. 22.juuni 1940-Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne metsas. 22.juuni 1941-Saksamaa tungib NSVL kallale. 7.dets 1941-Jaapan ründab Usa mereväebaasi Pearl Harboris ja kuulutab Usale sõja. Kolmikpakt tähendab kohustust üksteist igati toetada.See sõlmiti Berliinis 1940.a Saksamaa,Jaapani ja Itaalia vahel. Atlandi Harta on dokument , milles on sõnastatud sõja eesmärgid, sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted, selles lubati taastada kõikide selles sõjas kaotanute iseseisvus.Hartale kirjutasid Churchill
alale ja Alutagusele. 7. Kuidas kulgesid Liivi sõja sündmused 1558. a? Kevadel alistus Vene vägedele Narva linn. 18. juulil alistus Vene vägedele Tartu linn. Augustis vallutati ilma suure vastupanuta väikseid linnuseid: Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse jt. Sügisel jõudsid Vene väesalgad Tallinna alla, millele Liivi ordu vastupeale tungi ei suutnud korraldada ja sõlmiti Taani aadlike vahendusel 1559. aasta aprillis poole aastane vaherahu. 8. Millist abi otsisid Liivimaa võimud? Poole aastast vaherahu kasutasid Liivimaa võimud välisabi otsimiseks. Liivi ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. 9. Kuidas suhtusid talupojad sõdivatesse pooltesse? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid. Venelastele nad olid abiks, kuna nemad olid nede vaenlaste vaenlased. Nad olid sõja alguses neile teejuhtide ja luurajatena.
10) 1915-1916 tuntumad lahingud Somme`i lahing 1916 kumbki pool ei saavutanud edu, prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel Verduni lahing 1916 saksamaa ja prantsusmaa. Verdun jäi hõivamata(saksamaa poolt) Gorlice lahing 1915 saksamaa edukas pealetung venemaale Ypres'i lahing 1915 atandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, ebaõnnestus, sakslased piirdusid läänerindel kaitsega, kasut mürkgaasi 11) 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahu, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles'i rahulepinguga 28. juunil 1919. saksamaa pidi oma väed viima välja lisaks okupeeritud territooriumitelt ka reinimaalt ningi elsassist ja lotringist. Tuli loovutada oma sõjavarustus, laevastik., see lõpetas I ms. 12) Versailles's rahu- 28.06.1919, Pariisi rahukonverentsil allkirjastatud rahu, mis määras Compiegne'i vaherahu tingimused ning Saksamaa repressioonid. 10. jaanuaril 1920. aastal
kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28. november 1918 Narva ründamine, vabadussõja algus 31. jaanuar 1919 Paju lahing (Kuperjanovi surm + võit) 23. juuni 1919 Võnnu lahing (võidupüha) 3. jaanuar 1920 Vaherahu hakkas kehtima, 2. veebruar 1920 Tartu rahu, Vabadussõja lõpp Ärkamiseaeg Ärkamisaja eeldused 1) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksost ~ elatustaseme tõus · Tööstuse areng ~ eestlased kolivad linna · Raudtee-ehitus ~ paremad liikumisvõimalused 2) Poliitilised põhjused: · Balti erikord · Pärisorjusest vabanemine ~ passiseadus ~ haridustaseme tõus · Vallakogukonna teke · Eesti soodne geopoliitiline asukoht 3) Kultuurilised eeldused:
Keskriikidel 10 miljonit meest). Saksamaa pani suuri lootusi 1. veebruaril kuulutatud piiramatule allveesõjale. See sundis USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki. Sõjategevus 1917 3. septembril vallutasid sakslased Riia. Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida rahu. Sellele ei reageeritud. Nõukogude valitsus sõlmis Saksamaaga 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril sõlmis vaherahu Rumeenia. Caporetto lahing Saksamaa koondas väed Itaalia rindele ja saavutas lahingus (24. oktoober) suure võidu. Langes üle 250 000 Itaallase. Prantslased läksid Itaaliale appi. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. 1918 Veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjastati rahu (vallutatud alad jäid
Antanti poolel alustas sõda USA Saksa väed asusid pealetungile, vallutasid Riia, Põhjaläti ja Eesti saared S-V, Brest-Litovski rahu 1918 Esimesed Ameerika sõdurid LR. Veebruaris sakslased Sõjast astusid välja katkestasid vaherahu, Bulgaaria, Türgi, Austria- Märtsis juulini Saksamaa poolt 4 vallutasid Eesti, Läti, Leedu Ungari. suurt pealetungi, mis ebaõnnestusid ja suure osa Ukrainast Sõlmisid rahu lääneliitlastega Suvel lääneliitlaste vastupealetung, 3.03 Bresti rahu, saksa väed sunnitakse taganema sakslastele loovutati
enamlaste loosung ,,kogu võim nõukogudele", kuna nõukogud olid tähtajata võimuorganid. 25 okt 1917 enamlased haarasid Petrogradis võimu, sest AV ei toetatud, moodustati Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Leniniga.nõukogu jätkas vana ühiskonna ja riigi hävitamist. Enamlased hakkasid punaarmeed looma ja uut juhtimissüsteemi, mida esindasid komissarid. Bresti rahu- 1917 nov enamlased pöördusid saksa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu, saksale esitatud tingimused olid rängad ja soovis uuesti sõjategevust alustada, hõivasid kiirelt Balti riigid ja osa Ukrainast. Paanikas, sõlmiti 3 märts1918 rahu paremate tingimustega. Sõja lõpp-29 sept 1918 Bulgaaria vaherahuläbirääkimised Prants ja Inglismaaga. 30 okt kirjutas Türgi vaherahule alla. 1918 puhkes revolutsioon saksamaal ja Wilhelm II loobus troonist ning saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks(Compiegne'i vaherahu 11 nov 1918, mis lõpetas I MS). 28
tekkis kaksikvõim, mis 1917. a. juulis ajutise valitsuse poolt likvideeriti (võimule jäi ainult ajutine valitsus). Enamlased valmistasid põranda all ette relvastatud riigipööret. Käis I Maailmasõda, sakslased jõudsid 1917 sügisel Eesti saartele, Eesti sai loa luua rahvusväeosasid. 25. aug. 1917 Tõnisson käis välja Eesti iseseisvuse idee 23. okt. 1917 Enamlased haarasid Tallinnas võimu enda käte. *11. nov. 1918 Eesti 11. nov. sõlmiti Compiegne vaherahu. Sakslased andsid võimu üle Eesti ajutisele valitsusele. Hakkas eksisteerima Eesti Vabariik, mis oli üliraskes olukorras (omariikluse teostamise kogemused puudusid, ükski riik seda ei tunnustanud, kõikide vahendite nappus, sõjavägi ei funktsioneerinud, raudteede liiklus oli halvatud). Venemaa hakkas koondama jõude Narva taha. *Vabadussõda 28. nov. 1918 2. veebr. 1920 Eesti riigil tuli võidelda erinevate jõududega (Bolsevistlik Venemaa, Landeswehr). 28. nov. 1918
esti RoEotsi ja Vene riigi koosseisus [Õpik ptk 17-19; 21] 1. Milliste riikide vahel ja millal sõlmiti järgmised Eesti saatust mõjutanud (vahe)rahulepingud? Mis oli nende (vahe)rahulepingute sisu? a. Jam Zapolski vaherahu (1582)- Venemaa loobus Liivimaast, Poola loobus venemaal vallutatud linnadest. b. Pljusaa vaherahu (1583)-Rootsi sai Põhja- Eesti, Ingerimaa ja Karjala alad. c. Altmargi rahu (1629)-Poolakad tunnustasid Rootsi võimu kogu liivimaa üle. (Poola loobus Lõuna-Eestist) d. Brömsebro rahu (1645)-Taani oli sunnitud Saaremaa Rootsile loovutama. e. Oliwa rahu (1660)-Rootsi sõlmis Poolaga. Poola kuningas loobus “igaveseks ajaks” oma pretensioonidest Rootsile ja Liivimaale. f. Kärde rahu (1661)- Tärtu lähedal Kärdes. Venemaa loobus Ida-Eestist ja Ida-Läti aladest. 2. Millal osalesid
maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. adramaa- Talumaa, mida jõuti üles harida ühe adraga. 12-13.saj Maapäev- Toimusid Valgas ja Volmaris 15 sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine. rüütelkond- Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendus. Baltikumis olid rüütelkondadeks vasallide koondised ning nende esindajatel oli õigus käia Maapäevadel. Smolino vaherahu- Kuueaastane vaherahu Liivimaa ja Moskva vahel, millega lõpetati ametlikult Liivimaa-Moskva sõda. Vaherahuga kinnitati asjade sõjaeelne olukord ning enam ei üritanud Liivimaa kordagi Moskva-poolset ohtu sõjalisel teel kõrvaldada. adratalupoeg- adrikuid oli Eestimaa talupoegade hulgas kõige arvukamalt, kuid nendevaheline maa suurus ja jõukus kõikus suuresti. Nende maa suurust ja majanduslikku võimekust mõõdeti adramaades. Alates 15.saj muutusid adratalupojad sunnismaisteks.
○ Taani ○ Rootsi ● Iga riik soovis oma valdusi laiendada ● Sõda algas venelaste pealetungiga. Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taanile, Orduriik andis end Poola kaitse alla, Harju-Viru ja Tallinn andsid end Rootsi kaitse alla. ● 1561 lõppes Vana-Liivimaa periood. Liivi sõda oli kujunenud riikidevaheliseks konfliktiks. ● Koos Liivi sõjaga toimus ka Põhjamaade seitsmeaastane sõda. ● 1582 - Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Liivimaa ala läks Poolale. ● 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus. ● Luteri usk säilis. ● Korrastati Liivimaa halduseid. Kõrgeimaks isikuks jäi asehaldur. ● Maa jagati kolme ossa - Tartu, Pärnu, Võnnu
Prantsusmaale sõja Sõnastati sõja eesmärgid ja 30.11 algab Talvesõda sõjajärgse maailmakorralduse 22.06 Compiegne'i põhimõtted vaherahu Soome ja Venemaa vahel Karjala maakitsuse pärast Murrang sõjas Prantsusmaa jagatajse:1/3 okupeeritud, 2/3 Vichy 6.12. Punaarmee vastupeale- vabariik tung Moskva all välksõja lõpp
Läänega algas nn. kummaline sõda, kus aktiivne tegevus puudus. · Püsiti Saksa-Prantsuse ehk Siegfridi-Magnot kaitseliinidel (tehti propagandat). · 1940 Saksa tungis Taani ja Norrasse. Blitzkrieg ehk välksõda · Hitleri kava läänerindel vallutada Belgia, Luksemburg ja Holland, et jõuda Lääne liitlaste põhijõudude selja taha. (Õnnestus). · 22 juuni 1940 olid prantslased sunnitud Compiegne'i metsas Saksaga vaherahu sõlmima. 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla. Ametisse pandi VICHY valitsus. · Prantsuse väejuht Charles de Gauelle algatas Inglismaal liikumise Prantsusmaa vabastamiseks. · Juulis 1940 oli Saksamaaga sõdima jäänud Inglismaa, keda ei õnnestunud kuidagi alistada. · 1940 liitusid Saksaga Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia. Purustasid Jugoslaavia ja Kreeka.
Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. * Põhja-Korea kuulutati ÜROs agressoriks. * ÜRO vägede juht Douglas McArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas ning väed tõmbusid sealt tagasi oma maale. * Kuid 1950. aasta novembris tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO oli sunnitud taanduma, kuid liitlasväed panid 1951. aastal hiinlased seisma. Seal püsis rinne 2a, kuni 1953 sõlmiti lõpuks vaherahu, mis kestab tänini. Berlini ülestõus 1953 * Rahulolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga * Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas massimeeleavalduseks. * Lääneriigid ülehindasid NSV Liitu ja ei võtnud sellest osa, kuigi lubati vastuhakku kommunismile pooldada. * NSV komandör kuulutas välja sõjaolukorra, toodi tänavale tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali.
Selle eest hakkavad Rootsi ülemvõimu ja vallutada Rootsile võitlema tugeva valitsemiskorraldustega kuuluvaid alasid. Olukord selleks oli sobiv, suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Rootsil puudusid sel hetkel liitlased , ja ka Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad kuningas oli noor ja kogenematu keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend Selleks, et säilitada vaherahu Saksa suurvürst ja Poola kuningas August Venemaaga, nõustus ordumeistri ja II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas Tartu piiskopi aadlike delegatsioon sõlmisid omavahelise liidu, millest lähtuvalt tasuma ,,Tartu maksu" üks mark ründasid Saksa väed 12. veebruari 1700. aastas iga elaniku pealt. Kui peale aastal Riia linna. kolme aasta möödumist maksu ei
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
9. aprill Saksa väed tungisid Taani ja Norra 10. mai Saksa väed rüdavad Belgiat, Hollanit, Lux, Pr ja Sb 10. juuni Itaalia kuulutas sõja Pr 1940 22. juuni Copiegene'i vaherahu 6. august Eesti Okupeerimine 27. september Kolmikpakt 28. oktoober Itaalia ründab Kreekat 6. aprill Saksamaa r. Kreekat ja
Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajendiks sai Sarajevo mõrva ettevalmistamine. Selles maailmasõjas olid kõikidel suurriikidel oma sõjaplaanid. Sõjaplaaniks oli enamasti sõja abil oma positsioonide kindlustamine ning püüe leida endale kohta nö "päikese alla". Maailmasõda ehk teisisõnu ilmasõda, algas 28.juulil 1914. aastal. Sündmusteks olid: Saksamaa ultimaatum Belgiale, Saksamaa kuulutas Venemaale sõja jne. Sõda toimus Austria- Ungari ja Serbia vahel. Mõned riigid pidid sõdima kahel rindel.Maailmasõja rindeid nimetatakse ida- ja läänerindeks. Miks ? Sellepärast, et idarindes olid ainult idapoolne rahvas , ning lääne rindes oli ainult läänepoolne rahvas. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Idarindel sõdisid: Venemaa, Ida-Preisimaa, Austria jne. Esimeses maailmasõjas võeti muide kasutusele ka relvad. Ja nendeks relvadeks olid: haubits, tank, sõjal...
okupeerinud Saksa vägedega. 19.-23. juunil toimunud lahingutes Võnnu lähedal suutsid Eesti väekoondised sakslased siiski tagasi lüüa ning jõudsid juuli alguseks Riia alla Landeswehri sõjakäigu üldskeem. Punasega on märgitud Landeswehri-, mustaga Eesti vägede positsioonid ja liikumissuunad. JOHAN LAIDONER 1918. aasta määrati sõjavägede ülemjuhatajaks TARTU RAHU 09.1919 rahukõnelused pihkvas 10.1919 läbirääkimised tartus 31.12.1919 vaherahuleping 03.01.1920 vaherahu jõustus 02.02.1920 taru rahuleping 30.03 .1920 rahuleping jõustub RAHULEPINGU TINGIMUSED Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Eesti saab tagasi esimeses maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Pandi paika riigipiir TÄNAN KUULAMAST
Tartu rahu Tartu rahulepingu sõlmimine · Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed
● Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. ● Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. ● Jaan Poska: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma tulevase saatuse. Protsess ● Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. ● Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud Jaan Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena Leonid Krassin. ● Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa
Ta viis Rootsis läbi reformatsiooni ning kaasajastas armeed, mistõttu muutus kohustuslikuks ajateenistus ning paranes sõjalaevastik (võimuvõitlus Taaniga). Moskva suurvürstiriik hakkas tugevnema. Ivan Julm saab esimeseks Venemaa tsaariks. Ta oli lapsepõlves palju vägivalda pealt näinud, seetõttu arvaski, et see on ainuõige viis valitseda. 1502 toimus Smolino lahing (Liivimaa vs Moskva), sest liivimaalased sõlmisid liidu Leeduga Moskva suurvürstiriigi vastu. Vaherahu sõlmiti 1503-1558. Tingimuseks keeld sõlmida sõjalist liitu Poola-Leeduga. Kuid 1557 liit siiski sõlmiti. 1558 tungivad vene väed Liivimaale, ettekäändeks Tartu maksu ehk meemaksu mitte maksmine. 1558 suvel alistub Tartu, sest tatarlased olid seda rüüstanud juba talvel. Tartu püsis Vene võimu all 25a. Järgmisena müüakse Saare-Lääne piiskopkond Taanile. Tallinn, Harju- Viru ja Järva vannuvad truudust Rootsile 1561, millega on ka vana riiklik süsteem lagunenud
Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist
Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloostri hävitamine · 1578 - Poola väed alustasid ulatuslikku peale tungi venelaste vastu, rootsi vallutab põhja- eesti · 1582 - Venemaa ja Poola vahel sõlmitud vaherahu leping, mis andis kõik venelaste valllutatud linnused Liivimaal Poolale tagasi(Jam Zapolski) · 1583 - Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu - Rootsi kätte Põhja - Eesti ja Ingerimaal vallutatud alad · 1595 - Liivisõja lõpp Täyssinä rahuga tagajärjed : · Rootsile jäi Põhja-Eesti Läti ala tervikuna läks Poolale(ka Lõuna-Eesti alad) · Taanile jäi Saaremaa · Liivimaa hakkas tähistama Poola valdusesse jäänud alasid
juht Baltimaades) 9. Rajas Riia linna aastal 1201 (ristisõdijate keskus) 10. Ristiusku pööramisel abistas piiskopi Mõõgavendade Orgu 11. Asutati 1202, range reziim, munk oli ka rüütel. Muistse vabadusvõitluse algus 1208 - 1212 · I suurem välilahing Ümera jõel, aastal 1210 · Eestlased tegid vasturetke Riia vallutamiseks · Lõppes raske lüüasaamisega · 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahu 1215 1221 · Sakslased kasutasid vaherahu ära põhjalike ettevalmistuste tegemiseks uueks rünnakuks · (rünnati) Sakalas rüüstati eestlaste vanema Lembitu linnus · Lembitu ja teised vanemad vangistati, kuid vabastati peale ristumist · Ristisõdijad said suuri abivägesid · Eestlased lootsid abijõude saada Novgorodist ja Pihkvast (abiväge ei tulnud) · 21. september on madisepäev 1217 a.
Landeswher ründas 5. juunil Amata jõe sillal Eesti vägede soomusronge ja sellega oli sõjategevus Balti Landeswheri ja Eesti-Läti vägede vahel alanud. Sakslaste üldpealetung kogu rindel algas 21. juuni varahommikul ning nad saavutasid ka algul edu kuni Eesti väed alustasid vastupealetungiga järgmisel päeval ja 23 juunil saavutati tähtis võit Võnnu all ning peale seda sunniti Landeswhe ainult taganema. Hiljem vabastati ka Riia ja alustati vaherahu läbirääkimistega ning 3. juulil 1919 kell 3.30 sõlmiti vaherahu. Sellega polnud siiski kogu sõda läbi kuna Punaarmee püüdis meeleheitlikult Eestit tagasi vallutada ning novembris ja detsembris 1919. aastal toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Vaatamata suurele ülekaalule rindel ei suutnud Punaarmee siiski Eesti vägesid murda ning nõustusid vaherahuga 1919. aasta lõpul. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist
pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward", ,,Rob Roy" jt. Teose kokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb.
suleti kloostreid 7.Hariduselu: Enne reformatsiooni- kiriku ja hariduse tihe seos, koolid peamiselt vaimulike ettevalmistamiseks, õppetöö valdavalt ladina keeles Pärast reforamatsiooni- linnakooli ümberkorraldamine, õppetöö kolmes astmes, langes kloostrikoolide osatähtsus 8.Vana-Liivima välispoliitiline seisund: Nõrk - Põhiohuks sai Venemaa, naaberriigid sõlmisid omavahel liite, venelased korraldasid rüüsteretke Eestisse, 1503 sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati korduvalt 9.Liivisõda: Allikad- Balthasar Russowi ja Johann Renneri kroonika, Henriku Liivimaa kroonika Põhjused- naabrite tugevnemine, taheti meie kaubateid läänemerel (ajendiks oli nn Tartu maks) Tagajärjed- algas kolme kuninga aeg; ilmselge et selline väike maa-ala jääb kolmele kuningale väikseks, järgnevad sõjad olid juba etteaimata Sõjakäik- venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva, vallutasid Tartu,
Et kedagi ei tohi ka vangistada ega varandust võõrandada ilma seaduste ja kohtuotsuseta. *1629.saatis parlamendi laiali ja püüdis edasipidi selleta valitseda. Opositsiooni murdmiseks vangistati 11parlameni liidrit. *1640.tuli jälle kokku parlament, valimistel saatis edu opositsioon. Charles taotles raha sõjaks sotlaste vastu, parlament aga keeldus ja nõudis tema nõuandjate karistamist. Kuu aja pärast saadeti parlament jälle laiali. *1640.sõlmiti sotlastega 3nädalaks vaherahu. *1641.läks tegelik võim riigis parlamendi kätte. *1649.moodustas alamkoda Kõrge Kohtu e. Tribunali, mille otsusega sama aasta 30.jaanuaril hukati tapalaval Charles. 4. Kuidas suhtute teie Charles I hukkamisse? Põhjendage! Leian, et see oli põhjendatud, kuigi võibolla liiga karm võte. Ideeliselt oleks saanud kuningat ju taandada või mingitki moodi uuesti valida. Kuigi Charles läks ilmselget üle piiride
Sellest võtsid osa Eesti rahudelegatsiooni koosseisu kuuluvad esimees Jaan Poska ning liikmed Jaan Soots, Mait Püüman, Ants Piip ja Julius Seljamaa; Vene poolt esindas Leonid Krassin, keda aga detsembris asendas Adolf Joffe, ning Isidor Gukovski. Samuti kuulus mõlemasse delegatsiooni hulk kindraleid, eksperte ja tehnilisi töötajaid. Rahukõnelused jagunesid suures osas kahte etappi. Esimeses neist - detsembris 1919 - oli peamiseks eesmärgiks vastastikune sõjategevuse lõpetamine, vaherahu sõlmimine ja diskussioon Eesti iseseisvuse tunnustamise, riigipiiride määramise ning sõjaliste tagatiste üle. Kõneluste teine pool, mis leidis aset jaanuaris 1920, koosnes peamiselt majanduslikest küsimustest. Küsimuse all oli Eestist välja veetud varade ja Vene riigi varade jaotamine ning Eesti-Vene tulevased majanduslikud suhted. (EA VI: 44-46) Tartu vaherahulepinguga tunnistas Venemaa 200 aastat oma valduses olnud Eesti iseseisvaks riigiks
Gunnar Heinsohni teose "Lexikon der Völkermorde" (Genotsiidide leksikon) järgi suri Saksamaal ja Austrias nälga kaks miljonit tsivilisti, ,,kuna liitlaste näljablokaad toimis väga hästi". Trükises on ära märgitud ka, et blokaad kaotati alles 1919. aasta märtsikuu lõpus. (...) Blokaadi jätkamist põhjendasid liitlased sellega, et ,,11. novembril 1918 sõlmiti vaid vaherahu ning vastasele ei tohi anda võimalust oma võitlusvõimet taastada". Niisamuti hoiti blokaadi käigus, kuna nii loodeti hiljem Saksamaalt soovitavad rahutingimused välja pressida. Vastavalt sätestas Compiègne vaherahu paragraaf 26, et blokaad jääb käiku kuni rahulepingu allkirjastamiseni.[2] Vastavalt sellele oli tegu väljapressimisega, mille tulemused on õigustühised. Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud Saksamaa maksaks
mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord"
· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem
ja hakkasid taganema. 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Abivägi Soome vabatahtlikud Rootsi ja Taani vabatahtlikud Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tõi relvi ja sõjavarustust USA andis humanitaarabi
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. m...
• Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis • Pulmad toimusid 1894. aasta novembris • Troonile saades oli Nikolai kõigest 26- aastane • Paaril oli viis last Valitsusaeg • Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu • Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis • Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu Valitsusaeg • Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut • 1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused • Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust • Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme Nikolai II arest ja tapmine • arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel
Tartu maks jäeti maksmata. Sõja käik 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. 1558.aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprill-Narva piiramine. Mai keskel Narva alistus. Liiguti Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama. 11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. 1575-1576 Venemaa suur sõjakäik(vallutas Pärnu ja Saaremaa, Rootsile jäi Tallinn ja Hiiumaa) Sõja rahu 1582 Poola ja Vene vaheline rahu(Jam
Kes oleks mina Eesti Vabariigi loojana? Jaanuari hommikul 1920. lõppes Vabadussõda.Pärast vaherahu arendati rahukõnelusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Nõukogude Venemaa ja Eesti alla rahulepingule. Vabadussõja algusest kuni Tartu rahuni oli ümmarguselt 14 kuud. Selle ajaga võitles Eesti riik endale välja eluõiguse.Aga kes oleks mina Eesti vabariigi loojana? Mina tahaks olla laulja Eesti Vabariigis,kes 1983. aastal lõpus loob Eesti Vabariigi ja lõpetab sõja.Ma oleks sellel hetkel 17aastane ja elaks väikeses Peetri külas.Ühel päeval ma saan aru ,et Eestile on vaja aidata
*15.oktoober 1632 Taru Ülikooli-Academia Gustaviana-avamine *Ülikoolis oli 4 teaduskonda- õpinguid alustati kas teoloogia, arsti või õigusteaduskonnas. *Õppetöö ladina keeles. 1656 kolis Tallinnasse,m 1699 koliti Pärnusse (Mirage), 1710 lõpetas Pärnus tegevuse. Pilet nr.2 1.Muinasusund TARAPITA-Eestlaste jumal Tarapita (läti Hendriku kroonikas korduvalt mainitud). Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimeste ja looduse vaherahu tagamine. VÄGI-kõikjal olev , kõikjal toimuv jõud. Vägi oli vähemal ja rohkemal määral esemetes, olendites, inimestes, keha osades ja mujal.(nt.allikates, sõnades, nõidumises, loitsudes). Targad e. nõiad- inimesed kellel oli rohkem annet, oskusi, võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. HING-on inimese iskupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast lahkuda, seepärast magasid inimesed istukil, kuid surma puhul lahkus hing kehast jääduvalt
· 1500 - sõlmitakse liit Leeduga. · 15011502 - Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas. · 1502, 13. september - toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. · 1503 - Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. · 1508 - Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus · 1509 - sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. · 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale. · 1522 - Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann
12.03.1940). Põhjused: kuna esialgselt kuulus Soome Vnm-le, siis otsustas Vnm seda tagasi vallutada. Esitas Soomele karmid nõudmised, viimane lükkas need tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 nov süüdistas NSVL Soomet NSVL vägede tulistamises. Tulemused: 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu: Soome pidi loovutama mitmeid alasid, aga siiski tundsid end võitjatena. JÄTKUSÕDA(25.06.1941) NSVL alustas Soome pommitamist, Soome vallitas tagasi Karjala, kuid kaotas uuesti selle; vaherahu 19.09.1944.1940 kevad Sks vallutas Norra, Taani, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, ründas Pr-d. 5.06.1940 okupeeris NSVL Baltimaad. 6.06.1940 sõlmisid Pr ja Sks vaherahu, millega suur osa Pr-st läks Sks okupatsiooni alla. ,,Iseseisvas" lõunas pandi ametisse Sks sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased prantslased rajasid SB-s vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle. 1940 suveks oli SB jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Sks vastu. Sks püüdlused: plaanis teha
seltskonnaelu, siis tuli esimene Liivlaste laulukoor. 1923 tuli Liivi selts ja Liivi keelt hakati lähema ja kaugema ümbruse koolides vabatahtliku ainena õppetama. Liivimaad on tahetud ka vallutada. Venemaa algatas sõja mille eesmärgiks oli vallutada Liivimaa alasid, mis ulatusid peale Kuramaa veel üsna kugele Lätimaa külje alla. See sõda algas 1558 pkr. Aastal 1561 sekkusid Liivimaa jagamisse ka Poola, Leedu, Rootsi ja Taani. Aastal 1559 tehti Taani vahendusel pooleks aastaks vaherahu. Kuna Liivimaad ründasid mitu riiki korraga, siis pidi Liivimaa ordu 28. novembril aastal 1561 alla andma . Liivimaal pole kunagi olnud otseselt mingit presidenti ega poliitilist valitsust. Valitsuse asemel olid ordud, mille juhid vahetusid päris tihti, nii et üks juht sai ametis olla tavaliselt kuni 5 aastat. Aastatel 1309-1322 pkr. Juhtis Liivimaa ordut G. von Rogge kes sai ametis oldud haruldaselt pikad 13 aastat. Liivimaal on olnud aastatel 1237-1561 46 juhti
Idarindel sõdisid Saksamaa, ja Austria-Ungari Venemaaga. Sõjategevus käis ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias ja Lähis-Idas ning sõdivate riikide kolooniates Aafrikas ja Okeaanias. Esimeses maailmasõjas võeti kasutusele ka relvad. Relvadeks olid näiteks: õhulaev, vintpüssid, lennuvägi. Venemaal toimus sõja käigus riigipööre. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal ning see lõppes seoses Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Sõjapidamises toimusid pidevalt uuendused. Sõdurid vennastusid, sõda põhjustas majanduses suuri muutuseid. See pööras segi kõik senised majandussidemed ning tootmiskorralduse sõdivates riikides. Sõja käigus inimeste suhtumine sõtta muutus, sest see põhjustas elanikkonna majandusliku olukorra halvenemist. Esimese maailmasõja tulemusena tekkisid järgmised riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome.
· Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561).
XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati MAA-AADEL JA TALURAHVAS KESKAJAL Eesti asustus ja rahvastik Rahvastikuprotsessid Eestis XIII- XVI sajandini: 1. Rahvaarvu kasv: 1) XIII saj. 150000-180000 2) XVI saj. 250000-280000 2. Rahvastiku kasvu takistavad tegurid: ikaldused, näljahädad katkuepideemiad sõjad 3. Asustuse laienemine: soistele aladele rannikualadele rannarootslaste asustus Mõisate laienemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
