Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 --- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima · 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist · 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb · 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse · 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest
4) Somme' lahing 1916, 4 kuud 1,3miljonit meest, Suurbritannia kasutab esimest korda tanke. 5) Cambrai lahing 1917, nov-dets õhuvägi-turmtuli-tankid-mehed 6) Jüüti 1916, Suurbritannia ja Saksamaa kaotus Juuli 1918 uueks ülemjuhatajaks saab Ferdinard Foch, kelle käe läbi algas Antandi ülekaalukate jõudude vastupealetung. Kaotus kaotuse järel tabas Keskriike, kuni nad majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Esimesena palusid vaherahu Bulgaaria ja Türgi, siis Austria-Ungari ning viimaks Saksamaa koos liitlastega. 9.novembril toimub Novembrirevolutsioon, kus Saksa keiser Wilhelm II põgeneb riigist, võimu haaravad sotsialistlikud erakonnad ning kuulutatakse välja Weimari ehk Saksa vabariik. Samal ajal algavad ka avalikud vaherahuläbirääkimised Antandiga. 11.november 1918 kell 11:11 sõlmitakse Compiegne vaherahu, millega Saksamaa tunnistab oma lüüasaamist ning vaherahu tingimuste eesmärk oli
tiitli.1570 hakkas koos venelastega Tlna piidama, ebaõnnestus 1571a. Teine tlna piiramine 1577 ebaõnnestus samuti. Magnus põgenes Poola kuninga valdustele. *Ivo Schenkenberg-tlna käsitööline, kaitses tlna. Tema retked ulatusid tartuni välja. Suri Rakvere all vaenlase kätte vangi langedes. *Stefan Batory-valiti 1576 Poola kuningaks. 1578 alustas pealetungi venelaste vastu, jõudis Pihkvasse. *Jam Zapolski-1582 sõlmiti pihkvamaal Jam Zapolskis Vene-Poola vaherahu, Vene vallutatud alad läksid Poolale. *Pljussa vaherahu-1583 Vene-Rootsi vr. Rootsile läksid Põhja-Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Põhjasõda:1700-1721 1)Rahvusvaheline olukord sõja eel-1)Rootsist oli saanud 17saj IIp Läänemere võimsaim riik 2)Poola, Taani ja Vene olid Rootsi ülemvõimu vastu 3)Vene ja Poola olid sõlminud rahu Türgiga 4)Inglismaa, Pr ja Saksa-Rooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega 5)1697 suri Karl XI, troonile sai 15a
Vene väed kandsid suuri kaotusi. Sb ja Prantsusmaa kavatsesid Soomele appi minna ning NL pidi rahulduma vähemaga. 1940 12.märt sõlmiti Moskvas rahu. Jätkusõda(1941-1944). Kui Saksamaa ründas 1941 NL, jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustas NL pommitamist. 24.juuni 1941 kuulutas Soome NL sõja. Soome vallutas tagasi Karjala maakitsikuse ja hõivas NL kuulunud Karjala alad. 1944 punaarmee pealetung ja Soome pidi taganema. 19.sept 1944 sõlmiti vaherahu. *1940- Punaarmee okupeeris Baltimaad, võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. SAKSAMAA *1940- vallutas Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi. Pealetung Prantsusmaale *Saksamaa poolel astus sõtta Itaalia *Prantsusmaa alistumine *Saksa-Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne'i metsas. 2/3 Prantsusmaast (ka Pariis) jäi Saksa okupatsiooni alla. Prantslased polnud rahul ja kutsusid rahvast üles võitlema. *Suurbritannia oli mõnda aega ainus Saksa ja Itaalia vastu võitleja
olnud erapooletu, Saksamaale kuulutas sõja 11 Ladina-Ameerika riiki · 30.06.1917 astus sõtta Kreeka · Juulist novembrini toimusid Suurbritannia pealetungid Flandrias, sakslaste kaitset ei suudetud läbi murda · 03.09.1917 vallutasid sakslased Riia · 24.10.1917 toimus Caporetto lahing Itaalia ja Saksamaa vahel, mille võitis suurelt Saksamaa · 20.11.1917 toimus esmakordne tankisuurrünnak Cambrai juures · 15.12.1917 sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga vaherahu · 09.12.1917 vaherahu sõlmis Rumeenia · 1917. aastal saavutasid sakslased edu mitmel rindel, kuid see ei olnud märgatav. Edukaks ei osutunud ka allveesõda. Sakslaste sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast tabas nälg. Prantslased asusid teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. USA sõttaastumine tugevdas Antandi positsiooni. 1918: · Veebruaris okupeerisid Saksa väed Eesti, Ukraina, Pihkva ja osa Valgevenest (3.
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25%
Tüli valmistas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. o Tallinna esimene piiramine-7kuud, teine-7nädalat o Magnus astus tsaari kättemaksu peljates Poola teenistusse o Poola kuningas Stefan Batory alustas pealetungi venelastele. Eesmärgiga vallutada Moskva ning dikteerida rahu tingimused. o Moskvani ei jõutud kuid Pihkvamaal Jam Zapolskis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis kõik Vene vallutatud linnused Poolale andis o Rootslased kes Viiburist üle jäätunud Soome lahe tulid, vallutasid ootamatult Rakvere, Narva jt tähtsamad P-Eesti linnused o Venemaa ja Rootsi vaheline Pljussa vaherahu-Rootsile P-Eesti ja Ingverimaa linnused o Täyssinä rahu-venemaa tunnustas Rootsi valdusi P-Eestis kuid Rootsi pidi loobuma Ingverimaast o Vana-Liivimaa uus jaotus: · Poola: Läti ala ja Lõuna-Eesti
Retk oli pigem hirmutava iseloomuga ning tõsiselt keegi venelastele vastu ei hakanud. Vaatamata otsesele ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561
Antandi riikide poolele. Oli ilmselge, et Antandi riikidel oli rohkem ning võimekamaid liitlasi, kui Keskriikide poolel. Saksamaal oli väga hästi arenenud sõjavarustus ning sõjavägi, kuid tal nappis liitlasi. Saksamaa juhid mõistsid, et ainuke võimalus mingisugustki edu saavutada, on võimalikult kiiresti ja efektiivselt vastaste vastu tegutseda. Olenemata sellest, Keskriigid siiski jäid Antandi riikidele alla ning 11. novembril, 1918, kirjutati alla Compiegne'i vaherahu lepingule, milles Saksamaa tunnistas oma lüüasaamist. Vaherahu tingimuste eesmärgiks oli muuta Saksamaa liitlaste ees jõuetuks, et sundida teda hiljem aktsepteerima raskeid rahutingimusi. Versailles' rahuleping, mis sõlmiti aastal 1920, ütleb, et sõja puhkemises tuleb süüdistada Saksamaad ning tema liitlasi. Sõda ei saa alustada üksi. Arvan, et sõjategevuse eest vastutasid nii võitja- kui ka kaotajariigid. Seega oli juba süüdistus, et
Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad
KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS *1950a tekkisid pingekolded LähisIdas, Aasias, Euroopas. LähisIda: Iisraeli sünd, vastuolude teravnemine 14.mai.1948 kuulutati välja juutide riik Palestiina araablased polnud aga nõus Palestiinat juutidega jagama ja ründasid Iisraeli 1949a sõlmiti vaherahu Aasia: kommunismi levik tekkis 2 Korea riiki: PKorea (NSVL) ja LKorea (demokraatia) Euroopa: NSVL ikestatud rahvad ootasid vabastamist (kommunism loodeti Lääne abiga kukutada) tegelikult polnud lääneriigid valmis vabastamiseks *IdaEuroopa sõltlasriikidel ei õnnestunud vabaneda NSVL mõjusfäärist, kuna avalikult ei julgetud kommunistlikku
Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi 2. Alustas Riia linna ehitamist saksa asunikele 3. Hakkas maid läänistama luues kohaliku sõjameeste-vasallide kihi 4. Rajas Mõõgavendade Ordu Muistne vabadusvõitlus: 1. Ristisõda Ugandi ja Sakala maakonnas 2. Ugandi ja Sakala kaitsesid end vapralt, eneseusku suurendas võidetud Ümera lahing 3. Pingelised suhted Idaga, Idast sooritati sõjaretki Eesti aladele 4. Sõlmiti vaherahu katku ja sõjalise kurnatuse tõttu 5. Aasta peale vaherahu lõppu olid Sakala ja Ugandi sunnitud ristimise vastu võtma 6. Teised maakonnad sõlmisid liidu Venemaaga 7. Otepää linnuse piiramine 20 päeva ->sakslased lahkusid 8. Madisepäeva lahing -> suured kaotused mõlemal poolel, hukkusid Lembitu, Liivimaa vanem Kaupo 9. Sekkus Taani kuningas, asehaldur Eestimaale, kes jäi kehtestama Taani võimu 10. Eestlased ründasid kõiki sakslasi, linnused võeti üle 11
Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid Ajalugu • 1820 Kirjutati alla rahuleping Briti valitsuse ja Abu Dhabi, Dubai, Ras Al Khaimah, Umm Al Quwain, Ajman, Sharjah sheikide vahel. Leppe eesmärgiks oli maha suruda piraatlus Pärsia lahe rannikul ja ala saab tuntuks kui Vaherahu Rannik. • 1952 Moodustakse Vaherahu Nõukogu seitsme emiraadi vahel, et suurendada omavahelist koostööd. • 1968 Alamkojas peetud kõnes teatab Briti Peaminister Harold Wilson plaanist Briti vägede täielikust väljatõmbamisest Pärsia lahest 1971.aastaks. See tähendab lahe emiraatide välispoliitika minekut nende endi kätte. Algavad diskussioonid emiraatide föderatsiooni moodustamiseks. Üldandmed • Pealinn: Abu Dhabi • Pindala: 82 880 km² • Riigikeeled: araabia, inglise • Rahvaarv: 4 975 593 (2010)
Liivi sõda 1558 1583 Pljussa vaherahu 1583. Rootsi-Venemaa vahel - Jam-Zapolski vaherahu 1582 Poola-Venemaa vahel Altmargi vaherahu- 1629 Poola-Rootsi vahel kogu mandri eesti läks rootsile Brömsebro 1645 Taani-Rootsi vahel 1. Rootsi võimu kehtestamine Eestis Rootsi jaotas Eesti kaheks. Põhja eestist sai Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn. Lõuna eestist Liivimaa kubermang, keskuseks Riia. Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi.
·Peeter I Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 1721. aastast alates kuni surmani ·Karl XII Rootsi kuningas 1697-1718 ·Katariina I Venemaa keisririigi keisrinna 1725-1727, kes pärast Peeter I surma, 1725. a. sai ka riigivalitsejaks ·Katariina II Venemaa keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. ·Aastaarvud: ·1558-83 Liivi sõda ·1561 Tallinna alistumine Rootsi kuningale ·1582 Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel ·1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel ·1629 Alatmargi vaherahu Poola Rootsi ·1645 Brömsebra vaherahu Venemaa Poola ·1630 Esimene gümnaasium Tartusse ·1632 Tartu ülikool ·1695-97 Suur nälg ·1700(1710 Eestis)-1721 Põhjasõda ·(1783) Asehalduskord ·1684 Forseliuse seminari asutamine Lõuna Eesti olukord Poola võimu all Lõuna-Eesti oli Poola-Leedu võimu all aastatel 15611621. 1561. aastal Liivimaa võimukandjate ja
Palestiinas kutsuti kokku Juudi Rahvusnõukogu juhatuse istung. Vaidlused kestsid 13 tundi. Lõplikul hääletamisel otsustati kuulutada Iisraeli riigi iseseisvus välja 14.mail 1948, juudi kalendri järgi 5.ijjaril 5708. · Araabia- Iisraeli sõda Kuus tundi pärast Iisraeli iseseisvuse väljakuulutamist pommitasid Egiptuse lennukid Tel-Avivi. Algas Araabia-Iisraeli sõda, mis oli juutidele väga raske. ÜRO esindaja krahv Folke Bernadotte´i jõupingutuste tulemusel sõlmiti 10.juunil vaherahu. Ta koostas uue Palestiina jagamise kava, millega kumbki pool ei nõustunud. Algasid uued läbirääkimised ÜRO vahendusel Rhodose saarel 1949 a veebruaris kirjutas Egiptus alla sõjategevuse lõpetamise lepingule Iisraeliga. Märtsis Liibanon, aprillis Trandjordaania, juulis Süüria. · Palestiinlaste probleem Sõda oli lõppenud, ege rahu ei saanud. Araablased ei moodustanud oma riiki, kuna lasksid end mõjutada äärmuslikest parteidest. Kui oli olemas reaalne võimalus
Päts 2)K. Konik 3)J. Vilms *21.veer kiideti heaks iseseisvumanifest (autorid Juhan Kukk, Frerdinard Peterson) *23.veebr loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette Pärnus *24.veebr kuulutati Eesti Vabariik välja *25.veebr saksa okupatsioon (3.märts 1918.a.- Bresti rahu- Saksamaa Nõukogude Venemaa-astus sõjast välja) *5.nov kuulutati välja Balti hertsogiriik *11.nov-1)Compiengne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa kaotusega 2)lõppes 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon *11.nov kuulutati välja Eesti Ajutine Valitus
1939. a. 1. september Saksamaa pealetung Poolale 1939. a. 17. september Poolale tungib kallale NSV Liit 1939. a. 28. september Eesti kirjutab Moskvas baaside lepingule alla 1940. a. 9. aprill Saksamaa hõivas Taani ja ründas Norrat 1940. a. 10. mai Saksamaa ründab Belgiat ja Hollandit 1940. a. 10. juuni (2) Itaalia astub sõtta Inglismaa ja Prantsusmaaga 1940. a. 22. juuni Compiegne'i vaherahu 1940. a. 16. juuli Hitler annab käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda 1940. a. 7. detsember Briti väed alustavad pealetungi Aafrikas itaallastele ja lõid nad puruks 1941. a. 6. aprill Saksamaa tungib Jugoslaaviasse 1941. a. 20. mai Kreeta lahing, Sakslaste õhuinvasioon kreetale. 2. Mida tähendab/mis seal toimus: Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri
et sakslased tagasi tõmbuks. Seda nõuet toetasid Lääne suurriigid, keda tegi murelikuks Saksamaa mõju kasv Baltikumis. Kõik katsed rahulikuks reguleerimiseks läksid luhta ja 5. juunil puhkes Eesti vägede ja baltisaksa Landeswehri vahel sõjategevus. Viimast toetasid Saksa väed, Eesti koosseisus võitles Läti brigaad. Esimestes lahingutes olid sakslased edukad, sest Eesti väed olid suunatud Punaarmee vastu. Lääneriikide vahendusel sõlmiti 10. juunil vaherahu. Mõlemad pooled olid siiski leppimatud ja 19. juunil algasid lahingud uuesti. Esialgu tungisid peale sakslased. Eesti abiväed olid alles 8 teel. Siiski pidas eestlaste rinne vastu. Kindral Põdderi külmaverelisus ja tema andeka staabiülema Nikolai Reegi väsimatus tagasid viimaks eestlastele võidu. Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Et Cesist eestipäraselt Võnnuks
Võimule ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril II nõukogude kongress, mis moodustas Rahvakomissaaride Nõukogu. Tegemis oli enamlaste ja vasakpoolsete koalitsioonivalitsusega, mille esimeheks sai V.U. Lenin. Kongress võttsi vastu rahu-ja maadekreedi. 6. jaanuar 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 1917 novembris pöördusid enamlased Saksamaa ja tema liitlsaste poole vaherahu läbirääkimiste eesmärgil. Sakslased aga alustasid 17. veebruaril 1918 uuesti sõjategevusega. Sellest ehmunud enamlased nõustusid selle tulemusena sakslaste tingimustega ning 3. märts 1918 sõlmiti Bresti rahu ja loovutati sakslastele maa-ala suuresti Venemaa rahvastikuga. Esimese maailmasõja lõpp: revolutsioon saksamaal, Weimari vabariik, Compiegne'i vaherahu, Versailles'i rahu Septembri lõpus 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääimisi
aastal, 28. juunil sõlmiti Versailles' rahuleping. Alustuseks võin öelda, et olen kindlal seisukohal, et Versailles' süsteem oli kindlasti kaotajate karistamine. Maailmasõja kaotajate, täpsemalt peamise kaotaja, Saksamaa paikapanemine algas Compiagné' i vaherahuga. 7. novembril 1918 saabusid Saksamaa esindajad Compiagné' i metsa Prantsusmaal, kus asetses marssal Foch' i staabirong. Nüüd algas Saksamaa surumine kohale, kus lääneriigid teda näha tahtsid. Vaherahu jõustus 11. novembril 1918, sellega lõppes sõjategevus läänerindel. Compiagné' i vaherahu käsitles sakslasi juba kui kaotajaid. Mõningaid selle põhimõtteid: esiteks, Saksamaa pidi 15 päeva jooksul tooma ära oma väed lääneriikide territooriumitelt, Prantsusmaalt, Belgiast ja Luksemburgist, samuti Türgist, Rumeeniast ja endise Austria-Ungari aladelt ning Elsass-Lotringist. Lääneriigid said õiguse okupeerida Saksamaa territooriumist Reini jõe vasaku kalda alad
asutava kogu esimeheks valitakse august rei. Esimesteks rahatähtedeks on eesti mark millest esimesed trükitakse helsingis 22 mai sakslased hõivavad riia. Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Saksa vägede juhiks on von der goltz. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. 23 . juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. 31 dets 1919 eesti rahudelegatsiooni juht j. Poska ja vene poolelt adolf joffe kirjutavad alla vaherahulepingule. See nägi ette et sõjategevus lõpetatakse 3 jaan 1920.
Päev, läbirääkimised, sõlmiti piirajatega rahu, hiljem saadi vanemad ja ülikud pantvangideks ja tuldi tagasi 1212 Euroopas katkulaine, sõlmiti Toreida vaherahu(pidi olema kolm aastama 1212-1215) eestlased tahtsid ka rahu, sest neil oli olnud pidevad vastuseisud venelastega, Otepää linnust piirati 8 päeva, rahutused Pihkvas 1215 - juba talvel sooritasid sakslased sõjaretke põhja poole, Ridalasse ja Sakalasse, vaherahu rikkuminepidi kestma kevadeni, samal aastalLõhavere linnus(kuulus Lembitule), kolmandal päeval suutsid põlema süüdata, eestlased pidid alla andma Kolme maleva manööver tehti laiaulatuslik vastupealetungi kava, taheti siinse piirkonna saksa koloonia täielikku hävitamist, eestlased nägid palju vaeva, kuid nende ühisoperatsioon ebaõnnestus 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid
Ugandisse. Selle käigus rüüstasid erinevaid külasid ja süütasid Otepää linnuse. 1210. aastal piirasid eestlased sisse sakslaste tugipunktiks kujunenud Võnnu linnuse. Eestlased varitsesid jälitajaid Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus. Sõjategevus kestis selle ümber viis päeva. Eestlastele oli lahing edukas. 1212. aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti
kolm või enamgi sõnatüve liiga pikki kokkukirjutisi aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, võib liigendada kartulivõtumasin, allmaaraudteejaam, loetavussidekriipsu abil viljapuuaed või kirjutada lahku ülehelikiirus-lennuk/ ülehelikiirus lennuk vaherahu-läbirääkimised/ vaherahu läbirääkimised kui sõna näitab liiki või kui ainsuse omastavas isa saapad, eesli saba, õpiku autor, ametinimetust (kindel olev NS vastab lapse kisa => lapsekisa mõte väljendub) küsimusele kelle? mille? osakonna juhataja => osakonnajuhataja täiend laiendab kogu täiend laiendab täiendit tähtsa linna elanikud => tähtsad
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid
Kas II Maailmasõda oli I Maailmasõja jätk? Maailmasõda on sõda, kus enamik riike võitleb oma maa, võimu, või kolooniate pärast. Maailmas on toimunud juba kaks maailmasõda, mis olid väikeste vaherahudega. Paljudel inimestel tekibki küsimus, kas II Maailmasõda, mis sai alguse 1.sept. 1939 ning lõpes 2.sept. 1945 on I Maailmasõja ( 1914-1918) jätk või mitte. Vaadates kõiki sündmusi, mis toimusid vaherahu ajal siis võin väita, et II Maailmasõda oli I Maailasõja jätk, sest vaherahuajal toimus sõjatehnika täiustamine, kiire areng sõjaplaanil ja Saksamaa rikkumine Versailles`i lepingut. Vaadates fakte, mis ajaloolased on teinud siis võin arvata, et II ja I maailmasõda võib lugeda üheks sõjaks ning II Maailmasõda oli paratamatu. I Maailmasõja lõpul oli Saksamaa kohustatud Compiegnei vaherahulepinguga tunnistama oma lüüasaamist. Teda süüdistati kui I Maailmasõja algataja ning
Samal õhtul alustas tegevust EV esimene relvastatud struktuus EESTI KAITSELIIT. · 28.11.1918 Vabadussõja algus. Rünnak Narvale · 7.01.1919 Eesti Rahvaväe vastupealetungide algus · 17.-18.01.1919 Utria dessert. Narva vabastamine · 30.-31.01.1919 - Paju lahing. Hukkus J.Kuperjanov, lõppes Eesti võiduga, vabastati Valga ja Võru. · 23.06.1919 Eestlased vallutavad E.Põderi eestvedamisel Võnnu(võit üleLandeswerhi) · 3.01.1920 kell 10.30 - Vaherahu · 2.02.1920 Tartu rahulepingu alkirjastamine 17. oktoobri manifesti sisu · Riigiduuma moodustamine · Konstitutsiooni koostamine · Kodanikuõiguste andmine Majandus kahe revolutsiooni vahel · Tööstuse kiire areng · Tallinn kui oluline sõjaline tugipunkt · Peamiseks ekspordituruks Venemaa · Sotsiaalne kihistumine talupeogade hulgas Esimese maailmasõja mõjud Eestis · Majanduse langus · Rahvusluse tugevnemine noorte aktivistide esile kerkimine
prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 13. Somme` lahing- toimus 1.juulist 18.novembrini 1916 Somme`i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Kumbki ei saavutanud edu, lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti Compiegne` vaherahu?- 11. november 1918 esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compeigne`i linna lähedal sõlmitud vaherahu. Esmakordselt kasutati tanke. 15. Bresti rahu ?- 1918 märts sõlmiti Bresti rahu, Venemaa loobus seni kõigist sõjas kaotatud aladest( Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga- Kaukaasia. Kui idarindel oli sõda lõppemas otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. 21 märts- 17 juuli neli suurt pealetungi,
Varauusaeg 1558-1561 Liivi sõda 1561 Põhja-Eesti alistub Rootsile 1570 Põhjamaade sõja lõpp, Taani Loovutas Rootsile Muhumaa ja Saaremaa 1629 Altmargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile mandri-Eesti ja Põhja-Läti 1632 avati Tartu ülikool 1637 H.Stahl koostas esimese eesti keelse Grammatika 1645 Brömsebro rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu 1660 Oliwa rahu: Rootsi ja Poola vaheline 1684 Tartu lähedale rajati õpetajate seminar 1686 Ilmus lõunaeesti keelne Uus Testament 1693 ladinakeelne eesti keele grammatika 1696-1697 suur näljahäda 1700-1721 Põhjasõda 1710 Tartu ülikool suleti
ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED LIISA KIVISELG, RAMONA METSÄRANTA, ANNA-KAISA LAUR, GETTRID SALUJÄRV, ELIS MIHKELSOO PIIRID TÕSTETAKSE ÜMBER · Compiegne vaherahu, 11.november 1918 (Andandi riik ja Saksamaa) · Euroopa kaart oli oluliselt muutunud · Ida-Euroopas laiunud impeeriumid varisesid kokku ja varem nende koosseisu kuulunud vähemusrahvad jõudsid iseseisvate rahvusriikide loomiseni. IMPEERIUMIDE VÄHIMINE JA RAHVUSRIIKIDE LOOMINE · Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel ära jagatud Poola riik. · Austria-Ungari varemetele tekkis 1918. A 3 iseseisvat riiki · Tsehhoslovakkia ühendas kahe rahva asualad
1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema.
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek rahuläbirääkimisteks Rahudelegatsiooni kokkupanemine Ra...
1918 Venemaal kommunistide võim läbirääkimised Sks. 1918 Bresti rahu Venemaa ja Sks vahel lubas kasutada materiaalseid ressursse venemaalt 8. jaanuar USA president W.Wilson kuulutas välja oma 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava. 21. märts Sks pealetung Saint-Quentini lähedal kuni 5. aprillini Pr ja Ing loovad ühtse sõjaväejuhatuse ( kindraliks Foch) Saksamaa edu Armentiéresi all ning Reimsi lähedal 29. sept vaherahu Bulgaariaga 3. nov vaherahu A-Uga 30. okt kapulteerus Türgi 7. 9. nov Saksamaal revolutsioon, keiser astub tagasi, 11. nov Compiégne'i vaherahu Sksga Erilisus Esimene sõda kus rakendati üldist sõjaväekohustust, esimene sõda mille puhul tööstuse ja transpordi areng võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid,
soomusrongidele. Eesti sõdurid polnud unustanud muistset vabadusvõitlust (1208-1227). Seepärast võitlesid nad sakslaste vastu erilise innu ja vaprusega. Eestlasi toetasid ka Läti väeüksused. VÕNNU LAHING Sõja käiku määrav lahing sakslastega toimus VÕNNU (Cesise) all. 23. juunil 1919.a. saavutasid eestlased otsustava võidu sakslaste üle. Lüüasaanud vaenalne põgenes kiiresti, jättes maha Riia. Juuli algul sõlmisid sõdivad pooled Inglismaa ja Prantsusmaa nõudel vaherahu. Läti sai tagasi seadusliku valitsuse. VÕIDUPÜHA Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 5 Eestis tähistatakse 23. juunil VÕNNU all saavutatud võitu LANDESWEHRI üle võidupühana. VABADUSSÕJA LÕPP. ASUTAV KOGU ja MAAREFORM Pärast Eesti ala vabastamist oli tarvis EESTI VABARIIK üles ehitada. 1919.a aprillis toimusid ASUTAVA KOGU valimised. Rahvas valis sinna 120 saadikut, kes esindasid erinevaid rahvakihte ja paljusid parteisid. 1919.a
· 1869 18-20.06 toimus I üldlaulupidu Tartus · 1878 ilmus Viljandis ,,Sakala" · 1887 venestamine Eestis · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp · 1905 16.10 Uue turu veresaun Tallinnas · 1905 detsembris mõisate põletamine · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum · 1912 15.04 Titanicu hukk · 1914 puhkes I Maailmasõda · 1918 11.11 lõpetas Compiegne'i vaherahu I Maailmasõja · 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas · 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon · 1918 28.11 algas Eesti Vabadussõda (Punaarmee rünnakuga Narvale) 1919 · 18.01 Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus · 28.06 Versailles' rahuleping Saksamaaga · Juuni 3.juuli Landeswehr'i sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil võiduga Võnnu all · 23.04 tuli Tallinnas kokku Asutav kogu · 10
võimalusest vallutada siinsed maad. 3. Ivan IV Julm (1533-1584) on esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks – üks julmemaid valitsejaid ajaloos Hertsog Magnus on Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise. Stefan Batory oli Tšehhi-Poola Kuningas. Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu , mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused . 4. Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Venemaa, Läti, Poola, Taani ja Rootsi 5. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa. 6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära.
selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneliku lõpuga. Siiski leidus veel keegi, kes Montecchisid ja eriti veel Romeot vihkas see oli Capulettide sugulane Tyblat. Ta oli väga sõjakalt meelestatud ja noris Montecchidega igal võimalusel tüli. Isegi pärast Montecchi ja Capuletti leppimist ei jätnud ta tülinorimist järgi.
Ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa kuningriigile Põltsamaal. Tsaari kättemaksu pelgav Magnus vahetas poolt ja astus Poola teenistusse. 1576................Poola kuningaks valitakse Stefan Batory. 1578. alustab ulatusliku pealetungi venelaste vastu. Eesmärgiks vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. 1582............... Pihkvamaal sõlmitakse Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste Liivimaal vallutatud linnused Poolale. 1583................Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pjussa vaherahu jätab Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1590................puhkeb taas sõjategevus. 1595................sõlmitakse lõplik rahu Täyssinä rahuga tunnustades Rootsi valdusi Põhja-Eestis, kuid tuli loobuda oma vallutustest Ingerimaal
Nõukogude Liidu ja USA vahel. Teiseks rahutuseks võib pidada Korea sõda, mis toimus aastatel 1950-1953. Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetajateks olid NSVL ja Hiina ning Lõuna-Korea toetajateks USA ja ÜRO. Koreas taheti kehtestada kommunismi ning seee tähendab seda, et 1950. aastal tungis Hiina ÜRO vägedele kallale. 1953.aastal sõlmiti vaherahu, mis jagab Korea kaheks eraldi riigiks ning see vaherahu kestab tänini. Suurimaks kaotajaks oli Nõukogude Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tunduvalt vähenes. Korea sõda võib pidada järgmiseks tõestuseks, mis kinnitab seda, et Külma sõda võib pidada järgmiseks maailmasõjaks. 1961.aastal ehitati Berliini müür. Berliini müür on müür, mis eraldab Ida-Berliini Lääne-Berliinist. Berliini müürist kujunes raudse eesriide mõiste. Raudne eesriie on sümboolne mõiste ning see on mõtteline piir
* andis välja rahu ja maadekreedi. Senine majandus-, rahandus-, halduskond likvideeriti. Hakati looma uut sõjaväge (punaarmee) . Omanike vara riigistati * siiski korraldati Ak valimise ehkki valimistel kasutasid pettusi. 06.01.1918. Ometi saavutasid võime esseerid. Enamlased ajasid AK laiali- kehtestus üheparteisüsteem. * 1917 a. enamlased annavad välja rahvaste õiguste deklaratsiooni- kuulutavad kõigi rahvaste võrdsust ja enesemääramisõigust. * Enamlaste põhisooviks oli vaherahu sõlmimine saksamaaga, ehkki loodetu et enne puhkeb saksamaal revoulitsioon. Kuid peale Baltikumi vallutamist, nõustusid enamlased Brestis rahu sõlmimisega 03.03.1918 Sõja lõpp 1918 Veebruaris okupeeris saksamaa ukraina, eesti, pihkva ja osa venemaast, mis allakirjutatud Bresti rahu kohaselt jäi saksamaale. Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas saksamaa rakendada kõik jõud et võita sõda läänerindel. 21.03 17 juuli , neli suurt pealetungi, mis aga
KORDAMISKÜSIMUSED. 1) Eesti pärast Liivisõda! Vastus: Aastal 1583.aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu. PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti kuulus Poolale ja Saaremaa kuulus Taanile. 2) Rootsi aeg! Vastus: Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100.aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. 1645.aastal liideti Saaremaa Rootsi kuningriigiga. 16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus.
Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. G. Clemenceau Prantsusmaa peaminister. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. D. Lloyd George Suurbritannia peaminister, Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja F. Franco Kindral, kes juhtis 1936. aastal puhkenud sõjaväelaste mässu, mis hiljem kujunes Hispaania kodusõjaks. F.D. Roosevelt 1932. aastal valitud USA president. Tõi Ameerika majanduskriisist välja. 5. Seleta mõisted: Compiegne´i vaherahu (lk 8), reparatsioon (lk 9), Berliini-Rooma telg (lk 18), Uus Kurss (lk 23). Compiegne´i vaherahu Sõlmiti 11. novembril 1918. aastal ja sellega lõppes sõda. reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale (hüvitismaks) Berliini-Rooma telg 1936. aastal Berliinis sõlmitud Saksamaa ja Itaalia liit. Uus Kurss Roosevelti koostatud tegevuskava. Riik sekkus majandusellu, taastus pangandus. 6.Pildid lk 8, 10, 17-25 ja kaardid lk 14.
proovib Achilleuse eest põgeneda. Lõpuks astub ta võitlusse, kuid langeb. Achilleus lohistab tema surnukeha Ahhailaste laagrisse ning toidab sellega koeri. 23.laul Patroklose matused. Langenud vägilane põletatakse tuleriidal, ohverdatakse loomi. Achilleus korraldab sportmängud langenu auks. 24.laul Jumalate abiga läheb Hektori isa kuningas Priamos Ahhailaste laagrisse ning lunastab Achilleuselt Hektori surnukeha välja. Sõdivad pooled sõlmivad 12 päevase vaherahu, et matta Hektor. Trooja vallutatakse kavalusega. Kreeklased ehitavad puust hobuse, mille sees on Kreeka parimad sõdurid. Troojalased viivad hobuse müüride vahele, kuid öösel tulevad sealt välja Kreeka sõjamehed ning vallutavad Trooja. Hans Christian Ende 7B
28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tart rahu Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija. Gavrilo Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Paul von Hindenburg- Saksamaa sõjaväelane(feldmarssal) ja riigitegelane, president aastatel 19251934.
mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina "vabatahtlikud" ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid ning lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.a. Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni.. Suessi kriis Gamal Abdel Nasseri reziim soovis 1956. aastal natsionaliseerida Suessi kanali. Tema unistuseks oli vabastada araabia maailm välismõjudest ja ühendada see Egiptuse juhtimise alla. Suhted Egiptuseja Suurbritannia vahel hakkasid 1956. aasta suvel-sügisel jahenema
kaevikuliinidest oli raske läbi murda, loodi isegi tugevad punkrid, kuhu varjuda. Samas nuputati viis selle meetodi murdmiseks hakati kasutama mürkgaase. Seega saab väita, et I maailmasõda tõi kaasa suuri muutusi ja leidlikkust sõjavarustuses. Sõja lõpp ja rahulepingute sõlmimine: Esimene maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918, mil Saksa delegatsioon nõustus kirjutama Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule. Vaherahu nõudis, et saksa väed viiaks välja kõigilt territooriumitelt ning samuti ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Tuli ära anda oma sõjavarustus jms. Peale Compiegne'i vaherahu, toimus Pariisis rahukonverents, kus sõlmiti Versailles'i rahuleping. Konverentsil lükati tagasi Woodrow Wilsoni rahuplaan, keskenduti Prantsusmaa-Inglismaa huvidele. Versailles'i lepingu kohaselt pidi Saksamaa loobuma paljudest aladest, vähendama oma sõjaväge, sõjaväekohustust ei tuohtinud
Suessi kriis Suessi kriis Toimumisaeg 29.Oktoober 1956 7.November 1956 ( kuigi Siinai oli okupeeritud Iisraeli poolt kuni märtsini 1957) Toimumiskoht Egiptus (Siinai ja Suessi kanalipiirkond) Suurbritannia Prantsusmaa Osalejad Iisrael Egiptus Suessi kriis Rünnaku põhjus ja käik Egiptusele korraldati sõjaväeline rünnak Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt. Põhjuseks Egiptuse otsus (26.juulil 1956) natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele (Assuani) elektrijaama rajamiseks. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, Novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Suessi kriis ...
Olümpiaalad Keskajal Keskajal tegelesid rüütlid enamasti sõdimisega, aga kui nad sõjas polnud, tegelesid nad spordiga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776 e.Kr. Peeti jumal Zeusi auks ja iga 4 aasta tagant. Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
