Autorite Noored Koondis) Tegijad) Kus? Tartu Tartu Tartu Tallinn Tallinn Liikmed Kauksi Ülle, Kristiina Ehin, Contra, Ivar Sild Kalju Kruusa, Sven Berk Vaher, Wimberg, Wimberg Jan Kaus, Fagira Kivisildnik, Mehis Aapo Ilves, D. Morti, Juku- Valeria Ränik, Heinsaar, Mika Kalle Raid Karl Martin Kalju Kruusa Keränen, Sinijärv, Jüri jt auliige: Kalju Ehlvest. Kruusa jt
nädalapäev loendist nimega päevad lepp neljapäev mänd reede paju laupäev saar pühapäev tamm vaher Tekstifunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioonid Matemaatikafunktsioonid Argumendid: a - arvavaldis(erijuhul konstant või lahtriviit), p - lahtriplokk, ap - arvavaldis või lahtriplokk Nurksulgudes näidatud argumendid ei ole kohustuslikud ABS(a) Absoluutväärus ACOS(a) Arkuskoosinus radiaanides. -1<= a <=1 ASIN(a) Arkussiinus radiaanides. -1<= a <=1
· Muld, aineringe muld on tüse, viljakas; mulla fauna aktiivne talv läbi, talvel lähevad maa sisse rohkem. Orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga, sõltub kogusest. · Erinevus boreaalsetest metsadest. Boreaalses metsas on ülekaalus okaspuud, nemoraalses laialehelised lehtpuud. · Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. o Euroopas: tamm ja pöök; rebased, närilised, hirved jne o Põhja-Ameerika: vaher, haav, pöök, pärn jne (liigirikkamad); väikesed närilised, rebased, punailvesed jne. Parasvöötme vihmametsad. Parasvöötme vihmametsad (sademeid rohkem kui 2000 mm aastas) esinevad näiteks Lõuna-Alaskal Vaikse ookeani kaldal ning erinevad eelmisest tüübist nii floristiliselt kui ökoloogiliselt. Selle põhjused on nii klimaatilised kui ka topograafilised. Vaikselt ookeanilt tulevad niisked õhumassid sajavad vihma või lumena maha
mesitarud alles. 7 Joonis 3. Rohumaakaeve asukoha skeem Kolmas sügavkaeve on tehtud Liisoja talu lähedal metsas, Karjärvel, Konguta vallas, Tartumaal. Sügavkaeve orientiiridel B:58⁰17’ 39,29’ ja L: 26⁰23 48,74’’ (X:6464019.8 Y:6405358.7) Püsiorientiiriks on puud. (Joonis 4) Puurindes on vaher, kask, kuusk, pihlakas ja sarapuu. Loomastikust on esindatud kägu, sääsk, mardikas, tigu ja sipelgas. Metsakaeve on veerežiimi poolest liigniiske. Eelnevalt on selles piirkonnas võetud vajadusel kütteks puid. Joonis 4. Metsakaeve asukoha skeem 3. Mullatekketingimused uuritaval maa-alal Sügavkaeve asukohad on Tartumaal, Konguta vallas, Karijärve külas, Liisoja ja Mäe talus (naabertalu). Pealiskorraks on Kesk-Devoni ladestik (D2 br), mis koosneb liivakivist ja
valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu 5. tamm 11. pärn 6. saar 12. valgepöök Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I. Wiesner määras suhtelise valguse intensiivsuse (võrreldes täisvalgusega) mille juures lehed hukkusid valgusepuuduse tõttu ja selle järgi koostas ta varjutaluvuse skaala.
1. Peaminister -Andrus Ansip,Peaminister 2. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo 3. Justiitsministeerium - Hanno Pevkur 4. Kaitsemionister Urmas Reinsalu 5. Keskkonnaminister Keit Pentus- Rosimannus 6. Kultuurimisinster Rein Lang 7. Majandusminister Juhan Parts 8. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder 9. Rahandusmininsteerium Jürgen Ligi 10. Regionaalminister - Siim-Valmar Kiisler 11. Siseminister - Ken Martin Vaher 12. Sotsiaalminister- Taaavi Rõivas 13. Välisminister Urmas Paet 2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;
Eestis peamiselt Pandivere piirkonnas, samuti Ida- ja Lõuna-Eestis suhteliselt väikestel aladel. Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kkt, viimast on käsitletud omaette tüübina -
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
salutaimedega (sinilill, kevadineseahernes, nurmenukk). Eestispeamiselt Pandiverepiirkonnas, samuti Ida-jaLõuna- Eestis suhteliselt väikestel aladel. Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvadpuuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurindeliituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomuli on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse
ja üle 50 loodusreservaadi. Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: · Tamm · Korgitamm · Kastan · Vaher · Pöök · Pärn · Mänd Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: · Jaanuaris + 8°... + 10° C · Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: · + 10°...+ 12° C · + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: · 350- 500 mm aastas. · 1000 mm loodeosas aastas. · 2000 mm mäestikes aastas.
Sõnades aeg ja poeg lisandub j häälduse hõlbustamiseks. T Laadivaheldus on võimalik ainult ht-ühendis ht : h, nt jaht : jahi, siht : sihi, koht : koha, kahtlema : kahelda. Mõnedes t-laadivaheldusega sõnades pole nimetava aste süsteemipärane, nt rehi : rehe : reht(e); rohi : rohu : rohtu; ruhi : ruhe : ruht(e) (puutüvest õõnestatud anum või paat). Kaks paradigmat: uhtuma : uhtub ‘ uhutud olema’; uhtuma : uhub ‘ uhtma, uhama’ NB! vaher ja aher on astmevahelduseta, sest kõik ülejäänud vormid peale ainsuse nimetava on tugevas astmes. ÕSis kuuluvad eri tüüpi. K Ilmneb ühendites hk ja sk, nt kask, lehk (ühendis võib olla ka kolmas konsonant, nt norskama) k kaob. Nõrga ja tugeva astme vormide määramise problemaatilisus mõne sõna puhul, nt laskma (LT): lasta (LT): lasen (LN): lasksin (LT) e lasin (LN): lasknud (LT): lastakse (LT): lastud (LT). k langeb
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.......................
str – perekonnad kassinaeris, puuvillapõõsas, rooshibisk Esineb välistupp Tolmukaniidid toruks kokku kasvanud Kupar või jaguvili Sugukond kuldkannilised Cistaceae kuldkann Helianthemum Sugukond näsiniinelised Thymelaceae harilik näsiniin Daphne mezereum Selts seebipuulaadsed - Sapindales 10 põhiliselt troopilist sugukonda Liitlehed või lõhestunud lihtlehed Õied hästi arenenud nektarikettaga Sugukond seebipuulised Aasia viljapuud litshipuu ja rambutan Meie perekond vaher Acer – varem omaette sugukond hobukastan Aeusculus hippocastanum – varem omaette sugukond Sugukond anakardialised mangopuu pistaatsiapuu äädikapuu e. sumahh Sugukond ruudilised Puittaimed aromaatsete eeterlike õlidega, liitlehed (v.a. tsitrused) näärmetäppidega perekond Citrus hesperiidid e. pomerantsviljad e. tsitrusviljad loeng 14 42. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Õistaimede liikide arvust kolmandik 10 seltsi Peamiselt rohttaimed
Ei ole abstraktseid mõisteid. - Kindel värsimõõt on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv. - Vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas: o valge vaher o sinine- punane Suulisus: Suulisus kui tehnika, rääkimistekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata: Suulisuse paradigma kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming: Suulisele kultuurile on omane: - Kordamine - Mälu abivahendid inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika: Korduslaulud: - Häälikutasandi kordus - Sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor,)
temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe · Piirkonnad Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina · Mullastik pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. · Taimestik ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. · Loomastik Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. PARASVÖÖTME OKASMETS · Kliimavööde parasvööde
Mõõdetakse kolme veisetõu esindajaid ja määratakse tendentsid kehaehituse muutustes. Akadeemik Adolf Mölder (1912...1976) juhatas Eesti Punase Karja Tõuseltsi (hiljem tõulava) ja oli ELVI (praeguse LKI) direktor 1956...1976. Tema initsiatiivil loodi kunstliku seemenduse süsteem, asutati jõudluspärilikkuse katsejaamad seemenduspullide hindamiseks ja töötati välja suurtootmisele sobiv veiste pidamissüsteem. Oli eesti punase veisetõu aretuse juht Eestis. Professor Leo Vaher (1921...1981) asutas ELVI-s verefaktorite uurimise labori 1958.a. ning alustas 1964 piimaveiste jõudlusandmete töötlemist elektronarvutil. Põllumajandusdoktor, professor Elmar Liik (1895...1975) rajas Tartu Ülikooli juurde väikelooma- ja linnukasvatuse katsejaama 1937.a. Tema uurimistöö haaras seakasvatust ja lambavilla kvaliteeti. Põllumajandusdoktor Vambola Laanmäe (1916) asutas sigade kontrollnuuma katsejaama Kehtnasse 1958 ja täiendas tõusigade hindamise metoodikat.
2015. aasta lõpuks oli Eestis ca 1000 abipolitseinikku ehk 1 abipolitseinik 1300 elaniku kohta. Abipolitseinikuks hakkamist on soodustanud väljaõppe uuendamine, abipolitseinikele politseivormi andmine ja varustuse tagamine ning silmapaistvate vabatahtlike tunnustamine nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil12. ,,Tänu abipolitseinikele on Eesti parem koht, kus elada," ütles Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. ,,Oleme oma vabatahtlike partnerite üle väga uhked tuhat tublit 10 Abipolitseiniku seadus. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/120122010001? leiaKehtiv 11 Abipolitseiniku tegevust tutvustav veebileht. Arvutivõrgus: www.abipolitseinik.ee 12 Siseturvalisuse arengukava 2015-2010. Arvutivõrgus: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_ arengukava_2015-2020_kodulehele.pdf 14
Tori Müller Tarmo 5685829 36709040675 Tori Paulus Madis 5431825 37308230939 Tori Sarapik Evi 5618468 44607080463 Tabel. P_müügid Kuupäev Müüja nimi Vald Liik Sort Kogus Hind 3/20/2015 Paju Ants Massiaru saar 4 5 87 5/2/2015 Männik Elvi Massiaru kask 3 6 76 4/23/2015 Roos Margus Massiaru vaher 4 6 97 1/2/2015 Sirel Kristel Massiaru lepp 1 7 78 7/2/2015 Toomsalu Tiina Massiaru tamm 4 7 112 12/26/2015 Tubin Juulia Massiaru haab 2 8 57 12/20/2015 Ilves Tom Surju kuusk 3 10 87 8/27/2015 Meister Anton Surju mänd 4 9 77 1/26/2015 Mäger Karl Surju tamm 1 6 132
Mööbli vormid ja tüübid aga on meieni jõudnud reljeefkujutistelt, vaasimaalidelt ning ka Tanagra terrakotakujukeste vahendusel. Tüüpilised mööbliesemed olid voodi, diivan, lamend (kline) , häll, kirst, laud, klapp-pink. Tuntakse ka erilist nn naiste tooli klismos, mis paistab silma kerguse ja elegantsiga, iseloomulikud on väljapoole kaarduvad jalad. Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada
Kui negi õnarus oleks seguga täidetud. Tagajärjeks siiski tahetakse puu heaks midagi teha, võib õõnsust on puidu ja kivi (betooni vm) hõõrdumise tõttu ettevaatlikult puhastada, eemaldades sealt kõdu ning vigastatud bioloogiline kaitsebarjäär, sest erine- 17 Joonis 14. Betoonist ja kividest ehitatud täidise taga on seen elanud oma elu. Plombeeritud vaher pärast murdumist Luua pargis. Foto: Aino Mölder va struktuuri ja jäikusega materjalid liiguvad puu kõikumisel erinevalt. • Puuõõnsusi ei tohiks püüda desinfitseerida ei ülepõletamise ega -pritsimise teel – niikuinii ei ulatu me mõjutama puidus paiknevat seenenii- distikku. Küll aga hävitame kaitsebarjääri – pii- riala terve ja kahjustunud puidu vahel. • Õõnsuste seintesse ei tohiks ventileerimiseks
Seemnete ja viljade levimisviisid: Levimisviis Viljad Levimist soodustavad tegurid Loomade abil pihlakas, takjas, sarapuu viljad lihakad, toitvad, värvuselt silmatorkavad. viljadel haakekonksud, vili toitaineterohke, suur Tuule abil võilill, vaher, kask lendkarvad, tiibjad lisemed, vili väga väike ja kerge Iselevivad viljad läätspuu kaun kaunad kuivavad ja avanevad ise ning paiskavad oma seemned laiali Vee abil tarn ujumist soodustavad õhuruumid Seeme Taime levimisvahend, mis sisaldab idu ja enamasti toitekude, mis on ümbritsetud seemnekestaga.
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei
Valdur Mikita (s. 1970) keksemaid kujusid selle sajandi proosas. Fenomeni tuuma: 2008 Metsik lingvistika; 2013 Lingvistiline mets; 2015 Lindvistika ehk Metsa see lingvistika tegemist on segazanriga, kus esseistliku vormiga on ilukirjanduslikku vabadust seotud. Anti Saar (s. 1980) tekstid on eksperimentaalsed. Läbimurre lastekirjanikuna. Omanäolised juhtumid: Erkki Luuk (keeleteadlane ja kirjanik), Kiwa (kiwanoid; Jaanus Kivaste) avaldanud luulet ja proosat. Berk Vaher (alustas suure ja jõulise eksperimentaalse proosaga. Kirjanduselu organisaator). Mart Kangur (palju keelemänge luules. Lühikesed, vaimukad, 2005 Jaak Rand ja teisi jutte). Eesti proosa kesksed kujud: Maarja Kangro (s. 1973) (ka luuletaja. 2016 Klaaslaps dokumentaalsuse avaldumise viis on erandlik ja väga isiklik). Jan Kaus (s. 1971) - kõige aktiivsem Eesti kirjanik, suudab kõike: luuletada, proosat kirjutada, draamavormi katestada, maalida, kirjutada kirjanduskriitikat,
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
Läänemeresoome-volga tüvevarakihti kuuluvatel tüvedel on vasteid volga keeltes: ersa, mokša (mordva keeled) või mari keeles. Arvestades mitme teadlase seisukohta, et mordva keelte ja mari keele ühendamine volga keelerühmaks on põhjendamatu, on käesolevas sõnaraamatus läänemeresoome-volga tüvedeks nimetatud ainult tüvesid, millel on vasted nii vähemalt ühes mordva keeltest kui ka mari keeles. Sellised tüved on nt jahva-(tama), juma-(l), täht, uhmer, vaher. Tüvesid, millel on vaste ainult mari keeles, nimetatakse käesolevas sõnaraamatus läänemeresoome-mari tüvedeks, nt haab, kevad, saar ‘lehtpuu’, selg. Tüvesid, millel on vaste ainult mordva keeltes, nimetatakse käesolevas sõnaraamatus läänemeresoome- mordva tüvedeks, nt juur, kümme, lehm, lisa, sääsk, vaim, õlg ‘teravilja kõrred’. Läänemeresoome-saami tüvevarakihti
Valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Regionaalminister (portfellita) - Siim Valmar Kiisler Juhib Siseministeeriumi struktuuriüksusi, mis tegelevad kohaliku omavalitsuse arendamisega, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise ja koordineerimisega, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigilise korraldamise ja järelevalvega, perekonnaseisualaste küsimustega ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisega Siseminister - Ken-Marti Vaher Riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirireziimi tagamine, kriisireguleerimise, riigi tegevusvaru ning päästealatööde, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine, kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve,
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
lookhargi või tõukevintsiga ning lõpuks teha etteraie lõiked ja abivahendeid kasutades lükata puu langema. Kui puu on kaldu üle 5º, tuleb langetada loomuliku kalde suunas. Ka langetussuunas kaldu puu ohutuks langetamiseks on erivõtted, sest tavalisi töövõtteid kasutades võib tekkida tüvemurrend ja tüve tagasilöök langetaja suunas. Vältimaks murrendit saetakse etteraie puusse sügavuseni 1/3 läbimõõtu. Kuna kõvalehtpuuliigid (saar, vaher, tamm) lõhenevad kergesti, võib etteraie teha isegi sügavusega 1/2 puu läbimõõtu. Kasutatakse ka külghammasraieid, et saada ühtlase paksusega pideriba ja seega murrendita langetust. 9. Langetamisel kasutatavad abivahendid: langetushargid, langetuslabidad, kiilud, vintsid kirjeldage neid. Mitmesugused hargid Kõige lihtsam hark on oma olemuselt lihtne tõugatav 2...3 meetri pikkune latt, mille otsa
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
Kadakas 40 looduslike koobaste hulka: algselt allikavee 6. Jalakas 38 uuristatud käike on inimesed laiendanud. Hulk 7. Kuusk 34 omaaegsetest käikudest on nüüdseks kokku 8. Vaher 20 langenud. Umbes 4/5 kõigist kaitse all olevatest puudest kuuluvad tabelis toodud kaheksasse liiki. Sama kehtib iidsete pühapuude kohta. Kaitsealuste
tee 15 - 062 620 4158 Mati Karelson Akad.tee 15 - 215 620 2814 Mati Väljas V 404 620 3056 Medhat Hussainov Akad.tee 15A-201 620 4084 Meeme Põldme Akad.tee 15 - 416 620 2815 Merike Kelve Akad.tee 15-218 620 4432 Merike Sõmera Akad.tee 15-220 620 4421 Merike Vaher Akad.tee 15-329 620 4325 Merje Varandi Akad.tee 15 - 415 620 2811 Merle Uudsemaa Akad.tee 15 - 418 620 2811 Merlis Pahtma Akad.tee 15-311 620 4447 Mihhail Klopov II 123 620 3007 Mihkel Kaljurand Akad.tee 15 - 323 620 4320 Mihkel Koel Akad.tee 15 - 322 620 4326 Monika Drews Akad.tee 15 - 131A 620 4339
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
· laiavõralised puud ja vanemad puud, mis viitavad varasematele valgusrikkamatele aegadele, sh. laasumata kuused ja looduslikud häilud; · jämedad vanad männid, mille sügavavaoline korp ulatub võrani või isegi alumistest võraokstest kõrgemale; · kopratammitagused alad kitsastes ojanõvades, urud, mänguplatsid, õõnsustega puud, loomade pidevaid tegutsemisjälgi kandvad puud (sepikoda, märgistamispuu, pesapuu jne); · laialehelised puuliigid: tamm, jalakas, künnapuu, vaher, saar, pärn; · põlengujälgedega puud ja tüükad; · hästi arenenud tugijuurtega puud; · kõrged tüvemättad ning vallidesse kuhjunud varis (osutab ajutisele liigveele); · mitmes kõdunemisastmes lamapuit, metsakuiv, rohke varis, tuulemurd, tormiheide; · looduskaitselised ja Punase Raamatu liigid; erilist tähelepanu pöörata pikaealistele metsaliikidele, nagu jugapuu, luuderohi, metsviljapuud; · roheke tüve- ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine;
Valitsus astub tagasi kui: · riigikogu uus kooseis · riigikogu avaldab umbusaldust · kui riigikogu ei võta vastu seaduseelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega · kui peaminister astub tagasi või sureb Hetkel Eesti valitsuses: Peaminister Ansip Välisminister Paet Kaitseminister Laar Justiitsminister Michael Majandus ja kom. Parts Sotsiaalminister Pevkur Haridusminister Aaviksoo Kultuuriminister Lang Siseminister Vaher Rahandusminister Ligi Keskkonnaminister Pentus Põllumajandusminister Seeder Regionaalminister Kiisler o Bürokraatia Bürokraatia AMETNIKE VÕIM, RANGETE REEGLITE JA HIERARHIA ALUSEL TOIMIV JUHTIMISKORRALDUS. Bürkoraatiat võib võtta ka kui lihtsalt ametnikkonda, kes täidab riigi funktsioone ehk tegeleb avaliku haldusega. Avaliku halduse üheks põhijooneks on püsivus, arenenud riikides vahetub ametnikkond harvemini kui poliitikud.
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
Selles kirjeldatakse paljusid aedu, mis andsid pildi euroopa aiakujunduse ideaalist keskajal. Raamat kirjeldab ühe noormehe unenägu imeilusast aiast, kus teda tabab Amori nool ja ta armub jäägitult ühte roosinuppu. Roosinupp sümboliseerib loomulikult noort tütarlast. Aed ise on nelinurkne, kõrgete müüride taga. Palju eksootilisi puid: granaatõun, kreeka pähkel, mandel, virsik, aga ka tavalisemad viljapuud, isegi pihlakad ja pooppuud. Veel ka metsapuid - tamm, pöök, jalakas, vaher, mänd, aga ka küpress, loorber ja oliivipuu. Siin on loomi - hirvi, oravaid, küülikuid, ja linde. Selgeid allikaid, kus pole ei vetikaid ega konni. Pehme roheline muru. Ja lõputult palju õitsevaid ja lõhnavaid lilli. Aias veedavad mõnusasti aega kaunid noored naised ja mehed. Musitseerivad, laulavad, tantsivad, mängivad. Poeedi kirjeldused pole just väga konkreetsed, aga raamatu illustratsioonide abil saab keskaegsest aiakunstist üsna hea pildi (Hellström 1997).
Mullareaktsioon on ülaosas nõrgalt happeline kuni neutraalne. Veereziim: parasniiske; põhjavesi või sellest tõusev kapillaarvööde ulatub mullaprofiili, mistõttu taimed on pidevalt veega hästi varustatud. Puurinne: enam kui pooltes puistutes domineerivad kased, rohkesti on ka kuuse valit- semisega puistuid, harvemini on peapuuliigiks haab või hall-lepp. Üsna arvukalt võivad kasvada tamm, saar, vaher, pärn, jalakas, kuid laialehised liigid domineerivad harva, pealegi on kõvade lehtpuuliikidega nn. salulehtmetsi säilinud vähe, enamus neist on kultuurpuistud. Boniteet Ia I (II). Põõsarinne: liigirikas ja sõltuvalt puurinde liitusest hõre kuni tihe; esinevad: sarapuu, harilik kuslapuu, näsiniin, mage sõstar, lodjapuu, paakspuu, toomingas, harilik pihlakas, harilik vaarikas.
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
tolmlemine lõhnavad, heledad õisikud. balsapuu Tuultolmlemine Õiekate taandarenenud, Kask, tamm, nektarit ja lõhna pole, õietolmu kõrrelised (rukis, väga palju, a) õied või nurmikad jt.), saar- tolmukad rippuvad ja väga vaher, saar, liikuvad või taimed tuule käes hanemaltsad, humal, kergesti kõikuvad-rappuvad hundinuiad, pujud b) Tolmuterad paisatakse taime Nõgesed poolt aktiivselt õhku Vesitolmlemine Veetaimed, õiekate Hanehein, heinmuda,
Nahkhiir- Suured, hästinähtavad õisikud, Baobab, durian, tolmlemine lõhnavad, heledad õisikud. balsapuu Tuultolmlemine Õiekate taandarenenud, Kask, tamm, nektarit ja lõhna pole, õietolmu kõrrelised (rukis, väga palju, a) õied või nurmikad jt.), saar- tolmukad rippuvad ja väga vaher, saar, liikuvad või taimed tuule käes hanemaltsad, humal, kergesti kõikuvad-rappuvad hundinuiad, pujud b) Tolmuterad paisatakse taime Nõgesed poolt aktiivselt õhku Vesitolmlemine Veetaimed, õiekate Hanehein, heinmuda, taandarenunud, õied vee all. näkirohi
Palju on tühje kasutusest väljas tootmishooneid (laudad, küünid). Lisatöökohti annaks näiteks looma- ja linnukasvatuse arendamine jäätmaa parhikohtade taimede suure osakaaluga lage maaala, mille reljeef võib olla tasasest kuni väga ebatasaseni. Sageli esineb prahipanekukohti, prügi, varesid ja/või lammutusprahti, võsastavaid puuliike. Puude osakaal alla 1520%. jäätmaa puudega erinevus jäätmaast on puude osakaal üle 1520%, seejuures sageli võsastavaid liike nagu vaher, saar, jalakas. osaliselt kujundatud jäätmaa puudega jäätmaa, millest osale on istutatud noori puid, aga samas ei ole ala selgelt kaheks jagatav Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui
Tamjärve kogust Foto 68. Meremeeste ühingu orkester II. Vasakult teine August Liiv, klaveri taga Armas Maiste 324 Fotode 67 ja 68 täpne fotografeerimise aeg teadmata. 172 M. Kiiveri kogust Foto 69. Eskilstuna Eesti Seltsi orkester Stockholmi raekoja Blå Hallenis (1954). Esimene rida vasakult: Heino Vaher, Valdek Vrooman, Mart Kiiver, Leo Kippar, Manfred Poode; teine rida: – , Voldemar Järves, Rea Kiiver K. Lareni kogust Foto 70. Kuno Laren/Boris Kuum (1943) 173 LISA 2. THE MURPHY BAND’i REPERTUAAR (REKONSTRUKTSIOON) 1925 Harry Akst “Dinah” Irving Berlin “Always” Walter Donaldson “Yes, sir, that’s my baby” Jerome Kern “Who” Fred Raymond “Ich hab’ das Fräulein Helen baden seh’n”
tee 15 - 231 620 4442 Marta Mererand Akad.tee 15 - 224 Mati Käärik Akad.tee 15 - 062 620 4158 Mati Karelson Akad.tee 15 - 215 620 2814 Mati Väljas V 404 620 3056 Medhat Hussainov Akad.tee 15A-201 620 4084 Meeme Põldme Akad.tee 15 - 416 620 2815 Merike Kelve Akad.tee 15-218 620 4432 Merike Sõmera Akad.tee 15-220 620 4421 Merike Vaher Akad.tee 15-329 620 4325 Merje Varandi Akad.tee 15 - 415 620 2811 Merle Uudsemaa Akad.tee 15 - 418 620 2811 Merlis Pahtma Akad.tee 15-311 620 4447 Mihhail Klopov II 123 620 3007 Mihkel Kaljurand Akad.tee 15 - 323 620 4320 Mihkel Koel Akad.tee 15 - 322 620 4326 Monika Drews Akad.tee 15 - 131A 620 4339 Nigulas Samel Akad.tee 15 - 315 620 4376
inimtekkelised, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine
Sisuregister 188 © Bill Rogers 2011 Classroom Behaviour / Third Edition A Practical Guide to Effective Teaching, Behaviour Management and Colleague Support Bill Rogers Käitumine klassiruumis / Kolmas väljaanne Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat Tõlkija Katrin Mägi Toimetaja Berk Vaher Küljendus ja trükk AS Ecoprint ISBN 978-9949-481-23-1 Raamatu väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Eduko programm 2 3 Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ / (esimene ja teine väljaanne) „Bill Rogers pakub igale õpetajale laialdast suhtluskorralduse võttestikku. Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
