Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem. Kõige rohkem häirib see , et vahepeal kirjutatakse liiga palju inimese eraelust , nagu näiteks , et mis ta hommikuks sõi ja mis kell ta seda sõi jne. Kas ma pean ennast internetisõltlaseks ? Mingil määral küll , kui siia arvestada see ,et ma väga palju otsin internetist materjali ja loen uudiseid. Kas ma olen Facebooki sõltlane? . Tuleb tunnistada ,et jah , kui sinna arvata see ,et ma kulutan facebookile päevas umbes 1-2 tundi , aga see ei tähenda seda ,et
Roometil on ühine minevik. Marcus ja Roomet käisid Marcuse juhtimisel vargil ja Marcus tappis ühe mehe, kes neid segama tuli. Aga tänu Marcuse isale, kes on advokaat, pääses Marcus puhtalt ja Roomet jäi kõiges süüdi, ka mehe tapmises. Kui Raili tahtis Marcust näha ja läks Marcuse juurde tuli talle ukse peale Marcuse kihlatu, kes oli rase. Raili teadis, et marcus elab oma tädi juures ja vanemad elavad linnas. See oli tõesti nii, aga oma kihlatu jättis ta kogu loost välja. Vahepeal oli juhtunud traagiline juhtum. Marcus oli koos oma sõpradega Roometi läbi peksnud ning hiljem visanud ta järve. Kus Roomet kukkus peaga vastu kivi. Sõbrad olid pärit Tallinnast ning, et ise süüst pääseda viisid nad Roometi haiglasse. Öeldes, et leidsid ta järvest. Raili hakkas tihedamalt Roometiga suhtlema ning peatselt armus tasse. Nad hakkasid Roometiga peatselt käima. Roomet ei olnud rikkast perest, aga Raili sellest ei hoolinud.
efektne lavakujundus. Mulle kohutavalt meeldisid lava kaunistavad suured maast laeni peeglid, kust vahetevahel võis dirigendi nägu ja saalis istuvat rahvast näha. Need muutsid lava suuremaks ja veel pidulikumaks. Kõige huvitavam oli kostüüme ja soenguid jälgida ballidel. Korraga oli laval mitukümmend vapustavat kleiti, mida silm ei suutnud korraga haarata. Teine vaatus oli minu jaoks natuke liiga veniv ja üksluine. Seal oli vahepeal liiga palju aariaid järjest ja see tõmbas tempo maha. Teise vaatuse ball oli väga suurejooneline, kuid mulle jäi meeste kaklemise koht segaseks, sest ma ei saanud päris täpselt aru, mille pärast neil tüli tekkis. Eriti meeldis mulle selle balli mustlase ja matadööri tants. Samuti torkasid silma Flora peas olevad paabulinnusuled ja tema sinise ja kuldsega kleit. Muusikaliselt meeldisid mulle kõige rohkem need palad, kus laulis koor ka kaasa.
ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Väga hästi on säilinud raekoda, mis oli keskajal õige tähtsam ilmalik ehitis. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus, mis töötas vahetustega. Pool aastat ühed ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes
läheb soojemaks. Soojusülekanne Siseenergia levimine. Soojusülekandes levib siseenergia iseenesest soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid on: · Soojusvahetus ehk soojusjuhtivus Soojusülekanne, kus energia antakse ühelt aineosakeselt teisele, aga aineosakesed ei paikne ümber. (Nt. kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast otsast, kuna metall on hea soojusjuht). Ei saa soojendada Maad, sest Maa ja Päikese vahepeal ei ole osakesi vaakum. · Konvektsioon Soojus kandub edasi aine ümberpaigutamise tõttu, levib vedeliku või gaasi vooluga. (Nt. soojad hoovused määravad õhutemperatuure). Siseenergia kandub üle tänu sellele, et aineosakesed liiguvad. · Soojuskiirgus Soojendab ja jahutab kehi. Soojus kandub kiirgusena edasi. (Nt. Päike soojendab läbi aknaklaasi). Soojendab Maad. Mõned valemid: Ülesanded: · Miks ei saa ehitada igiliikurit?
Mürtsub trumm Kui oled korvpallivõistlusel Tartu ülikooli spordihoones, kus mängib ka TÜ Rocki, on alati kuulda kõrvulukustavat trummimürin ja vahepeal ka hüüdeid „Tartu Rock!“ Trummimürin annab mängijatele hoogu juurde ja kütab publiku üles. Trummi võib kohata igas bändis ja orkestris, rongkäikudes ja sõjaväeparaadidel. Trumm on pill, mida kasutatakse rütmi hoidmiseks ja tugema bassi andmiseks, et muusika oleks ikka raju ja rütmikas. Trumme on mitmeid erinevaid liike - näiteks timpanid, mida kasutatakse sümfooniaorkestris, trummikomplektid ja isegi tamburiin. Laiemalt nimetatakse neid kõiku kokku löökriistadeks.
kaseviht, millel on väga vahele panna ka meeldiv lõhn. mitmesuguseid Vahelduseks võib ka lõhnataimi. kasutada tamme-, ●Pärast 10-minutilist sarapuu-, pihlaka-, kuumas vees leotamist musta lepa ja ei tee viht enam valu. mustasõstra okstest tehtud vihtasid. Saunamesi ● Saunamesi on okaspuu (enamasti männi või kadaka) lõhnaline meesegu, millega tehakse meemassaaži ja millel on nahka pehmendav toime. Vahepeal oli levinud ka soodaga määrimine, kuid seda enam ei soovitata, kuna see kuivatavat nahka. Saunamee sisse segatakse mõnikord peent soola, kuna see võtab mustuse lahti. 6 viga saunas 1. Süüa enne sauna kaloririkast toitu. 2. Arvatakse, et kõige parem on kuum saun! 3.Kui hüppate külma vette, siis ärge tehke pead märjaks. 4. Juua õlut saunas. 5.Määrida enne sauna kehale ja näole kreemi. 6.Võtta leili, kuni kehale tekivad punased laigud.
Tema ema oli surnud ja isa kadunud ja vallakantseleis jagati lapsi, kellel polnud enam vanemaid. Need kes suutsid last ülal pidada ja lapsele tööd anda said seda endale lubada. Juuljuse õde Luisi oli endale juba „võtja” saanud aga Juuljus mitte. Lõpuks võttis üks viinalembeline vanamees ta endale. Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata. Vahepeal saatis Luisi Jullile kirja, kus ta kirjutas, et talle ei meeldi tema „võtja”. Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sessit. Juulius armus temasse, kuid nad leidsid teineteise vastu tunded pika aja peale. Kord kohtamas olles jäid nad Kristiinele vahele ja see
Kuid Rootsi riigipäeval polnud tegelikult õigust Liivimaa privileegide tõttu Liivimaa kohta käivaid seadusi vastu võtta, sest see oli ainult Liivimaa maapäeva õigus. Ja juba Gustav Adolfist alates oli iga kuningas tõotanud Liivimaa õigusi mitte rikkuda. Seda oli teinud ka Karl XI Ljungbys 10. mail 1678.aastal, kuid klausliga, et see tõotus ei tohi kuningale ja riigile kahju teha. Ja nüüd kuninga arvates kahju sellest sündis. Reduktsioon toimus mitte ainult vahepeal rootslastele antud mõisates, vaid ka balti aadli pärusmõisates. Kuigi kindralkuberner oli Eestimaa mees, osutus ta kuningale truuks sulaseks ja töötas kuninga kasuks raudse järjekindlusega. Rüütelkonnal polnud temast mingit tuge. Nii algas Liivimaa rüütelkonna võitlus ülekohtu ja vürstliku absolutismi vastu, nagu nad seda ise nimetasid. Liivimaa rüütelkond tundis end solvatuna ka selle pärast, et ta oli andnud mitmeid väljapaistvaid ohvitsere Rootsi kuninga väkke. 1689
Moraalses mõttes on see nagu hammaste tulek: mida hullemaks valu läheb, seda tugevamini surun hambad kokku. Ta räägib sama teravalt ja järsult, nagu kõlab tema nimi Heathcliff. Catherine, naine, keda ta kunagi armastas, alandas teda. Ta kihutati minema Vihurimäelt, üksildasest tormide meelevallas seisvast mõisast keset Inglise kiltmaad, kus ta kasvas üles vaese leidlapsena koos Catherine´i ja tolle venna Hindleyga, kes teda pärast isa surma julmalt kiusas. Ta on vahepeal rikkaks saanud, tuleb nüüd tagasi ja kogu maailm saab tunda tema piiritut vihkamist. Heathcliffi kättemaksu ei peata miski. Ta saadab surma oma poja ema Isabella ja laseb ka pojal sõna otseses mõttes kõngeda. Catherine abiellus Isabella vennaga. Ka see perekond hukatakse. Peagi kuulub Vihurimäe Heathcliffile, kes külvab kõikjal hirmu ja õudust. Külaelanikud peavad uut elanikku saatanaks inimese nahas. Ja nagu saatanal ikka, ei ole tal eesnime.
Looduse vaatlusrada rajades mõeldi muidugi ka meie linnainimeste peale, kes maast võõrdunud on. Rajale tulijale näidatakse kõigepealt, kuidas jahimehed loomade eest hoolitsevad. Vaadatakse jälgi ja loomade söötmiskohti. Siis jõutakse alale, mille koprad on hõivanud ja mis on muutunud seetõttu sooks. Mets hakkab seal juba hävima, sest koprad on tõstnud veepinna kõrgele. Mööda kraaviäärt kõndijal kaob vahepeal jalgealune, sest maa-alune on tihedalt koprakäike täis. Ümberringi on pliiatsiotsana äranäritud puud. “Kes tahab, võib jääda ka vaatama, mis sünnib,” lausub Erm. “Meil on teada, millistes kohtades võib kobrast oma silmaga näha. Kui liikumatult istuda, siis tunni, kolme, nelja või viie pärast tõenäoliselt õnnestubki kobrast näha. Võib ka teisi metsloomi jälgida. Selleks on loomade ülekäiguradade juurde ehitatud vaatetornid.”
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse
küpsetatud toitu. Paul on mures, et ta muretseb nende pärast isegi liiga palju, kuna nad on ikkagi tema vastased, samas ta saab aru, et ka nemad on inimesed ja ilma sõjata võiksid nad sõbrad olla. VII.Taas rindel. Halastamatu tapatöö. Jõudes taas rindele, peavad nad paraadi keisri ees. Mehed arutavad selle üle, kuidas saab üks riik teise üle sõda kuulutuda.Mehed mõistavad, et tavalise sõduri rollis on lihttöölised, rikkad sinna ei tule. Hakkab jälle lahing. Kompanii peab vahepeal luuresalga välja saatma. Paul pakub ennast vabatahtlikult, kuna ta tunneb, et tänu puhkusele on ta meestele võlgu. Luure ebaõnnestub, kuna vahepeal hakkab uuesti rünnak nng Paul jääb lõksu. Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge
G-duur op.32 nr 5 . Kohe oli näha kui proffesionaalne oli pianist.Meloodia oli voolav,dünaamika suhteliselt vaikne ja teost esitati kõrges registris.Teine pala oli Frederic Chopin´ilt Ballaad nr 4 f- moll op.52.Mulle isiklikult oli väga huvitav kuulata heliloojate teoseid, kellega olime eelnevalt tutvunud muusika tundides.Teose iseloomustuseks võin öelda, et tegu oli kirgliku ning ilusa teosega.Tempo muutus vahepeal nii kiireks ja agressiivseks, et ma veidi ehmusin.Kõige naljakam oli see, et teos vahepeal lõppes pausiga ja siis algas uuesti ning nii mitu korda.Paljud inimesed hakkasid plaksutama, kuid selgus, et lugu polnud veel lõppule jõudnud. Peale esimest poolt toimus väike vaheaeg.Millele järgnes suur järjekord buffeti ees. Tundus, et inimesed polnud sugugi väsinud, vaid vastupidi veel elavamad kui nad alguses kontserdile tulles olid
L.Gahlnbäck. Aastail 1969-1974 uuriti ja restaureeriti maalinguid Moskva kunstiteadlase V.Filatovi juhatusel. Kahjuks olid pikihoone seinamaalingutega kaetud krohvikihist selleks ajaks alles vaid tühised riismed, seetõttu on suur osa maalingutest hävinenud, säilinud on vaid väikesed fragmendid, mis on siiski Eestis unikaalsed. Neile oli saanud saatuslikuks katuse puudumine pärast 1941. a tulekahjut. Täielikult taastati kõrge kimmlaudadest sadulkatus alles 1959. a.Tänaseks on vahepeal mitmeks aastakümneks hooletusse jäänud kirik saanud jälle EELK Muhu koguduse pühakojaks. 1983. aastal algasid kiriku renoveerimistööd, mis vahepeal küll soiku jäid. Paljuski on see saanud võimalikuks tänu Rudolf Schmuulipoolt Rootsis Växjö piiskopkonnas algatatud korjandustele ning Rootsi firma "Skanska" ja samuti mitme Muhu saare mehe tööle. Lääneseinal olev kirikukella varikatus on lisatud 1993.a. Restaureerimine toimus T. Parmaksoni projekti järgi. Vastkorrastatud
Kuid Bill leiab, et ei saa lasta Carteril minna, kuna armastab teda ja Carter armastab Billi. Vahepeal on roninud Mori poeg Donald koos oma sõbra Carde'ga kooli torni otsa ning sellest surmasuust päästab Mor oma poja Donaldi. Kuid nüüd ähvardab tema poega väljaviskamine St Bride'i koolist. Donald jooksis kodust ära ning oli päevi kadunud. Kuid vahepeal oli ka Rain Carter oma suurepärast protree Demoytest valmis maalinud ning nüüd oodati kõik selle esitlust. Esitluse päeval pidas Mori naine Nan kõnet, ning kõnes rääkis ta oma mehe tulevikuplaanidest ja tema poliitilistest ambitsioonidest. Rain ei teadnud sedasorti mehe unistustest midagi ning otsustas mehe vabaks lasta ja tagasi Prantsusmaale minna. Öö enne lahkumist, maalib Carter hommikutundideni muutes Demoyte valmis maali veel paremaks ning koidiku saabudes oli Carter lahkunud
Töökohaks on erinevad elamuhooned, antud juhul on silmas peetud teiselt korruselt (trepi kaudu) ning natuke kõrgemal tasandil esimeselt korruselt (suuremad akna kaudu) asjade ära vedamisega. Tegemist on võrdlemisi kitsa trepikojaga, kust pole mugavas asendis võimalik trepist alla mööblit vedada. Samuti on suuremaid asju vajalik esimese korruse aknast välja teisaldada, sest uksest lihtsalt ei mahu. Tööd tehakse tavaliselt üle 5h päevas, vahepeal on ka lühike lõunapaus, kuid üldiselt toimub töö järjest. Eeldatud on, et teisaldatavad esemed ei ole eelnevalt ära pakitud, vaid võetakse ilma pakendita nii nagu nad eluruumides parajasti on. 1. Raskus on sellise kujuga või sellisest materjalist, et sellest pole võimalik korralikult kinni haarata (nt libedapinnaline kõrge seljatoega nahkdiivan). 2. Kummuti tõstmine ühe inimese jaoks liiga raske, et õigesti tõsta/kanda. 3
Tänu Euroopa võimsusele on ajaloo jooksul rajatud siia suurejoonelisi ja kauneid ehitisi, millest paljudest on saanud armastatud vaatamisväärsused. Käesoleva esitluse käigus tutvustangi 5 nende hulgast. 5 vaatamisväärsust 1.) Colosseum 2.) Eiffeli torn 3.) Ermitaaži kunstimuuseum 4) Londoni Tower 5.) Louvre Colosseum Antiikaja suurim amfiteater Paikneb Roomas, ehitati keiser Tituse ajal Mahutab 50 000 pealtvaatajat Oli kasutusel kuni 526.a, vahepeal hüljati ja kasutati kivimurruna Tänapäeval kasutuses kontserdipaigana Autor: neharai5 https://www.flickr.com/photos/neharai1/18684327768/ Eiffeli torn Paikneb Pariisis, on üks Pariisi sümboleid Ehitati Gustav Eiffeli poolt 1889 Maailmanäituseks Konstruktsioon plaaniti ajutisena, kuid torn leidis otstarbe ka pärast maailmanäitust raadioantennina Koos antenniga on torni kõrgus 324 meetrit Aastas külastab torni 7 mln inimest Autor: Daxis https://www
Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule. Seega kõik inimesed tunneksid apelsini lõhna, isegi kui nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11.Mis on inimese maitsmiselund ja kuidas see toimib ja ehitus? Inimese maitsmiselund on keel. Toimib: kui aineosakesed ärritavad tunderakke, saadavad need ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset. Ehitus: keelel on palju keelenäsasid 11. Inimene tajub viit maitset: Soolane, magus, kibe, hapu, umami. 12.Mis mõjutab maitsmismeelt ja kuidas? Maitse tajumises osaleb ka haistmine, näiteks, kui inimesel on nohu ja ta ei tunne hästi lõhnu, ei
Ürituse kavas olid välja toodud ühed muusikamaailma suurtegijad. Nendeks olid Jean Sibelius, Ludwig van Beethoven, Priit Raik Dimitri Shostakovich, Phillip Sparke, Georges Bizet, Ottorino Respighi ja Leonard Bernstein. Kokku esitati üheksa teost ja publiku soovil ka üks lisalugu. Kõikidest esitatud paladest oli minu lemmikuks George Gershwin'i ''The Symphonic Gershwin''. Mis mulle meeldis oli selle vahelduv tempo ja kohati rõõmsameelne meeleolu. Teos algas aeglaselt ja siis vahepeal muutus tempokamaks. Enamusajast oli siiski ülekaalus aeglane tempo. See kestis umbes 10 minutit ja esimeses pooles oli põhirõhk fagottidel ja ja trompetil. Teises pooles oli korraks kõristil ja ksülofonil peaosa ja kõik lõppes äärmiselt tempokalt. Teiste esitustega võrreldes oli see kuidagi rahulik ja hea ja mind väga tõmbas see. Kontserdist kui tervikust arvan ma head ja ei oskagi midagi halba öelda. Üritus algas täpselt
( Linn ... 2015:62) Ainukeseks puuduseks võin lugeda, et linnas puudub konkreetne organisatsioon, kes tegeleks noorsoo vajaduste ja huvidega. Linnas puudub noortekeskus ja isik, kes tegeleks noori puudutavates küsimustes. (Linn ... 2015:64) TURVALISUS Narva-Jõesuu on turvaline linn. Kohalikku turvalist aitavad tõsta linna politsei ja piirivalve, tuletõrje- ja päästeamet, suvisel ajal ka rannavalve. Kuid, siiski esineb hooajaliselt kuritegevust ning vahepeal ka sissemurdmist autodesse. (Linn ... 2015:47) AUTORI ARVAMUS Leian, et Narva-Jõesuu on igati elujõuline ning katab ära kõik sotsiaalsed vajadused, alates noorsooga seotud huvialategevustest ning lõpetades keskkonnasõbralikke tegevustega. Arengukava on väga mahukas ning hõlmab kõiki tegureid ja tegevusi kohaliku eluarendamiseks.
erinevaid ruume, kohti ja aegasid. Helle Laas näitles enda vanuse kohta suurepäraselt ning kõikide erinevate häälte ja häälitsuste tegemine tuli välja hästi, mis tegid tema etteaste kohati koomiliseks. Kuid kindlasti oli Hellel raske ja valulik uuesti läbi elada stseene omaenda elust, eriti kui tegu on lähedaste kaotusega: isa mõrv ning ema surm. Ta oli laval üksi kuid see-eest vahetu ning jõuline. Vahepeal olid ka helisalvestised, millega Helle dialooge pidas. See etendus oli rohkem suunatud täiskasvanutele. Soovitaksin seda kindlasti vaatama minna, kuna Helle lugu oli tõeliselt kirev ning kui alguses tundus see etendus igavana, siis mõne aja pärast, kui mõistsin, mis täpselt toimub, oli see kaasakiskuv.
Kuid mees leidis armukese üles aga ei olnudki pahane. Ta andis armukesele süüa ja siis läksid nad kõik kolmekesi voodisse, et koos lõbutseda. X päeva x novell. Üks munk uitas kloostri lähedal aasal ja leidis sealt kena tüdruku. Ta tõi tüdruku kloostrisse ja lõbutses temaga. Seda nägi pealt aga abt, kes piilus läbi seinaprao. Munk läks välja ja jättis tüdruku oma tuppa. Abt mõtles minna tüdrukut sõimama, kuid nähes tema ilu otsustas siiski ka ise lõbutseda. Vahepeal tuli aga munk tagasi ja nägi omakorda abti toa seinapraost toimuvat pealt. Kui abt ta enda juurde kutsus ja seletust küsis ütles munk, et tegi täpselt nii nagu nägi abti ette näitavat. Abt sai asjast aru ja aitas tüdruku salaja kloostrist välja saada. Hiljem kutsusid nad mungaga veel seda tüdrukut endale külla.
(43)_____ aastal ilmus romaan ,,Põlev lipp", mille põhiprobleem oli (44)_____ kesririigi taastamine. Selles (45)_____ triloogias ilmusid veel (46)_____ ja (47)_____. Järgmisena ilmus (48)_____, milles autor kujutab erivõimetega (49)_____ ja nende (50)_____ arengut. Sinna (51)_____ kuuluvad (52)_____, ,,Mõrsjalinikus" ja (53)_____. Seda triloogiat eristab eelmistest teistsugune (54)_____. Ristikivi viimasesse triloogiasse kuuluvad (55)_____, (56)_____ ja ,,Kahekordne mäng". Ning vahepeal ilmusid Karlil kaks vaheteost (57)_____ aastal 1962 ja (58)_____ aastal ,,Sigtuna väravad". (59)_____ aastal astus Karl Ristikivi esimest korda ajakirjanduses üles (60)_____ ja 1970 ilmus ka luulekogu (61)_____. Tema viimaseks teoseks jäi (62)_____ aastal (63)_____. Ning kõik Ristikivi 19611974 ilmunud romaanid kuuluvad (64)_____ tsüklisse. Karl Ristikivi (65)_____ Stockholmis (66)_____, kuid Eesti (67)_____ jääb ta igavesti.
oma Eesti riik. Paraku jäi puudu ressursist ja piisavalt tugevast isikust, kes oleks aidanud kehtestada ühtse korra ning võimu. Nii olime, isamaalisus hinges, kuid mitte tegudes. 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus, Endla teatri ees kuulutati välja Eesti Vabariik. Presidendiks sai Konstantin Päts. Paraku tundub mulle, et riik oli liiga täiuslik, sest mõnekümne aastaga vaibus isamaalisuse tunne ning Vene enamlased haarasid võimu enda kätte. Vahepeal olime loomulikult Saksa riigi all, kuigi prooviti abi saada ühelt ja teiselt poolt, okupeeriti meid ikkagi venelaste poolt. Aastal 1944-1986 oli isamaalisus varjatud kujul, ei juletud sellest rääkida ega kirjutada. Ainus viis oli peidetud sõnumite abil luua illusioone taas kord vabast Eestist. Lihtsalt keelati kõik ära, mis seostus isamaalisusega. Siis tekkis järsk pööre. Rahvas algatas oma initsiatiivil igasuguseid üritusi. Öölaulupeod, Balti kett, Rahvarinne
konfessioonide vahelised pinged ühes vastureformatsiooni hoogustumisega kogu Euroopas. 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, jesuiitide ordu. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras katoliku kirik üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel. Katoliku kiriku organisatsioon taastati ka Liivimaal: taasloodi katoliku piiskopkond, vahepeal luterlaste poolt üle võetud kirikuid anti tagasi katoliiklastele.Poola Liivimaa-poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana protestantliku Skandinaavia ja "skismaatilise" (s.t. kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu
traagiline. Humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid (nt Katk ütleb teoses: eestlased peaksid olema õnnelikud surma üle, sest nad ei oska oma eluga nagunii midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele. · Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi põrgusse. · Iga peatükk algab ilmakirjeldusega ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult kaks korda (alguses ja lõpus). · Omavahel põimuvad fantastiline ja realistlik stiil, domineerib fantastiline kujutluslaad.
" . Kohati on tema luuletused keerulised ja enne arusaamist tuleb neid mitu korda lugeda ja mõtiskleda. Samas, kui lugeda värssromaani ,, Jevgeni On e g i n " on kõik kohe arusaadav. See teos kirjeldab Jevgeni O n e gini elu ning tänu sellele saab pildi tolle aja aadliku elust. Selgesti on kirjutatud, missugune on aadliku elu päev. Aadlik tõuseb üles, vaatab üle oma kutsed pidudele ja ballidele ning asub siis ettevalmistusi tegema. Vahepeal joob tassikese teed ja võtab mõne sõbra vastu. Nagu ikka on ka sellesse teosesse sisse põimitud armastuslugu. Jevgeni On e g i n külastab naabermõisas elavat Tatjanat, kes temasse armub ning talle armastuskirja saadab. O n e g i n, aga pilkab teda ja sõidab minema. Aastaid hiljem tagasi tulles kohtuvad nad uuesti ja seekord tahab Jevgeni On e g i n uuesti suhet luua, aga nüüd pilkab Tatjana teda ning keeldub mehe ettepanekust, olles ise ka juba abielus ühe aadlikuga.
Yuppie'd olid seitsmekümnendate lõpus ja kaheksakümnendate alguses USA-s elavad endised hipid, kes tõmbasid endale ülikonna selga ja läksid börsile, kuid säilitasid keskmisest laiema silmaringi ja vabama mõtlemise. Tänu neile oli avanemas uus maailm, arvutite ja mobiilside maailm, mis esialgu oli nii keeruline, et andis noortele kui õppimisvõimelisematele loomuliku eelise. Sel perioodil süvenes jätkuvalt individualism. Majandusteadlase Milton Friedmani ideed saavutasid vahepeal populaarsuse, kuna need rõhutasid iga indiviidi õigusi ja see sobis uuele põlvkonnale hästi. Uudse majanduspoliitika peamised elluviijad olid aga eakad poliitikud USA president Ronal Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Tundus, et 60-aastaste ja 20-aastaste maailmavaated ühtisid, jättes välja 40-aastaste arvamused ja eluhoiakud. 1980ndatel sai eesmärgiks olla ilus ja rikas. Rikaste elu näidati ajakirjade ja seriaalide vahendusel.
Mulle ei meeldi üldse suitsuhais ja sellepärast ma vihkan ka seda kui suitsetatakse autos või toas sees. Ma olen õnnelik, et ma ise selle halva harjumusega pole alustanud, sest sõbrad koguaeg räägivad, et nad tahaks sellest loobuda aga ei suuda ja suitsupakid lähevad järjest kallimaks. Narkootikume ei tarvita õnneks mitte ükski inimene minu ringkonnast. Tegelikult ma olen alati mõtlenud, et ma tahaksin olla paremas füüsilises vormis aga alati jääb puudu tahtevõimest ja ajast. Vahepeal on mul olnud nii, et ma hakkan igapäev trenni tegema aga see kestab ainult umbes 1 kuu, sest alati tuleb midagi vahele. Tavaliselt on näiteks nii, et üks päev jääb trenn vahele koolitöö pärast, siis mõne päeva pärast jälle ja siis olen jälle koolist liiga väsinud ja nii jääbki see pooleli. Mida ma tahaksin oma eluviisis parandada: *Tahaksin koguaeg süüa tervislikku toitu ja hoiduda rämpstoidust. *Tahaksin regulaarselt trenni teha ja mitte sellest loobuda.
Footonil on mass, mis on võrdne footoni poolt edasi kantava energiaga. Kui mingi keha neelab footoni, siis saab ta endale selle footoni energia ning selle võrra suureneb ka keha mass. Footoni lagunemine Footon ei saa laguneda, kuna puudub temast kergema seisumassiga osake. Teiseks ei saa footon laguneda ka põhjusel, et liikudes valguse kiirusega tema jaoks aeg seisab. Footoni jaoks toimub kiirgumine ja neeldumine samaaegselt jätmata vahepeal võimalust lagunemiseks. Valgus kui footonite voog. Selle teooria peale tuli M.Planck, kes hiljem tõestas ka oma teooria ära ja sai 1918.a füüsikapreemia. Tema teooriaks oli, et valgus ei kiirgu aatomitest lainetena nagu ennem arvati, vaid energiaportsjonite, kvantide kaupa.
Selle nimel peavad mõlemad osapooled vaeva nägema ja heitma pilgu sügavale endasse mõistmaks, et nad ei ole enam üksi ja kõike tuleb jagada oma kaaslasega. Tuleb arvestada faktiga, et armastus muudab inimesi, nii positiivses kui ka negatiives mõttes. Seega kuidas hoida lõke alati palavana? Mis toob üldse inimestes armastuse esile? See on selge, et kõik ei jää alatiseks nii nagu suhte alguses. Mida aega edasi, seda rutiinsemaks kõik muutub ja tekib tahtmine vahepeal ka üksi olla. Mehed ja naised muutuvad erinevalt. Naised tahavad lähedust, probleemide ilmnemisel rääkida nii kaua kui kõik on selge, mehed kipuvad rohkem endasse tõmbuma ja nende vabaduse vajadus suureneb. See aga ei tähendaks, et armastus on kadunud. Tuleb lihtsalt olla valmis õppida tundma ja aktsepteerima oma kaaslase erinevusi, vajadusi ja soove. Kui saadakse see aeg ilma suurtemate tülideta üle elada, ...... Paulo Coelho ,,Zahir" on teemaks omapärane armastuslugu
RISTISÕJAD Ristisõdade põhjused ja eellugu *ristisõjad pidid suurendama paavsti kui Põha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning teisalt suunama kristlikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused oma elujärje parandamiseks. *ristisõdades oli nagu paljudes teisteski keskaja massiliikumistes segiläbi usuline vaimustus ja võimuiha.:taheti vabastada Jeruusalemmas asuv põha haud ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege. I Ristisõda 1096- II Ristisõda 1147- III Ristisõda 1189- IV Ristisõda 1202- 1099 1149 1192 1204 *Eesotsas Lotringi *Pr kuninfas Louis *Ajendiks *algataja paavst hertsog Gottfroed VII ja Saksa Jeruusalemma InnocentiusIII(Oli setud ka...
Hamleti traagika põhjused Hamlet oli Taani surnud kuninga poeg, kes sai kohtudes isa vaimuga teada, et too oli mõrvatud lihase venna poolt. Vaim jutustab kogu loo ära ning käsib pojal kätte maksta. Eesmärgile lähemale aitab peategelast tema armastatu isa Poloniuse kuulujutt, et Hamlet on peast segi läinud. Hullunud armastajana saab ta haududa kättemaksuplaane ja öelda vahepeal kuninga poole teravaid väljendeid, mis peaksid panema ta enda tegu ülestunnistama. Taani prints Hamlet on traagiline karakter. Teda kummitab pidevalt küsimus: "Olla või mitte olla?". Kaua aega kaalub ta viisi, kuidas maksta onule kätte ja leiab, et vaja on midagi enamat kui lihtsalt tema surm, sest see oleks liiga lihtne. Kuna Poloniuse arvamuse tõttu peetakse Hamletit hulluks, siis ei saa ta ka kuninga tegusid
ning teinud talu palju ilusamaks ning elamiskõlblikumaks. Villu oleks rüganud palju tööd teha, nii palju kui tema seisundis oleks olnud võimalik. Elu oleksid raskeks teinud aga hoopiski sama katuse all elavad naised. Eevi oleks olnud enamuse ajast masenduses, sest armastas ikka veel Villut, kuid kuhugi mujale tal ka minna ei olnud. Villu oleks aga tööst niivõrd hõivatud olnud, et poleks pannud naiste vahelist nääklemist tähelegi. Vahepeal oleks Anna ka lapseootele jäänud ning Eevi kadedusest punasena üritanud Anna rasedust katkestada. Annal oleks Eevist kõrini saanud ning rääkinud ka sellest Villule. Villu, aga hea südamega poleks suutnud Eevit välja visata. Suures vihahoos oleks Anna Eevi ära tapnud ning visanud jõkke et oleks olnud justkui uppumissurm. Villule oleks Eevi kokku valetanud pika loo ning sinisilmne Villu oleks muidugi uskuma jäänud
Hiljem kujunes moslemite sultanaatidest Etioopiale oht. Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi. Algas 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al- Ghazi eestvedamisel. Etioopial suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos saavutas Etioopia keisrina aga edu moslemite vastu. Kuid just siis jõudsid appi vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid siiski lõplikult ei purustatud. Aga Adalis oli tekkinud näljahäda pärast Calawdewosi tapmist, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste vallutuskatsed ebaõnnestusid samuti. 19. sajandi keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele Euroopa riikidele ekspansioonile jaotada Aafrikat.Vürst Ras Kassa võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Ta krooniti keisriks Tewodros II nime all. Etioopia sai taasühendatud
Samuti on süzee pärit legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Kunstivool annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu ning tõstab esile tunded. Romantism sai alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt ning levis kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat. Romantism taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu tähtsust, kujutatava erakordsust ning väärtustas rahvaloomingut. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (1776-1857) ja William Turneri (1775-1851). Tihedamalt kui mujal oli romantism Prantsusmaal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas
Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kosmoses meie esimene satelliit. 10 aasta pärast on Maa ümber nii palju satelliite, et vanad ja kasutud tuleb alla tulistada. Selle tarbeks luuakse eraldi seadmed, mis tegelevad vanade satelliitide hävitamise ning seejärel neist tekkinud kosmilise prügi koristamisega. Majandus: Selleks ajaks on majanduskriis läbi, aga silme ees virvendab juba uus. Vahepeal on Eesti jõudsalt arenenud tööstus- ja infotehnoloogia valdkondades. Luuakse majandussidemeid Hiina, Jaapani, USA ja teiste mõjuvõimsate riikidega. 2012. aastal võetakse kasutusele euro. Tänu Euroopa Liidu toetustele on põllumajandus jõudsalt arenenud ja maarahvas ei suregi välja. Sport: Gerd Kanter võidab 2012 Londonis kulla. Suusatajatel on kehv seis. Eesti jalgpalli koondis tõuseb Fifa edetabelis 60-ndaks. Eesti võrkpallikoondis jääb EMil 3-ndaks. Eesti
seda analüüsitakse ja tõlgendatakse ning sealt tekib aisting. Nägemishäirete põhjused ja ravi Põhjused: liiga lähedalt lugemine kehv töökoha valgustus lugemine sõitvas sõidukis arvutiekraan liiga lähedalt liiga kaua vaadatakse ekraane silmade kuivus vähene vitamiinide söömine Ravi: lugeda 30-35cm kauguselt kasutada võimalikult palju naturaalset valgust teha pause arvutiga töötamise vahepeal silmatilgad tuleb süüa A-vitamiine Kaugelenägijad inimesed kes ei näe lähedale, ainult kaugele. Peavad kandma kumerate klaasidega prille. Lähedalenägijad inimesed kes ei näe kaugele, ainult lähedale. Peavad kandma nõgusate klaasidega prille. Värvipimedad inimesed ei erista värve või ei näe neid õigetes toonides.
Inimesi oli vähe ning seega keegi teineteist ei seganud. 2. Kuidas rajatised on planeeritud (hästi, halvasti, palju, vähe, on neid üldse vaja) Leian, et rajatised on planeeritud hästi ning neid on piisavalt palju. Samas osad külastajad leidsid, et pinke võiks rohkem olla. Vanemad inimesed, kes jalutama tulevad, tahaksid rohkem jalgu puhata kui mõni noorem külastaja. 3. Kuidas rajatised on hoodatud? Rajatised võiksid olla paremini hooldatud. Vahepeal sattusin mõnele eksitavale metsarajale: 4. Üldine heakord Üldine heakord võiks olla parem. Nägin maas prügi ja mitte piisavalt prügikaste. Sattusin kokku mõne noorega, kes minu nina all prügi maha viskasid. Palusin selle neil uuesti üles korjata. Nad küll tegid seda, aga kurb näha, et sealsed koolinoored väga oma ümbrusest ei hooli. 5. Külastuskonfliktid (kas on näha, et on külastajaid, kes teineteist segavad, kes need on
Lapsed õhutavad internetis viha Artikkel räägib ühest emast, kes avastas oma tütart kontrollides noorte Facebooki grupi, kus õhutati viha, õelust ja kättemaksu. Mul endal puudub kättemaksusoov, teiste mingil moel solvamise vajadus, viha kellegi suhtes. Ma ei kuulu ühtegi sarnasesse Facebooki gruppi ega tea ka, et sellised üldse olemas on. Artikkel räägib ema ja tütre kokkuleppest jagada koode, et ema saaks jälgida, millega tütar tegeleb. Mina oma koode ei jaga. Ma pigem ei annaks oma koode, sest mingi privaatsus peab ju olema. Mulle ei meeldi, et keegi mind jälgib. Mul ei ole midagi varjata, aga ma tunnen end ebakindlalt ja ebamugavalt, kui keegi mind jälgib. Ema räägib minuga interneti kasutamisest ja seal olevatest ohtudest. Facebookis olen tutvunud korvpalli ja NBA gruppidega. Teisi gruppe väga ei teagi, need ei paku mulle huvi. Ma suhtlen internetis peamiselt sõprade ja vanematega. Meie klassis pole vihaga ja selliste suhetega n...
ainukesed külastajad. Olin varem külastanud linnust, kuid see oli enne renoveerimist. Renoveeritud linnuses olin esimest korda ning pean ütlema, et see nägi väga kaasaegne ja stiilne välja. Mulle meeldis uue muuseumi arhitektuur, kuidas see oli ehitatud. Puhas ja stiilne, võimalikult naturaalne. Sellise keskaegse ja modernse arhitektuurikeskkonnaga muuseum. Juba ainuüksi see mitmesaja meetri pikkune teekond linnuse kahel korrusel on omaette vaatamisväärsus. Vahepeal kaotasin Aliisi ära isegi kuna alumisel korrusel oli nii palju erinevaid käike. Mulle meeldis, et see oli hämar, mis tekitas rohkem tunde nagu sa oleksid keskajas. Ekspositsioon oli sisukas ja huvitav. Seintele oli väga palju informatsiooni kirjutatud. Mulle meeldis ekspositsiooni alguses olev kast, kus oli klaaside peale pandud Haapsalu linna erinevate sajandite kaardid ning sai võrrelda missugune nägi Haapsalu linn välja kunagi ammu ja kuidas ta on laienenud. Ning samas ruumis
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed.
Uue maailmapildi kujunemine: renessanss ja humanism Renessanss Oli keskajale järgnenud 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopas. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest
Temp. Tõstmiseks. 2.isobaariline. absoluutne temp on võrdeline ruumalaga.Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumi se töö A=pv ja siseenergia muudu U vahel. U ja A vahel on sõltuvus ja Q ja U vahel on sõltuvus. 3.isotermilne (T=O)siseen. sõltub t-st, siis T korral ei muutu siseenergia. Q=A. ISETERMILISEL protsessil läheb kogu juurdeantav soojushulk paisumistööks.Ka hjuks praktikas pole see võimeline sest kui kaua saab gaas ikka paisuda?On vajalik teha gaasi vahepeal uuesti kokku suruda. Efektiivsus-kui palju saadakse kasu võrreldes kulutusega. *kasu-mehaaniline töö *kahjulik e kulutatu mingi soojus, mis tuleb masinal anda,et saada mehaanilist tööd. Soojusmasina kasutegur- prots, väljendatav arv, mis näitab kui suure osa moodustab masin a kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud s oojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk
aasta lõpuni. Kogumik sisaldab endas 2 DVD-d ja 1 CD-d erinevate stuudiolindistuste ja live-esinemiste salvestustega. Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks. Teiseks looks oli ,,Merehunt" mis ajas publiku viimaste ridadeni maast lahti. Käsk Markuse(laulja) poolt oli hääled puhtaks köhida ja kaasa laulda. Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa laulma- plaksutama. ,,Järgmine lugu räägib soo jätkamisest ja sellest kui mahedalt mõnus see tegevus on!" Loomulikult on juttu ,,Iivakivist". Hetkeks üllamatele eesmärkidele keskendudes mängitakse maha eepiline ballaad ,,Mõõk" . Mõõgaga vehkimisest räägib ka järgmine lugu ,,Alle-aa". Tagasi maisematele
Samuti jälgisin ma viiulikontserdi ajal viiuldajat, kes pidevalt naeris. Ka mängimise ajal. See tegi meele mõnusamaks, sest vaatevälja teisele orkestripoolele, varjas vähemalt meetrise läbimööduga sammas. Minu kohal, mis oli mu piletile märgitud, istus aga üks suuremat sorti mammi, kellele oli võimatu selgeks teha, et tegelikult on see minu koht ja ma sooviks seal istuda. Muusika kuulamist aga antud asjaolud siiski ei häirinud, kjuigi vahepeal, kui tulid mõned tumedamad noodid, ei olnud aru saada, kust need tulevad, sest vaateväljas polnud ühtegi sellist pilli, mis seda teha suudaks. Lood olid aga täiesti võõrad minu jaoks ja vb see tõttu ka mingit otsest elamust ei pakkunud, kuid fakt, et seda kontserti oli kuulama tulnud ka Eesti Vabariigi president oma naisega, võiks tähendada, et tegemist oli väärt kontserdiga, mida mina lihtsalt hinnata ei osanud. Kõige mõnusamaks võib lugeda Penderecki kõnet, mille ta
Kõige selle ajal ka kirglikut ja ka austavat armastust Alexandri vastu. Filmi üleminekud ühelt mõttelt teisele ei saanudgi olla eriti teisiti kui nad filmis olid, sest tegemist on ikkagi ajaloolise filmiga ja rezhissöör ajalugu muuta ei saa. Ainult üks koht, kui juba üle poole filmi oli nähtud ja järsku hakati näitama hoopis taas minevikku.Seda kohta oleks võidud näidata juba alguses kohe, et film segaseks ei jäeks. Mõtete kulg oli muidu küllaltgi sujuv, välja arvatud see kui vahepeal jäeti vahele mitu aastat. Selles filmis olid kindlasti kõik mõtted väga olulised, kuna need sündmused on kindlalt kunagi kirja pandud. Pealkirja sobivus sellele filmile on igati sobilik, sest film tiirlebgi ju ühe kindla tegelase, Alexandri ümber. Pealkirjaks oleks sobinud selle filmi puhul ka teised Alexandri hüüdnimed., nagu ,,Päikesejumala, Zeusi poeg", ,,Sõjajumal" jne. Film lõppes küllaltgi traagiliselt ning kurvalt. Filmi moraaliks oli minu meelest see, et ei
jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja Kõrboja Rein ootas teda nüüd tagasi koju, et Annale talukoht anda. Rein räägib Madliga, et kuidas küll Annale talukohta anda, millist peremeest ja väimeest ta Kõrbojale tahaks. Anna võtab pakkumise vastu ainult tingimusel, et tema ja Rein mõlemad elavad Kõrbojal teatud sunni all ja elavad kui Kõrboja käsualused. Anna korraldas järvel jaanitule/sünnipäeva. Kutsus ka Katku talu, aga nad ei tulnud kohale. Lõpuks siiski Villu tuli. Villu
Vana Juulius Kilimit meeldib lastele, kuid tema tunde ei oska nad hinnata. Õpilastele tundub tema õppeaine lihtsalt igav. Juuliusel on hea töökoht, armastav naine, lapsed, maja. Pärast pikki aastaid saab ta inspektoriks ning sellega seoses ka oma teenitud tunnustuse. Juulius haribki selle läbi oma nn rohtaeda, milleks on tema õpilased ja see, mida ta neile annab. Hilisemas eas hakkab ta jälle ka oma lemmikkirjandust lugema ja keeli meelde tuletama, niiet kui ta vahepeal jättiski oma aia unarusse, siis jõuab ta selleni ikka tagasi. Õpilase nimi Klass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
