1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Arutlus teema: Demokraatia ja diktatuur Euroopas kahe maailmasõja vahepeal Juhendaja: Kadri Roball Reelika Vinter KM22 Särevere 2010 Maailm kahe maailmasõja vahel. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Esimesest maailmasõjast väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks
Eesti Vabariik on kui sogasest veest püütud kala Rahvatarkus ütleb, et sogasest veest on hea kala püüda. Miks see siis nii on? Mille poolest ona parem tegutseda sogases kui kristallselges vees? Eestlased on alati olnud kavalad ära kasutama segaseid olukordi enda kasuks, olgu see siis muistsel ajal või tänapäeval. 28. juuli 1914 algas Esimene maailmasõda. Meie regioonil oli alanud sõjas Venemaale relvajõudude ettevalmistamise tähtsus - Eesti territooriumist sai Vene põhjarinde tagala. Ka enne sõda oldi Eestisse rajatud mitu olulist sõjaobjekti. Suvel algas vägede ja varustuse sõjaks kogumine, Vene armeesse võeti üle 100 000 eestlase. Eestlased tahtsid rahulikult oma lombis istuda ja vaadata turvaliselt pealt, kuidas suured sõdivad, kuid eestlasi sunniti liituma punaarmeega. Paljud sõdurid ei näinud enam kunagi oma kodu. Enamlased, siin võimule pürgivad venelased-võõrliik meie tiigis-alustasid rahvuslike juhtide ja sõja...
1. Fat Margareta - 16. Cent. Tallinn's most impressive defensive structures, the Great Coastal Gate (Suur Rannavärav) and Fat Margaret's Tower. They were built not only to defend the city from the seaward side of town, but also to impress any visitors arriving via the harbour. Fat Margareta used to be a prison. It is a town wall's building. Now it's home to the Estonian Maritime Museum, which provides a detailed look at the nation's seafaring past. 2. The Great Coastal Gate - with the Viru Gates, are the last of six gates that controlled access to the town in Medieval times. 3. Kolm Õde - a hotel. In 2003, three of Tallinn's splendid merchant houses, built in 1362, were renovated and united to create The Three Sisters, which now offers modern amenities with great design and a backdrop of medieval history. 4. Oleviste church baptism. Believed to have been built in the 12th century a...
· Kuidas saab Timmist rikas laps? Timm Thaleri parim omadus oli tema luksumiseni viiv naer, mis tegi kõik tema ümber rõõmsaks. Kuid poisi parim omadus, ei saanud kuidagi olla see, mis teda elus kaugele viib, sest naeruga ei ole võimalik teenida. Seetõttu otsustas Timm müüa maha oma naeru, saades vastutasuks võime võita kõik kihlveod. Timm panustas viis marka, mille L. Taruk andis Timmile oma varanduse põhikapitaliks, ja veel viis enda marka ühele hobusele hipodroomil ja võitis mitusada marka. Tänu sellele võidule mõistis Timm, et ta saab väga rikkaks. Seda ta ka sai. · Miks leping ikka veel kehtis, kuigi parun Taruk oli kõigi teada surnud? Timm vedas tüürimees Jonnyga kihla, et on samal õhtul rikkam kui rikkaim mees maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et võidab tõepoolest kõik kihlveod, mida Jonny uskumatuks pidas. Mõne aja pärast kuulis Timm kapte...
Hegel Differenzschrift On filosoofia süsteem ja filosoofia olemus (Wesen) Was für Erkenntnisse über die Welt kann die Philosophie liefern? Eesmärk on defineerida filosoofia kui Wissenschaft . Wissenschafti termin Kanti-põhine . Eigentümliche Empiiriline maailm Erkenntnis on begrenzt ja see on juba Wissenschaft Kant distantseerib ennast metafüüsikast Me tohime Hegeli järgi wissenschafti kaudu ka metafüüsikast rääkida Totalität (was mit zur Gesamtheit zu tun) ja das Absolute (losgelöst. Unbedingte) Need on tsentraalsed Hegeli filosoofia terminid ja nad on väga sarnased, põhimõttelised sünonüümid, aga mingite teatavate erinevustega Totalität der Beschränkungen on segane termin ja erinev absoluudi terminist Totalität ja Totalität der Beschränkungen on erinevad asjad Unterschied zwischen Verstand und Vernunft vahendid, millega me saame jõuda Totalitädi ...
kaasama avalikkuse. KKõigus avalik õigus, noor, ebastabiilne, arenev, fragmentaarne, vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega (uued ideed kkpoliitikas ei mahu kehtivasse paradigmasse), novaatorlik (rajaleidja avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele), eriline roll (loodus)teadusel, ettevaatusprintsiip (teaduslik ebakindlus VS õiguslik kindlus). Kkõigus asub inimese ja looduse vahepeal. Eesti õigus on sita kvaliteediga seadused ei ole seotud, aga 4a pärast tuleb ühtne kkkoodeks. Õigus kaitseb rohkem inimest (omanik, ettevõtja, majandus). Kkõiguse areng: 1) ebateadlik (keskajal linnade õhk, Napoleon kkload, 19saj kuni 20saj 60ndad (tööstusrevoluts) (Weimari vabariik loodusvarade kasutamise kohustus. Inimese tervise kaitse otseste ohtude eest. Tööstuslik tegevusvabadus naabrusõigused AÕS tänapäeva E.
Muistne vabadusvõitlus Eellugu 11. sajandi lõpul said alguse ristisõjad mis olid LääneEuroopa suurim vallutuslik üritus. 12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis. Ristisõda jõuab Eestisse 12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule. Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II
Lõpuaktus Tegelased: Juta Peep, õppealajuhataja Sepik, Hannes, Volli, rohelise patsiga arvutiõpetaja J Raamat räägib üheksanda klassi lõpuaktusest. Direktor peab kirjutama kõne, aga laseb seda teha hoopis õppealajuhatajal (Sepikul). Sepik kirjutab kõne mälupulgale ja viib selle direktori laua nurgale. Volli ja Hannes vahepeal täiendasid õppealajuhataja igavarkõnet, lisades sinna mõned naljakad sündmused. Kätte jõudis aeg, mil aktus pidi algama, aga director ei jõudnud kõne läbi lugeda. Drektor Peep luges kõne ette, kuid samal ajal kui direktor kõnet luges siis õppealajuhataja vehkis kätega, et ära loe edasi, aga direktor ei saanud sellest aru ja luges enesekindalt edasi. Vahepeal jagati kätte lõputunnistused ja kiituskirjad. Peale aktust helistas
Tema uskus politseisse. Ta tundis ka seaduseid üpris hästi. Tal oli olemas oma arvuti, millega ta ei osanud eriti midagi teha. Ta kasutas tihti igasugu vanasõnu ning ütlusi. MINU ARVAMUS SELLEST RAAMATUST Minu meelest ei olnud see eriti hea raamat. Tekst oli kohakuti väga segane ning vahel toodi esile mõned üsna mõttetud faktid. Mõned asjad, mis olid väga tähtsad, on jäetud tagaplaanile või poolikuks. Mõned laused on vahepeal üldse teemasse mittepuutuvad ning mõttetud. Mina sellest raamatust eriti aru ei saanud ning ei soovita seda lugeda
DJ ALIEN THE FIGHT LYRICS Send "The Fight" Ringtone to your Cell Black nights I see the shadows light Can't fight in my mind Remember when you made me hide And I was broken deep inside Imprisoned by your jealous heart But now the walls you built will fall Before today I would of cry But I said myself not tonight Because the darkside is with me Because tonight I'm breaking free Black nights I see the shadows light Can't fight in my mind Remember when you made me hide And I was broken deep inside Imprisoned by your jealous heart But now the walls you...
enamjaolt läks tegelik võim üle sõdalaste klassi kätte. Põlluharijad ja maarahvas: Keskajal võisid põlluharijad ja maarahvas vabalt maad harida nii riigimaadel kui eravaldustes. Mõlemal juhul tasusid nad maamaksu vastavalt kas valitsusele või maaomanikule. Ühiskondliku klassina asetsesid põlluharijad ja maarahvas sõdalaste ja aristokraatide ning madalamat sorti maaharijate klasside vahepeal. Põlluharijate ja maarahva elutingimused ja ühiskondlikud õigused erinesid sõltuvalt nende poolt haritavast maatükist või valdusest ning nende suhete kvaliteedist maaomanike või nende esindajatega. Keskajal oli tavapärane, et põlluharijad harisid oma samuraist isanda maad ja maksid talle selle eest renti, mis kujutas endast teatud protsenti nende aastasest saagist. Mõnedes Jaapani
Heiti Talvik Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid, luuleklassikutest aga Dantet, Goethet, Puskinit, Heinet, Baudelaire'i. 20. sajandi esindajatest oli ta tuttav Aleksander Bloki loomi...
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada
Pooljuhtmaterjalid Kaasaja elektroonika on valdavalt pooljuht elektroonika. St kasutatakse seadiseid, mille töö põhineb pooljuht materjali omadustel. Pooljuhtmaterjalid on väga suur hulk materjale, mis elektrijuhtivuse seisukohalt paiknevad juhtude ja isolaatorite vahepeal. See juures elektroonikas on leidnud kasutust neist suhteliselt väike arv. Ajalooliselt esimesteks kasutatavateks pooljuht materjalideks olid seleen ja vaskoksiid. Järgnevatel etappidel kasutati väga laialdaselt germaaniumi, kuid praeguseks on valdavalt kasutatavaks pooljuhtmaterjaliks räni, galliumarseniid. Pooljuhtmaterjalide elektroonikas kasutamise eeltingimuseks on väga suur nõutav puhtus. St. ei ole lubatud lisandeid
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi. Ta annab isegi oma surnud vanaisa kingitud maki ära, et lihtsalt teha tagasi. Maki ära andes ta saab aru, et on teinud suure vea. Nüüd võisid olla elud ohus. Marko elu ta suutis õnneks ära päästa aga H...
Sissejuhatus Keskaja ning tänapäeva naise elukäik ja olu on võrreldes tänspäevaga tundmatuseni muutunud. Keskajal olid naised tugevalt meeste kontrolli all ja võrduseni oli veel pikk tee minna. 17.05.14 2 Naise elu Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline 17.05.14 3 Naise elu Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahedega naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1
2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Inglismaa. Tulemus:Saksa ja Prantsusmaa vahel sõlmiti vaherahu, 2/3 P-d sattus Saksa okupatsioonni
cm/min. Signaalide mitmeteelisuse standardhälbeks näidatakse 4,00 cm. Kõigi 11 jälgitud satelliidi kohta on näidatud ka, milliseid neilt tulevaid signaale vastuvõtja kogus ning toodud on ka nende kaldenurk. Eelnevalt mainitud satelliidi nr 30 puhul koguti 2 epohhi L1 ja C1 signaale. Teiste satelliitide andmeid koguti terve mõõtmiste aja vältel. Kuigi mõõtmised sooritati Trimble R8 GNSS seadmega, mis on vahepeal tekitanud probleeme, siis nende andmete põhjal ei tuvasta vastuvõtja töös häireid. Satelliitide kaldenurgad olid üldiselt suteliselt väikesed. Suurima kaldenurgaga oli satelliit nr 15 (53,13 ° ) ning kõige väiksemaga nr 30 (10,21 ° ning liikus allapoole- 6,72 ° ). Ülesanne 2. Vektorarvutus ja täpsuse hindamine Ülesandeks oli arvutada kahe Eesti EPN baasjaama vaheline vektor L-Est97 süsteemis 2×24 h sessiooni lahendusest. Baasjaamade mõõtmisandmed laadisime alla EUREF
Käisin 04. mail kell 15.30 Võru muusikakoolis kuulamas kontserti "Klassikaraadio tuleb külla!". Esinesid saatest "Klassikatähed" tuntud pillimängijad: Merike Heidelberg - vioola, Jakob Peäske - fagott ja Georg Mirek King - klaver. Enamik lugudest olid klassikalise muusika zanris. Kontsert algas looga, mida esitasid kõik kolm ning samuti lõppes nii ka kontert - ühiselt. Kava oli koostatud nii, et kuulajal oleks vaheldust ning et fagoti- ja vioolamängija saaksid mõlemad vahepeal puhata. Georg mängis klaverit kõikides lugudes peale ühe. Lugusid oli kavas kokku kaheksa. Esimese loona kõlas Dmitri Sostakovitsi "Valss". Lugu oli esitatud kõigil kolmel pillil. Lugu oli mõõduka tempoga ning algas vaikselt. Pala oli laulev ning romantiline. Vahepeal muutus valss kõlavaks ning pidulikuks ning siis tuli tagasi alguseosa. Lugu oli lühike ning selle tõttu sobis kontserdi sissejuhatavasse osasse hästi. Teise loona kõlas Astor Piazzolla teos "Escualo"
Mina valisin Ludwig van Beethoveni-ovetüre zu ,,CARIOLAN".op 62,loopikkuseks oli 8min ja 27 sek. Kuulates seda lugu ei tekkinud mul mingeid emotsioone,kuna mulle väga ei meeldi selline muusika siis ma lihtsalt kuulasin seda,kuid ma ei saa väita et see lugu halb oli,see lugu oli isegi minujaoks üllatavalt huvitava meloodiaga.Loo algus oli väga võimas ning suhteliselt ühes rütmis.Kui lugu oli jõudnud 1 minuti peale läks muusika lendlevamaks ning vahepeal läks muusika lausa hirmuäratavalt võimsaks.2minuti peal läks muusika vaiksemaks ja rahulikumaks,oli lausa hea seda kuulata kuid ka vahepeal oli hetki,kus muusika oli jälle jõulisem ja võimsam.3 minutil oli väga meloodiline ja ilus viiuli pala paar sekundit,see oli siis tereve selle loo lemmikkohtadest mul,viiulid mängisid ja sellele viiuli mängule nagu lisandusid kõik teised pillid mis selles loos olid ja siis oli jällegi muusika võimas.4 minutil
Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (Loe: edaspidi Mefistofeles) lepingu, et Mefistofeles ei suuda Fausti saatuse käikudelt kõrvale juhtida. Aga siiski suudab Mefistofeles Fausti palju juhtida. Kontserdisaalis oli kaks rõdu, millest ühel oli ka minu istekoht. Üleüldse, minu istekoht oli täpselt ukse kõrval, kus vahepeal inimesed keset etendust väljusid ning minu kõrval istus veel lisaks valvur, kelle juureolekul ei julgenud ma peadki sügada. Õnneks oli vaade lavale väga hea. Saali jõudes tegutses laval vahva kloun, kes kehastas raamatus esinenud segast tegelast, Siebelit, ning lavaaugus valmistus sümfooniaorkester. Rääkides sümfooniaorkestrist, siis mitu korda etenduse jooksul jäi minu pilk pikaks ajaks pidama orkestri tegevusele, mida oli väga
Mõnes kohas lauldi väga kõrgelt. Teiste laulude seast paistis silma Gruusia rahvalaul ,,Seien romelman", kus üks laulja laulis soolot ning teised lauljad laulsid ainult tausta. Soololauljal oli väga tugev madal hääl ja laul oli üpriski rõõmus ja energiline. Üldiselt sai ansambel kõigi lugudega suurepäraselt hakkama. Lauludes oli väga palju keerutamist ühe noodi ümber, kuid lauljad suutsid kõik keerutused väga puhtalt laulda. Ka lugude dünaamika oli suurepärane, vahepeal vaikne, siis jälle vali. Mind pani imestama ka see, et kuidas lauljad suudavad nii kaua järjest laulda ilma hingamata. Kõik laulud olid väga voolavad ning nagu ei märganudki, et nad vahepeal hinganud oleks. Lauljatel oli kindlasti väga väsitav koguaeg järjest laulda. Vahepeal kordamööda lauldes sai teine pool lauljatest puhata. Ainuke halb asi oli see et laulu sõnadest ei saanud aru. Esitusele tuli ju ka näiteks Gruusia ning ka Armeenia vaimulikud rahvalaulud
Esinejate kohal oli suurem lamp, kuid lava ümber oli kaarjalt asetatud küünlaid ning seeläbi Katariina kiriku lihtsat, kuid küllaltki sünget interjööri hubasemaks muudetud. Lava paremas servas oli aga ekraan, millele iga loo alguses kuvati selle loo nimi ning autor, kuid loo käigus näidati sellel keskaegseid pilte: ehitisi, inimesi ja üldist olustikku, mis muutsid kontserdiga "samale lainele" jõudmise veelgi kergemaks. Kontsert oli nauditav, kuid vahepeal esitati muusikapalasid ka kavaväliselt või teises järjekorras ning seetõttu oli kava järgi lugude järjestuse jälgimine raskendatud, kuigi esitatava loo nimi alguses ekraanile kuvati. Siiski jäi mulle meelde 6. lugu - Johannes Ockeghem'i "Ma bouche rit,e. Mu suu naerab, aga meel nutab". Lugu esitasid kaks solisti: naine (sopran) ning mees (tenor). Instrumentidest oli esindatud üks viola de gamba. Hääled olid enam-vähem võrdsed, kumbki ei domineerinud, kuid vahepeal
Chopini, J.S Bachi, S.Rahmaninovi, F.Schuberti ja S.Vainiunase loomingut. Pianistid valasid oma hinge esitusse ja kontserti oli meeldiv kuulata. Õhkkond oli meeleolukas ning kuna ma istusin esinejatega ühes reas, tundsin nende ärevust ja pinget enne esinemist. Publikut oli vähe, kuid see-eest elasid nad kaasa ja lõpus jagati komme ja tänati tulemast. 1.U.Meriläinen (1930-2004) Neli hetkemeeleolu: Masendus, Rõõm, Kahtlus, Viha Masendus väljendus sünges alatoonis ja kuigi kõlas vahepeal mažoorseid meloodiaid, oli selle taustaks siiski minoorne. Rõõm oli aeglane, piano, dünaamika kasvab, kuid siis räägib järsku aeglane ja rahulik toon, kõlavad helged toonid. Kahtluses kõlab palju dissonantse ja ebakõlasi, muusika tundub veider. Viha kõlab väga robustselt ja tabavalt, heli on vali ja haldab üle klaveri. 2. F. Chopin (1810-1849) Briljantsed variatsioonid B-duur op 12 – algas võimsate akordidega, edasi sujus lendlevalt. Kõrged heliredeli käigud jäid kõlama
Versinin avaldab Masale armastust. Terves teoses levis pidevalt väljend, et kui igav hakkas, hakati filosofeerima. Natasal on väike laps ka. Koguaeg räägib, kui tark tema väike pamp on. Soljonoi avaldab Irinale armastust (Irina vastab külmalt). Natasa tahab, et Irina loovutaks oma toa Bobikule, kuna tal pidid külmatoa tõttu mingid terviseprobleemid olema. Selline käitumine tundub kuidagi kahtlasena, nagu korraldaks tema seal asju. Andrei kaotas vahepeal ka suure summa kaarte mängides. Vahepeal on linnas puhkenud tulekahju. Maja on täis varjuotsivaid linnaelanikke. Olga kaitseb Anfissat, kes on juba liiga vana, et tööd teha, lubades talle seal samas varju pakkuda. Natasa arvab aga teisiti, nähes vanaeides ainult tüli ning tahab teda majast välja visata. Jälle kamandab seal teisi. Tegi ühepoolse kokkuleppe Olgaga, et tema hoolitseb kodus ning Olga õpetab koolis ja teenib raha
sillad" kohta. Kontsert toimus 10.10.2017 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis. Kuna Mihkel Poll on Eestis hetkel üks tuntumaid pianiste, siis otsustasin minna just tema kontserdile. Kontsert jagunes kaheks osaks esimeses osas mängiti C.Debussy ja A.Lemba loomingut ning terve kontserdi teine osa oli pühendatud F.Chopini varasele loomingule. Esimesena kõlas kontserdil Claude Debussy Bergamaski süit. Pala algas rõõmsalt ja romantiliselt, meenutas mulle suve ja lilli täis aasasid. Vahepeal olid palas ka mõned madalamd noodid, seetõttu hakkas mulle tunduma, et pala nagu jutustab kellegi lugu. Lugu oleks nagu rääkinud inimesest, kelle elu on väga rõõmus, kuid vahepeal tulevad teele raskused ning need ületades läheb elu jälle rõõmsalt edasi. Pala tempo oli väga vahelduv. Vahepeal tundus nagu pala lõppeks, kuid tegelikult oli peale paari traagilist nooti väike paus ning siis läks pala kiirel tempol jällegi edasi
Pea- tegelasest Manonist saab ühel hetkel tagaotsitav ning ta elu muutub põrguks. Algab põnev ja dramaatiline sündmustekäik, kust ei jää puudu isegi püssipauk. Etendus kestis 2h ja 50 minutit ning oli kahe vaheajaga. Lavastaja tööga jäin ma rahule, sest sündmuste käik oli loogiline ja huvitav. Minu jaoks olid vaheajad õige koha peal ja etenduse üldpilt lavastuse kohapealt jäi hea. Sündmuste käik jäi vahepeal natuke arusaamatuks, sest sündmuste käik oli liiga kiire. Lavastaja oleks võinud natuke arusaadavamaks teha mõne koha. Etenduse sisu kordus pärast vaheaegu. See oli ainuke, millega ma lavastaja puhul ma rahule ei jäänud. Muusika oli ajastule kohane ja tekitas 18. sajandi tunde, kuid see tunne võis tekkida ka juba selle pärast, et muusikat mängis sümfooniaorkester. Mina ise sellist muusikat igapäev ei kuula ja see on minu jaoks vanaaegne. Mulle oleks meeldinud rohkem
..... 7 3.Ortoreksia (orthorexia nervosa)...........................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Sissejuhatus Ei ole olemas kindlat valemit, mis näitaks, milline on normaalne ja milline ebanormaalne toitumine. Kõik inimesed võivad vahepeal süüa liiga palju, näiteks sünnipäevadel või jõulude 2 ajal. See kohe ei tähenda, et neil oleks söömishäire. Ka ei tembeldata söömishäireks seda kui inimene peeglisse vaadates hetkeks endaga rahulolematu on (Charpentier jt, 2011). Söömishäire korral hakkab kannatama inimese nii sotsiaalne elu, vaimne kui ka füüsiline olemine
väärtusele. Eelnevalt tuleb vanad andmed kustutada. ridu Ülesanne 1 Kirjutada Sub-protseduur (makro), mis teeb antud tabelis positiivsete arvude kirja rasvaseks ja negatiivsete arvude kirja kaldkirjaks, nullid jäävad samaks. Programm peab töötama suvalise suurusega arvudega täidetud lahtrite piirkonnal nimega tabel. Enne programmi käivitust tuleb tabeli lahtrite kiri muuta tavaliseks, sest vahepeal võisid andmed muutuda. Kaldkirja saab määrata lahtrile, omistades omadusele Font.Italic väärtus True, rasvase kirja määramiseks kasutage omadust Font.Bold. Programmi testimiseks looge töölehele tabel ja täitke see arvudega. Programmi käivitamiseks looge nupp.
C-duur op 24 nr 2 b-moll op 24 nr 4 C-duur op 56 nr 2 Marko Martini esituses Nokturn cis-moll op posth Prelüüd d-moll op 28 nr 24 Teoste iseloomustus Nokturn H-duur op 62 nr 1 Algus on aeglane , aga väga meeldiv meloodia, õrn. Vahepeal jääb muusika täiesti tasa ja siis hakkab jälle vaikselt. Lõpupoole läheb korraks isegi natukene kiiremaks ja elavamaks. Barkarool Fis-duur op 60 Algus palju elavam kui Nokturnil, rõõmsameelne meloodia. Siis jääb meloodia ühele ja samale viisile , mis on väga häiriv. Pärast seda meloodia kiireneb. Lõppeb rahulikumalt kui algas. Polonees f-moll op 71 nr 3 Algus jätab hästi kurva tunde, madal meloodia. Aeglane ja rahulik ja siis äkitselt läheb üle
Lapse lemmikud on: kala, piim, soe juustusai, kali, piimasupp. 5) Eritamine: Probleeme urineerimisel ja defekatsioonil ei esine. Käib ise ilusti potil. Mängimise hoos ei taha a kohe minna pissile, millest tulenevalt võib juhtuda väike tilk püksi. 6) Isiklik puhtus ja hügieen – Laps peseb ise ilusti ja talle meeldib vesi väga. Käib isegi ujumistrennis. Riietumisel saab hakkama iseseisvalt. Vajab vahepeal abi näiteks jope lukku kinni tõmbamisel. Enamasti saab aru ka kui asjad on valepidi. 7) Kehatemperatuuri kontrollimine – Kõrvalekaldeid normist ei toimu ning tavapärane kehatemperatuur on 36.4 kraadi. Nahk visuaalselt tundub olevat korras: pehme ega pole kuiv. 3 8) Füüsiline aktiivsus – Laps on väga energiline. Meeldib väga joosta ja käib ka ujumise trennis kakas korda nädalas
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal). Kõigepealt tuli laps minu juurde ja üritas vaadata, mida ma kirjutan. Seejärel ütles ta, et toob oma joonistustarbed ja hakkab samuti joonistama. Laps kadus hetkeks mu vaateväljast ja tuli
on sellist tüüpi inimesed ääretult head näitlejad. Kui nad on sõpradega koos, on nad ääretult head sõbrad. Nad võivad rääkida tunde ja rääkida samasid inimesi taga, keda teisedki räägivad. Tegelikult saavad nad enamasti ka teistega läbi ning räägivad edasi, mis teised rääkisid. Nii tekib klatsimis ring ning paljud saavad haiget. Kahepalgelisuse üks näide on ka see, kui hakatakse suhtlema ainult sellepärast, et teisel inimesel on raha või sõpru. Kahepalgeline inimene vahepeal ei saa ise isegi aru sellest, mida ta teeb, kuna sageli on see tema käitumine tema jaoks lihtsalt nii normaalne, kuid üldjuhul on see inimene ikkagi millegi peal väljas, mis talle kasu toob. Tegelikult on mittemõistmise põhjuseid vist tuhandeid. Näiteks suurt rolli mängivad kogemused. Noored ei mõista sageli oma vanemaid ning seda, miks nad on ranged või jällegi liiga leebed, kuid leebus ei häiri eriti. Vahepeal aga hakkab ka
Eesti Keskerakond 21 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 Muutused võrreldes eelnevaga: Riigikokku sai nelja erakonna asemel kuus 2007.aasta valimistel. Reformierakond sai 31kohta, Keskerakond 29 kohta, IRL 19 kohta, Rohelised ja Rahvaliit 6 kohta. Riigikogu valimiste hääletamise aktiivsused: Parteide jaotamine tunnuste põhjal: Vasakpoolsed Tsentristid Parempoolsed Vasakpoolsust iseloomustab Vahepeal kalduvad oma Parempoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada ideoloogiaga paremale ja põhimõte, mille kohaselt iga sotsiaalset ja majanduslikku vahepeal vasakule. ühiskonna liige on ise vastutav võrdsustamist. oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest.
mida neist täpsemalt vaadata. Terve ooper oli suhteliselt segane, sest seal olid väga paljud erinevad ehitised, millest kõigist hästi aru ei saanud, aga mulle väga meeldis, et kõik need näitlejad, kes seal osalesid ja tegelesid, said kõigega väga hästi hakkama. Loo sisust oli ka raske aru saada. Iga inimene armastas, kedagi ja kui saadi kätte mingi rohi, et inimene sinusse ära armuks, läks asi veel keerulisemaks. Vahepeal armastasid üksteist inimesed, kes olid vahepeal olnud vihavaenlased. Lauljatel oli aga aariate esitamine tehtud huvitavaks. Nad ei seisnud kõik püsti ega esitanud seda lihtsalt ära vaid neid veeti sisse erinevate konstruktsioonidega või laulsid nad samal ajal mingit teist tegevust tehes. Üks meestest pidi laulma nii, et oli asetatud ringikujulise ehitise peale ja teda keerutati seal ringi, mille pärast ta ka vahepeal pea alaspidi pidi laulma. Huvitav
annavad poele natukene värvi ning samuti annavad ka kaubad poele erinevat värvi, .Kõik riiulid on värvilised 4 Sirli Lepik Järeldus 2 Minu arvates võiks poodi natukene värve lisada ning teenindajad võiksid vahepeal sõbralikumad olla. Pood on vahepeal ka liiga must, sellepärast,et paljudel on see arvamus,et rohkem ei liiguta kui on ette nähtud. Positiivne on see,et Grossil on olemas .ka kliendikaart, mille pealt saab kohe soodustuse tagasi, mitte ei kogu 5 Sirli Lepik KOKKUVÕTE Poe klienditeenindajad on väga meeldivad, vähemalt osaliselt .. Poest saab endale osta
Näota Mõrvarid kokkuvõte Näota Mõrvarid on lugu lahutatud politsei uurijast Kurt Wallanderist, kelle ülesandeks on välja selgitada Lõuna-Rootsi talus mõrvatud vanapaari mõrvarid. Wallander peab tegelema depressiooniga pärast lahtust, samuti tema tütre emotsionaalse ja füüsilise lähedusega ning tema enda probleemidega sööömise ja joomisega. Vahepeal peab ta tegelema meediasse lekkinud teemaga, et tapjad olid välismaalased, põhjustades põgenikuvastase vägivalla, sealhulgas veel mõne muu mõrva. Wallander toob tapjad õigluse ette läbi vaevalise politseitöö. Kui novell algab, Maria ja Johannes Lövgren leitakse nende maamajast. Johannes oli surnuks piinatud, tema naine oli vaevu elus ning viidakse läbipekstuna ja köis umber kaela haiglasse. Kurt Wallander kutsutakse kutsutakse asja uurima. Wallanderi naine oli just ta
Saime teada et suvel sõjaväkke kutsutud inimesed peavad sõjaväed 11 kuud olema ja neist saavad kas autojuhid või rühma juhid. Sügisel tulijad peavad seal veetma 8 kuud. Isegi sõjaväes ei pääse eksamitest ja neid on umbes15. Õnneks eksamites läbikukkumisel istuma ei jäeta vaid lihtsalt ei saa endale Kuperjanovi-üksikjalaväepataljoni märki mundrile. Räägiti ka korrast ja sõduri päevast. 5.55 on hommikul äratus, millele järgneb hommikuvõimlemine siis treening ja õppingud, vahepeal 3 söögikorda ja lõpuks saab ka natuke vaba aega ja kell 10 peab magama minema. Vahepeal ei tohi voodisse pikali heita ja voodi peab väga korralikult ilma ühegi kortsuta tehtud olema. Vaatasime erinevaid klassiruume ja moodsat lasketiiru. Jõusaalid olid väga tasemel ja hulga trenazöörodega. Laupäev oli sõduritel veidi vabam ja see on ka külastuspäev. Rääkisime ka meedias viimasel ajal olevast teemast füüsilise karistuse kohta. Margus Isotamm arvas et kõik on mõistuse piires.
Koolivägivalda ei ole võimalik kaotada! ! Koolivägivald on nii füüsiline kui ka vaimne kiusamine, aga kiusatakse üha rohkem ka internetis. Sellepärast ei saagi vahepeal internetis kiusajaid kätte. ! Minu arvates ei saa koolivägivalda ära kaotada, sest see on lihtsalt võimatu. Seda esineb igas koolis ja kiusajatega tegelevad nii õpetajad ja inimesed koolist, aga abi võib tulla ka mujalt. Näiteks Lauri Liiv annetas "Su nägu kõlab tuttavalt" saates 1000 eurot kiusamise vastu organisatsioonile kuna tema arvab, et seda saab peatada. Nad võivad tuletada kuidagi kiusajatele meelde, et nad võivad ise pärast kiusatavad olla. !
Kui olin end voodist üles ajanud ja vajalikud toimetused teinud, läksin peasaali poole. Sinna jõudes nägin, et kõik on juba valmis ja mina olin viimane. Istusin oma trooni peale ja alustasime iga hommikuse koosolekuga. Siin said kõik oma muresid mulle kurta ja rääkida, mis toimub maailmas. Hestia mureks oli, et Hades kustutab inimeste koldetule ära lootes, et nii tulevad nad kiiremini tema kuningriiki. Lubasin sellega tegeleda tänase päeva jooksul. Vahepeal kiskus suureks vaidluseks. Artemis ja Athena hakkasid üksteist odadega loopima. Viskasin oma välgunoole lakke ja nad rahunesid. Koosolek sai läbi ja kuulasin Herat. Ta rääkis, kes mind külastavad ja mida ma täna tegema pean. Palusin, et ta lisaks Hadese külaskäigu minu tänaste toimetuste hulka, aga kahjuks see polnud võimalik ja tuli homseks lükata. Peale seda suundusin hommiku söögile ja külla oli tulnud Poseidon. Me polnud
tööülesande juurde, milleks on dekoreerimine. Tema ülesandeks on moodustada erinevaid tubade komplekte. Töövarjupäev Sel järel tuli minu jaoks päeva huvitavaim osa, kus ma sain ise ühe toa sisustada. Seejärel tuli teha veel müügitööd. Vahepeal näitas Kaire mulle ka kuidas toimib mööbli tellimine ning laiali saatmine. Lõpuks oligi kell 18.00 ning me hakkasime liikuma kodu poole. Kodumööbliosakonna lett Kokkuvõte Üldjoontes jäin päevaga rahule, kuigi vahepeal oli üsna igav. Mõistsin, et müügitöö ei ole minu jaoks, teeksin pigem midagi teistsugust. Kaire oli väga sõbralik ning sümpaatne nii minuga kui ka klientidega suheldes. Sain erinevaid kogemusi ja arvan, et päev läks siiski asja ette.
Osades on Meelis Põdersoo ja Ago Soots, kelle karakteriteks on kaks meest, kelle nime etenduse ajal teatavaks ei tehta. Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega. Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad. Tegemist on suhteliselt väikese teatrisaaliga ja kuna lava asub publikule väga lähedal, siis ees istudes sain ka vahepeal veega pihta. Samas nii lähedal istudes saab väga hea teatrielamuse, sest helid on väga hästi kosta ja tegevus toimub väga lähedal ning seepärast on raske millestki mitte aru saada või ilma jääda. Lavakasutus on piiratud, sest ümber katuse on kujutletav meri, millest saab aru terve etenduse väitel kestva merekohinaga
peresidemed ja inimlik headus. Raamatu positiivsed omadused Teos oli huvitav, sest palju oli juttu juutide olukorrast ning nende üleelamistest. Kirjeldati lihtinimeste arvamust sõjast. Teoses oli nii vihkamist, armastust, sõprust kui ka kurbust. Kirjeldati ka perekonna omavahelisi suhteid, mis tihtipeale tundusid liialt keerulised ja rasked, kuid probleemid suudeti alati ületada. Raamatu negatiivsed omadused Mõnikord oli natuke liiga palju kirjeldamist (nt loodus), mis vahepeal muutus igavaks. Ka sellesse teosesse oli kirjanik sisse toonud mütoloogilised tegelased, mis muutsid vahepeal raamatu raskesti mõistetavaks. Mis seos on Simonil tammedega? Simoni kodukoha lähedal kasvasid suured tammed, kellele Simon käis oma muresid kurtmas. Talle tundus alati, et tammed kuulavad teda ja võtaksid justkui pool muret endale. Lõpetuseks "Simon ja tammed" oli huvitav raamat, mida ma soovitaksin ka teistel lugeda. Raamat tundub küll paks, aga seda
Arvustus Etenduse nimi oli Poeetiline teater. Lavastajaks oli Liia Kanemägi . Etenduses räägiti mehe ja naise vahelistest suhetest ja nende elust natukene. Omavahel läbisaamine oli nel vahepeal hea ja vahepeal halb. Sellest rääkis see teater ka. See idee ei jõudnud just kõigeparemini minuni aga etendus oli sellegipoolest suhteliselt arusaadav. Tegelasteks olid Külli Reinumägi, Johannes Veski ja Rivo Laasi. Minuarust oli parim Johannes Veski, sest ta elas oma rolli sisse ja ei pingutanud näitlemisega üle. Süzee oli väga põnevalt kokkupandud. Tegelased rääkisid omavahel luuletuste kaudu. Oli kasutatud ka liikumist. Kasutati ka erinevaid asju millega muuta etendus põnevamaks. Näiteks
A rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste usundit ,kasutades järgmisi märksõnu:haldjad,hinged,arbujad,Taara. V: Eestlased olid pagana usku. Nad uskusid haldjaid ja oma esivanemate hingi. Arbujad olid ennustajad kes olid hingede ja elavate maailma vahendajad. Kõige tähtsam jumal oli Taara. 2.Nimeta kolm põhjust miks eestlastel õnnestus pikka aega vallutajatele vastu seista. V: 1)Eestlased ei tahtnud võõrast võimu, nad võitlesid oma kodumaa eest. 2)Ei sõditud koguaeg, vahepeal oli rahuaeg. 3)Vahepeal tuli liitlasi appi. 3.Töö kaardiga. 4.Millist maakonda ründasid ristisõdijad esimesena? V:Ugandi maakonda. 5.Millises maakonnas asus linnus mis alistus eesti mandrialal viimasena? V:Jogentagana maakonnas. 6.Töö tekstiga. B rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste majandust kasutades järgmisi märksõnu: künnipõllundus,aletamine,käsitöölised,kaupmehed. V: Eestlaste peamiseks tööks oli maaharimine.Põhja-Eestis künnipõllundus,aga Lõuna-Eestis tehti alet
Tavaliselt ma passiivne vaatleja suhtlusolukordades ei ole, võib-olla ainult siis kui ma saan aru, et keegi räägib väga lolli juttu ja kui ma teda parandama hakkaksin siis ta räägiks veel rohkem. Ma olen hästi aktiivne olukordades kui millegi üle vaieldakse eriti veel siis kui ma tean selle teema kohta palju.Tavaliselt saavad inimesed ikka aru mida ma mingi lausega öelda püüan. Ainult siis ei pruugi aru saada kui ma räägin palju ja kiirelt, siis mõtlen isegi vahepeal - mida ma nüüd öelda tahtsingi ? Ma oskan hästi valida sobiva ja kui vaja siis ka viisaka suhtluskanali. Kui mul on midagi väga kiiresti vaja teada siis helistan või küsin msn'is.Kui on vaja viisakalt või ametlikult kellegilt midagi küsida siis saadan e-kirja. Tegelikult ma arvan, et iga inimene teab kus, kunas ning kellega mis olukorras käituda ja millist keelt kasutada nad lihtsalt kas ei taha seda teha, või nad on vihased, mõtted mujal ,ei pane tähele jne.
Päras esimest võõrutust ja käike psühholoogi juurde olen ma püsinud neli kuud kaine. Ma läksin uude kooli ja püüdsin puhtalt lehelt alata. Kahjuks sai alkoholi lembus minust taas võitu. Minu käsi haaras jälle pudeli järele.. Ma kaotasin oma uued sõbrad ja ainus kes minuga veel suhtles oli naabripoiss, kellega juba väiksest peale koos sai oldud. Robi arvas, et mul ei ole sõpru ja see ajaski mind jooma. Muidugi oli armas, kui ta helistas ja rääkis mis ta vahepeal teinud on ja et ta ootab mind nädalavahetustel maale. Me olime juba suureks kasvand, aga ta ikka hoidis mind. Robi oli eile helistanud, aga mu jalad olid nii nõrgad ja ma ei jõudnud telefonini, et ta häält kuulda. Esimesest võõrutusravist on möödas umbes aasta. Vahepeal oli kõik juba normaalne: rääkisin emaga, mu vanaema helistas mulle jälle, kuid nüüd on kõik taas endine. Emal jagub silmi vaid mu õdedele, isa ei ole kodus ja mina olen üksi. Kuid mul on ka pudel.
tähendab kohe, et tal on mure? Raamatus küsitakse peategelaselt pidevalt, et kas tal on midagi juhtunud ja kas ikka kõik on korras. Raamatu vältel ta tihtipeale kas ei võta juttu üles või siis vastab väga lühisõnaliselt (esimeses peatükis). Isegi siis kui tal oli meeldib seltskond, võttis ta ikkagi aega, et üksinda ringi vaadata ning mõtteid mõlgutada. Inimesed on erinevad ning samuti on ka tema, osadel on vahepeal vaja seda pausi, et mõelda iseasju ning selliesed asjad ei pruugi isegi teadlikult tulla vaid iseenesest. 3. Teose peategelase iseloomustus Mina isiklikult ei märganud väga peategelase riietuse kohta midagi, nagu ta raamatus ütles, ta ei taha ennast väga kirjeldada. Ta on väga intelligentne inimene, kasutab väga rikkaliku sõnavara. Ta on omapärane inimene ning tihtipeale eemaldub grupist, kas siis füüsiliselt või vaimselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
