neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju
laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need otse laevadele 28.Nimetage erinevate laevajäätmete säilimisaega merekeskkonnas. Paberist bussipilet 2-4 nädalat; puuvillane riie 1-5 kuud; köis 3-14 kuud; villane riie 1aasta; värvitud puit 13 aastat; plekkpurk 100 aastat; alumiiniumpurk 200-500 aastat; plastikpudel 450 aastat 29.Nimetage eripiirkondadeks loetavaid merealasid. Vahemeri, läänemeri (balti meri), must meri, punane meri, põhjameri, mehhiko laht, kariibi mere piirkond, Antarktika piirkond. Need regioonid on eriti probleemiderohked tiheda laevaliikluse ja suletusest tuleneva vähese veevahetuse tõttu. 30.Nimetage laevajäätmete kategooriad. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja oakkematerjal; ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal; paber, kaltsud,
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimese...
kasvupeetust. KLOOR Leidumine ja saamine Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Haliit Sülviit Soola kaevandati kivisoolana või saadi merevee aurustamisel. Keskmiselt sisaldab merevesi soolasi 35g/l. Kui Vahemeri aurustuks, siis tekiks põhja 27 m paksune soolakiht. Kui Vaikse Ookeani põhjas kujuneks soolakihi paksuseks umbes 100 meetrit. Kõige soolasem on Surnumeri 240g/l. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada.
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada...
Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ning Euroopas. Presidendid Läbi Aegade: 1946 Enrico De Nicola 1948 Luigi Einaudi 1955 Giovanni Gronchi 1962 Antonio Segni 1964 Giuseppe Saragat 1971 Giovanni Leone 1977 Sandro Pertini 1985 Francesco Cossiga 1992 Oscar Luigi Scalfaro 1999 Carlo Azeqlio Ciampi 2006 Giorgio Napolitano(pildidl) Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik. Kehtib 1948.a. põhiseadus. Riigipea on president.
suursuguste metsaste mägedega, tsitruseliste aiad ja banaanikasvandused vahelduvad oliivisalude ja viinamarjaväljadega. Pole juhus, et just siin sündis kõigi armunute kaitsja, ilu- ja armastuse jumalanna Aphrodite. Jumalad ise kinkisid meile Küprose selle lõhnava liivatee ja pujuga, uniste küladega kaljujärsakutel ja kirikutega mäenõlvadel. Sellel saarel on kõik tingimused suurepäraseks puhkuseks tervendav kliima, esmaklassilised hotellid, soe Vahemeri, erakordselt rõõmsameelne ja külalislahke kohalik rahvas ja muidugi rahvusköök - kõik see teeb Küprosel viibimise tõeliselt meeldejäävaks, kingib hulgaliselt unustamatuid emotsioone, annab reipust ja energiat terveks aastaks. Küpros asub Vahemere kirdeosas, 380 km kaugusel Egiptusest, 105km kaugusel Süüriast ja vaid 75km kaugusel Türgist. Saare suurim pikkus idast läände on 241km, põhjast lõunasse 100km. Küprose kummaline siluett meenutab päikeses tardunud sisalikku.
4 Egiptus - arengumaa Egiptus on Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal.
IFI6001 Arvuti töövahendina Sissejuhatus Kaisa Suumann 3 IFI6001 Arvuti töövahendina Hispaania Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya
ja edendada koostööd maastike hindamisel ja väärtustamisel Natura 2000- kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti. Vaalapüügi konvensioon- Helsingi konventsioon– Läänemeri Sofia konventsioon – Doonau jõgi Barcelona konventsioon - Vahemeri Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPAR) Århusi konventsioon -eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele . 5) Loetelu KK institusioonid • valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid.
2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia ranniku lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Töötuse tase on Hispaanias aga ikka veel Euroopa Liidu kõrgeim. Hispaaniast üldiselt: Asukoht: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de Espa?a) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (C?dizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Autonoomsed piirkonnad: Andaluusia, Aragón, Astuuria, Baleaarid, Baski, Castilla-
bioloogilise tarbe ja nende kontsentratsioon vees on seetõttu sesoonselt vähemuutuv (mõjutab pH muutuse kaudu) Dünaamiliste ioonide (Ca2+, HCO3-, CO32-, SO42-) kontsentratsioon vees on elustiku poolt nimetamisväärselt mõjutatav. Mageveed <3 g/l(promilli). See on ühtlasi ka kaltsiidi sadenemise kontsentratsioon. Vesi tundub maitsmisel mage. Tegelt 3 promilli annab tunda. Hüposaliinsed veed 3-20 g/l (läänemeri tervikuna) Mesosaliinsed veed 20-50 g/l (maailmamere 34-36 vahel, vahemeri, punane meri) Hüpersaliinsed veed 50->500 g/l (surnumeri?) Maailma magevete keskmine(mahu järgi) mineralisatsioon on 120 mg*l-1 Mineraalainete sisaldus Eesti järvedes on vahemikus 5-460 mg/l. Mereäärsetes riimveelistes järvedes võib ulatuda 3 000 mg/l. Moreenpinnasel paiknevates järvedes 200-350, sama Põhja- Eestis. Tõrva, Valga, Misso ümbruses liivasesl pinnasel 50-120. Põhiioonid Karbonaadid *Kaltsium · Sulfaadid................*Magneesium
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
soolasem) Jõgede sissevool Suur, palju jõgesid (mida rohkem imbum, Väike, vähe jõgesid seda väiksem soolasus) Ühendus ookeaniga (Mida kitsam ühendus on ookeaniga, seda magedam on vesi.) Kõige suurem soolsus on 30. laiuskraadidel Kumb on soolasem, miks? Valgemeri/ vahemeri auramine on suurem. Põhjus: sademed Kariibimeri / Mehhiko laht- ühendus ookeaniga parem Punane meri/Araabia meri- jõgede poolt väiksem sissevool California laht/Hudsoni laht- auramine on suurem, sissevool väike Sargasso meri/ Ohhoota meri vaba ühendus, sissevool puudub Too näiteid, kuidas võivad rannikud aja jooksul muutuda. - järskrannik võib ajajooksul muutuda laugrannikuks, kui vesi kulutab ja lõhub Tegur Mõju rannikule
intensiivselt lagunema, eriti tema lõunapoolne, Gondwana mandrite osa. Kriidi ajastu jooksul (145-65 mln a tagasi) eraldusid peaaegu kõik nüüdismandrid üksteisest, viimastena Põhja- Ameerika ja Euraasia ning Austraalia ja Antarktis. Hakkasi tekkima Atlandi ja India ookean . Nende pidev laienemine ning mandrite asetumine oma praegusele kohale on kestnud kogu Uusaegkonna ehk Kainosoikumi. Selle jooksul sulgus Tethyse ookean ja tema kohale kerkisid Alpi-Himaalaja süsteemi noored kurdmäed. Vahemeri, Must ja Kaspia meri on selle kadunud ookeani viimased jäänukid.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Üleöeldu kinnitab, et Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise, ning nende ühtekoongumise staadiumid. Selliseid tektoonilisi suurtsükleid nimetatakse superkontinentaalseteks ehks Wilsoni tsükliteks. Nimetus tuleneb sellest, et tsükli lõpuks moodustub Maal üksainus ülimanner, nagu näiteks moodustusid
Valgamaa kutseõppekeskus Koka eriala K-2 Elust keskajal Referaat Valga 2010 Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: Hansa Liidu liikmeteks olid kõik Põhja-Saksa linnad, kes otseselt või kaudselt osalesid väliskaubanduses Lääne- ja Põhjamerel. Kriteeriumid, millele linna...
a. merel on suurem soojusmahtuvus b. meri koguaeg aurustub ehk annab sooja ära c. meres soe ja külm vesi kogu aeg segunevad, vesi on pidevas liikumises 29. Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat? temperatuur on ühtlasem ja on rohkem sademeid 30. Võrdle kahe mere näitel soolsust mõjutavaid tegureid. Soolsust mõjutavad aurumine, temperatuur, sademed, jõed, liustikusulamine, ühendus ookeanidega Läänemeri 6 promilli, punane meri on 42 promili v vahemeri on 38 promilli, sest aurumine mõjutab soolsust. Meil on väike aurumine nii siis on ka soolsust vähem, sademed (sademete hulk on meil suurem), jõed , ühendus ookeaniga aga sealt sõltub kas tuleb soolasemat või magedamat vett, need 3 on sisemered ja ookeaniga ühendus on halb, see pole selle puhul väga põhjus 31. Kus on ookean kõige soolasem ja kus kõige magedam? Põhjenda Ookean on kõige soolasem pöörijoontel, sest aurumine ületab seal sademete hulga
See tähendab, et merevee vesiviljelus peab rannikust eemalduma. Kas siis maismaale, tänu veeringlussüsteemide arengule, kusjuures selle puuduseks on merevee kunstliku valmistamisega seotud kõrged kulud. Või hoopiski avamerele, eemale ranniku varjulistest piirkondadest. Avamere vesiviljeluse näol on tegemist Euroopa vesiviljeluse uue investeerimisvaldkonnaga. Sellega seotud tehnoloogilised väljakutsed on äärmiselt tõsised. Vahemeri on üks maailma sügavamaid meresid ja Atlandi ookeani põhjaosa üks maakera tuulisematest ja suurema lainega piirkondadest. Seega tuleb kalade kinnihoidmiseks arendada välja uued süsteemid, nagu veealused puurid, samuti aga ka süsteemid kalade toitmiseks ja kaugjärelevalveks… Kokkuvõte Kalade väljapüük maailmamerest on vähenenud ja püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos. Arengumaade osatähtsus kalapüügis suureneb pidevalt
See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond. Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Väga madal maa on Lääne-Türgis, Traakias, kuna seal suubuvad jõed Egeuse ja Marmara merre ning samuti asub Lääne-Türgis Must meri ja Vahemeri. Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit. Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid. 5 Rahvastik Ligikaudselt 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Enne 20
maatasa ja kujundada keskkond ümber selliseks, nagu nemad aru saavad. Kättemaksuteooria: keegi riivas mongolite autoriteeti või reetsid kunagi midagi ja need tuleb maha tappa ja hävitada (põhjendus Euroopas toimunule). - Mõjusfäärid – Bütsants ehk endine Ida-Rooma, mis jätkus Bütsantsina. hea näide suurvõimust, mis kestis väga pikalt, Bütsants kadus Ottowani (Türgi) tulekuga. Slaid: Bütsants VII sajandi algul VII sajandi algul oli Vahemeri Bütsantsi sisemeri 1) Piirid – Bütsants ei pidanud oluliseks vallutusi. Kui on võimalik mitte sõdida, siis ei sõdi. Mõjupiirkond – õigeusuga seotud, toonane õigeusklik maailm ja muu katoliiklik seal all (Balkani slaavlased, idaslaavlased, Kaukaasia ja stepivööndi rändrahvad) Kirikupead (nt metropoliidid) = kreeklased, võttis kaua aega enne kui esimesed slaavlased või muud said kiriku etteotsa. 2) Valitsemine – Bütsants on monarhia terve rea demokraatia aspektidega.
Itaalia Vabariik Referaat Erik Salm Paide Ühisgümnaasium 2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: ...
Mõisapõldude harimiseks pidid taqlupojad käima mitu päeva nädalas teotööl. Nii kujunes Ida- Saksamaal analoogne olukord Poola, Venemaa ja Baltikumiga. Lääne-Saksamaal oli nagu Prantsusmaalgi enamus maad talupoegade kasutada, mille eest nad olid kohustatud maksma feodaalile renti, enamasti natuuras, osalt ka rahas. Linnad ja kaubandus Linnade, mõneti aga ka kogu Saksamaa arengut mõjutas kaubateede nihkumine. Keskajal ja varemgi oli Euroopa kaubanduse tähtsaim tuiksoon olnud Vahemeri, mille kaudu toimus kauplemine Lähis-Idaga. Vahemere kaudu oldi ühenduses ka Hispaania ja Portugaliga, kes maadeavastuste ja vallutuste käigus peamise osa ookeanikaubandusest olid koondanud enda kätte. Türklaste vallutused (Konstantinoopol 1453.a.) põhjustasid Vahemere-kaubanduse soikumise. Hispaania ja Portugali langus ning Inglismaa tõus viisid ookeanikaubanduse raskuspunkti Atlandi ranniku põhjaossa. Kaubavahetuses Ida ja Lääne vahel muutus Euroopas eriti tähtsaks
põhiplaanid eeskujuks, inimmõistuse väärtustamine-teadus arenes, olümpiamängud, vana kreeka kunst aluseks hilisemale kunstile. Vana-rooma Kunst saab alguse rooma linna rajamisest 753ekr. sabiinitarid toodi linna ning linn hakkas võimsalt kasvama, sellega sai rooma suursugusus alguse. Aegade jooksul arenes linna ümber võimas riik, mis laiendas trerritooriumi eelkõige naabrite arvelt. Keisririigi ajaks on rooma impeerium, mille sisemereks on vahemeri. Rooma rõhutas oma suursugust ehituskunstis. Etruskidelt oli omandatud võlvide ja kaarte ladumine, ka kuplite ladumine. Roomlased hakkasid kasutama ka mörti lubja kruusa ja liiva segu. Nii suudeti püstitada keerulisema põhiplaaniga hooneid. 3 sai ekr hakkasid roomlased üha enam jäljendama oma kunstis kreeklasi. Kasutusele võeti sambad, poolsambad, kreeka tüüpi otsavaade jm. Ehituskunsti suursugusemad näited:panteon roomas:uhke ehitis, omapärane, et hoone põhiosa on 40x40m
maailmamere ressurssidest on kalad , mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliseltlühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. b. Suuremõõtkavaliselt kaardilt info lugemine Kaardi tundmine c. Kaardi tundmine KAARDIÕPETUS Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa;
· jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7
Ega väga erilist peale jalanõude, riiete, hispaania sõnaraamatu ja pesuvahendite kaasa ei võtnutki. Enne minekut vahetasime eesti kroonid eurodeks. Nüüd seda õnneks enam tegema ei pea. 4 1. REISIPÄEVIK 1.1 Hispaania lühitutvustus Hispaania asub Pürenee poolsaarel. Hispaania läänenaaber on Portugal, põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja Andorra. Hispaaniat ümbritseb Vahemeri ja Atlandi ookean. Hispaania pealinn on Mardid. Riigi pindala on 504 782km². Rahvaarv on 46 120 00 inimest. Rahaühikuna on kasutusel euro.1 Foto 1. Hispaania vapp ja lipp Foto 2. Hispaania asend Euroopas 1 http://wiki.gomaailm.ee/wiki/hispaania/ 5 1.2 Minu reisi esimene päev Meil oli ainult üks kindel sihtmärk, näha jalgpalli mängu
templiteks. · Paastumine (lk 45) Paastumine on aja mahavõtmise ja enese taastamise aeg. Vaimne puhastumine on paastumise juures kõige olulisem. · Egiptus (lk 35) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Vein (lk 56) Vein (ladina vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. · Odraiva (lk 51) - Hordeolum (lad.k) Stye (ingl.k). Odraiva on lauservas paiknevate rasunäärmete äge põletik. Odraiva puhul lauserva tekkiv rasu- ja higinäärmete põletik väljendub punetava ja valuliku sõlmekesena ripsmete juures
ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd - Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, tarbisid Euroopa jõukamad kihid hea meelega idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi (damaskuse teras - Tootsi
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosf...
vihmametsad Peruu, Boliivia. mahagon. väheväärtuslik puu Lähisekvatoriaalse Tansaania, Nigeeria, Eebenipuu, akaatsia. Väike liigiline kooss. d hõrendikud India, Brasiilia 5-10 m3/ha Lähistroopika Korgitamm, vaher *15-20m3/ha, metsad niisked USA, Hiina okaspuud, kõvad kuivad Austraalia, Vahemeri lehtpuud. *1-2m3/ha Parasvöötme leht ja Hiina, Lõuna-Korea, Kask, tamm, vaher, Leht(5-10) Sega(2-3) segametsad Leedu, Saksamaa pöök, tiikpuu Okas mitmekesisus Parasvöötme Kanada, Venemaa, Kuusk, mänd, nulg, 1-2, vähe liike, okasmetsad Soome, Rootsi seeder tarbepuit, hõredad Millega tegeleb metsemajandus ja millega metsatööstus?
Valitses arvamus, et võitjapool on Saksamaa ja tema liitlased). 2. november 1942 – juuli 1943 (murranguperiood – sel ajal läheb initsiatiiv Hitleri vastase koalitsiooni kätte) 3. august 1943 – september 1945 (Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine ning kapituleerumine). Sõjatandrid: Oli kolm suuremat piirkonda – maailmameri (allveesõda), Euroopa ja Kaug-Ida. Euroopa: Läänerinne, idarinne, vahemeri ja Põhja-Aafrika. Kaug-Ida: Hiina, Vaikse ookeani saared, Kagu-Aasia, Okeaania. Rinded seatud Saksamaa suhtes! Kogu aeg ei sõditud kõikidel rinnetel. Ükski Euroopa rinnetest ei tegutsenud sõja esimesest päevast viimaseni välja. 3 Hiinas algas II MS juba enne õiget sõda. Jaapan ründas 1937. Hiinat. 1941. aastast lisandusid Vaikse ookeani saared (peale seda, kui Jaapan tungis kallale USA-le). Maailmamere alla kuulusid ookeanid, neis allveesõda. September 1939 – juuni 1941
Teine maailmasõda Euroopa 1938-1939 1937 a novembris toimus Hitleri juures nõupidamine, selles nõupidamisel pm käistleti Saksamaa eluruumi küsimust ja et sm alad on liiga väikesed ja rahvus elab sm piiridest väljas ja ressursse on väha ja et tuleb eluruumi suurendada relva jõul. Pandi paika ka millal peaks see toimuma. Lähim daatum oleks olnud 1938ja kaugem 1943-45. Tegelikusses võeti see kõige varasem daatum. 1938 aastaks oli välja töötatud plaan Otto. See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lää...
1)ääremered külgnevad mandriga, eraldatud ookeanist poolsaarte või saartega; ääremerede veevahetus ookeaniga on suhteliselt intensiivne, nende hüdroloogiline reziim on lähedane ookeani omale; näiteks Barentsi, Jaapani, Kariibi, Ohhoota, Beringi ja Kollane meri; 2)sisemered ümbritsetud kõikidest külgedest maismaaga, ühendus ookeaniga ühe või mitme väina kaudu; veevahetus ookeaniga piiratud, hüdroloogiline reziim erineb oluliselt ookeani omast; näiteks Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Valge meri; 3)saartevahelised mered eraldatud avaookeanist saartega, mis ainult vähesel määral takistavad veevahetust ookeaniga; näiteks Jaava meri ja Iiri meri. Ookeanide põhjareljeefis erisatatakse järgmisi elemente:1) Self ehk mandrilava. Maailmamere rannikuäärne, väikese kaldega ala. Geoloogiliselt on self mandri pikendus, iidse maismaa üleujutatud osa, kus sageli leidub maimaa pinnavorme, näiteks jõeorge ning nafta, kullaliiva jt. maardlaid. Selfi
g. Mõju slaavi maadele: · Õigeusk ja riikluse elemendid. · Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia). · Kiriklik kunst üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov) Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd 1. Gallia ja selle valitsejad a. Gallia põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks olid: · Reini jõgi ja Alpid · Vahemeri ja Pürenee mäed · Atlandi ookean ja Põhjameri b. Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr 3. saj pKr Valitsemise Gallialased Rooma Frangi riigi Heristali
Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne. Hüdrosfäär Maailmameri - hõlmab 71% Maailmamerd iseloomustavad: 1. Sisemeri - veevahetus väinade kaudu 1. Keskmine soolsus - 35 pr. Nt. Punane meri, Vahemeri, Läänemeri, Must Troopilistel aladel on soolsus kuni 49 pr. (suur Meri aurumine) Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 pr. Soolsust põhjustavad põhiliselt NaCl ja MgCl 2. Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või 2. Keskmine sügavus - 3711 m poolsaatega) Sügavaim koht Mariani süvik - 11022 m
Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, sest just nemad päästsid mitmed Ptolemaiose käsikirjalised tööd muhameedlaste eest läände põgenevate munkade käest. Ptolemaiose projektsiooniõpetuse matemaatika nõudis keskaegselt inimeselt palju töö ja väga suuri teadmisi, kuid polnud siiski nii raske kui peateos ,,Almagest". Ometi oli Ptolemaios teinud vigu. Nimelt oli tema arvutuste järgi Vahemeri kaartidel ligikaudu 180 kilomeetrit pikem kui tegelikult. Samuti oli Ptolemaios Maailmaookeani osa alla hinnanud ning Aasia ulatus tema kaartidel kaugemale itta kui tegelikult. On teada, et Kolumbus ammutas inspiratsiooni Ptolemaiose kaartidelt, et võtta reis Aasiasse ette just läänest. Kahtlane kas ta sedasama teinud oleks, kui oleks teadnud ligilähedaseltki Uue Maailma avastamiseni viinud reisi pikkusest.
a.t PALEOGEEN · India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Ameerika eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Ameerika, Austraalia ja Antarktika · Kliima soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine · Imetajate ja lindude kiire areng, imetajad vallutavad vee ja õhu, primaatide teke · Ajastu lõpul rohttaimede laialdane levik · NEOGEEN · Kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks · Sulgus Tethyse ookean, Vahemeri kuivas · Biogeograafiliste provintside eristumine · Ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke · Rohttaimede mitmekesistumine, heitlehiste puude ja põõsaste osatähtsuse suur kasv · Rohusööjate kariloomade ja kiskjate areng · Suure sigivusega väikeimetajate areng · Inimahvide teke KVATERNAAR · Kontinentide asend kaasaegne, kuid ookeanitase kõikuv · Jääperioodi algus · Megafauna õitseng ja kadumine · Inimese teke
6. Iseloomusta Euroopa nelja pinnamoe järgi eristuvat piirkonda, nimeta Euroopa suuremad madalikud ja mäestikud. 7. Iseloomusta maavarade paiknemist Euroopas. Loetle seal kaevandatavad tähtsamad maavarad. 8. Iseloomusta maavarade paiknemist Eestis. Nimeta nende tähtsamad leiukohad. Millised on meie tähtsamad maavarad ja kus neid kaevandatakse? Milleks kasutatakse? --- 40 Tunne kaarti Ookeanid, mered Läänemeri, Väinameri, Atlandi ookean, Vahemeri, Must meri, Põhja-Jäämeri, Põhjameri, Norra meri, Valge meri, Barentsi meri, Kaspia meri, Joonia meri, Türreeni meri, Egeuse meri, Marmara meri. Väinad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur väin, Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin, Taani väinad, La Manche e Inglise kanal, Gibraltar. Lahed Liivi, Soome, Pärnu, Matsalu, Kolga, Narva. Neemed Purekkari, Ramsi, Nordkinni, Marroqui, Roca. Saared
maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://www.fotogian.com/piemonte.html 7 Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m). Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud Vesuuv Napoli lähistel ja väga aktiivne Etna Sitsiilias. Looduskatastroofidena võib Itaalias esineda vulkaanipurskeid, maavärinaid, maanihkeid, veeuptusi, põhjas ka lumelaviine. Veneetsiat ohustab pidevalt aga maapinna vajumine. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Arengutaseme iseloomustus: Arengutaseme näitajad: Koht ÜRO inimarengu indeksi järgi 21.
8 support trestle / trailer horse ……………………………………………… 9 star dome ……………………………………………… 168. Millele viitab juuresolev ohtliku kauba sümbol? 1. Põlev aine 2. Isesõttimise võimalusega aine 3. kergesti süttiv põlev vedelik 4. kergesti süttiv põlev tahke aine 169. Millistel maailmamere aladel on prügiheide keelatud? 1. Vahemeri 2. Läänemeri 3. Must meri 4. Punane meri 5. Põhjameri kaasaarvatud Skagerrak ja Inglise kanal 6. Antarktika 7. Kariibimeri 8. Laht Ras al Haddist ja Ras al Fastehist NW poole 46
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
· soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste.
Globaalne soojenemine Stockholm 1972 – rahvaarv, keskkond ei tohi arengule jalgu jääda o Esimene suurim MTÜ konventsioon Rio de Janeiro 1992 o ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon o Johannesburg 2002 o Rio 2012 Kyoto 1997 – võeti kindlad kohustused kasvuhoonegaaside piiramisel Pariis 2016 Mida on tehtud? Konkreetsed probleemid Osoon o Viini konventsioon o Montreali protokollid Vahemeri o Läänemeri – helcom ÜRO ÜRO keskkonnaprogramm UNEP Jätkusuutliku arengu eesmärgid o MDG järg o Keskkonnale kolm eesmärki Kliimamuutus Meri maa 12.12 – Riikide reitingud Freedom House – Kontrolltöö- Eneseabi iseloomustab anarhilist süsteemi Hierarhiline süsteem – kehtib tööjaotus Küllaldane uurimisväli – suudab piisavalt iseseisvalt nii toimida, et teised
transportida 11,6 miljardit m³ gaasi aastas. (14) (14) Põllumajandus Kreeka põllumajanduse heaks töötab umbes 528 000 inimest, see moodustab 12% kogu töövõimelisest elanikkonnast. See toodab ainult 3,6% tervest SKP (umbes $16 miljardit aastas). Suur hulk immigrante teenib elatis maaharimisega, samuti ka ehitustöölistena ja avalike töödega. Kreeka toodab suures valikus erinevaid vilju ja kasvatab kariloomi. Samuti on ka kalandusel suur roll kuna riiki ümbritseb kalarikas Vahemeri. Metsandus jääb tahaplaanile Kreeka kuiva kliima tõttu. Kreeka klimaatilised ja topograafiliste tingimused võimaldavad kasvatada väga suures hulgas erinevaid põllukultuure, alates troopilistest viljades (nt. Banaanid) kuni tüüpiliste Põhja- Euroopa kliimatingimustes kasvavate kultuurideni (nt. Seened). Üheks olulisemaks põllumajandussaaduseks ja toiduaineks on oliivid ja oliiviõli. 16% kogu maailma oliiviõliturust kuulub Kreekale
2-3 a. Meistri käe all ning siis 2-3a rändama ringi. · Gild- moodustus ühe linna käsitöötsunftidestVäikegild. Suurgild aga kaupmeestest ning Mustpeade Gild vallalistest kaupmeestest ja kaupmeheselidest. · Meistriks saamine: pidi olema veresugulus endise meistriga või abiellumine tema perekonda. Pikkamööda muutusid sellid ja õpipoisid palgatöölisteks. KAUBALINNADE LIIDUD. HANSA. VAHEMERE LINNAD · 13.-14. saj oli kaubandus koondunud kahte suurde piirkonda Vahemeri (Euroopa ja Idamaade, P-Aafrika ühendustee) ning Lääne- ja Põhjameri (Hansa kaupmeeste koondis). · Moodustati 1160.aastal kaupmeeste koondise- Hansa(sõjasalk). Hiljem sai sellest kaubalinnade liit · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. Hansa hiigelajal kuulus sinna enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Hoidis Läänemerel monopoli. 14.-16.sajandil oli selles ligi 170linna.
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Lo...
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
Merest saab laienedes passiivsete äärtega ookean, milline on nt praegune Atlandi ookean. Kui jahtuv ja setetega kattuv ookeaniline maakoor allpool lasuva astenosfääri suhtes ujuvuse kaotab, tekib subduktsioonivöönd. See on vöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise või teise ookeanilise maakooreploki alla. Tekib aktiivsete äärtega ookean, mis hakkab teiste pealetungivate laamade survel tasapisi sulguma nagu nt Vahemeri. Ookeani sulgudes tekib kahe mandrilise maakoore kokkupõrkepiirile mäestik. Nii on tekkinud nt Uuralid, mis moodustusid, kui Baltika laam põrkus Siberi laamaga. Sellega on tsükkel läbi ning moodustunud on taas mandriline maakooreplokk, mis riftistudes uut ringkäiku alustab. Kogu protsessiks vajaminev energia tuleb Maa sisemusest. Tegemis on endogeense protsessiga. Laamad paneb liikuma vahevöö ainese konvektiivne liikumine
Klassikaline Ooper ’’Vikerlased’’ muusika Kergemuusika Tantsuorkester Kuldne Eesti Kunst Pallase Kunstikool Teater Rahvusooper Estonia Sport Eesti Spordi Keskliit 11.Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel Õpik 1. Millised olid sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVL-i eesmärgid 1930. Aastate lõpul? Jaapan soovis luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna, Saksamaa nõudis eluruumi, Itaalia tahtis, et Vahemeri muutuks nende sisemereks ja NSVL soovis ülemaailmsed kommunismi võitu. 2. Miks pooldasid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1938. Aastal lepituspoliitikat Saksamaaga, 1939. Aastal aga loobusid sellest? 1938. aastal nad pooldasid seda seepärast, kuna nad proovisid vältida Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1939. Aastal loobusid nad sellest, sest Saksamaa ei pidanud lepituspoliitika nõuetest kinni. 3. Miks oli MRP kasulik Saksamaale, Miks NSVL-ile?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
