Hispaania Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Üldandmed 2007
........................6 8.KIRI....................................................................................................................7 9.EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID.............................................................7 1. EGIPTUSE ASEND JA LOODUS Egiptus asub Aafrika mandri kirde nurgas ja sealne jõgi on nimega Niilus. See on Egiptuse ainuke jõgi ja on maailma pikim. Egiptlased saavad harida põldu ainult Niiluse jõe orgudes. Niiluse jõest jääb põhja poole Vahemeri ja lõuna poole kärestikud, ning ida ja lääne poole viljatud kõrbed. Egiptuses Niiluse juures olev org on peaaegu tuhat kilomeetrit pikk ja paarkümmend kilomeetrit lai. Enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks. Jõe harusid nimetatakse deltaks. Vanal ajal oli delta soine ning seal pesitses rohkesti veelinde ja kasvasid kõrkjad. Muistne Egiptus paikneski maa-alal Niiluse oru kärestikust kuni Vahemereni. Niiluse jõgi tõuseb üle kallaste iga suve lõpus ja sügise alguses
Kirjaoskus: le 15-aastastest oskab lugeda ja kirjutada 51,4% rahvastikust, sealhulgas 63,8% meestest ja 38,8% naistest. Rahvastiku ealine struktuur: 014-aastaseid 33,9%, 1564-aastaseid 61,9%, vanemaid kui 65 4,2 % Religioon: Islamiusulisi (peamiselt sunniidid) 94%. Ülejäänutest moodustavad enamiku kristlased. Riigikord: Vabariik President: Mohamed Hosni Mubarak. 3 Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist. Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Koguni 90% rahvastikust elab Niiluse delta ja jõe oru ümber. Asustustihedus on siin 1900 inimest km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on aga kuiva kliima ja veenappuse tõttu peaaegu inimtühi.
Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Halduslikult jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks: · Aswn · Al-Gharbyah · Kairo · Asy · Aleksandria · Qalybyah · Al-Bar al-Amar · Al-Ism'lyah · Qin · Ban Suwayf · Lõuna-Siinai · Põhja-Siinai · Al-Buayrt · Giza · Ash-Sharqyah
79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; 80. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; 81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. MÕISTED KAARDIÕPETUS 82. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: · Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; · Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; · Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa;
Mõisted · Veereziim · Maailmameri · Rannaprotsessid · Rannavall, järsk ja laugrannik · Jõgede äravool · Valgla (jõgede äravoolualad) · Infiltratsioon Kaardinomenklatuur JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUSGUINEA, JAAPAN, UUS MEREMAA · POOLSAARED
Euroopa on madal ja suhteliselt tasane. Euroopas on paraskliima, läänes pehme, idaosas kuivem ja karmim, Põhja ja Lääne euroopat mõjutab soe Atlandi hoovus, Lõuna Euroopas aga lähistroopiline kliima. Euroopas elada tahaksin kas Hispaanias või Itaalias. Kuigi Inglismaa jääb põhja poole oleks ka see üks mu elamiskoha valikutest. Hispaania on kuningriik Pürenee poolsaarel Hispaania pealinn on Madrid. Rahaühikuks on euro.. Samal poolsaarel on ka Portugal. Idas ja lõunas on vahemeri, Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus, eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein ning samuti on turism väga tulutoov. Hispaaniat tuntakse tänu flamnekomuusikale- ja tantsule,
Tsivilisatsiooni teke 3000 a eKr tekkisid sõltumatud riigid: Alam- ja Ülem-Egiptus Vana riik 27.-21. saj eKr --püramiidide ehitamise aeg, kokku üle 50 (Dzoseri, Hufu, Hafra, Menkaura) --sisemine ühtsus > ühtne riiklik religioon > rõhutati vaaraosid --üks varaseimatest tsivilisatsioonidest ning oli ka kõige pikaajalisem Keskmine riik 20.-17. saj eKr --kaubanduse ja käsitöö hiilgeaeg > ei oldud enam nii isoleeritud > Vahemeri --Teeba valitseja ühendas riigi (riigijumalaks sai Amon) --vallutati Nuubia, lõunapiiri kaitseks ehitati kindlustatud linnad Uus riik 16.-11. saj eKr --kõige sõjakaim etapp Egiptuse ajaloos --armee loomine > kehtestati kontroll riigi üle, vallutati maid --Ülem-Egiptuses kujunes vaaraodest sõltumatu preestrite riik Hilis-Egiptus 11.-6. saj eKr --Egiptus oli jagatud kaheks sõltumatuks riigiks -> Alam- ja Ülem-Egiptus
käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, tarbisid Euroopa jõukamad kihid hea meelega idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi.
Sinuhe kohtas meest, kellega ta röövis Anukise hauda. Kui saak oli maha müüdud ja kasum pooleks tehtud, läksid nad lahku. Kui Sinuhe naasis oma vana maja juurde, siis seal liitus temaga Kaptah kellega nad läksid laeva peale, et sõita Smürna sadamasse Geograafiline mõiste: -Egiptus (lk 137) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Mõisted: -Kõrkjad (lk 120)Kõrkjal on tumerohelised varred.Vars on sile, sõlmedeta, lehtedeta ning seest valge ja pehme. Kõrkja varre tipus asub pruunikas õisik. -Parukas (lk 106) parukat kasutades oli neil pead kiilakaks aetud, kuna see parandas karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt.
-Malo lahes Bretagne'i lahes. Kanada idarannikul Fundy lahes on tõusu kõrgus 21 m, mis on ka suurim maailmas. Atlandi oookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Sargasso 6000 7000 7100 2 Weddelli 2910 6820 3 Kariibi 2777 7090 4 Vahemeri 2505 5121 5 Riiser Larseni 1138 5035 6 Lazarevi 928 üle 4500 7 Labrodori 841 4316 8 Põhja 565 725 9 Must 422 2210 10 Balti 419 470
tulgu, Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal! Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. Millest tulenes ristiusu populaarsus? Välised eeldused olid soodsad. Rooma impeeriumis valitses rahu ja kord, kõikjal osati kreeka keelt, Uue testamendi ja kristlaste keelt. Vahemeri oli puhastatud piraatidest. Suurepärased sõjateed viisid kõigist provintsidest Rooma. Kuid neil ei liikunud üksnes kristlased, vaid ka teiste õpetuste, maailmavaadete ja usundite saadikud. Kui vana roomluse allakäigu üle kurtev Tacitus mainib ristiusku, siis paigutab ta selle ühte ritta idamaiste religioonidega, mis valgusid pealinna. Kuigi Rooma Kapitooliumil ohverdati korrapäraselt Jupiterile ning riik pidas ülal templeid
Imetajatest on esindatud karud, hundid, rebased, metskassid, põdrad ja mägikitsed jpt. Putukate mitmekesisus suudab rahuldada ka kõige fanaatilisemaid kollektsionääre. Bulgaarias esineb üle 1010 liblikaliigi. Märkimata ei saa jätta koopaelanikke, keda samuti üle 75 liigi esineb. Kliima: Bulgaaria keskvöötmeline kliima läheb riigi kesk- ja põhjaosas merelisest üle mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel jääb seal õhutemperatuur vahemikku 2529°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 1619°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad. Keel: Riigikeel on bulgaaria keel, tähestikuna kasutatakse kirillitsat. Turistide jaoks
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
paljastub hambaõõs. Kolju on kuni 58 cm pikk. Suulagi tasane, ilma külgmiste õnarusteta. Perekonda kuulub üks laialt levinud liik afaliine. Laiksilm-delfiin. Teda tuntakse tänapäeval paremini kui ühtki teist delfiiniliiki. Levila hõlmab maailmamere parassoojade ja soojade vetta piirkonna. Atlandi ookeanis elab Lõuna-Gröönimaa ja Norra laiustelt kuni Uruguani, Argentiinani ja Lõuna-Aafrikani, kaasa arvatud Läänemere, Must meri, Vahemeri, Kariibi meri ning Mehhiko laht. India ookeanis on levinud selle põhjapoolsetest rahnavetest, kaasa arvatud Punane meri, lõuna poole kuni Lõuna-Aafrika ja Lõuna- Avstraalia laiuseni. Vaikses ookeanis kohatakse Jaapanist, Kuriilidest Oregoni osariigist kuni Tasmaaniani, Uus-Meremaani ja Argentiinani. (,,Loomade elu 7. köide, imetajad") Delfiinid ja pringlid Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid ja pringlid on
lõppes Moskva rahulepinguga Lepituspoliitika - siis kui saksamaa nõudis tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist kus elasid sakslased siis talle anti järele ja sunniti tsehh. andma talle sudeedimaa Kordamisküsimused 1. Millised olid suurriikide (Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Jaapan) sõjalised eesmärgid 1930. aastatel? Saksamaal eesmärgiks Suur-Saksamaa loomine (eluruumi aaria rassile). Itaalia Vahemeri sisemereks. Venemaa - Maailmarevolutsioon. Jaapan Ida-Aasia ühtne majanduspiirkond. 2. Nimeta alad, mille Saksamaa enne II maailmasõja algust vägivaldselt või lepingu järgi allutas. Austria hõivamine, Sudeedimaa, Tsehhoslovakkia, Klaipeda piirkond Poolas. Slovakkia. 3. Tead, mis on Müncheni kokkulepe, millal ja kelle poolt see sõlmiti, mis oli selle tagajärg ning kas see oli õige tegu. 29.09.1938 USA, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas
Hispaania Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46,030,109 (2010 aastal) Inimeste tihedus: 93 in/km2 Pindala: 504,030 km2 Rahaühik: Euro Peamised keeled: Hispaania, Katalaani Kuningas: King Juan Carlos Peaminister: Jose Luis Rodriges Zapatero Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast(Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub kaSuurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
eriülesane. • Muutumatu sõna harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed. • Kokku kirjutatakse niisugused kolme-või enamtüvelised omaette tähendusega ühendid: kuumaveeallikas, mustsõstramoos, neljasilmajutt, üheinimesevoodi. Kui omaette tähendust pole, kirjutatakse lahku: puhta vee juurdevool, kahe silla jooks KOHANIMEDE KLK: • Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Vahemeri, Pelgurand, Supilinn, Punaoja • Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku: - Kohanimi võib sama tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma: Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Peipsi järv=Peipsi - Tegemist on aadressikoha (s.o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats - Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
karva ja -värvi lahku ■ määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu suur, omadussõnad ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,
Ei esine subduktsiooni. Kurdmäestikud on sulgunud ookeani. Noortel mägedel on järsud nõlvad, teravad tipud, sügavad orud ja nad on aktiivsed. * Laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes (nihkumine). Vaikne ookean ja Põhja-Ameerika. San Andrease murrang. P-A-s (laama piiril) tekivad sügavad lõhed (San Franciscos ja LA-s on suured maavärinad.) Kurdmäestikud, pangasmäestikud,kurrutused, murrangus. Euraasia ja Aafrika laamad põrkuvad ja Mustmeri ja Vahemeri võivad ära kaduda. o Mineraalid on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke ained. o Kivimid on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. o sette-, tard- ja moondekivimid: o Settekivim on kivim, mis on tekkinud sette kivistumisel. o Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. o Moondekivim on
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonooms...
hästitoimiva ja end isemajandava riigi. 15. Kuidas korraldati fasistlikus Itaalias ümber töötajate ja töövõtjate suhted? Too näiteid. Nii tööandjad, kui töövõtjad pidid koonduma kutsekodadesse. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövõtjad aga fasistlike ametiühingute kaudu. Eesmärgiks oli asendada klasside vahe nende koostööga. 16. Millised olid Itaalia 1930. aastate sõjaka välispoliitika eesmärgid? Plaan taastada iidne Rooma impeerium, muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. 17. Mis toimus (vastused toodud): · 1919. a. märts Milanos kokkutulek. ``Fascio di combattimento`` asutamine. · 1921. a. RAHVUSLIK FASISTLIK PARTEI. · 1922. a. 28 okt - ``marss Rooma`` · 1935-1936. a. Etioopia vallutamine o Etioopia vallutamist tunnustab Saksamaa o Mõlemad tunnustavad Francot Hispaanias · 1936. a. 25 oktoober Berliin-Rooma telg · 1937. a. 6 nov Itaalia ühineb Antikominterni paktiga
Rahvakoosolek valis riigiametnikud. Riigiametnikele palka ei makstud. 5. Mis on nobiliteet ja miks see tekkis? Nobiliteet- oli rooma ülemkiht nii suursugused patriisi- kui ka pleibei perekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Neid valiti, sest nad olid piisavalt jõukad, et riigiasjadele pühenduda. 6. Rooma vabariigi kriis 2. saj. eKr. Rooma alistas kogu Itaalia ja jätkas vallutusi , kuni Vahemeri oli muutunud tema sisemereks. See tõi aga II sajandil eKr kaasa kriisi, mis oli tingitud: a) Rooma vabariiklik korraldus oli polislik see tähendab, et kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigijuhtimisest. Selline korraldus ei sobinud aga impeeriumile. Kujunes olukord, kus paljud riigikodanikud ei saanud kordagi elus riigi asjades kaasa rääkida. Tekkis probleem riigi kaitsmisega: Rooma elanikkond vaesus järjest
Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret. Õpipoiss (peab pärinema kristlikust perekonnast) - sell (pidi õppima mitme erineva meistri juures) - sedööver (meistritöö, mis tuli valmistada, et saada meistriks) - meister. Sellid, kes meistrikohta ei saanud, nimetati igavesteks sellideks. Suurgild (Mustpeade gild) seisis kaupmeeste huvide eest. Suurimad kaubanduspiirkonnad: · Vahemeri (Veneetsia, Genova, Firenze) ühendasid Lääne-Euroopat idamaadega. Põhiline kaup araablaselt, erinevad vürtsid. kangad (siid), portselan. Euroopast idamaadesse liikus kuld, kalev. · Lääne- ja Põhjameri. Ühendas Lääne-Euroopat ja Venemaad. Hansaliit, keskuseks Lübeck. Põhiliselt veeti Venemaale soola. Venemaalt toodi palju teravilja, karusnahka, vaha. Katoliku kirik 1. saj pKr tekkis ristiusk ning levis üle Rooma riigi
24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. 8 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend (ookeani või mere suhtes jm)? Itaalia kujunenud kliimat mõjutab Vahemeri, Türreeni meri, Aadria meri, Joonia meri ja Liguuria meri. Mered muudavad talved pehmeks ja suved jahedaks. Kliimat mõjutavad ka Alpid ja Apenniinid, takistades soojade või külmade õhumasside liikumist. 4. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Riik Aasta keskmine sademete hulk Aasta keskmine õhutemperatuur
väikegildiks Mõnes linnas oli ka mitu gildi, millele anti nimed pühakute järgi Kaupmeeste ühendus oli tavaliselt suurgild sinna kuulusid selle linna kõik kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased Vallalised mehed ja kaupmehesellid organiseerusid sageli eraldi moodustades nn mustpeade gildi 13.-14. saj kaubandus oli pähiliselt jagatud kahte piirkonda Esimene neist oli Vahemeri, kui Euroopa ning Idamaade ja Pähja- Aafrika vaheline ühendustee Teine piirkond hõlmas Lääne- ja Põhjamerd, kus initsatiivi haarasid saksa soost kaupmehed 1160 aastatel miidustasid nad kaupmeeste koondise Hansa sõna algne tähendus seondub relvastatud sõjasalgaga hilisem viitas välismaal tegutsenud kaupmeeste omavahelise kokkuhoidmise vajadusele Hiljem koosnes sellest Hansa nime kandev kaubalinnade liit
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). (6) Läänemeri on sisemaa meri ja väga noor meri. Puhta vee juurdepääs on raskendatud ning vesi vahetub väga aeglaselt. Tegelikult kulub terve inimpõlv, et meri täituks uue puhta veega. Läänemeri on ka väga madal meri. Keskmine sügavus 55 meetrit, võrdluseks olgu toodud siin kasvõi Vahemeri, mis on keskmiselt 1,5 kilomeetrit sügav. Lisaks pole Läänemere põhi tasane ja lauge vaid täis sügavikke ja orgusid. See aga raskendab omakorda vee liikumist ja vahetust ning on vaja tugevamaid tõukeid, et vesi liikuma panna ja tekiks värske vee juurdepääs. (8) Läänemeri on üks maailma eutrofeerunumaid meresid. Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused. (9) 2.2 Läänemere peamised probleemid 2.2
Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need otse laevadele. 28. Nimetage erinevate laevajäätmete säilimisaega merekeskkonnas. Puuvillane riie: 1 5 kuud Köis: 3 14 kuud Villane riie: 1 aasta Värvitud puit: 13 aastat Plekkpurk: 100 aastat Alumiiniumpurk: 200 500 aastat Plastikpudel: 450 aastat 29. Nimetage eripiirkondadeks loetavaid merealasid. Vahemeri, Läänemeri, Must meri, Punane meri, Põhjameri, Mehhiko laht, Kariibi mere piirkond, Antarktika piirkond 30. Nimetage laevajäätmete kategooriad. Kategooria 1. Plastik, kaasa arvatud sünteetilised võrgud, otsad ja pakkematerjal Kategooria 2. Ujuv puitmaterjal, vooderdised ja pakkematerjal Kategooria 3. Paber, kaltsud, klaas, pudelid, keraamika, metall jms Kategooria 4. Lastijäätmed, peenestatud prügi, paber, klaas Kategooria 5. Toidujäätmed Kategooria 6
Hispaania Geograafia referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik....................
109). 1.3. Levik looduses Jõeforell saab elada ainult 18oC, puhtas, külmas ja hapniku rikkas voolavas vees. Seetõttu on kalakasvatustes seda liiki raske kasvatada. Jõeforelli kasvatused peavad asuma looduslike allikate lähedal. Need asukohad on koselistes ja hapnikku rikastes jõgedes (Aquamedia, 13.03.2012). Teda leidub Põhja-Aafrika, teiste Vahemeremaade, Vahemere saarte ja Taivani jõgedes ning Eufrati ja Amudarja ülemjooksul. Jääajal olid Vahemeri ja Pärsia laht märksa jahedamad ja meriforellile sobiv elukeskkond, aga kui mered soojenesid,- nii, et forell neis elada ei saanud, kohanesid nad eluga üksnes jõgedes (http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell, 13.03.2012). Põhja-Ameerikas leidub teda mägistel aladel ning Kesk-Aasias. Eelmise sajandi jooksul on teda Euroopa tutvustanud mitmetele regioonidele: Aasiale, Aafrikale, Lõuna- ja Põhja-Ameerikale, Austraaliale ja Uus-Meremaale (Fishes of Estonia, 2003).
kõndisid kahel jalal, nende aju oli ahvide omast suurem ning nad kasutasid tööriistu. Selle tõendusmaterjali põhjal usuvad teadlased, et tegu oli inimeste esivanematega. Avastajad olid enamasti kaupmehed, kes igatsesid saada väärismetalle, vürtse ja kalliskive. Ka väepealikud, kes soovisid leida kasulikke baase võõrastes maades. Olid ka õpetlased, kes olid huvitatud teadmistest teiste inimeste, nende mõtete ja nende leiutiste kohta. Vahemeri oli suurepärane õppebaas kõigile. Meres on palju saari, mis on heaks peatuspaigaks laevadele. Praeguseni on Aafrika ainus koht, kust selliseid fossiile on leitud. Need fossiilid viitavad sellele, et kliima oli sellel ajal soe ja päikesepaisteline, nii et taimed taimed kasvasid hästi ja toitu oli kõigile külluses. Inimkonna varajased ränded olid suuremad retked, kui kõik hilisemad reisid kokku. Ajajärkude jooksul avastati ja asustati praktiliselt kõik elamiskõlblikud piirkonnad
EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid
kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nim. + nim.). mitmeparteisüsteem (asesõna +nim. +nim.). allveelaev, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nim.). Kohanimede KOLAKI 1.Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. Nt: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Metsakalmistu, Rannavärav, Hirepark, Kivisild, Suursaar, Pühajärv. 2.Kohanimed kirj. liigisõna tuumast lahku, kui seda esineb nii kui ka ilma liigisõnata. Nt: Tartu linn - Tartu; Aakre küla - Aakre; Peipsi järv - Peipsi; Surju mõis - Surju; Alpi mäed - Alpid; Balkani poolsaar - Balkan. 3.Kohanimed kirjutatakse liigisõna tuumast lahku, kui tegemist on aadressikohaga(tänav, maantee, puiestee, väljak..
1920. aastatel oli Itaalia veel suhteliselt nõrk, kuid 1930. aastatel hakkas Mussolini pidama erakordselt sõjakaid kõnesid. Agressiooni esimeseks objektiks sai Etioopia (ehk Abessiinia), mis 1935-36 Itaalia poolt vallutati. Vallutati ära ka Albaania (1939). 1930. aastate teisel poolel toimus Itaalia ja Saksamaa lähenemine. Itaalia sekkus ka Hispaania kodusõtta. Eesmärk oli muuta Vahemeri Itaalia sisemereks Mis Mussolinist hiljem sai? Itaalia sõdis Teises maailmasõjas Saksamaa liitlasena ja kaotas. Mussolini kukutati itaallaste endi poolt 1943. Sakslased vabastasid ta aga vangist ja panid marionetliku Saló vabariigi etteotsa. Partisanid vangistasid Mussolini ja lasid ta maha. I Demokraatia kreeka keeles demos = rahvas, kratos = võim Sõnal demokraatia on kaks tähendust: 1) rahva võim 2) riik, kus on võimul rahvas Demokraatia jaguneb:
(arvsõna+nimisõna+nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna+nimisõna+nimisõna), ümbermaailmareis ( kaassõna+nimisõna). Erandid, kui omaette tähendus puudub: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Nende reeglite alla käivad ka sõnad laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: a) Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu. b) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt. Alliku tänav, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Pikk jalg, Börsi käik.
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid.
mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale Itaalia kliimat mõjutavad Vahemeri, Türreeni meri, Aadria meri, Joonia meri ja Liguuria meri. Mered muudavad talved pehmeks ja suved jahedaks. Kliimat mõjutavad ka Alpid ja Apenniinid, takistades soojade või külmade õhumasside liikumist. Kliima võrdlus Eestiga Riik Keskmine temperatuur Keskmine sademetetase Eesti +5 °C 550800 mm
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulev...
veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid), suured märgalad (sood, lammid, padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3. Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Länemeri ja Vahemeri (Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia, Egeuse, Marmara) 4. Ääremeri on ookeanile avatud maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Norra meri ja Põhjameri. 5. Läänemere soolsus on madal (8-10 promilli). riimvesi tekib kuna enamus veest modustub jõdesest tulevast veest ning sammuti ka lumesula veest ja sp et taani väinadest ei tule piisavalt palju soolast vett juurde. 6. Liigivaene kuid isendirikas. 7. üleval pool vähem soolasem ja soe vesi, all pool soolasem ning
Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik nael (EGP) Ajavöönd maaīlmaaeg +2 Tippdomeen .eg ROK-i kood EGY Telefonikood 20 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP Egiptuse Araabia Vabariik on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Alljärgnevalt on toodud riigi tähtsamad andmed tabeli kujul. Table 1 Egiptuse tähtsamad näitajad (Wikipedia) 3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID 2.1 Püramiidid, vaaraod, muumiad Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Kõige kuulsamad on Giza püramiidid Kairos. Tänapäeval kutsutakse kõiki Vana-Egiptuse kuningaid vaaraodeks.
Egiptus asub Aafrika kirdeosas, kuigi see hõlmab Siinai poolsaart, mis on üks osa Edela-Aasiast. Seega asub Egiptus üheaegselt nii Kirde-Aafrikas kui Edela-Aasias. Egiptusel on rannajoon mööda Vahemerd ja Punast merd. Läänepiir on Liibüaga, Sudaaniga lõunapiir ja idapiir on Iisraeli ning Gaza tsooniga. Pikim kaugus põhjast lõunasse on 1 024 kilomeetrit, idast läände 1 240 kilomeetrit. Egiptuse looduslikud piirid koosnevad enam kui 2900 kilomeetrist rannajoonest, muu hulgas Vahemeri, Suezi väin, Aqaba väin ja Punane meri. 3 Looduslikud tingimused Pinnamood üldiselt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Liibüa kõrb, mis alaneb aeglaselt lõunast põhja. Lavamaad katab põhimõtteliselt liiva ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küündib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist?
Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning maa lääneosas Sofia ümbruses Kliima. Bulgaaria keskvöötmeline kliima läheb riigi kesk- ja põhjaosas merelisest üle mandriliseks. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Parim aeg Bulgaarias puhkamiseks on mai keskpaigast septembri keskpaigani. Suvel on siin harva väljakannatamatult palav õhutemperatuur jääb vahemikku 2529°C, veetemperatuur on 25°C. Mägistes paikades langeb õhutemperatuur õhtuti viie kraadi võrra madalamale kui ülejäänud Bulgaarias. Öine õhutemperatuur jääb vahemikku 1619°C. Talved on Bulgaarias külmad ja lumerikkad. Rahvaarv. 7,679 mln elanikku (2007) Keel
ANTIIKFILOSOOFIA §1. Filosoofia aine Filosoofia mõiste 1.Mis on filosoofia eesmärk? V: teoreetiliselt aru saada maailmast 2.Mis on sõna 'phileo' tähendus? V: 'armastan' 3.Mis on sõna 'sophia' tähendus? V: 'tarkus' 4.Keda peetakse esimeseks filosoofiks ehk tarkusearmastajaks? V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V:...
Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast , tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.reisiguru.ee/riikID/46 http://en.wikipedia.org/wiki/Siesta www.fcbarcelona.com/ www.realmadrid.com/ 3 Asukoht ja riik Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania on demokraatlik riik. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania pealinn on Madrid. Riigi pindala on 504,8 tuh km².
Primaatide fossiilide leidmine lemuriens (elasid puude otsas) Vaalade evolutsioon maismaalt on liigutud tagasi vette. Vaala eellane võib olla koeralaadne loom, kes elas ennemalt maal. Sealt arenesidki vaalalaatsed. Putukate areng ning putuktoiduliste loomade ja lindude areng. Suured ja jässakad linnud. Mitme meetri kõrgused. Toitusid ka imetajatest (väikestest) · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · Kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks · Sulgus Tethyse ookean, Vahemeri kuivas · Biogeograafiliste provintside eristumine · Ulatuslike kõrbete ja rohtlate teke · Rohttaimede mitmekesistumine, heitlehiste puude ja põõsaste osatähtsuse suur kasv · Rohusööjate kariloomade ja kiskjate areng · Suure sigivusega väikeimetajate areng · Inimahvide teke Jahedamate perioodide eksisteerimine. Juba sellel perioodil arvatavast kattis Antarktikat jääkiht. Iseloomustab londiliste areng. Neid võis olla palju ning väga erinevaid. Elevantide ning mammutite eellased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
