Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid talupojad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. 16.Mõiste mõis §21Naturaalmajanduslik suurmajand, kus tööjõu moodustasid sunnimaised talupojad. Talupoeg oli pärisori( ta allus mõisnikule, maksis andamit ja oli sunnimaine)Küla ühiskond 1. Talupere peremees, perenaine, lapsed, poegade pered ja raugaeas vanemad. 2.talumajadKeskja PõhjaEuroopas ehitati pudust, Vahemeremaades kivist.3. külamoodustasid kogukonna, peremehed otsustasid tähtsamaid asju koos ja seisid ühiselt enda õiguste eest. 4. põldkülast eemal, ühine põld, kolmeväljasüsteem(talija suvivilja külviala ja kesa) 5. heina ja karjamaad.6. metskuulus isandale, talupojad said selat kütet ja ehitusmaterjale ja toitu. 17.Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus,kirjaoskamatus ja usklikus §21 Enamik talupoegi olid kirjoskamatud
Teda kasvatatakse peamiselt Indo-Hiinas, Lääne-Aafrikas ja Ida-Hiinas. Avokaado on puuvili ja söögitaim Ta näeb välja pirnikujuline, 10-12 cm pikk, vilja koor on olenevalt sordist õhuke või paks sile või kare, hele või tumerohelise või pruunikaspunase kuni musta värvusega. Kasvamiseks vajab soojust 10-15 kraadi ja palju niiskust. Teda kasvatatakse söögiks. Avokaado kasvab troopilises ja subtroopilises piirkonnas. Kesk- Ameerikas, Hispaanias, Itaalias ja Vahemeremaades. Datlipalm on puuvili, söögitaim ning ta on botaaniliselt mari, mis kasvab suurte kobaratena kuni 25m kõrguste datlipalmide otsas. Datlipalmi lehestik hargneb puu ladvas harali ja koosneb 40-80 kuni 4 m pikkusest lehest. Vajab kasvuks kuumust ja niiskust. Datleid süüakse, ning neist valmistatakse ka kompotte, segatakse puuviljasalatitesse. Tuntud on veel datlimesi, siirupid, alkohoolsed joogid ning datlileib. Datleid kasvatatakse kõrbealadel. Pärineb Ees-Aasiast ja Aafrikast.
PORTUGAL Referaat Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................................................3 2. Asend..............................................................................................................................4 3. Saared..............................................................................................................................4 4. Pinnamood, loodus..........................................................................................................5 5. Maavarad.........................................................................................................................6 6. Laama tektoonika........................................................................................
Piirituse saadakse kääritatud teraviljasegudest (kartulitest, riirsist, peedist) destilleerimise teel. Viinad jagunevad: • maitsestamata viinad • maitsestatud viinad • puuviljaviinad Maitsestamata viinad on maitselt neutraalsed , värvitud, põhirühma moodustavad vodkad. Tuntumad maitsestatud viinad on ; • akvaviidid- valmistatakse Skandinaaviamaades, põhimaitseaineks on köömned; • aniisiviinad- valmistatakse Vahemeremaades, maitsestatakse aniisidestillaatidega, aniisiõlide ja aniisiseemne aroomiainetega; • dženeverid- valmistatakse Hollandis, Saksamaal, Belgias teravilja- või linnaseviinast aj maitsestatakse põhiliselt kadakamarjadega; • džinn- maitsestatakse kadakamarjadega, koriandriga, angeelikaga, kaneelikoorega, iirisejuurega, sidrunikoorega, pipraga, lavendliga jne.
väikelinna mõõtmeteni. · Osa külasid oli kindlustatud. · Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma õiguste kaitseks isanda ees. b. Talupere: · Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest. · Abielu sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel. c. Talumaja: · Metsavööndis ehitati peamiselt puust, Vahemeremaades kivist, mõnel pool põletamata tellistest. · Ruumi oli vähe, kus talvel külma eest hoiti ka kariloomi. d. Põllud: · Külast eemal ja eri perede põllulapid tihedalt üksteise kõrval. · Seetõttu hariti põldu ühiselt mitme pere ühise künnirakendiga (härjapaar või hobune adra ees). · Ühel perel oli vähemalt 2-3 põllulappi (kahe- või kolmeväljasüsteem).
· Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) JA TÜÜMIAN Targad Taimed Taskus lk 49; Metsamoori Ravimtaime raamat lk 47; Taimede Varjatud Vägi lk 145 Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust. Legend räägib, et taim on saanud oma võlujõu sellepärast et Neitsi Maaarja puhanud kord liivateevaiba peal ja seetõttu andnud Jumal taimele erilise mõjujõu. Kui kanti liivateepärda (rüütlid vanasti), siis oli see vapruse ja julguse sümbol. Arvatakse, et kandes pärg...
allikateks. 18. sajandil algas see, mida võib pidada juba uurimiseks. Algas Vahemeremaades ning tuntakse seda klassikalise arheoloogia nime all. Johann Joachim Winckelmann oli renessanssi ajal oluline mees, alustas ka kaevamisi Pompeis. Ta on klassikalise kunstiajaloo rajaja, kuid sellega seoses rajas ta ka klassikalise arheoloogia. Selleks, et kunstiajalugu uurida, alustas ta väljakaevamistega. Arheoloogia kui teaduse areng toimus valdavalt põhja pool, Vahemeremaades oli ta pigem seotud kirjaliku ajalooga. Põhja-Euroopas oli aga sel hetkel ajastu, kus ei olnud nii palju kirjalikke allikaid, mis tõttu oli vaja panna esemed ise rääkima. Muinasesemed said algusest peale ise uurimisallikad. Selleks, et arheoloogia tekkiks oli esmalt vaja kogumist. Kogunesid juba piisavalt suured arheoloogilised kollektsioonid ning alguses olid nad pudru ja kapsad. Aegamisi hakati neid aga korrastama ning süstematiseerima.
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Leh...
Itaaliasse ja Vahemeremaadesse. Iraanis on pistaatsiat kasvatatud kultuuritaimena umbes 1500 aastat. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Viljakandvusega ei ole pistaatsia just helde, andes saaki üle aasta.Hariliku pistaatsia vili - pistaatsiapähkel on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline. Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades (Türgi, Iraan). Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlle kõrvale.
Lehtmetsad tootlikumad kui segametsad. Ja mõlemad on okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad. Nendest metsadest saadakse suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kastuatakse eelkõige mööblitööstuses. Lähistroopika metsad - jaguneva kaheks: niisked ja kuivad. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suht suur 15-20m3/ha aastas. Küllaltki madala tootlikkusega kuiva lähistroopilisi metsi, mis kasvavad vahemeremaades, USA-s, austraalias jm, on intensiivse maakasutuse tõttu vähe säilinud. Pika kuivaperioodiga lähisekvatoriaalsetel hõrendikel kasutatakse sealseid madala tootlikkusega jändrikke puid palju kütteks. Pikema vihmaperioodiga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kasvavad metsad sarnanevad vihmametsadega, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on seal väiksemad. Ekvatoriaalsed vihmametsad - kasvavad suurtel aladel lõuna-ameerikas, aafrikas ja kagu-aasias
Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem. Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). 5.2. Sademed Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Mereäärsete alade kliima on mahedam. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700-1100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas. 5.3. Kliima võrdlus Eestiga Võrreldes Eestiga on temperatuurid Portugalis kõrgemad, sademeid on Portugali lõunaosas umbes sama palju kui Eesti kaguosas, põhjaosa mägedes, aga kaks korda rohkem. See tuleneb Atlandi Ookeani ja Golfi hoovuse mõjust ning erinevatest laiuskraadidest
Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas kust sai alguse industriaalne tootmisviis? miks? Euroopast, sest seal kujunes taime- ja loomakasvatuse hea tasakaal ning Vahemeremaadest levisid turusuhte ja varaindustriaalse tootmisviisi alused Industriaalse tootmisviisi kujunemisele olid eeldusteks järgmised uuendused: väljavaheldussüsteem tõu- ja sordiaretus
· Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga. · Seepiat võib kasutada samades retseptides mida kasutatakse ka teiste peajalgsete puhul. · Eriti väikesed tindikalad, kääbusseepiad on väga maitsvad friteeritult. 3-6 cm pikkustel seepiatel on peen, pähklit meenutav aroom. · Valmistatakse sarnaselt kalmaari ja kaheksajalaga. Tuleb enne valmistamist pehmendada, sest muidu on liiga vintske. · Populaarsed Jaapanis, Indias ja Vahemeremaades. · Kuivatatud seepiat ehk tindikala müüakse aasia kauplustes ja neid tuleb enne tarvitamist leotada. 17 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Peajalgsed · http://et.wikipedia.org/wiki/Kalmaar · http://et.wikipedia.org/wiki/Jõevähk · http://et.wikipedia.org/wiki/Krabid · http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/ · http://nammy.pbworks.com/Kaheksajalg
püsilill. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, terrassil või rõdukastis. Eesti oludes võib sibulaid istutada augustist kuni külmade saabumiseni. Istutussügavus peaks olema 5 kuni 10 cm. Sibulaid võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks. 2.4 Kobarhüatsint Kobarhüatsint (Muscari) on 30 liigiga sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast. Looduslikult levinud Lääne Aasias ja vahemeremaades. Enamlevinud on harilik kobarhüatsint (vt lisa 11) erinevate liikidega ja armeenia kobarhüatsint (vt lisa 12). Ta on keskvarane püsilill. Armeenia kobarhüatsindil on alt laienev õisik ja harilikul kobarhüatsindil on õisik ühtlane. Eredad sinised või valged munajad õied pikas tiheda püramiidjas kobaras. Õied avanevad õisiku alumisest servast järjest ülespoole. Harilik kobarhüatsint on lillakassiniste või valgete õitega. Ta on kõige vähenõudlikum ja võib naturaliseeruda
puhul kasutadaantibiootikumravi - fluorokinoloone. Salmonellakandjate - kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud bakterikandlus - ravimiseks on tõhus antibiootikum tsiprofloksatsiin. Prognoos: Haigus kulgeb raskemini imikutel, raukadel ning nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kuid tavapäraselt ei kujuta endast suurt ohtu. Ennetamine: Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosiohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib saada salmonelloosi. Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides. 18 Kokkuvõte:
TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid.................................................
Suvel on keskmine temperatuur 25°C ja 11 või 12 tundi päikesepaistet päevas. Talvel päeva keskmine temperatuur on kuskil 16°C ja päikest paistab 5 6 tundi päevas. Kevadel on maksimaalne keskmine temperatuur 22°C ja päikesepaistet ombes 10 tundi päevas. Portugali külmarekord on -12ºC ( mõõdetud Bragancas ), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC ( mõõdeti Los Riodades ). Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700 - 1100 mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100 mm aastas. 4. Rahvastik Portugali rahvaarv on umbes 10 708 000 inimest (2009). Portugal jaguneb 18-ks piirkonnaks ekh maakonnaks ( Lisa 3 ) PIIRKOND PINDALA km² RAHVAARV 1. Lisabon 2761 2 124 426
Evely Press 2008/2009 Baaritöö BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud veega. 1920- 30 hakati segama kokteile. Sageli tehti erinevatest jookidest segusid, et leevendada halba maitset, anda aroomi, uudishimu luua midagi uut ja huvitavat, kasutada tervise parandamiseks. Suurim segujook on loodud Philadelphias: 1350 l soome vodkat 3400 l jõhvika mahla 3400 l greibimahla 3150 l jääd Sheikeri rolli mängis 13 m, kõrgune terasest tanker. Maitsta sai 35 000 külalist. Kuulsaim kokteil Dry Martini leiutati 1860- aastatel. Margarita 1921-st aastast kokteili klassik. Iiri kohvi m...
Tümpanon (kr. k. tympanon, ld. k. tympanum) 1) Kreeka ja rooma templi kolmnurkne viiluväli (vt frontoon), mida sageli kaunistavad reljeefid. 2) Hiljem hakati tümpanoniks kutsuma ka romaani ja gooti kirikute portaali kohal olevat (tavaliselt dekoreeritud) kaarjat välja. Pildil Nashville´is asuva Parthenoni templi koopia (originaal asub Ateena akropolil) tümpanon. 9 Akantus Vahemeremaades levinud taimeperekond karusõraliste sugukonnast, tuntuim on pehmete lehtedega karusõrg, mille sakilisi lehti kujutati stiliseeritult kreeka ornamendis alates 5. saj. e. Kr, kõige rohkem korintose samba kapiteeli kujunduses. Hellenisimi aja ja rooma kunstis kasutati akantusemotiivi dekoratiivelemendina peale kapiteeli ka akroteeridel (kaunistus ehitise viilu nurkadel), ehitiste friisidel ja muudel reljeefidel, metallilõike- ja kullassepakunstis. Akantuseleht oli sage ehismotiiv ka
Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. 4 Kristlus sobis seega hästi Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule
Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maiade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C.[4] Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides.[2] Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Lunn
selges vees toitu otsimas. Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn ja mänd Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude- ja põõsaste perekonda. On ploomitaoliste luuviljadega. Vahemeremaades kasvatati oliivipuud juba 3500 aastat e.m.a. Oliivipuu rohkesti rasva (kuni 70%) sisaldavatest viljadest- oliividest saadakse (külmpressimise teel) oliiviõli. Oliiviõli kasutatakse peamiselt: toiduõlina, meditsiinis ja kosmeetikas. Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on oma omadustelt väga kõva ja raske. Oliivipuu 14 Sport
Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. 4 Kristlus sobis seega hästi Vahemeremaades kõlapinda leidnud uskumuste hulka ja kristlased olid kindlasti muudest religioonidest ka suuremal või vähemal määral mõjutatud. Kristluse levikule aitasid eriti kaasa apostlid. Jeesuse kaaslane ja õpilane apostel Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule
Sealset puitu kasutatakse tarbepuiuduna. 3. Okasmetsad--need asuvad mandrite siselalades, kus on külmad talved. Seda metsa tarvitatakse samuti tarbepuiduna. Metsade majandamise vormid Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraidumist. Varaagraarsel tasemel oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel tasemel tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Nii juhtus Lääne-Euroopas, Indias, Vahemeremaades. Industrialiseerimise perioodi arenedes areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puit võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt. Hilisindustriaalses ja postindustriaalses ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks jamaharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raidumisel arvestatatkse arvestuslangi väärtust, see on puidu juurdekasv aasta kohta. Tekivad metsakompleksid, st
TOIDUAINETE ÕPETUS Maitsetaimed Meliss Meliss pikendab noorust Vanas Kreekas kasvatati melissi kui meetaime, tema õitest saadud mesi on maitsev ja erilise ravijõuga. Ka kreeka keelest tuletatud botaaniline nimetus melissa tähendab meenaudingut, meelõbu. Melissi lehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, heraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissi lehed on rikkad C-vitamiini poolest (100-180 mg%), leidub karotinoide, mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, lõhn ja maitse muutuvad ebameeldivaks Meliss ravimtaimena Melissil on palju häid omadusi. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma õrnale sidrunilõhnale lööb ta kiirest...
Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus.....................
Metsamajandus Suurima puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Parasvöötme okasmetsad kasvavad aeglaselt, vähe puuliike, tseluloos, paber, ehitusmaterjaal Parasvöötme leht ja segametsad lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad, lehtpuudest toodetakse ennekõike mööblit Lähistroopika metsad niisked ja kuivad, niisked peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud, suur aastane juurdekasv, kuivad madala tootlikusega, Vahemeremaades, USA, vähe säilinud Lähisekvatoriaalsed hõrendikud kasutatakse kütteks, Ekvatoriaalsed vihmametsad lõuna-ameerika, aafrika, kagu-aasia, suur aastane juurdekasv, majanduslikult väheväärtuslikud puud, Maailma suurim puidutarbija on USA. Ümarpuit USA, Kanada, Venemaa, Paberipuud USA, Venemaa, Kanada, Brasiilia Suurimad metsatööstusettevõtted USA, Kanada, Soome, Rootsi
sobivaid paiku. Lihtsa sisustusega kodus piisab kui koristada kord nädalas. Siledatelt pindadelt peaks eemaldama tolmu niiske või mikrokiust lapiga. Vaipu ja pehmet mööblit peaks puhastama kloppides või tolmuimejaga. See ei mõju küll elusatele lestadele, kes kinnituvad iminappadega kangakiududele, kuid eemaldab allergeenina toimivaid surnud lesti ja nende eritisi. Teadmiseks Euroopas reisides: Palju lesti on niiske kliimaga soojades Vahemeremaades, eriti rannikul, aga ka Prantsusmaa lääneosas, Inglismaal ja Iirimaal. Lestavabad on Soome ja Rootsi kesk- ning põhjaosa (va. rannikualad) ja üle 1500-1800 m kõrgused mäestikud. 5. TOIDUALLERGIA Toiduallergiat esineb kõige sagedamini alla kolme aastastel lastel. Toiduallergia avaldusteks võivad olla: ¤ kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja/või kõhulahtisus ¤ huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse ¤ nõgesetõbi ja/või näoturse
Eufrati ja Tigrise jõge ning tõid oma kauba Foiniikia sadamalinna Tüürosesse. Seal laaditi vürtsid laevadele ning veeti meritsi teistesse Vahemere sadamatesse. Pärast Tüürose vallutamist Makedoonia Aleksandri vägede poolt aastal 332 enne meie aega sai vürtsikaubanduse keskuseks Kartaago. Hiljem, 2. sajandi keskel enne meie aega koondus vürtsikaubandus Aleksandriasse, mis jäi vanaaja tähtsamaks vürtsituruks kuni Rooma ülemvõimu kehtestamiseni Vahemeremaades. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) 2 Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Vürtside liigitus Inimkond tunneb kokku üle poolteisesaja vürtsi, millest kodusel toiduvalmistamisel kasutatakse tavaliselt vaid kümmekonda. Maitseainete piiratud kasutamise põhjus peitub kõigepealt nende halvas tundmises, sellest, et ei orienteeruta nende rikkalikus sortimendis.
Kuivas kliimas süüakse tavaliselt koos koorega. Toiduvalmistamisel viike veidi keedetakse või hautatakse ning kasutatakse seejärel mitmesuguste pagaritoodete valmistamisel või lisatakse jäätisele. Kodustes tingimustes säilitatakse viike suhkrusiirupis või tehakse sellest keedist, marmelaadi või pastilaad. Kasvatamine: Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Ka teistes soodsa kliimaga Vahemeremaades on viigipuu viljelemine levinud. Viljade valmimine: viigipuu kasvatab iga vilja jaoks uskumatult palju, isegi enam kui tuhat imetillukest ühesoolist õit, mis peituvad omapärase kotitaolise õisikuseina õõnsuses ning jäävad kogenematule silmale märkamatuks. Kasulikkus: Tänu kõrgele kiudainete sisaldusele parandab viigimarjade söömine ainevahetust, aitab organismil mürkidest vabaneda ning tekitab kiiremini täiskõhutunde.
Sri Lankas kasutatakse karrilehti kana- ja loomalihakarride maitsestamiseks. Murraya koenigii (karri) puu lehti kasutatakse ka Ayurveda meditsiinis. Kõrgelt hinnatud on ta tänu suhkrutõvevastastele ning samuti maksa kahjustusi ennetavatele omadustele. Sisaldavad ka rauda. 4 Lambaläätse lehed. 1 Päritolu: Pärineb Vahemeremaade idaosa ja Väike-Aasia, Iraak, Pakistan, Jaapan, Põhja-Aafrika. Teda kasvatatakse palju Vahemeremaades, Etioopias ja Hiinas. 2 Kasutamine: Põld-lambalääts on kasutuses ürdina (kuivatatud või värsked lehed), vürtsina (seemned) ja köögiviljana (värsked lehed, võrsed ja idud). Seemneid kasutatakse marinaadides,köögiviljatoitudes ja vürtsisegud es. Vürtsi- ja maitsesegudes kasutatakse jahvatatud küpseid seemneid. Lambalääts on karripulbri põhikomponent, samuti kuulub ta kurkumi, vahtrasiirupisegu ja adžika koostisse. Lambaläätse kasutatakse ka köögiviljana
Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Kasvatamine salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada. Suuri taimi saab hiljem jagada
Vana Testamendi jaotumine. Judaistlik Kristlik Esimene Moosese raamat (1 Mo.) Toora e. Teine Moosese raamat (2 Mo.) Seadus Kolmas Moosese raamat (3 Mo.) Neljas Moosese raamat (4 Mo.) Viies Moosese raamat (5 Mo.) Joosua (Jo.) Ajalooraamatud Varased Kohtumõistjate raamat (Ko.) Prohvetid Esimene Saamueli raamat (1 Sa.) Teine Saamueli raamat (2 Sa.) Esimene Kuningate raamat (1 Ku.) Teine Kuningate raamat (2 Ku.) Ruti raamat (Ru) Esimene Ajaraamat (1 Aj.) Teine Ajaraamat (2 Aj.) Esra raamat (Es.) Nehemja raamat (Ne.) Estri raamat (Er.) Kirjutised Psalmid e. Vana Testamendi laulud (L...
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand)
· Nende majal, mis oli pika ristküliku viimane, oli läände avanev pööninguaken, kust nägi Valérieni mäge ja palju muud kaunist. · Mõlemaid Renoiri ateljeesid köeti söeahjudega. · Rebane on prantsuse keeles renard ning sarnaneb kõlalt nimega Renoir. · Madame Mathieu Renoiride pesunaine ja köögitüdruk. · Eugéne rääkis vene, prantsuse, mitmeid hiina ja indohiina keeli ja dialekte. · Jean oli ärahellitatud beebi. · Makja igihaljas võsastik Vahemeremaades, samasuguse hüüdnime andsid pariislased Montmartre'i nõlvadel laiuvale tihedale padrikule. · Nukuteatrisse võis Jean minna alles siis, kui ta oli kolmene. Renoirile meeldis Lyoni nukuteater, sest see oli säilitanud oma algupära. · Tervis oli Renoiril suurepärane viibimised Lõunas olid ta täielikult bronhiidist terveks ravinud. · Suurt rolli Renoiride elus mängis kandilise habeme ja kavalate silmadega maalikunstnik Deconchy.
mida paljud mikroorganismid ja mõningad taimed produtseerivad kui kaitsefunktsiooni omavaid aineid. Samal ajal toimivad nad teistele mikroorga-nismidele mürkidena, inhibeerides valkude ja rakuseina peptidoglükaanide sünteesi või häirides rakkude metabolismi muul viisil. 5) Mis on jogurt? Kirjeldada valmistamise protsessi etappide kaupa ja iseloomustada jogurti juuretise tavapärast koostist. Jogurt on hapupiimatoode, mida vahemeremaades tunti juba antiikajal. Jogurtit valmistatakse termofiilsete piimhappebakterite juuretise abil, milles Streptococcus termophilus ja Lactobacillus bulgaricus on suhtes 1:1. Toote konsistentsi tihendamiseks võib juuretis sisaldada ka lima tekitavaid baktereid, mis reeglina kuuluvad perekonda Leuconostoc. Jogurti valmistamiseks tuleb piim pastöriseerida, kuumutades seda vähemalt 80 °C-ni. Nii hävib vegetatiivne mikrofloora ning
vaadetest teame, tema filosoofiast ning lõpuks on toodud ka ära seosed kaasajaga. 3 Antiikaeg Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Antiikaeg kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr ja see hõlmas eelkõige Vahemeremaid. Antiikaja alguses algas umbes 900 eKr rauaaja kliimapessimum ja umbes 800 eKr kliima Bondi sündmus. Nende algustega seostub Vahemeremaades 9. sajandil eKr täheldatav uusi algusi toonud sündmuste kuhjumine. Sellel sajandil jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri (esmalt Jooniasse) ja saabus rauast relvade üldise leviku tõttu lõpp ka Kreeka tumedale ajajärgule (on ka hilisem määratlus). Rajati Sparta asula, etruskid jõudsid Toskaanasse, Foiniikia hakkas metallide otsingul Vahemere piirkonnas läänekolooniad asutama (Kartaago eellased). Samal sajandil Rooma asula
Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulatamine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kauge- male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma.
Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Esialgu vormiti vasetükist esemeid lihtsalt tagumise teel, seejärel leiutati sulatamine. Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kauge- male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma.
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel -Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopas...
Antitsüklon toob selgemat ja kuivemat ilma: • soojal poolaastal - mõnikord kuumalaine ja põud • talvisel poolaastal - käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Seda vahet iseloomustatakse NAO indeksiga. Positiivne NAO-indeks: Põhja-Euroopas - vihmane ja pehme talv Vahemeremaades - põud ja ilusam ilm Negatiivne NAO-indeks: Põhja-Euroopas – külm ja karm talv Vahemeremaades – vihm ja lumetormid Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ning põhjustab jõevoolu, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril. 2
2. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel. Kullalt sagedane oli aganatega segatud jahust naljaleiva pruukimine. Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Kartulit õpiti tundma Euroopas alles XVI sajandil ja siis kasvatati seda Ameerikamaa imetaime pigem kaunite õite kui toitvate mugulate parast. Alles uusajal omandas kartul selle koha, mis talle praegu kuulub. Meelsasti soodi kala, kui seda ainult oli. Kirik propageeris kalaroogasid ja koos kristluse levikuga kasvas Euroopas ka kalapuugi tähtsus
Keskmine temperatuur on 10 º 20 º C. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9 ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem. Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700-1100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas. 7 AJALUGU Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad. Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest. 212. a e.m
Metsamajandus Metsatüüp- parasvöötme okasmets (suurim levik, kasvavad aeglaselt, suhteliselt hõredad, väikese aastase juurdekasvuga, tselluloosi ja paberi tootmiseks), parasvöötme leht- ja segamets (lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad, okasmetsadest mitmekesisemad, mööblitööstus), lähistroopika mets (niisked ja kuivad, niisketes kasvavad peamiselt okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud, aastane juurdekasv on suur, kuivad lähistroopika metsad kasvavad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias), lähisekvatoriaalne hõrendik (puud peamiselt kütteks, liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksem), ekvatoriaalsed vihmametsad (Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kaug-Aasias, aastane juurdekasv on suur, enamasti koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest, pindala väheneb üleraie tõttu). Metsamajandus- tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest (külvist) kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides).
Salmonella kandjate, kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud bakterikandlus, ravimiseks on tõhus antibiootikum- tsiprofloksatsiin. 12 Prognoos Haigus kulgeb raskemini imikutel, raukadel ning nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kuid tavapäraselt ei kujuta endast suurt ohtu. Ennetamine Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosi ohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib saada salmonelloosi. Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides. Salmonelloos. Inimene.ee terviseportaal. (27.09.10) Talleggi salmonelloosipuhang 2005
· väike saagikus ha kohta, kuid suur inimese kohta · kogu saak läheb müügiks · kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju · Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt Istandus · kapitalimahukas (masinad, väetised) · töömahukas aastaringselt · kasutatakse palju palgatööjõudu · keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta · kogu toodang läheb müügiks · Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Aiandid, köögiviljakasvatus · kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) · kasutatakse palju tööjõudu · kõrge saagikus ha ja inimese kohta · linnalähedane põllumajandus Põllumajanduse mõju keskkonnale Põhjused Tagajärg Abinõud Kuivendamine Kemikaalide voolamine vette Veele biopuhastus
jahiinstinkt ning ta püüab väikesi röövloomi ja rotte. Ta ei vaja erilist karva eest hoolitsemist. Tema karvkate on lühike, tihe, läikiv ja liibub tihedalt vastu nahka. Kääbuspineri nahk on voltideta. Ta pea on suhteliselt pikk, ülevalt vaadates kiilukujuline ja mõõdukalt laia ajukoljuga. Tema silmad on väikesed, ovaalsed, pisut viltused, tumedad, kuivade laikudega. Dekoratiivkoerad Malta koer See koer on aretatud Vahemeremaades. Seda tõugukoera tuntakse üle 2000 aasta. Malta koera puhasaretust alustati Inglismaal mõni sajand tagasi. Sealt levis see tõug teistesse riikidesse. Malta koer on väga kiinduv oma peremehesse, kuid võõraste vastu äärmiselt umbusklik. Ta on väike, pikavõitu kerega, lühijalgne, tugeva ja kuiva kehaehitusega. Karvkate on Malta koeral valge. Karvad siidjad, peened, pikad, sirged ning langevad seljalt ninast kuni sabani kahele poole keha. Aluskarv tal puudub. Pea on tal piklik
Aafrikat ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmandas Puunia sõjas roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago – aastal 146 eKr. Samaaegselt võitlusega Kartaago vastu laiendas Rooma riik oma võimu ja valdusi ida suunas. 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu Makedoonia ja Kreeka oma riigiga. 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas Väike-Aasias oma riigi roomlastele. Nii sai alguse Rooma võim Aasias. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemeremaades. Riigikord Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica (avalik asi). Kuigi selle mõistega ei seostatud ühtegi kindlat valitsemisviisi, hakkas ta Rooma riigikorraldusest tulenevalt tähistama eelkõige vabariiki ja omab seda tähendust ka paljudes tänapäeva keeltes. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad olid kollegiaalsed, mis tähendab,
ühtsena. · Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. · Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. · Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. · Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. · Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. 2. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. a. Territoorium: · Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, · Väike-Aasia ps · Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas. b. Kirev rahvastik: · Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt. c. Riigikeeleks kreeka keel. d. Pealinn Konstantinoopol: · Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. e. Riiklus:
laseb samasse kohta ehitada valge marmortempli. Pärast Makabite ülestõusu toimus selles templis õli pühitsemine, mida tänaseni tähistatakse hanukka-pühal. Teise Templi hävitasid roomlased Titus Vespasianuse juhtimisel 70 p.Kr. Nutumüür on kõik, mis on järele jäänud Teisest Templist. See oli templi läänemüür. 4. Piiblitõlked 1) 3.2. saj e.Kr. On vaja, sest Aleksandria juudi kogudus ei oska enam heebrea keelt. Maailm on kereekakeelne. Hellenism on kreekamõjuline kunst vahemeremaades (33030 e.Kr). Lõppes, kui tuli Rooma riik. 7072 tõlki tõlgivad 7072 päeva. Tekib identne tõlge septuaginta seitsmekümne-tõlge. 2) Maailm oli muutunud ladinakeelseks (Rooma riik). Püha Hieronymus tahtis saada paavstiks, ei saanud. Oli kloostris. Tõlkis 4. saj e.Kr Vana Testamendi ladina keelde. Ladina keel oli rahvakeel st rahvapärane vulgaarne vulgata. Gutenberg trükkis 14521455. Eesti keeles Anton Thor Helle 1739. 5. Meka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
