NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab PEAVALU-basiilik, meliss, piparrohi, piparmünt, valgeristik, suur teeleht, sirel UNETUS-aedtill, viirpuu, liivatee, kurgiirohi, piparmünt, kalmus, humal, palderjan, nurmenukk, pune VALUVAIGISTI-meliss aedtill, liivatee, köömen, saialill, suur teeleht, hanijalg, varemerohi, kadakas, soopihl, tedremaran, palderjan RAVIMTAIMED: HARILIK PUNE Vahemeremaades katab harilik pune päikesepaistelisi mäenõlvu. Vanas Roomas võeti hariliku punega hambavalu ja raviti silmahaigusi. Eestlaste uskumuste kohaselt oli harilikul punel ka maagilist jõudu. Hariliku pune leotist joodeti ka loomadele , kui kardeti kurja silma. Rahvameditsiinis on tuntud tema rahustav toime. Puneme leotis läks käiku kõhulahtisuse ja nahahaiguste korral. Harilik pune on mitmeaastane taim. Tema kasvukohaks on kuivad
Lavendlipõld Provence´s 1. augustil on Provence´i linn peoehtes, sest tähistatakse lavendli lõikuspüha ja austatakse lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3. ISELOOMUSTUS Meil tuntud tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia Mill.) on Vahemeremaades 80-150 cm kõrgune põõsas, meil kasvab ta 20-50 cm kõrguseks poolpõõsaks. Kuulub huulõieliste sugukonda. Taime vars on alaosas puitunud, ülaosas rohtne. Lehed on lineaalsed, hallikasrohelised, kergelt karvased ja vastakad. Sinised õied moodustavad varre ladvaosas tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3 %, nendest kõige rohkem on estreid
2, tupp liitlehine 4-5 hambaga, sigimik ülemine, kahepesaline, hõlmadeta või kahehõlmane. Vili on kupar. 4.Poolparasiitsed taimed, mürgised, ebameeldiva lõhnaga, kevadised vormid erinevad sügisestest. 5.Mailaselised on kosmopoliitse levikuga, kes on enimlevinud parasvöötmes ja troopilistes mäestikepiirkondades. 6.Eestis levivad soodes, loodudel, puisniitudel, kinkudel, teeservadel, liivadel. Maailmas Lääne- Euroopas, tundrates, Vahemeremaades, Ameerikas.Umbrohuna tekitavad niidutaimedele tõsist kahju. Ravimiks kasutatakse üheksavägist, rohkem ilutaimed. SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, kapsalaadsete seltsi. 2.Maailmas u 3700 liiki, Eestis 94 liiki. 3.Ristõieliste neljatine õis on mõlemasuguline, tolmleb putukate abil. Tolmukaid on enamasti 6. Õied on tavaliselt kobarõisikus: õiekate neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti kroonlehed) on
tundmisele.Tõenäoliselt võisid maalingud olla seotud ka uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada.Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. Osal maalingutel esineb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad. 12. PRONKS- leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaveraladele ja sealt üha kaugemale.Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks.Maagrikkad ja viljelusmajanduseks soodsad iirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jaid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. 13. KULTUS tähistab organiseeritud religiooni ühte osarühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast
USA kuivas lääneosas,Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm. istandus- on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. -kapitalimahukas (masinad, väetised) -töömahukas aastaringselt -kasutatakse palju palgatööjõudu -keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta -kogu toodang läheb müügiks -Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Istandustes saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest. muldade erosioon- on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. sooldumine ja degradeerumine-Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase
Väga õrn ja närbub kergesti Sobib salatisse või garneeringuks Spinat Välimuselt kolmnurga kujuga Sisaldavad märgatavalt rohkem teistest lehtköögiviljadest Mg. Nimetatakse salatite kuningaks ja koos sellega moodustuvaid raskesti lahustuvad soola ühendeid, mis võivad ladestuda siseorganites Kasutatakse nii soolastes, kui ka magusates toitudes (pasta värv) Säilitatakse jahedas ja niiskes JÕULISEMAITSEGA KÖÖGIVILJAD Rucola ehk põldvõõrkapsas Kasvab looduslikult vahemeremaades Maitse meenutab röstidud vilja, pähklit, rõigas, hapuoblikas Teravalt vürtsikas Segatakse pasta ja risotto hulka Kasutatakse pesto valmistamisel basiiliku asemel Salatsigur Nimetatakse''kalamarjaks'' köögiviljade hulgas Roheline on mõrkjam ja kollane mahedam Väga õrn muljumine, vigastuste ja valguse suhtes- muutub mõruks Ei tohi töödelda raudnõudes kaotab värvi ja maitse, muutub mustaks Juurt kasutatakse sigurkohvi(kofeiinivaba) tootmisel. Lehtsigur ehk endiivia
KLASS Linnud SELTS Rähnilised SUGUKOND Rähnlased PEREKOND Rähn LIIK - Roherähn Tal on rähnidele omane suur ja väga tugev nokk. Tal on ilus sulestik: ülapool ja tiivad kollakas-oliivrohelised, päranipuala läikivkollane, lagipead ehivad punased suled ja mitmel pool esineb ka kaunist kontrastset musta. Eestis on roherähn oma levila põhjapiiril, meist lõuna pool elutseb ta terves Euroopas, Vahemeremaades ja Kaukaasias Talle meeldivad lagedad alad vahelduvalt metsatukkadega, kus leiduks eriealisi puid Roherähn väldib aga suuri okasmetsi ja kuivi männikuid. Lendamine on tal rähnidele omaselt osav ja kiire. Toitu otsib ta harilikult maapinnal, aga oma putukakõhule saab täidet ka puutüvesid kahjuritest puhastades - seega ka kasulik metsasanitar. Lemmiktoit on sipelgad, keda võib süüa väga suurtes kogustes. Pesaõõnsuse raiub ta lehtpuu tüvesse, enamasti kasutab haaba
Kaheksajalga Grillitakse, hautatakse koos Tomatitega Veinis või marineeritakse Oliiviõli ja Küüslauk-uga. Kasutatakse ka salatites. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid
ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga Grillitakse, hautatakse koos Tomatitega Veinis või marineeritakse Oliiviõli ja Küüslauguga. Kasutatakse ka salatites.Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult.
silmade läige, tihe lokkis juus ja punased lihavad huuled. Võlu peitub inimnäo iga üksiku osa hoolikas läbitöötluses. Faijumi portreedes mõjub iga pea ülimalt individuaalsena. Kuid inimeste mõnevõrra jäigas hoiakus ja otse suunatud vaates murrab üha uuesti läbi antiikne ideaal, kooslus üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas, see kõik on tähtis kogu maailma kunsti edasise arengu seisukohalt. Samal ajal mängisid erilist rolli ka kreeka kunsti kokkupuuted idamaade vanade kultuuridega, sest idamaad äratasid uuesti kreeka kunstis uinunud jõud. Inimene kaotas enesevalitsuse, tasakaalu, temas ärkas kirg ja sügav erutus. See ei olnud pöördumine minevikku, vaid märkis inimvaimu haarde lainemist ja sügavamaks muutumist. Tänu sotsiaalsete motiivide
2. Anastav ja viljelev majandus. TV 2 Anastav majandus: · Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4 · Nooremal kiviajal hakkasid inimesed põldu harima ja karja kasvatama. · Tekkisid asulad ning viljelusmajanduse algus tõi kaasa ka senisest tõhusemate tööriistade ning uute tehnoloogiate tekkimise. · Kunst arenes ulatuslikult edasi koopamaalid asendusid maalitud seintega. Ka religioon arenes uuele tasemele
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Puuviljade iseloomustused Koostaja : Liisi Pernik K-08A Juhendaja : Elle Möller PÄRNU 2008 KIIVI : (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) Kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Tegelikult on kiivi aktiniidia vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate ...
Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld- kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Punane kärbseseen(Amanita muscaria) See seen on üks levinumaid seeni Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu Hindukusis, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaades kasvab ta mägedes. Koos männiseemnetega on ta sisse talutud mitmele poole lõunapoolkerale, sealhulgas Austraaliasse, Uus-Meremaale, Lõuna- Ameerikasse ja Lõuna-Aafrikasse. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Hiljutised molekulaaruuringud näitavad, et punane kärbseseen tekkis tertsiaaris Siberi ja Beringia piirkonnas.
Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist kui ka majanduselu.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele.Tähtsamad keskaegsed kaubandusteed ühendasid Euroopat
Kuid vanamootsad lubivärvid ja temperad erinevad nagu öö ja päev nüüdisajal laialdaselt kasutatavatest säravvalgetest värvidest. Vanadel värvidel oli peaaegu tolmukarva tekstuur, mis mõjus hoopis pehmemalt, sest nad koltusid aegade jooksul. Puhas valge värv, mis aastatega ei luitu, on suhteliselt hiline leiutis. Tal on pisut sinakas toon ja kõige efektsemalt mõjub ta siis, kui on palju tugevat loomulikku valgust. Vahemeremaades näiteks tundub nagu puhtad valged sätendaksid päikesevalguses helesinise mere ja taeva taustal. Kuid vähem intensiivse valguse puhul võivad nad tunduda päris külmad ja jäigad ning väärika vananemise asemel võivad nad üsna kiiresti muutuda luitunuks ja räpaseks. Interjöörid, kus kasutatakse koltunud valgeid toone, on väga silmapaistvad. Kui kõik on üles ehitatud looduslike materjalide tekstuurile, nagu puit, kivi ja pleegitamata
Kuid ka sellel aastaajal on oma kaunid õied. Lumeroosid, mida tuntakse ka jõulurooside nime all, õitsevad just talvises uinunud aias. Madalate temperatuuridega kohanenud lumeroosid õitsevad detsembrist märtsini ning pakuvad valges aiamaastikus teretulnud vaheldust. http://www.gardena.com Madalate mitmeaastaste tugeva juurestikuga mürgiste rohttaimede perekond tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Perekonda kuulub 20 liiki, mis looduslikult on levinud Vahemeremaades, Euroopas ja Aasias. Aedades kasvatatakse nii liike kui nende sorte http://www.aiasober.ee 1.1 PÄRITOLU Lumeroosid on pärit mägipiirkondadest, kus nad kasvavad tavaliselt kuni 1900 meetri kõrgusel ning on kaitsealune liik. Nende looduslikuks levilaks on idapoolsed Alpid Saksamaal (peamiselt Baierimaa), Austria, Sveits ja Itaalia kuni Põhja-Balkanini välja.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine ja Merit Martin 011K KEEFIR JA JOGURT Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2011 Jogurt on tervistav ning mitmekülgne hapupiimatoode. Jogurt täidab kõhtu, kustutab janu, hoolitseb seedimise eest ning aitab ka nahahoolduses nii sees- kui välispidiselt. Hapendatud piimatooteid teati Vahemeremaades juba antiikajal. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil. Aegamööda õpiti valmistama erineva maitse ja konsistentsiga hapendatud piima, mille lahutamatuteks koostiosadeks on mikroorganismid, peamiselt piimhappebakterid. Ajaloolise tõe huvides tuleb lisada, et arvatavasti olid need türklased, kes avastasid jogurti valmistamise saladuse. Ka nüüdisajal levinud nimetus jogurt tuleneb Türgi keelest.
Jumalanna Pallas Athena Pärnu 2014 Jumalanna sünd Pelasgide sõnul sündis jumalanna Athena Liibüas Tritonis järve ääres, kust ta leidsid ja enda hoolde võtsid kolm kitsenahkadesse riietatud Liibüa nümfi. Kreeta kaudu Kreekasse tulnud, elas ta alguses Athenai linnas Boiootias Triotoni jõe ääres. Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas. Teised väidavad, et Athena isaks olnud Pallas, tiivuline kitselaadne hiid ja kelle nime Athena lisas enda omale. Müüt: Ilus noor jumalanna Metis oli rase. Gaia rääkis Zeusile (peajumalale), et kui ta ei taha, et teda kukutaks tema poeg või mõni teine jumal, siis peab ta valitsema Metist. Zeus abiellus esimesena Metisega. Kui Metis hakkas sünnitama meelitas Zeus Metist mesimagusate sõnadega ja neelas naise alla. Kui Meti...
(kuivad lähistroopilised) hõrendikud, niisked lähistroopilised metsad, parasvöötme leht- ja okasmetsad). Ekvatoriaalne vihmamets: Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias, aastane juurdekasv suur, koosnevad väheväärtuslikest puuliikidest Lähisekvatoriaalne mets: väga väärtuslikud metsad, väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud liigid Vahemerelised hõrendikud: küllaltki madal tootlikkus; Vahemeremaades, USA-s, Austraalias Niisked lähistroopilised metsad: kasvavad peamiselt okaspuud, aastane juurdekasv suht suur Parasvöörme leht-ja okasmets: okasmetsad- suhteliselt hõredad, kasvavad aeglaselt, väike aastane juurdekasv. Lehtmetsad on tootlikumad, kui okasmetsad, liigiselt mitmekesisem 10.Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid. Intensiivne raie, öosüsteem hävineb, palju raiudes tekib korrosioon
Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest sümptomitest tulenevaid haigusi. Kasutamine toiduks: · India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. PISTAATSIAPÄHKEL Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili. Ta on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline. Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia ja parfümeeriatööstustes. Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid. Kõik seemned
hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. Järgnes keskaeg. Ahvinimene (Australopithecus) Umbes 6 miljonit aastat tagasi kujunes IdaAafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal välja ahvinimene. Kujutlege umbes pooleteise meetri pikkust, enam ahvile kui inimesele
metioniin jt. Seleeniproteiine peetakse looduslikeks antioksüdantideks - raku vananemist pidurdavateks aineteks. 100 g parapähkleid sisaldab ligi 1500 mikrogrammi seleeni. Inimene vajab päevas 300-350 mikrogrammi seleeni, seega piisab tema seleenivajaduse katmiseks ühest parapähklist päevas. Parapähkleid süüakse vahetult või näksitakse segus teiste pähklite ja kuivatatud puuviljadega. PISTAATSIAPÄHKEL Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades (Türgi, Iraan). 100 g pistaatsiapähklit sisaldab 51,6 g rasva, 20,8 g proteiini, 16,4 g karbohüdraati, 2,6 g mineraale, 2,5 mg vitamiine. Energeetiline väärtus: 642 kcal/2,690 kJ. Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu.
Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ja vürtsitaimena. Ühes 10. Sajandist pärit vanade room- laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm- paatiat ja armastust inimeste vahel. Kasvatamine aedsalvei armastab päikest ning sooja. Taim pannakse kas- vama kuiva ja hea veeläbilaskuvusega mulda
väikestena ja lähedasi suurtena, ei tundnud nad siiski perspektiiviseadusi, nii nagu meie neid mõistame. Seega on isegi antiigi kõige hilisemate ja vabameelsemate kunstiteoste juures säilinud midagi egiptuse maalikunstist. Lisaks Pompeiist ja selle lähiümbrusest leitud mosaiikidele ja seinamaalingutele, saame hellenistliku maalikunsti kohta teavet ka tolleaegsetest kirjanduslikest allikatest, mida on kaunis palju. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas, see tõik on tähtis kogu maailma kunsti edasise arengu seisukohalt. Samal ajal mängisid erilist rolli ka kreeka kunsti kokkupuuted Idamaade vanade kultuuridega, sest idamaad äratasid uuesti kreeka kunstis uinunud jõud. Inimene kaotas enesevalitsuse, tasakaalu, temas ärkas kirga ja sügav erutus. See ei olnud pöördumine minevikku, vaid märkis inimvaimu haarde laienemist ja sügavamaks muutumist. Tänu sotsiaalsete motiivide sissetoomisele, indiviidi
- palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades istandus aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, - töömahukas aastaringselt väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju palgatööjõudu - kasutatakse palju tööjõudu
,,Piibliõpik" Toomas Jürgenstein I VT JAOTUMINE Ristiusus ja judaismis on VT jaotatud osadeks erinevalt. Ristiusu traditsiooni järgi on see jaotatud (1) ajalooraamatuteks, (2) suurteks ja väikesteks prohvetiraamatuteks ning (3) õpetusraamatuteks ja lauludeks. Judaistlik traditsioon jagab VT vastavalt (1) seaduseks ehk tooraks, (2) varajasteks ja hilisteks prohvetiteks ning (3) kirjutisteks. TEKKEPAIK JA TINGIMUSED Vana Testamendi loonud juudi rahva kodupaigaks oli Palestiina. Sealset kultuuri on oluliselt mõjutanud maa geograafiline asend Aasia ja Aafrika vahel. Olles ühendusteeks Mesopotaamia, Egiptuse ja Väike-Aasia vahel, on Palestiinat ümbritsenud võimsad riigid alati selle maa-ala vastu huvi tundunud ja püüdnud seda läbivaid kaubateid oma kontrolli all hoida. Ainult Suurriikide võimu tasakaalu või nõrkuse puhul oli väikerahval selles geograafilises ruumis...
Ta suudavab areneda isegi veidi saastunud vees, näiteks saunade heitvees. Ka nädalaks lillevaasi ununenud veest võib leida juba majasääse vastseid. Kui kuuks ajaks kodust ära minna, siis võivad majasääsed täis arengu läbi teha kraanikausi vesilukus või tualeti loputuskasti vees, toitudes seal arenevatest mikroorganismidest. Eriti aktiivsed on majasääse valmikud sügiseti ja ka talvel. Majasääsk on levinud täielikult tänu inimtegevusele. Arvatakse, et ta tekkis Vahemeremaades, kust hakkas edasi levima üle kogu maakera, kasutades ära majades aastaringi hoitavat sooja mikrokliimat, veetorude nõrgemaid kohti ja inimeste lohakust. Peterburis oli ta näiteks olemas juba möödunud sajandi alguses. Pariisi torustikud või niisked metrootunnelid on majasääse jaoks olnud ideaalsed sigimiskohad. Sääskede paljunemine Üks emane sääsk muneb tavaliselt 200300 muna, millest mõne päeva möödudes kooruvad vastsed.
Riigil tuleks spetsialiseeruda majandusharule, milles mahajäämus on väikseim. Vabakaubanduspiirkond ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. 2. Agraarühiskonna tunnused: · Paikne eluviis · Põllumajandus Varaagraarne (rändkarjakasvatus, alepõllundus) Hilisagraarne 15. saj (põlispõllundus, ühinesid looma- ja taimekasvatus) · Arenes Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Vahemeremaades ja Euroopas. · Kõige eesrindlikum oli Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ja kõrge töökultuur. · Kõige kaubalisem oli Vahemere maades, sest kõiki vajalikke põllukultuure ei saanud kasvatada ja Vahemeri oli hea kaubatee. · Industriaalse tootmisviisi levik sai alguse Euroopast, sest seal oli hea ühendus Vahemerega ning hea taime- ja loomakasvatuse tasakaal. · Võeti kasutusele tehnoloogilised uuendused: Väljavahetussüsteem
- töö peamiselt masinatega - väike saagikus ha kohta, kuid suur inimese kohta - kogu saak läheb müügiks - kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt istandus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt - kasutatakse palju palgatööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju tööjõudu - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - linnalähedane põllumajandus 1.5. Taimekasvatuse harud: · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus (tehnilised kultuurid) · Istanduskultuurid 1.6. Teraviljakasvatus
fluorokinoloone. Salmonellakandjate - kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud bakterikandlus - ravimiseks on tõhus antibiootikum tsiprofloksatsiin. Haigus kulgeb raskemini imikutel, raukadel ning nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel, kuid tavapäraselt ei kujuta endast suurt ohtu. 5 Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosiohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib saada salmonelloosi. Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides. BOTULISM Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium
2. 3. 3. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel. Kullalt sagedane oli aganatega segatud jahust naljaleiva pruukimine. Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Kartulit õpiti tundma Euroopas alles XVI sajandil ja siis kasvatati seda Ameerikamaa imetaime pigem kaunite õite kui toitvate mugulate parast. Alles uusajal omandas kartul selle koha, mis talle praegu kuulub. Meelsasti soodi kala, kui seda ainult oli. Kirik propageeris kalaroogasid ja koos kristluse levikuga kasvas Euroopas ka kalapuugi tähtsus
ebameeldivast maitsest. Kvaliteetsed on ühtse suuruse ja vormiga, heleda värvusega, suure pähklituumaga ja täisvalminud. Mida tumedam kest, seda mõrkjam maitse, seepärast tasub tumedamate pähklite puhul vaeva näha kestade koorimisega, mis on küll veidi vaevarikkam kui mandlite puhul. Suure rasvasisalduse tõttu rääsuvad kõvast kestast eemaldatud pähklid kiiresti. Mandel Pärineb Ees- ja Kes-Aasiast. Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, ka USA-s, Hiinas, Kalifornias jm. Viljade kuulsusele ja tuntusele lisab sära ka nende sage mainimine piiblitekstides. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel (10m) ja kujulistel puudel. Eriti kaunis õitsemise ajal, õied on kas valged või roosakad. On pikliku, lameda kujuga 4-5cm pikkune luuvili (kui teistel luuviljalistel on söödav
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond. - Vahemerepiirkonnas üleminek tänu avastustele, leiutistele, kontaktidele. 3.AGRAALÜHISKOND(ÜLEMINEK INDUSTRIAA...
17. sajandil hakati apelsini kasvatama Hispaanias. Portugali admiraalid tõid apelsinipuud Hiinast Hispaaniasse. Igal aastal kasvatatakse maailmas u 44 miljonit tonni apelsini ja iga inimene sööb keskmiselt 8 kg aastas. Kõrghooaeg on aprillis ja novembris. Euroopas said apelsinid tuntuks 1850-ndatel aastatel. Apelsinipuud on Aasias kasvatatud üle 4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja- Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. . KIRJELDUS Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt. Kvaliteedinõuete poole pealt, siis valige ilusad terved, vigastusteta ja mustade plekkideta,
ööpäevasest C- vitamiinivajadusest . Sisaldab ka provitamiini A , D vitamiini , kaltsiumi ,- kaaliumi ja rauaühendeid . Kodumaa : Kiivi kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi- kiwi järgi oma nime on saanud. Viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Kasvatamine :Kiivi on aktiniidia (pms. hiina aktiniidia) vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. 7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse "kiivi"-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi
organismis vedelikupuudust. Kui varem arvati, et kergematel juhtudel antibiootikumidega ravimine haiguse kulgu ei lühenda, siis viimasel ajal soovitatakse ka ägeda salmonelloosi puhul kasutada antibiootikumravi - fluorokinoloone. Salmonellakandjate - kaebusteta inimesed, kellel on kindlaks tehtud bakterikandlus - ravimiseks on tõhus antibiootikum tsiprofloksatsiin. ENNETAMINE Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustajaks. Vahemeremaades ja SRÜ riikides on salmonelloosiohu tõttu turvalisem mitte süüa omletti ega vähekeedetud kanamune. Ka majoneesist või teistest toorest muna sisaldavatest toitudest võib saada salmonelloosi. Turistikõhulahtisuse ohtu võib tunduvalt vähendada toitu ja jooki hoolikalt valides ning käte- ja toitumishügieeni jälgides. STAPYLOCOCUS AUREUS Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
kakaosegus. · Parapähkleid lisatakse veel sokolaadile, jäätisele, kondiitritoodetele, neist tehakse head kallihinnalist pähklivõid. 100 g parapähklit sisaldab: 66,9 g rasva; 14,3 g proteiini; 7,8 g karbohüdraate; 3,3 g mineraale; 1,6 g vitamiine. Energeetiline väärtus: 703 kcal/2,938 kJ. 7 Pistaatsiapähkel Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades. Ta sisaldab kõigist pähklitest enam valku. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Kasutamine toiduks: · Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlu kõrvale.
tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest sümptomitest tulenevaid haigusi. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. Pistaatsia pähkel Pistaatsiapähkel on hariliku pistaatsia vili. Ta on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit, kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline. Pistaatsiapähkel on laialdaselt tuntud Vahemeremaades. Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka. Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia- ja parfümeeriatööstustes. Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid. Kõik seemned ja pähklid
progressiivse maksusüsteemi. Tegelikkus? Andmed (OECD; Eurostat) pigem annavad alust väiteks, et seos on vastupidine, st helde HOR käsikäes kõrge majanduskasvuga: *GDP per capita – enam-vähem sama Skandinaaviamaades, kontinentaal-Euroopas ja liberaalsetes riikides. *GDP per capita pigem negatiivses seoses riigivõlaga. *Olgugi, et ebavõrdsusnäitajad suurenenud kõikjal, ebavõrdsus suurim (ac. Gini) vahemeremaades, liberaalsetes ja ka uutes liikmesriikides (sh Leedu, Poola, Eesti). *Vaesuses elavate laste % suurim vahemeremaades, liberaalsetes ja uutes liikmesriikides; põlvkondade vaheline mobiilsus madalaim vahemeremaades. 2) Triple tragedy: Milles seisneb? Teenusmajanduse ja üleilmastuva konkurentsi tingimusis üha keerulisem rahuldada kolme eesmärki korraga: 1. eelarve tasakaal 2. sissetulekute võrdsus 3. töökohtade juurdekasv
ilm Külm front "lükkab" soe frondi ülesse; 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsioon on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas. Kui NAO indeks on positiivne on Põhja- Euroopas vihmane ja pehme talv ja Vahemeremaades põud ja ilusam ilm. Kui NAO indeks on negatiivne on Põhja-Euroopas külm ja karm talv ja Vahemeremaades vihm ja lumetorm. Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Lühivastused (1-2p): 1. Mis on maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa 2. Mis on litosfäär? Maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. 3. Mis on astenosfäär? Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev osaliselt ülessulanud kivimitest kiht. 4
Sissejuhatus Kuigi kristlus kasvad välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Kristlusel on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ül...
Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saadetakse edasi. Kaasaegsete istanduste juures on konservitööstused. Kasutatakse odavat tööjõudu. Levinud on Vahemeremaades, Kariibimere regioonis, Ameerikas ning Lõuna riikides. c) mahepõllundustalud see on maailmas uus arengusuund. Kõik, mida tootmises kasutatakse on looduslik; orgaanilise väetise kasutamine, masinakütuseks biokütus jne. Piimakasvatustaludes on probleemiks see, et ka loomasööt peaks olema ökosüsteemselt kasvatatud. Mahepõllundusega tegelevad eesrindlikult Austria, Sveits, Saksamaa. Loomavabrik Loom kasvatatakse sealsamas kus ta hiljem ümber toodetakse
. Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, suht hõredad. Vähe puuliike. Kasutatakse tarbepuiduna tselluloosi, paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina. · Parasvöötme leht- ja segametsad . Pindala vähenenud. Lehtmetsad tootlikumad. Liigiliselt mitmekesisemad kui okasmetsad. Kasutatakse eelkõige mööblitööstuses. · Lähistroopika metsad . Jagunevad: niisketeks (okaspuud, kõvad leht- ja väärispuud), kuivadeks ( Vahemeremaades, USAs, Austraalias; vähe säilinud) · Lähisekvatoriaalsed hõrendikud . Looduskeskkonda säilitav tähtsus. Madala tootlikkusega jändrikud puud kütteks. Sarnasus vihmametsadega, liigiline koosseis, juurdekasv väike. · 17 Ekvatoriaalsed vihmametsad . Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Kagu-Aasias. Juurdekasv suur. Väheväärtuslikud puuliigid. Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu. · · Metsakasutus agraar- ja tööstusühiskonnas ·
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
luksuslikumad, kui nn. päevaroad; menüüs on tavaliselt näidatud ka ooteaeg 2. al dente - itaalia termin, mis iseloomustab köögivilja-, pasta- või riisiroogade valmidusastet. Al dente keedetud toiduaine on väljast peaaegu pehme, seest aga osutab hambale kerget vastupanu 3. alkohol - etüülalkoholi ehk etanooli tavanimi. Saadakse suhkrute mikrobioloogilisel kääritamisel. Kääritatud jookide (sh. õlu, vein ja ka keefir, kali jne) komponent 4. aniis - vahemeremaades kasvav kergelt lagritsamaitseline maitsetaim. Vahel esineb teda metsikult ka meie aladel 5. antrekoot - 5-6 cm paksune pehme loomaliha ribidevaheline lõik. Seda võib kergelt kloppida, maitsestada ja praadida õlis 10 minutit. Serveeritakse ilma kastmeta. Soovi korral võib panna kastme lauale eraldi. Lisandiks praetud kartulid ja shampinjonid 6. aseptika - koristamine puhtamast mustema poole, et mustus ei kanduks puhtama osa poole 7
-töö peamiselt masinatega -väike saagikus ha kohta kuid suur inimese kohta -kogu saak läheb müügiks- -kasvatatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilja -Põhja-Ameerika keskosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt. Istandus -kapitalimahukas (masinad, väetised) -töömahukas aastaringselt -kasutatakse palju palgatööjõudu -keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta -kogu toodang läheb müügiks -Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Istandustes saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest. Aiandus, köögiviljakuskasvatus. -kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgus, väetised, seemned jm.) -kasutatakse palju tööjõudu -kõrge saagikus ha ja inimese kohta -linnalähedane põllumajandus. Milliste Lõuna-Ameerika loodusvööndite piiresse jäävad suurimad põllustatud alad, suurimad istanduspiirkonnad? Savannides ja rohtlates põllud, troopilistes metsas, mäginiitudel istandusel ja savannides.
koopamaale. Tuntumad koopad ja ka kõige rohkem uuritud koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Maaviljelus: Inimkonna arengus toimus murrak: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. II Tsivilisatsiooni tekkimine Varased tsivilisatsioonid:Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
korraldasid heategevust. Madalamad ametid: küünlakandjad, halbade vaimude väljaajajad jne. Väljapoole hierarhiat jäid: köster, kellalööja, orelimängija, koorilauljad, koerapoiss. KESKAEGSE KLOOSTRIKORRALDUSE KUJUNEMINE o Rooma keisririigi mungad ja nunnad elasid üksikute eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Kloostreid leidus Vahemeremaades arvukalt, ning katsed nende eluviise ja sisekorraldusi ühtlustada luhtusid. o Lääne-Euroopas tõi kloostritesse veidi ühtsust püha Benedictus 'e kloostrireeglid. Benedictus elas mitmetes kloostrites, rahulolematu nende korralduses, elas veidi aega lihasureliku (füüsiliste vajaduste ekstreemse miinimumini viija) eremiidina, ning seejärel lõi oma kloostri. Tähtsamaiks kujunes 529 aastal rajatus Monte Cassino klooster Roomast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
