millele järgnes majanduse areng. Arhailine u 800 500 eKr · Orjandusliku korralduse ajajärk väljakujunemine Kreekas. · Linnriikliku (polisliku) korralduse kujunemine. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Kultuurikontaktidest naaberaladega omanäolise kõrgetasemelise kultuuri väljakujunemine. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka Pärsia sõjad (500 479 eKr) ajajärk panid aluse Kreeka hiilgeajale.
Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väikse...
800 – 500 eKr) tsivilisatsiooni tunnused (õpik lk. 11, otsi õpikust lk. 101-102, kuidas need ilmnesid Kreekas) Põhitunnused: varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, vaimne tegevus üldiseks sai paikne eluviis, põlluharijad ja karjakasvatajad peamiselt kasvatati viinamarju, oliive, mäenõlvadel kasvatati lämbaid vein ja oliiviõli olid hinnatud kaubaartiklid ekspordis OLULISEMAD NÄHTUSED - kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd (tumedal ajajärgul oli peamine põhjus põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis nüüd rajati kaubanduskolooniaid) - Sitsiilia, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja-Aafrika - kaubavahetuse elavnemine tingis 7.sajandil eKr hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtu, 5.sajandil muutus üldksutatavaks - ülekreekaliste keskuste kujunemine: Delfi ja Olümpia - olümpiamängude korraldamine iga 4 aasta järel alates
(http://veebikodu.blogspot.com/2006/04/must-toonekurg-jaak-judis-eestisse.html ) 2 Must-toonekured lendavad tavaliselt augusti teisel poolel oma talvitusalale, Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale või Lõuna-Aasiasse. Märtsi teisel poolel naasevad must-toonekured Eestisse. Must-toonekurg on levinud suurel territooriu- mil Atlandi ookeani rannikust kuni Vaikse ookeani rannikuni, areaali põhjapiiriks võib pidada Peterburi läbivat laiusjoont ja lõunapiiriks Vahemerd puudutavaid paralleele. Lisaks sellele asustab see lind isoleeritud areaaliosi Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Aafrikas. Ent kõikjal on ta vähearvukas pesitseja või hoopiski haruldane. Maailmas arvatakse kokku elavat 11 00015 000 paari must- toonekurgi ja neist suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Euroopa riikides on must- toonekurge rohkem uuritud, aga mitte keegi ei oska arvata, kui palju elab üht või teist
täieõiguslikuks liikmeks sedöövr ja korraldama tsunfti saamiseks? liikmetele peo (,mis oli väga oluline.) 16. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Keskaja kaks tähtsaimat kaubateed olid: 1) Lääne-Euroopast Idamaadesse mööda Vahemerd kõige tähtsamad olid Itaalia linnad (Veneetsia, Genua, Pisa) sealt edasi toimetati kaup üle Alpide ja mööda Reini jõge sihtpunkti. Kaubatee kaotas oma tähtsuse, kui türklased 1453.aastal vallutasid Konstatinoopoli ja sulgesid Euroopa kaubatee itta. Sellest tingituna hakati maailmas otsima uusi teid Indiasse kas ümber Aafrika või sõites läände (portugaallased). Itaalia linnad
Mägijõed ei olnud laevaga sõidetavad ega ei sobinud seetõttu ka kauba edasitoimetamiseks. Veerikkad jõed nagu Doonau, Tigris ja Niilus jäid aga riigi äärealadele. 6 Rohkem oli aga kasu mereteedest, sest bütsantslased olid kogenud meresõitjad. Nad kandsid hoolt meresõidu ohutuse eest ja neid ei ahvatlenud tundmatute mereteede otsimine, kuid ammu tuntud marsruute kasutasid nad oskuslikult, seega mitte alusetult ei nimetanud nad vahemerd ''Meie mereks''. Sadamate juurde ehitati kõrgeid tuletorne, mille tipus põletati öösiti kuivi, päeval aga niiskeid puid. Bütsantsi kaupmeestele oli väga hästi tuntud mööda Ida-Euroopa meresid, jõgesid ja järvi kulgev suur vetetee ''varjaagide juurest kreeklasteni'' ehk siis Skandinaaviast Konstantinoopolisse. Selle tee üks haru viis mööda Eesti põhjarannikust, niiet meie esivanematel võis olla kontakte romealastega. Sellele leiab kinnitust ka Eestist
Samas vähenesid kodanike lisandumisega nende õigused ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähtsuse. Rooma riigi laienemine jätkus ka varase keisririigi ajal. 1. sajandi keskel vallutati suurem osa Britanniast. Oma võimsuse tipule jõudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98-117 pKr), mil vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Need valdused läksid hiljem küll taas kaotsi, kuid sellele vaatamata oli Rooma ülemvõim kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rooma impeerium oli loodud relva jõul ja tema püsimine sõltus samuti tugevast sõjaväest. Nagu juba eelpool mainitud muutus Rooma sõjavägi aegapidi palgaliseks. Sõdurid olid professionaalid ja treenesid end ainult ühe eesmärgi nimel kaitsta Rooma riiki. Roomlaste peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Alaline sõjavägi koosnes 25 leegionist, mis paigutati keisririigi piirialadele
Mõnikord toimus see evolutsiooni tulemusel (näiteks Scotti Piacenzas või della Scala Veronas), mõnel pool aga pika võimuvõitluse järel (Viscontid Milanos). 11. sajandil kasvas Itaalia linnade roll Vahemerel. Rekonkista, ristisõdade ning moslemite vastu peetud muude sõdadega seoses oli vaja vedada nii sõjamehi kui varustust. Nii said Veneetsia, Genua ja Pisa kaupmehed lisaks heale teenistusele ka arvukalt privileege paljudes Vahemere linnades. Nii valitsesid Vahemerd ning kaubateid Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Bütsantsi ning Lääne-Euroopa vahel 12. sajandi lõpust alates Itaalia linnad. Kolme linna omavahelises rivaalitsemises jäi Pisa aastal 1284 Meloria merelahingus alla, Pisa sadam muutus aga üha olulisemaks kiirelt kasvavale Firenzele. Olulisimad tolle aja Vahemere laevatüübid oli kitsas ning kiire, aerude jõul liikuv galeer ning laiemad ja aeglasemad purjede jõul liikuvad kaubalaevad.
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan j...
2. Ratsanikud-teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, kes tegelesid ka kaubandusega. Senaatorid ja ratsanikud olid ka patroonid. 3. Käsitöölised ja vabad talupojad 4. Proletaarid-kõige vaesemad elanikud, püsiva töö- ja elukohata, siiski Rooma kodanikud. Orjad ja vabakslastud seisusesse ei kuulunud. Rooma Impeerium Traianuse ajal- Traianuse ajal jõudis Rooma impeerium tippu, siis vallutati Dakaatia ja Mesopotaamia, mis tähendas, et Rooma õlemvõim oli kindlustatud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Pax Romana-Rooma rahu, mis tähendas Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolekut Traianuse ajal Rooma impeeriumis. Hadrianuse vall-Rooma keisri ehitatud müür Inglismaa ja sotimaa piiril inglaste kaitseks. Sõdurkeisrite aeg-võimule pääsesid ka madala päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikud, mitu tükki tuli neid korraga ja koguaeg puhkesid kodusõjad. 284
5. sisemiselt lõhestatud 6. loomulikkuse ihalus võib asenduda irooniaga 7. tuleb eikusagilt , me ei näe kuhu ta kaob teose lõpus. ,,Hours of Idleness"(,,Jõudetunnid") 1808.a ,,The Edinburgh Review" Luuletus ,,Romantikale".Byron pöörab pilgu reaalsuselt ära ja püüab tabada teist, kaunist, hingestatud ja unenägude maailma kuuluvat elu, kas või selle vastuhelki. Romantiline konflikt seisneb selles, et tegelikkus on vastuvõetamatu ja unistused ei täitu. Reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani.See oli talle väga viljakas periood, esmalt sündis värssarutlus ,,Horatiusest". Romantismi manifestina kõlas poeem ,,Childe Haroldi palveränd". Selle esimene laul räägib Childe Haroldi teekonnast Portugalis ja Hispaannias. Kaks esimest laulu räägivad prantsalste sissetungist, rahva mehisest vastupanust, Inglismaa abist hispaanlastele, inglaste poliitilistest vigadest, kangelaste ülevusest.
· Jaapanlased kasutavad kalmaare ka toorelt Sushide valmistamiseks. · Kõige suurem valik mereandidest oli kalmaaridel, mida müüdi konserveeritult, kuivatatult ja ka erinevates purkites. Kaheksajalad · Peajalgseid on kaheksahaarmelisi ja kümnehaarmelisi. · Kaheksa haarmega peajalgseid nimetatakse kaheksajalgadeks. · Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. · Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes. · Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. · Ta toitub vähkidest ja molluskitest. · Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). · Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare.
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68- tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. 4
linnast. Ei ole kindel, kas see linn on üldse kunagi olemas olnud. Täpselt ei teata ka Atlantise asukohta, vaid on pakutud kümneid erinevaid asukohti kogu maailmas. Platon kirjutas, et Atlantis oli suurel saarel keset Atlandi ookeani. On pakutud Atlantise asukohti veel kümneid saari nagu Sardiinia, Kreeta, Santorini, Küpros, Sitsiilia jne. 3.5 tuhat aastat tagasi toimus suurim teadaolev vulkaani purse inim- ajaloos. Keset Vahemerd hävines rahulik saar hävitava jõuga. Korraga hävitas vulkaani purse terve tsivilisatsiooni. Legendi kohaselt hävines Atlantis ühe ööpäevaga selle sama vulkaani purske tagajärjel ja vajus merepõhja tuhandeteks aastateks. See ongi pannud aluse paljudele teooriatele. Kahekümmnenda sajandi algul avastati suursuguse palee varemed Kreeta saarel, mida kutsutakse Knossoseks. Naabersaarelt leiti ka linna varemed, mis olid jäänud tuhandete tonnide vulkaanilise tuha alla.
Seepial on harjumuspärane eluviis: seltsivad, ujuvad parvedena, meelitades ligi arvukalt röövloomi delfiine, haisid ja mitmesuguseid kalu. Seepia pole ohustatud liik. Vahemeres püütakse teda liha pärast. Üheks püügimeetodiks on innaajal emaslooma konksu otsa ajamine, mis meelitab ligi hulgaliselt isasloomi, kelle kalamehed seejärel võrguga välja tõmbavad. Seepia asustab Atlandi ookeani kirdeosa, muuhulgas La Manche´i väina ja Vahemerd. Läänemeres seepia ei elutse. Innaaeg kestab kevadest suveni ning sellel ajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamoodi ei reageeri, näeb isane, et tegemist on emasloomaga ning ta läheneb emasele, et panna spermatofoorid
nende vahel kodusõda, Octavianus võitis, Antonius põgenes Egiptusesse ja tappis seal end koos Kleopatraga. Aastal 30. eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. VIII. Varajane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr. Pärast Octavainust valitses Nero, kes esimese sajandi keskel vallutas suure osa Suurbritanniast. Traianuse valitsemisajal vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Kuid II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema riigipiire ründasid välisvaenlased ja kodusõjad kurnasid maad. Rooma linna algus 4 Rooma linna teke Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Rooma linn asub seitsmel künkal
Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68-tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Rooma linna tekkimine
Kreeka alfabeedi loomine kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest edasi arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike- Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linn riigid olid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga).
Idasuunaline pinnahoovus kiirusega kuni 1,1 sõlme, tõus kuni 3,6 m, suvel tihti tugevad tormid, lõunaosas esineb aastaringselt triivjääd. 8. Florida väin ühendab Atlandi ookeani Mehhiko lahega, eraldab Kuubat ja Ba-hama saari Põhja Ameerika mandrist. p 650 km l 80 km lvs 150 m Põhja idasuunaline hoovus kiirusega 4,4 5,6 sõlme, aprillist oktoobrini esinevad orkaanid.. 9. Gibraltari väin ühendab Vahemerd Atlandi ookeaniga, eraldab Euroopat (Pürenee poolsaart) Aafrikast. p 35,1 miili l 7,8 23,8 miili lvs 53 m Kuna Vahemeres ületab auramine sademetest ja jõgedest saadava vee hulga, voo- lab väina pindmises osas sinna vett Atlandi ookeanist, kusjuures vooluhulgalt võrdub see kogus umbes 10 Volga jõega. Idasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 2,7 sõlme, põhjahoovus on läänesuunaline, tõus kuni 3,8 meetrit.
luksusesemed, tina, kuld Vahemere idarannikult) ja lõid foiniiklaste eeskujul oma alfabeedi; Kreeka tsivilisatsioon Lähis-Ida kultuuri mõjude kandja Vahemere läänerannikule. Foiniikia tähestikust lähtub alfabeet, millest omakorda tulenesid ladina ja slaavi tähestik. põlluharimiseks sobiva maa nappus põhjuseks, miks Kreekast ka massiliselt välja rännati. Näiteks 8. sajandil eKr alanud suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Esimene koloonia Sitsiilias - u. 734 eKr (kõiki kolooniate asutamisdaatumeid tuleb võtta ligikaudsetena). Samuti oli kreeklaste huvi võõraste maade vastu osalt tingitud vajadusest metalli, eriti raua järele. Arhailine periood ja kolonisatsioon 1. Tabelis on esitatud varajastele kõrgkultuuridele ehk varajastele tsivilisatsioonidele omased tunnused. Täienda tabeli parempoolset veergu lähtudes kõrgkultuurile omastest saavutuses/tunnustest Kreekas
· Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks · Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette · Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse · Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri IV Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses
ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega). Loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. Üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Sel sajandil sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakkasid kreeklased müntima hõberaha. Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks
15 15 Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda. 2012. Korea sõda 1950-1953. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kriisid-ja-s %C3%B5jad-p%C3%A4rast-Teist-maailmas%C3%B5da.pptx (12.01.2015) 6 2.2. Suessi kriis Suessi kriisini viinud sündmuste käik sai alguse, kui prantslane Ferdinand de Lesseps sai 1854. aastal Egiptuse valitsejalt kontsessiooni rajada Vahemerd Punase merega ühendav kanal. Kanalit ehitati kümme aastat (1859 – 1869) ning kontsessioon kehtis 99 aastat, seega pidi lõppema 1968. aastal. 1875. aastal ostis Suurbritannia Egiptusele kuulunud kanali aktsiad (44%) ning Suessi Kanali Kompaniist sai Briti-Prantsuse ühisettevõte. 1888. aastal sõlmiti inglaste ja prantslaste eestvõtmisel Istanbuli konventsioon, millega kuulutati kanal avatuks kõigile ja seega ei tohi seda sulgeda isegi sõjaajal
vastupealetungile, jõudis omakorda Hiina piirini. Rinne stabiliseerus sõjaeelsel eraldusjoonel (38. paralleel). Sinna jäi ka piir püsima. Nii et sõda lõppes tulemusteta. Hukkus 3 miljonit korealast. Korea sõda ajendas sotsialistlikke riike 1955 looma VLOd. Korea sõja mõjul võeti 1954 Saksa Liitvabariik NATOsse (SLV ühines NATOga Pariisi kokkulepete alusel). 2) Suessi kriis 1956 Ajalugu: Suessi kanal (168 km) ühendab Vahemerd ja Punast merd, on Aasia ja Aafrika piir. Kanal avati 1869. Kuni 1956 oli kanal Inglismaa kontrolli all, Egiptus sai kanali tuludest vaid 7 %. 1952 sai Egiptuses võimule (1956 sai presidendiks) Gamal Abdel Nasser. Egiptus kuulutas end sotsialistlikuks riigiks (kus ametlik usk oli islam). Egiptus oli üsna NSV Liidu-sõbralik, see ei meeldinud lääneriikidele. Kuna lääneriigid ei andnud
piiramatu võimu. · Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce. · Ettevõtteid kontrollis riik. · Töölised jagati eriala järgi kutsekogudesse. · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone, kelle ülesandeks oli tülide lahendamine. · Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust. · Ajalehtedes võis ilmuda vaid fasistlikud kirjutised. · Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks. · Vallutati Albaania ja Abessiinia 10. Milles seisnes demokraatia kriis? · Muutused ühiskonnas Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond. · Sõja mõju Sõja-aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale
eKr hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tun- nused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid (linn + ümbritsev piirkond). Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte-
usupidustusi ning preestrid kui riigiametnikud valiti ametisse. Sõda oli ühiskonnas tähtis, Rooma riik põhineski sõdimisel ja sõjal, seetõttu austati sõjajumal Marsi, kes oli ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Idamaade hellenistlike riikide eeskujul hakati Rooma keisreid jumalikustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes ise formaalselt jumala pojaks. Roomas segunesid kreeka, idamaade ja rooma usund. Seda soodustas Vahemerd ümbritsevate maade allumine ühtsele ülemvõimule, samuti Rooma valitsejate salliv suhtumine alistatud rahvaste usundisse (tuli austust avaldada ka rooma jumalatele ja tuua ohvreid keisri altarile). Idamaade jumalad olid inimestele lähedasemad. Eriti levinud oli Egiptuse jumalanna Isise kultus. Ennustamist nimetati Roomas etruski õpetuseks.kuid nagu ka kogu religioon, nii oli ka ennustamine allutatud riigile ja siiklikele huvidele. Sellega tegelesid peamiselt preestrid-augurid
kohustatud tegelema jõudude ümberkorraldamisega. Ungari kaotas ligikaudu 143 000 meest, mistõttu nad said oma relvajõud rindele paisata alles 1944. aastal. Juba pärast Barbarossa nurjumist ei olnud Saksamaal piisavalt ressursse, et minna 1942. aastal sõtta kõigi kolme armeegrupiga, siis Blau ebaõnnestumine tähendas, et 1943. aastal piirdusid sakslaste pealetungioperatsioonid Kurski eendiga. Lisandus tendents, et lääneliitlased läksid 1943. aasta keskel ründama algul vahemerd ja seejärel Loode-Euroopat, mistõttu Saksa jõud idas ei saanud kasutada läänest saabuma pidavaid reserve. Kohe pärast Volga intsidenti püüdis Punaarmee ära kasutada Saksamaa jõudude peataolekut ning võttis ette mitu pealetungi Lõuna-Venemaal ja Ida-Ukrainas. Nende peamine eesmärk oli purustada von Mansteini armeegrupp Süd, mis oli moodustunud armeegruppide A, B ja Don ühendamisel. Peeti maha
Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad), raha vermimine, seadused, kohus, maksud, kaitsemeeskond. Linnaelanikud olid osa III seisusest, vabad inimesed- käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas. 1.a linnas- vaba inimene (sunnismaine talupoeg oli põgenendu linna, suutis end seal elatada, ilma, et teda leitaks). Gildid olid usulised ja poliitilised kaupmeeste ühingud, tsunftid käsitööliste ametiühingud. Idamaadekaubatee läbis Vahemerd. Siiditee: Hiina-Pärsia-Araabia-Lähis- Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas). Vürtsitee: Moluki saared- India ookean-Punane meri-Egiptus (maitseained, narkoained, tee, oopium). Hansakaubandus- Lääne-ja Põhjamere äärsete linnade kaubaliit, u 100 linna. London, Brügge, Köln, Hamburg, Lübeck, Danzig, Visby, Riia, Tallinn, Novgorod. Eestis Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu. Kaubatee idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vill,
tekibsubduktsioonivöönd. See on vöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise või teise ookeanilise maakooreploki alla. Tekib aktiivsete äärtega ookean, mis hakkab teiste pealetungivate laamade survel tasapisi sulguma. Selline on tänane Vaikne ookean (see siiski ei tähenda, et Vaikne ookean tulevikus kaob, sest Vaikne ookean on nn Panthalassa ookeani järeltulija, mis aegajalt väheneb pindalalt, kuid kunagi ei kao). Hääbuva ookeani näidiseks võib pidada Vahemerd. Ookeani sulgudes tekib kahe mandrilise maakoore kokkupõrkepiirile mäestik. Nii on tekkinud näiteks Uuralid, mis moodustusid, kui Baltika laam põrkus Siberi laamaga. Sellega on tsükkel läbi ning moodustunud on taas mandriline maakooreplokk, mis riftistudes uut ringkäiku algab. Kogu protsessiks vajaminev energia tuleb Maa sisemusest. Tegemist on nn endogeense protsessiga. Laamad paneb liikumavahevöö ainese konvektiivne liikumine. Ühe tsükli kestus on mitusada miljonit aastat
Keskaegsetele turniiridele kogunes palju pealtvaatajid. 7) Viikingid ühiskond, retked Viikingiteks nimetatakse Muinas-Skandinaavia meresõitjaid. Nad on tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste ja islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht. Viikingite laevu nimetati drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid ka kaupmehed. Nad rüüstasid Iirimaad, Inglismaad, Põhja-Saksamaad, Prantsusmaad ja Venemaad. Aastal 911 said viikingid enda valdusesse Põhja-Prantsusmaa, mida kutsutakse Normandiaks. Nemad avastasid Islandi saare, Gröönimaa ja Vinlandi. Aastal 1000 jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingid rajasid Vana-Vene riigi. 9. sajandil oli Novgorod Vene üks jõukamaid linnu. Rjurik oli viikingite väepealik. Pärast tema surma sai nende pealikuks Oleg (Helga)
Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on see, et need luksuskaubad tulid kaugelt ja olid enne turgudele jõudmist aastaid teel, kuid võib vaid oletada, kui kaugelt ja kui kaua täpselt need teel olid. Loomulikult mõistatasid antiikfilosoofid milline on maailm nende silmapiiri taga,
sajandi II poolel alustas Türgi pealetungi ka KeskEuroopale, kuid see suruti maha. 18. sajand algas kahe suure sõjaga, mille tulemusena vahetus nii LääneEuroopas kui ka Põhja ja IdaEuroopas ülemvõimu kandja riik. LääneEuroopas toimus 17011713 Hispaania pärilussõda. Selle sõja tulemusena Prantsusmaa asemel liiderriigiks LääneEuroopas tõusis Inglismaa ning Inglismaa sai endale olulise territooriumi, mis võimaldas tal valitseda Vahemerd Gibraltar. Põhja ja IdaEuroopas vahetus juhtriik Põhjasõja tulemusena 17001721. Rootsi asemel sai liiderriigiks Venemaa. Venemaa juhtimisel Rootsivastase koalitsiooni moodustasid Poola, Taani ja Venemaa, sest neile oli vastuvõtmatu Rootsi liigne võim + nad tahtsid saada tagasi alasid, mida Rootsi nendelt röövinud oli. 18. sajandisse jääb ka Preisi kuningriigi teke. See sai alguse väikesest vürstiriigist nimega Brandenburg
tunnused: kujunesid linnriigid, hakati seadusi üles kirjutama, tihenesid välissidemed ja mis kõige olulisem - u 800 eKr võeti kasutusele 24 tähemärgist koosnev kreeka tähestik (alfabeet). Oli koostatud foiniikia tähestiku põhjal. Valmisid tähtsamad kangelaseeposed, millest tähtsamad on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Muude oluliste nähtuste hulgas sai 8.sajandil alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus. Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad neist olid Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Vaatamata linnriikide arvukatele omavahelistele vastuoludele ühendas helleneid - nii nad ennast ise nimetasid - ühine keel, kombed ja usund
Dooria sissetung ja tumedad ajad Dooria hõimude sissetungi ajal XII sajandil eKr mükeene kultuuri keskused hävitati. Tume ajajärk (1100-800 e.Kr) Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike-Aasiasse. Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Kreeka kolonisatsioon Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia Sparta ja Ateena Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga TEINE MAAILMASÕDA Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude ok...
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine · Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg · Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
Hudsoni lahe pindala on 1,23 miljonit km². Geograafilised koordinaadid: 78° - 95° W, 51° - 70° N. 17.2. Kanalid · Panama Panama kanal on kanal Kesk-Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on erinevatel andmetel 7182 km · Suessi Suessi kanal on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km. Kanali Vahemere- poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. · Kieli Kieli kanal on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili võrreldes teekonnaga ümber Jüüti poolsaare. 17.3. Väinad · Taani väinad
Venemaal kaotati see alles 1861. aastal. Kaubateede ümberpaiknemine: Uued kaubateed koondusid Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem ka Amsterdami, jättes tagaplaanile seni domineerinud Vahemereäärsed linnad ning üle Alpide kulgevad kaubateed. Sisekaubanduses muutuvad oluliseks jõed ja kanalid. Louis XIV rajas 40km pikkuse lõunakanali, mis läbi EdelaPrantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi Ookeaniga. Koloniaalkaubandus: Kolooniatest oli import suur, kuid eksport väike. Euroopast eksporditi kaupa Aafrikasse, sealt võeti peale neegerorjad, kes viidi Ameerikasse, 7 kuna seal oli vaja tööjõudu ning siis Ameerikast kaupadega tagasi Euroopasse, nn. kolmnurkkaubandus. Lääne ja IdaIndia kaubakompaniid loodi, et saaks kaubelda Euroopa ja India/Aasia vahel
· Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks · Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette · Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse · Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale surnu hinge asupaik · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses
IndoHiinas , mis on pika ja verise koloniaalsõja tagajärg, millega sisuliselt murtakse prantslaste unistus sellest , et nad saavad jätkata koloniaalimpeeriumiga ja omavad maailmamastaabis sõnaõigust. See on suureks löögiks pr konserv pol jõududele , kes on pr suuruse ideestiku jätkuvalt toetanud. Pr koloniaalimpeeriumi lagunemine, mida aktiivselt toetab ka USA , 1960 enamusele pr kolooniatest antakse iseseisvus. Kõige pingelisem olukord Alzeeria , mida peetakse teiselpool vahemerd asuvaks prantsusmaaks. Seal algab laiaulatuslik ja verine sõjategevus. Sellises olukorras ei pea IV vabariigi võimupol süs vastu , üks umbusaldusavaldus järgneb teisele, konserv parteid pööravad pilgu uue ja varasemast pol puutumatuks jäänud liidri otsingute suunas , kelleks on kindral De Gaulle , kes oli pol eksiilis, mistõttu võib öelda , et sõlmitakse pol kokkulepe , mille tulemuseks on uue konstitutsiooni väljatöötamine pr jaoks. Uus Ps võetakse
Eri omadustega veemassid – seal on frondid – seal bioloogiline aktiivsus suurem (vete segunemine biogeenide üleskerge fütoplanktoni aktiivne tegutsemine). Frondid võivad olla permanentsed (Antarktiline divergents), kuid võivad olla ka efemeersed –mõne meetrise ulatusega. Äikesevihm veesegunemine. Avamere ja rannikumere kontrastid *Rannikukeskkondade seotus maismaa ja merepõhjaga Assuani pais – rammusad setted on seal kinni, rikastas enne ka Vahemerd, nüüd sardiine sealt enam püüda ei saa. Elbe ja Reini jõed kannavad tohutult heitvett – mereproduktsioon on mitmekordistunud rannikumeri eutrofeerub. *Toitainete dünaamika ranniku ökosüsteemis Limiteeriv faktor on magevees P ja merevees N v.a. Läänemeres!!!! 1 Erosioon, kõdunemine, antropogeenne eutrofikatsioon, osooni langemine. Eutrofikatsioon
Mitmed Augustuse järglased valitsesid oma lähikondsete ja Rooma ülikkonna suhtes ülekohtuselt ja teenisid julma valitseja kuulsuse. Kuid see ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Jätkus ka Rooma riigi väline laienemine. I sajandi keskel vallutati enamus Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal (98 – 117) saavutas Rooma impeerium oma välise võimsuse tipu: vallutati Daakia (tänapäeva Rumeenia) ja Mesopotaamia. Rooma ülemvõim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõgesid, hõlmates seega lisaks Vahemeremaadele ka tänapäeva Belgiat, Prantsusmaad, Sveitsi, Austriat, Serbiat ja Bulgaariat. Kogu sellel tohutul maa-alal kehtis Rooma riigi poolt tagatud rahu ja julgeolek – nn. Rooma rahu (pax Romana). II sajandi lõpul ja III alguses hakkas olukord Rooma riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja siseriigis puhkes kodusõdu. Riigikord
Kärestikest lõuna poole jääv ala kandis vana-ajal Nuubia nime. Erinevalt avarast ja vanal ajal ka soisest Deltast kulgeb Ülem-Egiptus kaunis kitsa (keskmiselt 20 km laiuse) jõeoruna kahel pool kõrguvate järskude kaljuseinte vahel. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad. Peamine ühendustee on Egiptuses alati olnud Niiluse jõgi. Seda mööda peeti sidet ka lõunapoolse Nuubiaga. Aasiasse pääses mööda Vahemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Niimoodi kõrbetest piiratuna oli Egiptus kogu vana-aja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niilusele ja tema korrapärastele üleujutustele. Neid põhjustavad regulaarsed vihmaperioodid ja lume sulamine Niiluse ülemjooksu alal. Sealt alguse saav tulvavesi jõuab Egiptusess iga aasta juulis ja augustis. Nii algas (tänapäeval hoiab 1970 a
NAPOLEON (1769-1821) Sündis Korsikal paljulapselises perekonnas. Õppis pr keele ära hiljem. Kui pariisis puhkes revolutsioon, oli ta juba jõudnud pariisi. 1784. a oli ta läinud pariisi kõrgemasse sõjakooli. Ta saadeti revolutsiooni ajal Itaaliasse. 1796-1797 saavutas suuri võite Austria üle. 1797 Campoformio rahu Austriaga, mis lõpetas kogu prm vastu moodustunud koalitsiooni sõjad. Soovis vallutada Aasiat. 1798-1799 Asus 400 laevaga vahemerd ületama. Inglismaa saatis admiral Nelsoni vahemerele, takistamaks Napoleoni retke Egiptusesse. Napoleon juhtis oma laevad Nelsonist mööda, jõudis Egiptusesse, kus lõi puruks egiptlaste väed. Suudeti vallutada Gaza ja Jaffa. Osmani impeerium kuulutas Prm- le sõja. Venemaa tungis põhja-itaaliasse, mis pani surve alla prm väed. Napoleon oli sunnitud tagasi pöörduma ta jättis oma armee egiptusesse. Rahvas võttis teda juubeldades vastu. Napoleon kindlustas veelgi oma võimu
maksuvabastuste, tollide ning sisse- ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Kuningas Louis XIV rahandusjuhi Jean-Baptiste Colbert’i ajal ehitatud kahesaja neljakümne kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi Edela- Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Füsiokraatide majandusõpetus. tagada üksikisikute vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatud. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu,
raua kasutuselevõtt rauaaeg Tsivilisatiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr uuteks keskusteks linnad; aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht; linnriigid; seaduste üleskirjutamine; tihedad välissidemed, eriti Idamaadega, foiniiklased; käsitöölised omandasid idast võtteid, matkisid stiili; kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, kangelaslugude kirjapanek, kangelaseeposed Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia"; 8.saj. kolonisatsioon, hõlmas Vahemerd ja Musta merd kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf. ja Musta mere rannikule vajadus metalli, eriti raua järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust, vajadus luua väärtusmõõt, Väike-Aasia lüüdlaste kombel hakati 7.saj. lõpus eKr müntima hõberaha; üksteisest sõltumatud linnriigid Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
