saamisks põletati loomasõnnikut, puidu ja õlgi. Industriaalajastul hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid, mis jahvatas seal kohapeal vilja või pumpas vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu järgi. Kuna sellest oli puudus, võeti kasutusele kivisüsi. Sütt veeti mere-ja raudteid mööda, kuid tulusam oli rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe diktatuur kestis 19. sajandi lõpuni kui võeti kasutusele elekter, võimaldades energiat transportide ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil energiat tootma. Leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiire kasvuni ning suure naftavajaduseni. Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter TERVIS JA LIIKUMINE Referaat Juhendaja: Reet Parind Pärnu 2011 Sissejuhatus Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid.
Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda sai alguse 28. juulil 1914 ning lõppes 1918. aasta 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed uskusid, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune pikaajalisteks ega laastavateks. Esimese maailmasõja ajendiks oli 28. juunil 1914 korraldatud atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Nii troonipärija, kui ka ...
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja sõbralikud,aga mõnikord mõtlesin,et kas see on siiski ikkagi see,mida mina tahan.Ma olen võõras olukorras suhteliselt passiivne tüüp,mul on ennast raske kohe teistele avada eriti ,kui neid on palju ja mina olen üksi.See,et ma mõnikord suhtlusest osa ei võtta ei tähenda veel,et ma ei oleks aktiivne ega ei avaks päevas kordagi suud.Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundid...
ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Liikumise kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur vahemaa läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda. Sellepärast on kiirus mehhaanikas vektoriaalne suurus, mis on iseloomustatav kolme koordinaadiga. Sirgjoonelise liikumise puhul võib piirduda ühe koordinaadiga, nagu tegemist oleks skalaariga. Et liikumise kiirus üldjuhul muutub, siis iseloomustatakse seda kas keskmise kiiruse või hetkkiiruse kaudu.
paberina, vahe seisneb ainult selles, et valgushulk on erinev, kuid see ei pane meid arvama, et tegemist on mingisuguse teise objektiga. Siiski võib teatud tingimustes tekkida moondunud taju ehk illusioon: objektid paistavad teistsugustena, kuid mitte sellisena nagu nad reaalselt on. Illusioone on erinevaid liike, eristatakse nägemis-, kuulmis- ja kompimisillusioone. Taju moonutuste tekkepõhjused võivad olla füsioloogilised (joonte pikkus ja suund, kujundite suurus, vahemaa hindamine); füsioloogilised (nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid) ja samuti psühholoogilised (haiguslikud meelepetted, tajuelamused, hallutsinatsioonid). Ökoloogiline lähenemine tajule väidab, et tajus on esindatud keskkonna erinevad võimalused, mida keskkonnas asuvad erinevad objektid võimaldavad teha. Taju on häälestatud elementide koosluses esinevatele muutumatutele omadustele, mida õpitakse tajuma aktiivse liikumise, toimimise ja tegevuses keskkonna muutlikkusega
-INFORMEERIB KOHESELT OLUKORRAST - INFORMEERIB ILMASTIKU JA TEE OLUDEST - VAJADUSEL PALUB LISAJÕUDE · AUTODE PAIGUTAMINE - VÕIMALIKULT LÄHEDALE ARVESTADES TURVALIST VAHEMAAD -TEHNIKA PEAB PAIGUTAMA SAMALE TEEPOOLELE NN. "ROOTSI MUDEL" - KUI VÕIMALIK TAGA OHUTU MÖÖDASÕIT TEISTELE AUTODELE - JUHUL, KUI ON VAJADUS SULGEDA LIIKLUS TÄIELIKULT, ARUTA SEDA POLITSEIGA 4. TEGUTSEMINE ÕNNETUSKOHAL · OHUTUSE TAGAMINE - JUHI REAGEERIMISAEG ON CA. 2 SEK - SÕIDUAUTO LÄBITAV VAHEMAA ERINEVATEL KIIRUSTEL: 50 KM/H = 14 M/SEK 80 KM/H = 22 M/SEK 120 KM/H = 33 M/SEK - 120 KM/H LIIKUV AUTO LÄBIB 100M 3 SEKUNDIGA -ESIMENE OHUMÄRK TULEB PAIGUTADA PIISAVALT KAUGELE ÕNNETUSKOHAST (POLITSEIAUTO) · KAS ÕNNETUSES OSALEB OHTLIKUAINEVEOK -MILLISE AINEGA ON TEGEMIST? - ÜRO NUMBER · OHUKLASSID 1 LÕHKEAINE 2 SURVEALL OLEVAD GAASID (VEELDATUD) 3 TULEOHTLIKUD VEDELIKUD 4 KERGESTI SÜTTIVAD TAHKED AINED 5 OKSÜDEERIVAD AINED 6 MÜRGID
As you can imagine, I am quite disappointed. I feel I am entitled to a partial refund in addition to an apology for the inconvenience caused. I look forward to receiving a prompt reply. Yours faithfully, Sally Brown Kallis Härra/Proua Kirjutan teile, et kaevata puhkus korteri üle, mille ma rentisin teilt 15 august. Ma usun, et teie kuulutus oli eksitav väga mitmel viisil. Esiteks, korter polnud mitte mingil moel ruumikas. Toad olid kitsad ja ruumi hoiustamiseks oli väga vähe. Ning vahemaa rannast oli kümme korda suurem kui te väitsite. Edasiseks oli rõdu käepide katki. See oli päris ohtlik ja oleks võinud põhjustada õnnetuse. Lisaks oli vaade sellelt koledale autoparklale kontrastiks teie reklaamitud kaunile vaatele. Ning viimaks, köök oli halvasti varustatud ning paljud elementaarsed esemed puudusid, näiteks taldrikud ja kastrulid. Selle tagajärjeks tundsin ma et ei suuda jääda kauemaks ja naasin koju peale kolme päeva.
Zenoni paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peamurdmist paljudel filosoofidel Aristotelesest kuni Bertrand Russelini · Achilleus ja kilpkonn. Kaks jooksjat Achilleus ja kilkonn võistlevad. Esimene on kõige väledam kreeklane, teine aga kõige aeglasem loomadest. Achilleus annab kilpkonnale kümnemeetrise edumaa. Vaatamata oma väledusele ei saa Achilleus enam kilpkonna kätte. Kui ta on jooksnud nende vahel oleva vahemaa, siis pole kilpkonn enam oma kohal, vaid on ka edasi läinud. Jookseb Achilleus selle vahemaa, on kilpkonn uuesti edasi liikunud jne kuni lõpmatuseni. Kuigi kaugus väheneb kogu aeg, ei kao see siiski kunagi täielikult. Nii ei saagi Achilleus mitte kunagi kilpkonnale järele jõuda. · Dihhotoomia. Liikumist ei saa olla, kuna teatava maa mahakäimisel mingi keha peab liikuma algul poole sellest teest, siis poole ülejäänust, edasi poole ülejäägist jne kuni lõpmatuseni
viimasega risti) ja teha kindlaks, millise osa tervest langejoone pikkusest moodustab punkti kaugus ühest horisontaalist. Hinnata võib nii silma järgi kui mõõta joonlauaga. Saadud tulemus tuleb korrutada horisontaalide lõikevahega ja sõltuvalt punkti asukohast horisontaali suhtes, millest kaugus mõõdeti, ning langekriipsu suunast liita vastava horisontaali kõrgusega või sellest lahutada. SIRGJOONELINE KAUGUS Sirgjooneline kaugus on lühim vahemaa kahe punkti vahel kaardil või maastikul. See on nn kaugus linnulennult. Kaardilt on sirgjoonelist kaugust kerge mõõta, kuid see ei arvesta maapinna tõusude ja langustega. SIRGJOONELISE KAUGUSE HINDAMINE Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
halvad. Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet. Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust. Psühholoogide sõnul otsivad naised meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele otsa (Anne 1/ 2000, lk 64 65). Meeste ja naiste pilgukasutusele on järgmine seletus meeste jaoks on tähtsal kohal loogiline mõtlemine ning seetõttu on tähtsaim sõnadega väljendatav mõte. Naised aga oskavad hinnata
laine kõrgusega vee sügavusega H Laine elementided lainehari (crest) maksimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast, laine nõgu (trough) minimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast. Laine kõrgus (wave height) on laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (NB! See ei ole amplituud!) Laine amplituud (amplitude) iseloomustab veepinna nihkumist tasakaaluasendi suhtes. Laine pikkus L (wave lenght) on vahemaa kahe järjestikuse laineharja vahel. Laine periood T (period) on ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra Laine sagedus 1/T (frequency) on perioodi pöördväärtus või mingit punkti läbivate laineharjade arv ajaühikus. Sageli kasutatakse ring- või nurksagedust = 2/T. Laine kalle (steepness) o = laine kõrgus/laine pikkus. Laine levimiskiirus c = L/T on vahemaa, mida lainehari läbib ühe sekundiga oma
valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu [2]. Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga, mis võimaldab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. [2] Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm). [2] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja
rahu. Peab panema oma emotsioone kõrvale, ja võta rahulik, objektiivne lähenemine. Kuulates agressiivset kliendi, proovida leida lahendus ja siin olulist rolli mängib verbaalne käitumine Verbaalne suhtlemine agressiivse kliendiga: - Võta rahulik , objektiivne lähenemine; - Sobiv vestlusõhkkond, piisav privaatsus ( kuid mitte isoleeritud ruum); - Ei tohi vaadata kliendile otse silma, see võib teda ärritada, peab fokuseerima otsmikule; - Piisav vahemaa kliendiga ( ohutu vahemaa 1,5m), ära pööra kliendi poole selga) - Kontrollida kehakeelt (,,avatud olek"); - Paku vett ja näksimist; - Kõne peab olema rahulik ja konkreetne. . Kliendist lähtuvad vestluse juhtimise tehnikad. Peab meeles pidama, et vihane inimene võib vajada aega, et oma tundeid korrastada. Ei tohi passiivselt oodata kuna klient rahuneb, sest agressiivne inimene ei tunnista, et ta on eksinud
BRATISLAVA Koostas: Antty Lillepuu Mõniste Kool 9.Klass SISSEJUHATUS Bratislava on Slovakkia pealinn. Slovakkia all asub Ungari ja lääne pool Austria, Viini on ainult 60 km, kahe pealinna, Viini ja Bratislava, vahemaa on lühim maailmas. Bratislavas on suved soojad ja vihmased, talved külmad, pilves ja niisked. Rahvaarv Bratislavas on 451 616.Keeleks on Slovakkia. Bratislava telefonikood on +02...Sealne kellaaeg on meist ühe tunni võrra taga. Bratislava vapp: Slovakkia lipp: Slovakkia vapp: Slovakkia asukoht: BRATISLAVA LOODUS Loodus Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on
Kordamisküsimused: Mõtlemine 1. Milliseid representatsioone kasutate, kirjeldades filmi vaalade elust? 2. Milliseid mõtlemise elemente kasutatakse ulmejuttude lugemisel? 3. Miks esineb laste hulgas eideetilist kujutlemist (fotograafilist mälu) rohkem kui täiskasvanutel? Laps kasutab vähem mõisteid, ei lähe mõttesse nii sügavuti sisse kui täiskasvanud- fotograafiline mälu on u 5% lastest, täiskasvanutel on see alla 5%. 4. Kumb linn asub Pärnust kaugemal kas Jõhvi või Petseri? Mida teete siis, kui konkreetne kilomeetrite arv ei meenu milliseid vaimseid operatsioone sooritaksite? Mentaalse kaardi/kujundi loomine ajus ja selle põhjal otsustamine. Ka isiklik kogemus. Enam-vähem samal kaugusel, üks oli 6 km kaugemal. 5. Millistele mäluliikidele on juurdepääs olemas ja millistele mitte kui ma suudan meenutada seda, kuidas õppisin tunnetuspsühholoogia eksamiks, ent ei suuda meenutada seda, kuidas erinevaid mälukategooriai...
Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi: 1. algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem) 2. esialgne baasettevalmistus 7-10 a. 3. spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a. 4. individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a. 5. tulemuste säilitamine 17- 19 a. Kiirus ja jõud (kiiruslik jõud) Iluvõimlejatel ei ole vaja otsest jõudu (midagi tõsta või vedada) ning ei ole vaja ka otsest kiirust (mingi vahemaa võimalikult kiiresti läbida). Kiiruslik jõud tähendab iluvõimlemises seda, et harjutus tuleb sooritada võimalikult kiiresti. Harjutuse kiireks sooritamiseks on vaja pinges lihaseid. Kiiruse all mõeldakse puhtalt harjutuse kiiret sooritamist. Painduvus Painduvus on üheks olulisemaks võimeks iluvõimlejatel- määrab liigutuste liikuvuse ulatuse. Hea painduvus eeldab lihaste ja sidemete suurt elastsust, s.o. nende venivust ja kiiret kokkutõmbumist. Painduvus sõltub:
nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Sveits). Slaalom Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava. Väravaid on meestel 55-75 ja naistel 45-65 ja need ei saa olla teineteisest lähemal kui 75 cm ning kahe värava vahemaa ei saa olla üle 13 meetri.Väravakepid valmistatakse plastmassist ja need on kinnitatud nii, et need painduvad, kui sportlane neist lähedalt möödub.Slaalomivõistlus kestab 50-60 sekundit ja võistlustel on kaks laskumist ning mõlema laskumise liitmise tulemusel selgub võitja.Slaalomsuusad on 155-165 cm pikkused. Suurslaalom Suurslaalom on veidi slaalomist kiirem mäesuusatamise ala. Meeste raja kõrguste vahe peab
See on üks paljudest erinevatest võimalikest viisidest kirjeldada reaalsust. Lotman jagas märgid: tingmärgid nende sisu ja vormi vahel puudub loomupärane seos; kujund- ehk ikoonimärkideks neil on loomupärane tähendus. Märk ise ei tekita Lotmani järgi tähendust, viimane kujuneb ühiskonnas ja kultuuris. Kommunikatsioon kui rituaal James Carey: uudised kui kultuurifenomen. 19 sajandiks kõigis maades 2 käsitust: komm kui transmissioon(signaalide / sõnumite saatmine mingi vahemaa taha ja kontroll.) ja kui rituaal(ei ole esikohal sõnumite levitamine ruumis, vaid püha rituaal, tseremoonia (riitus, kombetalitus), mis toob inimesi kokku ning loob üksmeelt ja vendlust) Transmissi Rituaalimudel oonimudel Põhiline metafoor transportimine rituaal Osalejate rollid saatja ja vastuvõtja osaleja Tegevus saatmine ja osalemine vastuvõtmine
pidama end pärisnaise vääriliseks. 195) Kui poeg lööb oma isa, raiutakse tal käed otsast. 1 Jääb selgusetuks, kas "süüdistamise" all on mõeldud deklareerimist kohtukojas või niisama kumu tekitamist, tõenäoliselt oli siiski vajalik kohtuniku või kohtukoja sekkumine asjasse 2 Kahtlusalune tõestas oma süütust, kui ta läbis teatud vahemaa ja ujus voolust välja 196) Kui keegi rikub vabainimese silma, rikutakse ka tema silm. 197) Kui keegi murrab kondi vabainimesel, murtakse ka tema kont. 200) kui keegi lööb hamba sisse omasugusel, lüüakse ka tema hammas sisse. 218) Kui arst teeb kellelegi raske lõikuse pronksnoaga ja surmab selle inimese, või, lõigates kellegi silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 229) Kui ehitusmeister, ehitades kellelegi maja, teeb oma töö hooletult, nii et maja kokku
mõndagi. USA-s on tegelenud tervisejooksu probleemidega K.Cooper. Cooper näeb kõigile ette alustada 12-minutlise katsega, et teha enne harjutamisele asumist kindlaks oma organismi seisnud. Tuleb mõõta, kui pika teelõigu te suudate 12 minuti jooksul ilma erilise pingutuseta läbida. Cooper soovitab, et kui suudate, sörkige kõik 12 minutit. Kui hakkate hingeldama, käige vahepeal kuni suudate jälle sörkida. Läbitud vahemaa Organismi seisund Vähem kui 1600 m l väga nõrk 1600-2000 m l! nõrk 2000-2400 m III rahuldav 2400-2800 m IV hea üle 2800 m V eeskujulik Tabel läbitud vahemaade kohta: Cooperi poolt esitatud kavad on lihtsad ja annavad võimaluse igale tervisejooksjale sobiva harjutusmooduse leidmiseks. Cooperi süsteemi tugevamaks küljeks on ka see, et eeltoodud plaanid on tehtud suure arvu tervisejooksjate kogemuste alusel, mis lubab teha konkreetseid
Arvestustest 4 Üks õige: 1. Monopolistlik konkurents tähendab: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut ANSWER: C 2. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda: suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel suuremad on MKF-i püsikulud mitteelastsem on MKF-i toodangu nõudlus elastsem on MKF-i toodangu nõudlus ANSWER: D 3. Monopolistlikule konkurentsile ei ole iseloomulik: Hinnaväline konkurents Suhteliselt suur arv firmased Diferentseeritud toodang Tootmine minimaalse keskmise kogukuluga pikal perioodil 4
atmosfääri, kus neist tekivadki „langevad tähed“. 11. Mis on meteoriit, millised on meteoriitide põhiliigid? - Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks, kivimeteoriitideks ja segameteoriitideks. 12.Arvuta, mitme kilomeetri kaugusel asub meile lähim täht (Päike väljaarvatud), kui ta asub meist 4,3 valgusaasta kaugusel? - Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km. Ehk siis meile lähim täht 4,3 valgusaasta kaugusel asub 4,0681141032 × 1013 km kaugusel.
Ka on näiteks arstiabile raskendatud ligipääs kuna maakohtades ei pruugi alati läheduses arsti leiduda ja jällegi tuleb pöörduda lähima linna poole. Eriti raske on pensionäridel kellel puuduvad tihtipeale transpordi vahendid või nende juhtimiseks vajalikud load. Nemad peavad samuti minema tihtipeale juba mingi terviserikkega lähima ühistranspordini jala. Raskemate juhuste korral on erakorraline arstiabi raskendatud kuna kiirabi peab läbima pika vahemaa enne kui jõuab kannatanuni. Kuigi on ka selliseid süsteeme kus perearst käib perioodiliselt lähemal on see ikka halb kui on mõni kiiret arstiabi vajav juhtum. Linnas elavatel inimestel on jällegi kergem, kuna kool on neile üldjuhul lähedal ja võib olla isegi valikuvõimalusi, et kus alustada oma haridusteed ja kuhu soovil edasi minna. Ja kui juhtub mingi ootamatu terviserike või õnnetus on arstiabi kiiremini ja kergemini kättesaadav. Linnas on ka
interferentsrõngaste läbimõõdud. Nendeks osakesteks võivad olla näiteks taimede eosed. Meie kasutasime praktikumis klaasplaadile kantud õhukest verekihti (erütrotsüüt). 6.1. Katse skeem Katse tegemiseks on vaja He-Ne gaaslaser, klaasplaat, millele on kantud õhuke verekiht, mattpaberiga kaetud ekraan, digitaalnenihik, joonlaud. 6.2. Katse Panen klaasplaadi gaaslaseri ja ekraani vahele. Mõõdan klaasplaadi ja ekraani vahemaa joonlauaga. Kannan tulemuse tabelisse. Ekraanile tekib kujutis, milles on eristatavad erinevad rõngad. Mõõdan digitaalnihikuga esimese tumeda ja heleda rõnga diameetrid. Muudan ekraani ja klaasplaadi vahemaad ning kordan mõõtmisi. Teen arvutused ning kannan tulemused tabelisse (tabel 1). On teada ka, et =632,8nm. Kaugus Maksim Rõnga Tan Sin Osakeste objekti umi järk diameet diameeter
Tervitusviisid Tervitusviise on mitmeid: peanoogutus, kummardus, teretus, käesurumine ehk kätlemine, kallistamine ja suudlus põsele, käega viipamine, lehvitamine jne. Millist neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mul...
Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks.
(vagunite kaadur) või tigufreeside, koppelevaatorite ja lintkonveieriga varustatud spetsiaalse lossimismasinaga. 12. Tehnoloogilised protsessid tsüklilise tööprotsessiga laadurite tootlikkuse arvutamisel ning laadurite ratsionaalsed liikumisskeemid. Tsüklilise tööprotsessiga laadurite tootlikkuse arvutamisel eristatakse kahte erinevat tehnoloogilist protsessi: a) töötamine materjalide laadimisel transportvahenditesse b) töötamine materjalide ümberpaigutamisel teatud vahemaa taha. Materjali laadimisel transportvahendeisse on väljakujunenud laaduri liikumise kaks ratsionaalseimat skeemi: 1. V-kujuline laaduri skeem 2. Ristsuunas laadimine. Laadimise skeem määrab tootlikkuse arvutamisel laaduri manööverdamiseks kuluva tsükliaja komponendi.
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 j...
lukkude, haakide ja nööpidega. Samuti ei vaja abi jalanõude jalgapanekul. TUALETI Käib iseseisvalt tulatis ega vaja KASUTAMINE abi, saab ise hakkama ka enesepuhastamisega. Punktid: 1 LIIKUMINE Liigub oma toas ringi iseseivalt ilma mehhaaniliste abivahenditeta. Pikema vahemaa Punktid: 1 kõndimiseks kasutab turvalisuse tagamiseks rulaatorit. KONTINENTS Esineb osaline uriinipidamatus, millest tulnevalt kasutab hügieeni sidemeid. Esineb probleeme Punktid: 0 näiteks õigeks ajaks tualetti
(s. o. 96 kraadi F). Farenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32 kraadi F ja vee keemistemperatuur 212 kraadi F, seega vahe on 180 kraadi F. /3/ Gabriel Daniel Farenheit ja tema termomeeter 5 Reaumur´i skaala Prantsuse füüsik ja zooloog René Antoine Ferchault Reaumur valmistas 1730 piiritustermomeetri, milles jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahemaa oli jaotatud 80 võrdseks osaks nn. Reaumur´i kraadiks (tähis °R)./4/ René Antoine Ferchault Reaumur Celsiuse skaala Celsiuse skaala on nime saanud Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse jägi. 1742. aastal võttis ta kasutusele soojuspaisumisel põhineva termomeetri, mille skaala on jaotatud kraadideks ja neid kraade tähistatakse sübmboliga °C.Celsiuse poolt
märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km. Galaktikad Meie galaktika on Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98%tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, läbimõõt: 30 00pc, paksus 2500pc, mass 2*1011 M. Mateeria esineb galaktikas kahel kuujul: ainena(tähtede plasma, gaas, kosmiline
kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikese ekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist 0,33 astronoomilise ühiku kaugusel (AU), Saturn, aga 4,3 AU kaugusel Jupiterist ja Neptuun asub 10,5 AU kaugusel Uraanist. Enamikul planeetidest on oma alamsüsteem: Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik kuud tiirlevad sünkroonis planeediga ehk neil on alati sama poole planeedile pööratud (nagu Kuul).
Rocca al Mare Kool KOSMOLOOGILISED PARADOKSID Referaat Karl Hendrik Bachmann 10. klass Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks ......................................................................................... 2 Gravitatsiooniline paradoks........................................................................................................ 3 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 3 Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 5 ...
ebavõrdsust ja anda igale osavõtjale täiendav šanss edasipääsemiseks. Võistlusest täpsemalt Distantsi pikkus on 2000 m. Rajad on tähistatud 15 cm läbimööduga poidega, millede vahe pikidistantsi on 12,5 m. Poid on erekollast või valget värvi. Starditsooni (100 m) ja finišiala (250 m) poid on punast värvi, samuti on iga 250 m tagant üks poi punast värvi. Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud. Kohtunikud Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad. Kohtunikel järgmised ametikohustused: Starter, starteri abi, stardikohtunik, arbiitrid, finišikohtunikud ja kontrollkomisjon. Arbiitrid on kohtunikud, kes saadavad sõitu, Peale stardikäskluse andmist on arbiiter sisuliselt
Kallaste keskkonnaseisundi analüüs Koostaj a: Kristofer Seppel Juhendaja: Merrit Shanskiy Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.......................................................................4 Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses....................................................6 Looduskaitse........................................................................................................... 7 Kalapüük................................................................................................................. 8 Turism..................................................................................................................... 8 Kokkuvõte............................
1. Sul ei tohi muid jumalaid olla minu palge kõrval. 2. Sina ei tohi mitte Jehoova nime ilmaasjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta karistamata, kes tema nime ilmaasjata suhu võtab. 1 Jääb selgusetuks, kas "süüdistamise" all on mõeldud deklareerimist kohtukojas või niisama kumu tekitamist, tõenäoliselt oli siiski vajalik kohtuniku või kohtukoja sekkumine asjasse 2 Kahtlusalune tõestas oma süütust, kui ta läbis teatud vahemaa ja ujus voolust välja 3. Pühitse hingamispäeva! Kuus päeva tee tööd, aga seitsmendal päeval puhka, pühenda see päev Jumalale. 4. Austa oma isa ja ema, et su käsi hästi käiks ja sa kaua elaksid maa peal! 5. Sa ei tohi tappa! 6. Sa ei tohi abielu rikkuda! 7. Sa ei tohi varastada! 8. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistust! 9. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! 10
VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD NAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES JA SAMAS FAASIS VÕNKUVAD OSAKESED MOODUSTAVAD KERAPINDU. VALGUSE LAINEPIKKUSE ALL MÕISTAME KAUGUST VALGUSLAINE KAHE SAMAS FAASIS OLEVA NAABERPUNKTI VAHEL. LAINEPERIOOD- AEG, MIS KULUB VALGUSENERGIAL ÜHE LAINEPIKKUSE LÄBIMISEKS. LAINE SAGEDUS (F) NÄITAB MITU LAINET MOODUSTUB AJAÜHIKUS (EHK MITU VÕNGET TEEB ELEKTRIVÄLI AJAÜHIKUS). LAINETE LEVIMISKIIRUS NÄITAB KUI PIKA VAHEMAA LÄBIB LAINE ENERGIA AJAÜHIKUS. VALGUSE INTENSIIVSUSE MÄÄRAB AJAÜHIKUS KIIRGUNUD ELEKTRIVÄLJA ENERGIA. KUNA ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS AJAS PERIOODILISELT MUUTUB, KASUTATAKSE VALGUSE INTENSIIVSUSE MÕÕTMISEKS RUUTKESKMIST ELEKTRIVÄLJA TUGEVUST. VALGUSE ÄÄRMISED VÄRVUSED: PUNANE (630-760NM) JA VIOLETNE (380- 420NM), MILLE VAHELE JÄÄVAD KÕIK VIKERKAAREVÄRVID: ORANŽ (630-600), KOLLANE (600-570) , ROHELINE(570-520), HELESININE (520-470) JA SININE (470- 420).
" Kuid ameeriklased ei jäänud käed rüpes istuma - luuramine pidi ju jätkuma! Kaks aastat hiljem valmis samuti Lockheedi tehases uus ja täiustatud luurelennuk - A12, mis purustas U-2 poolt tehtud rekordid nii kiiruse kui ka kõrguse osas, samuti oli see radarile peaaegu nähtamatu. Sellest aretati omakorda välja täiustatud mudel - SR-71 Blackbird, mis lendas külma sõja päevil ka Eesti kohal. SR-71 Blackbird on tänapäevani kõige kiirem, kõige kõrgemal lendav mehitatud lennuk. Vahemaa Los Angelesest Londonisse läbis see vaid 3 tunni ja 47 minutiga, vahemaa oli aga pea 8800 kilomeetrit. SR-71 oli igas mõttes edukas lennuk - aastal 1981 teatas selle looja Kelly Johnson, et Blackbirdi pihta on tulistatud üle 1000 raketi, kuid mitte ükski pole seda tabanud. Mitte ühtegi SR-71'te pole mitte kunagi suudetud alla tulistada. Samuti oli selle pardal olnud kaamera erakordselt kõrge eraldusvõimega - golfipalli oli võimalik
või tule ja suitsu piiramiseks. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatule võib tuletõkkekonstruktsioon olla ka ehitise selline osa, mis on ette nähtud eelkõige suitsu piiramiseks ning tervikuna täidab nõudeid ainult tiheduse (tähis E) osas. Sealjuures eeldatakse, et evakuatsioon ei ole ohustatud ning tuli ei levi ühest tuletõkkesektsioonist teise ettenähtud aja jooksul. (3) Kui tuletõkkekonstruktsioon vastab ainult tiheduse (E) nõudele ja selle pindala on suurem kui 0,1 m2, siis peab vahemaa tuletõkkekonstruktsiooni ja süttivate materjalide või väljumistee vahel olema selline, et soojuskiirguse tihedus ei ületaks 10 kW/m2 . Alla 2 m2 suuruse pindalaga soojuskiirgust läbilaskvate tuletõkkekonstruktsioonide korral peab eelnimetatud vahemaa olema vähemalt 1,5 m. (4) Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjalid ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust. (5) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel keldriruumides on
väike ja mis on suur ja sa saad aru, et vastus sõltub sellest, millega sa midagi võrdled.) Siiani on kombeks mikro- ja makromaailma piirina käsitleda mõõtmeid suurusjärgus 10 astmel miinus 8. Sellest väiksemaid objekte tavamikroskoop enam jälgida ei võimalda. Makromaailmana võib käsitleda seda ruumi osa, mis ulatub kaugemale meie Päikesesüsteemist. Selliste kauguste mõõtmisel kasutatakse astronoomias ühikuna valgusaastaid ja parsekeid. Valgusaasta on vahemaa, millelt valgus tuleb meieni 1 aasta jooksul. Parsek on aga vahemaa, millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1΄΄ (loe üks kaare sekund) all. 1pc=3,26ly≈3·10¹³km Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud? III tund: Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamisel. Loodusteadusliku meetodi olemus. 1. Vaadeldakse nähtusi (kehad kukuvad Maa poole, vikerkaar tekib peale vihma, jõe
Ka väga häbelikud inimesed ei talu silmsidet Vestluse ajal vaatab teisele sagedamini silma see, kes peab oma vestluskaaslast tugevamaks, kogenenumaks ning targemaks. Silmavaatamisega avab ta n. ö. oma aju telepaatiliseks sisenduseks. Samal põhjusel vaatab rääkija harva kuulajale silma: jutustaja ajus toimub sel hetkel intensiivne mõtete arendus- ja järjestamisprotsess ning võõras pilk (seega ka võõrad mõtted) ainult segaksid. Kui vahemaa vestluskaaslaste vahel suureneb, hakkavad nad sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust. Psühholoogide sõnul otsivad naised meestest sagedamini pilkkontakti ning vaatavad palju sagedamini vestluskaaslasele otsa. Kuna erinevate rahvuste kehakeel teistest mõnevõrra erineb, siis sõltub ka inimese pilgu kestvus tema rahvusest. Nii vaatavad jaapanlased vestluse ajal pigem kaela peale kui näkku
ajahetkel KOOS · nii elektrieenergia (elektriväli) kui ka magnetenergia (magnetväli). AGA · iga järgnev väljuv koguseke energiat on EELMISE energiakogusega võrreldes teise väärtusega: see tähendab igas punktis on eelmisega võrreldes kas veidi rohkem või veidi vähem energiat peidus. Teisisõnu: väljatugevus on eri ruumi osades erinev. SAMAS · aegajalt, kindla ajavahemiku ja kindla vahemaa tagant selle energia väärtused KORDUVAD. Lisaks · muutub välja suund ka kindla ajavahemiku ja maa-ala tagant. Kuidas lainet kujutada? Seda suunda, kuhu energia paneks liikuma ,,+" laengu, näitame noolega. Noole pikkus näitab välja tugevust: mida pikem nool, seda rohkem on energiat peidus selles punktis. Punaste täppide suuruse abil püüan väljendada energia hulka selles punktis: mida suurem, seda rohkem energiat selles punktis, seda tugevam on väli selles punktis.
ajahetkel KOOS · nii elektrieenergia (elektriväli) kui ka magnetenergia (magnetväli). AGA · iga järgnev väljuv koguseke energiat on EELMISE energiakogusega võrreldes teise väärtusega: see tähendab igas punktis on eelmisega võrreldes kas veidi rohkem või veidi vähem energiat peidus. Teisisõnu: väljatugevus on eri ruumi osades erinev. SAMAS · aegajalt, kindla ajavahemiku ja kindla vahemaa tagant selle energia väärtused KORDUVAD. Lisaks · muutub välja suund ka kindla ajavahemiku ja maa-ala tagant. Kuidas lainet kujutada? Seda suunda, kuhu energia paneks liikuma ,,+" laengu, näitame noolega. Noole pikkus näitab välja tugevust: mida pikem nool, seda rohkem on energiat peidus selles punktis. Punaste täppide suuruse abil püüan väljendada energia hulka selles punktis: mida suurem, seda rohkem energiat selles punktis, seda tugevam on väli selles punktis.
vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt ks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lpus olevad narmad le munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe laosast lbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mtmetega vrreldes suur vahemaa. Prale judnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaks neist pab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensmid, mille abil ta tungib lbi munaraku vliskihi, et munarakuga hineda. Kigepealt tuleb spermatosoidil lbi tungida munarakku mbritsevast kvast membraanist (lbipaistvast vtmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta mjutama ht ensmiretseptorit munaraku pinnal. See vtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on he seemnerakuga hinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta
Ehkki masinad olid seiskunud, keerles korstna juures veel nõrk suitsusammas, mida tekitas ahjus osaliselt põlemata süsi. Nagu tuulest kantud, muutus kera liikumine kiiremaks. Vahemaa, mis oli jäänud korstnani, kattis ta ühe hetkega. Ja siis, kell 20.22, kõlas tohutu kärgatus, mis paiskas pardalolijad titaanliku jõuga vastu laevapoorti, lõhkus korstna maatasa ning kiskus laevalae küljest kraana lahti, mida kasutati kauba peale- ja mahalaadimisel. Plahvatuse tagajärjel tekkis laeva pardasse 5-meetrine auk, kust hakkas vett sisse voolama. Ent siiski püsis laev veel mõnda aega veepinnal
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puiduosakond Evelin Tuvi Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja : Dimitri Luppa Tartu 2008 Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Opt...
Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. PRANTSUSMAAL : Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Päikesesüsteem Mark Ressar Vana-Võidu 2012 Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Need tekkisid Päikese udukogu kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Päikese ümber tiirleb 8 planeeti, need tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt, enam vähem samatasandilisl orbiidil. Nendest 8 planeedist on neli väiksemad siseplaneetid, mida nimetatakse Maataolisteks planeetideks: Merkuus, Veenus, Maa, Marss. Maataolised planeedid koosnevad põhiliset kivimitest ja metallidest. Teised neli gaasilist hiidplaneeti on võrreldes väiksemate siseplaneetidega oluliselt massiivsemad. Suurimad planeedid, Jupited ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kaks kaugemat planeeti, Uraan ja Nept...
Ka karude oskused on parananenud õppides nippe emakarult või on nad ise õppinud mesitarudest toidulisa hankima. Nüüd kui jõuda asja tuumani, et kuidas siis ikkagi vältida konflikti karuga? Inimene ise saab selles suhtes tegelikult väga palju ära teha. Ei tasu jätta toitu elamute lähedusse ja sageli käidavatesse kohtadesse, eriti just seal, kus elavad karud, sest kui inimene juhtub sattuma peale karule, kes parajasti oma kõhukest täidab ja vahemaa nende kahe vahel on väike, võib karu rünnata, et oma toitu kaitsta. Kui nüüd meenutada minu kohtumist karuga, siis võib öelda, et mul lihtsalt vedas, kuna seisin karust piisavalt kaugel. Samuti võib karu rünnata, kui teda on haavatud või kui inimene satub emakaru ja tema järglasega kokku ning emakaru tunneb oma järglast ohustatuna. See on loomulik instinkt, kaitsta oma kõige kallimat vara ehk oma peret. Seda võib ka inimeste pealt näha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
