Kvantitatiivsed diskreetsed omadused ; Kvantitatiivsed pidevad omadused. 7. Mis on skalaarsed suurused? Too näited! Skalaarsed suurused: Neil on väärtus, kuid puudub suund. nt pikkus, mass rõhk, aeg 8. Mis on vektoriaalsed suurused? Too näited! Vektoriaalsed suurused : Neil on väärtus ning on olemas ka suund nt: jõud, kiirus, kiirendus 9. Millised ruume tead? Too näiteid, erineva mõõtmetega ruumidest! Ühemõõtmeline ruum kahe puu vahemaa, saad mõõta ainult nende vahel olevat maad. Kahemõõtmeline ruum ntks paberist ruut, saad mõõta pikkust ja laiust Kolmemõõtmeline ruum ntks klassiruum, inimene saab mõõta kõrgust laiust ja pikkust. Hüperruum 10. Mida kirjeldab ajavahemik? Ajavahemiku abil saame kirjeldada sündmuste vahele toimumise jäävat aega, aga ka sündmuste kestust. 11. Nimeta aja omadusi ja selgita neid! Aeg on füüsikalne suurus ( saab mõõta, arvuliselt väljendada )
1. Mis on mehhaaniline liikumine ja mida tähendab selle suhtelisus? Mehhaanikas tehakse tööd siis kui mingi jõu mõjul keha liigub mingi vahemaa. Suhtelisus tähendab teiste kehade suhtes asukoha muutmist. 2. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine ja mida tähendab kiirendus? Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne(jääv), kiirenduse puhul on see muutuv. 3. Mis on vaba langemine? Keha vabaks langemiseks nimetatakse keha takistuseta langemist maapinna lähedal. 4. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirus. 5
3. Kollased ja mustad või punased ja valged triibud peavad olema ligikaudu 45° nurga all ning võrdse laiusega. 4. Märgistuse näide: Liikumistee märgistamine 1. Sõidukite liikumisteed ruumides peavad olema märgistatud selgelt nähtavate pidevjoontega, kui see on vajalik töötajate ohutuse tagamiseks. Eelistatud on valged või kollased jooned, arvestades vajaliku kontrastsuse saavutamiseks põranda värvust. 2. Jooned peavad paiknema nii, et oleks tagatud vajalik ohutu vahemaa transpordivahendite ning liikumistee ääres asetsevate objektide ja töötajate vahel. 3. Ettevõtte territooriumil paiknevad alalised liikumisteed peavad tõkkepuude või kõnniteede puudumisel olema märgistatud vastavalt lõigetes 1 ja 2 nõutule. Tutvu määruses olevate ohumärkidega www.kolmlovi.ee või http://www.ohutusmark.ee/tookaitse.htm Ohutusmärgid !
Curved- kaardus deck beam- tekki talla deep draft- suur süvis Deformation- deformatsioon density- tihedus depend on-millestki sõltuma Derrick- last poom design- kujundama determine- otsustama Develop- parendama disadvantage- puudus disaster- katostrof Disc- kettas distance travelled- läbitud vahemaa distrubance- häire Domestic- olme draft- süvis duct- sõukruuvi tüüs Ducted propeller- aktiivne rool edge-serv efficiency- tõusus Endure- vastu pidama engine trial- masina testimine enlarge(ment)- laenemine Ensure- tagama equilibrium- tasakaal equipment- varustus
Samas, mõnes kohas oli teedel koguni kolm- neli rida inimesi, valdavalt kujunes sadade kilomeetrite pikkusele maanteele katkematu inimkett. Tõsi, esines ka üksikuid katkestusi, kuhu liiklusummikute tõttu inimesed ei jõudnudki. Aga nemadki leidsid oma koha selles suures inimketis, tehes vajaduse korral ka teise keti. Mitmel pool oldi üksteisest kuulde- või nägemiskaugusel. Inimketi kogupikkuseks kujunes 620 kilomeetrit ja see on võrdlusena ligikaudu samapalju kui vahemaa näiteks Moskvast Peterburi, Kopenhaagenist Varssavisse, Berliinist Antverpeni, Pariisist Liverpooli, vahemaa Los Angeles ja San Fransoisco vahel jne. 6
esitab autor tundides Aleksandriast itta või läände. Et aja mõõtmine polnud tol ajal kõige täpsem, siis pole midagi imestada, et ida-läänesuunaliste mõõtmiste vead olid väga suured. Kui hinnata antiiksel kaardil jõgede vahelisi kaugusi, püüdes leida kahte veel tuvastamata Turunte ja Chesenose jõge nende kaugussuhete abil, jääb Koiva jõgi sellest arvestusest kohe välja. Nimelt vahemaa Väinajõe (Ruboni) ja Koiva (ehk oletatava Turunte) suudme vahel on hetkel vaevalt 17 kilomeetrit ja vaevalt ta 1900 aastat tagasi ka suurem oli. Ka Salatsi jõgi on Väinajõele liiga lähedal ja kõigele lisaks veel liiga väike, et tähelepanuväärse objektina mõne tuhande kilomeetri kaugusel Aleksandrias muljet avaldada. Ptolemaiose kaardilt võib välja lugeda, et suhteline vahemaa Visla ja Neemeni ning Neemeni ja Väinajõe vahel on peaaegu võrdsed.
• Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. • Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. • Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. • Füüsikalised suurused: laine pikkus - vahemaa kahe laineharja vahel. • laine kõrgus - laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (see ei ole amplituud). • periood - ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra. • laine kiirus = laine pikkus / periood MERELAINETE LIIGID • Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete
Roman Britain 1.Ülesanne 1.Roman empire exited,more then 400 years ago. 2.Colchester was the capital of Britannia for some time,soon London or Londinium became the capital 3. Romans speaked Latin. 4. Roman rules Britannia. 5. Julius Ceasar ,Hadrian 6. Romans rules Britain before the Vikings. 2.Ülesanne a–2 b–5 c- 1 d-3 e–4 3.Ülesanne 1–d 2–g 3- i 4–h 5–j 6–a 7–b 8–f 4.Ülesanne 55- Julius Ceasar first came to Britain in the year 55 BC (before Christ ). 400- Britannia became a part of the Roman Empire for more than 400 years. 20- About 20 large towns grew araund the camps of the Roman army. 2,000,000 – The whole population of Roman Britain was about 2 million. 2000 – There were abaut 2000 villas on the south of Britannia . 12 000 – Romans built abaut 12000 kilometers of road which were wide and straight . 410 – ...
suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedrud, mis pingestuvad. Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja katavad vahemaa, mis muidu oleks läbitud paljude aastatega, kõigest mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul
· Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid · Jne... Sürrealism üritas avardada inimese: · Tõelisusepilti · Inimlikku kogemuspiiri, suundudes: · alateadvusse, · tunnete maailma, · aistingute maailma. Sürrealismi eesmärk · oli luua nn automatistlikku kunsti · See pidi tulenema vahetult alateadvusest, mida ei tohtinud mõjutada: · mõistlikud, · moraalsed ega · eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks. · Kuulus oli nende nn JULMUSE TEATER, kus kõik lavaltoimunu ei olnud mitte mängitud, vaid toimus päriselt (surm jne). 3 etappi sürrealismi arengus: · 19191932 automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930. aastad sihilik juhus ja must huumor. · 19401960. aastad uut laadi müütiline loomine. Sõnamäng. · Sürrealism ei leidnud 19201930ndail erilist
Maal juhtub sinuga õnnetus siis pole seda arsti või kiirabi kuskilt nii kiiresti võtta kui ikka väga pahad lood on. Linna miinuseks oleks veel rohke saastatuse tase, kuid sellega peaks tegelema linnavalitsus ja keskkonnainspektsioon, rajagu rohkem parke, ehitagu vähem igasuguseid ärihooneid, istutagu teede äärde rohkem puid, teeme linna rohelisemaks. Ise olen elanud väga pikka aega Tallinnast väljas ning tahaksin rohkem linnas elada, sest väga tüütuks on muutunud see vahemaa. Samamoodi on mul linnas palju sõbrannasid ja tuttavaid, keda igapäev ei näe, kuna elan linnast väljas.Tegelikult vajab inimene väga vähe, et toime tulla, aga milleks meile mugavused, kui me neid ei kasuta? Linnaelu ja -melu oleks minu jaoks ikkagi see õige, vähemalt niikaua, kui vanadus kallale ei kipu või ära väsima ei hakka.
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus o...
7. Milliste retseptorite abil toimub värvide nägemine hämaras/pimedas? ● Kepikeste abil. - Kanapimedus - kui hämaras hästi ei näe. 8. Mis on nägemisteravus? ● Nägemisteravus e VIISUS ● silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. - E paksusel kõik vahed ühesuurused. Kui väikesed punktid ja nende vahe on mulle veel nähtav. Kaks punkti nende vähima vahemaa puhul - mis on veel nähtav. 9. Mis on silma adaptsioon? Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. 10. Mis on silma akommodatsioon? Silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. 11. Lühinägevus: MÜOOPIA ● Nimi ütleb - lähedale näeb hästi. ● Peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees. ● Kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud. ● Vagluskiirte murudmine toimub tugevamalt. ● - klaasid 12
teedevõrk) • suur keskkonnasaastaja • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta • saab teostada kiirelt spetsiaalseid veoseid (külmutus, õhkkonditsioneer jne) • vedu saab teostada sobival ajal • kiire veovõimalus kergetele ja kiiresti riknevatele toodetele lühikese vahemaa taha Raudteetranspordi eelised ja puudused reisijateveol puudused • mugavus – reisija saab lugeda, pikutada, kui • raudtee enda ehitamine on kallis vaja tööd teha • raudteevõrk ei saa olla väga tihe, igale poole • ühendab üht linnasüdant teisega pole võimalik ehitada
· kolmesaja tuhande meheline · saja neljane · neljasaja viiekümne tuhandene · kuue ja poole miljoniline · · Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad KOKKU ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes): · kuni kahekilone raskus, · ligemale viiemeetrine vahemaa, · umbes kaheksatunnine ajavahe · · MÄÄRSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE · · määrsõna + muu sõnaliik = LAHKU · ammu möödunud · kas või · üsna tugev · liiga vähe · väga ilus · veel kord · · määrsõna muutumatu sõna, mis esineb lauses määrusena. · · valik määrsõnu: · koht: alla, üles, kõrgel
Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suhteid ja vahendada kultuuripärandit. Massimeedia on olemuselt korraldatud süsteem , mis on ühepoolse kommunikatsiooniga ja vahendamine toimub kanali kaudu. Massimeedia on avalik ja avatud süsteem , mis on otsese tagasisideta. Massimeedias tekib ka barjääre teave tajumisel. Esineb füüsiline vahemaa kaugus , sotsiaalselt erinevad sotsiaalsed grupid , teabest arusaamine ja meeldivama valik. Massikommunikatsioonivahendid ei võistle omavahel , sest neid on tavaliselt mitu. Televisioonisaated ühtlustuvad. Massikommunikatsioonivahendite eelistused olenevad mitmest tegurist , millest isiklik mõjutamine on kõige mõjusam. Massikommunikatsioonivahendi info on valikuliselt vastuvõetav , aga seda infot proovitakse veenmise abil mõjutada.
Nii muistsed kreeklased kui ka roomlased kasutasid teadete edastamiseks linde. Esimesed tuviposti kasutanud inimesed olid tõenäoliselt 12. sajandi egiptlased, kes edastasid sõjas käsklusi. Lõuna-Ameerika indiaanlased inkad rajasid oma riigi eri osade ühendamiseks laiaulatusliku teedevõrgustiku. Sellel oli kaks peateed: 400 kilomeetri pikkune rannikutee ja Kuninglik tee, mis oli 5200 kilomeetrit pikk. Riiklikud jooksjad – chasquis'ed – ootasid teel kolmekilomeetrise vahemaa tagant. Nad vahetasid ja edastasid nii õukonnast lähtunud kui ka sinna jõudma pidanud teateid ja pakke. Euroopas toimus 15. sajandil side ajaloo tähtsamaid läbimurdeid – leiutati trükkimine. Enne 15. sajandit kirjutati Euroopas kõik kirjad ja raamatud käsitsi. Trükikunsti leiutamisega sai raamatuid ja sõnumilehti toota palju suuremas koguses ja odavamalt ning toodang jõudis palju enamatele inimestele. 14. sajandil lõid Euroopa kaupmehed oma kulleriposti
TÄHE KIIRGUS Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. DOPLERI EFEKT - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena.
mööda veepinda liikuma; 3) sportlane sikutab tõstekangi maast lahti; 4) udusulg hõljub õhus kaua enne kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga töötamisel, võib tekkida peopessa vill; 8) kui soovid kummipaadist kaldale hüpata, siis võib juhtuda nii, et kukud vette. Olgugi, paadi ja kaldavaheline vahemaa on väike. Vastastikmõjusid on neli: 1) gravitatsioon – mõjutab kõiki kehi. Seega tema mõju ulatus (vahemaa) on väga suur, kuid selle tugevus on teiste vastastikmõjudega võrreldes väike. 2) elektromagnetiline vastastikmõju – mõjutab kõiki osakesi, millel on elektrilaeng. Tema mõju suurus ehk ulatus on kaugele ning selle tugevus on gravitatsioonist suurem. 3) nõrk vastastikmõju – mõjutab kõiki elementaarosakesi
(1:20) 2.1 Isiklik ala Enamikku loomi ümbritseb teatud ruumivöönd, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Nagu teistelgi loomadel on ka inimesel oma keha ümbritev õhuruum, mille suurus sõltub inimeste arvust ja tema elukohas. Seega on ruumivööndi mõõdud tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust eripärast. Inimese sotsiaalne seisud etendab tähtsat osa vahemaa kujunemisel, millest ta peab kini teiste inimestega suhtlemisel. (1:20) 2.2 Ruumivööndid Keskmisest kindlustatud ühiskonnatasemel inimese isikliku ruumivööndi mõõdud on ühesugused, sõltumata sellest kus maal ta elab. Kokku eraldatakse nelja ruumivööndit. Intiimne vöönd (15-46cm) Kõigist vöönditest on see tähtsaim, sest just seda kaitseb inimene nii nagu oleks see tema isiklik omand
läikiv kui sifoon. Soti ruut /Tartan/ Ruudu muster Enamasti Soti kiltide moodustub korduvatest valmistamisel, aga triipudest, mis läbivad tänapäeval väga üksteist nii laialdaselt horisontaalselt, kui ka moetööstuses kasutatav vertikaalselt, korduvad muster setid, teatud vahemaa tagant moodustub korduv muster Gabardiin /Gabardine/ Kõva, tihedalt, Ülikondade, mantlite, spetsiaalse koega pükste, vormiriiete kootud, valmistatud valmistamisel, samuti villast või polüestri ja interjööris villa segust, triibuline 2
Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Üldnõuded (1) Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. (2) Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski. (3) Kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale. 3. Tööandja kohustused (1) Tööandja peab raskuste teisaldamisega seotud töötamiskohad kujundama ja kohandama nii, et muuta need töötajale võimalikult ohutuks. Selleks ta peab: 1) hindama riski töötaja tervisele, arvestades §-s 5 loetletud ohutegureid; 2) riski esinemisel rakendama abinõud selle vältimiseks või vähendamiseks. (2) Abinõude valikul ja rakenda...
Päikesesüsteem. Päikesevarjutus toimub noorkuu ajal, kuuvarjutus täiskuu ajal. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Maa atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioon . Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt maalt. AÜ pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Valgusaasta vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta =0,307 parsekit =63240 AÜ. Gravitatsioon jõud, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike, 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdseid pindalaid. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate
2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaardil Topograafilised leppemärgid 1. Joonleppemärgid 2. Pindleppemärgid 3. Mõõtkavatud leppemärgid Teed ja rajad Elektriliinid ja raudteed Piirid ja piirjooned Nimetage näidatud leppemärk Värvid Mõõtkavatud leppemärgid Selgitavad kirjed
Tugevalt rüüstav tornaado84-95 m/sek., 187-212 mph Sõrestikseintega majad täielikult purustatud; mõned kivi- või telliskivi majade seinad on maha lükatud või kokku varisenud; metallraamiga laohoone tüüpi ehitised võivad veidike kummi minna. Liiklusvahendid on ümber lükatud. Märgatav mõnede seisvate puude koorimine lendavate rusude poolt. Raskelt rüüstav tornaado 96-107 m/sek., 213-240 mph Sõrestikraamiga majad ja nende sisu on laiali paisatud suure vahemaa peale; enamus teistel kivi ja telliskivi majadel on parandamatud kahjustused. Metallraamistikuga ehitised on kummis, autod lennutatud suure kauguse taha. Intensiivselt rüüstav tornaado, 108-120 m/sek., 241-269 mph Paljud metallraamistikuga majad on tugevalt vigastatud; liiklusvahendid (autod, rongid) on teelt ära pühitud. Iga seisva puutüve täielik koorumine. Super tornaado121-134 m/sek. või rohkem270-299 mph või rohkem
b) erinevate liikide vahel toit, elupaik, pesa rajamise koht, kui nad on üksteisele toiduks. 5. Nimeta töös esitatud kalaliigi kohastumusi (nt. kuju, värvuse iseärasused jne.) Selgita ühe näite abil kohastumuse suhtelisust. * uimed * lõpused * saba * varjevärvus 6. Selgita liigiteket töös antud teksti ja joonise põhjal (erinevad liigitekke teed)- nt. joonised õp.lk.164, 165 Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki. Kui loomapopulatsioon rändab uutele aladele ning neil tekkivad uute tingimustega sobivamad omadused, suudavad nad uutes tingimustes ellu jääda. Aja jooksul muutused kinnistuvad ning tekib ristumisbarjäär lähtepopulatsioon isendiga
ARVUTIVÕRGUD Mõisted: · Node seade millel on võrgumoodul/-id · Segment liinilõik · Telekommunatsioon (Telecom) side üle vahemaa · Andmekommunatsioon (Datacom) andmete vahetamine seadmete vahel · Meediakanal füüsiline keskkond mille kaudu side pidamine/ andmete saatmine toimub · Juhtmeta ei kasutata juhtmeid, kaableid; signal levib vabas keskkonnas o Raadiosignaal elektromagneetilineradiatsioon o Valgus Signaal infrapuna ja laser · Juhtmega o Elektrisignaal metall traat o Valgus valgusimpulss
Kolme hoone eest maksab firma 2,5 miljonit krooni vähem kui linna V hoone neljakordne hind. Leidke kauplusehoonete ostuhinnad. 8. Ristkülikukujulise lillepeenra ümbermõõt on 10 m ja pindala 4,56 m2. Leia lillepeenra laius. 9. Täisnurkse kolmnurga kaatet on pikkuselt võrdne teise kaateti projektsiooniga hüpotenuusil. Leida selle kaateti pikkus, kui hüpotenuusi pikkus on 1 m. 10. Kahe jõesadama vaheline kaugus on 80 km. Aurik läbib selle vahemaa edasi-tagasi 8 tunniga 20 minutiga. Leida auriku kiirus seisvas vee, kui jõe voolu kiirus oli 4 km/h. 11. (21.05.2001 I ülesanne 8) Linnadest A ja B väljusid üheaegselt ühtlase kiirusega teineteisele vastu kaks mootorratturit. Kui üks mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi teisel sihtpunktini 20 km. Kui teine mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi esimesel sihtpunktini 50 km. Leidke linnade A ja B vaheline kaugus. 12. (21.05
mõõdetakse päripäeva 0-360°. Magnetiline põhja-lõuna suunda saadakse magnetnõela abil. Nurka nende kahe suuna vahel nimetatakse magnetiliseks deklinatsiooniks ehk magnetnõela käändeks. Kui magnetnõel kaldub geograafilise meridiaani suunast idapoole, siis loetakse deklinatsiooni positiivseks, kui läänepoole, siis negatiivseks. Tartu ümbruses on deklinatsioon ~+7°, Lääne- Euroopas -5°…-10°. Kui magnetiline deklinatsioon muutub suuresti lühikese vahemaa jooksul, on tegemist magnetilise anomaaliaga. (Eestis on tuntuim Jõhvi anomaalia, kus deklinatsioon kõigub ±15° piires). Rumb Geodeetiliste arvutuste juures on otstarbekas kasutada asimuudi asemel rumbi. Rumb on põhja- lõuna suuna ja antud suuna vaheline lähim teravnurk, mida mõõdetakse ida või lääne suunas 0°- 90°kraadi. Rumbid tähistatakse veerandinumbritega ja nimetustega, mis tuletatakse ilmakaarte esitähtedest. Direktsiooninurk
pöördvõrdeline kauguse ruuduga. http://gyazo.com/349e893cb8c4364013ac550640bbf5a7 Kuna elektrivälja tugevus on rektoriaalne suurus siis kehtib super positsiooni printsiip. Printiip: Kui mitu laengut tekitavad antud punktis elektriväljal, siis resultantvälja tugevus on võrdne nende vektorsummaga. Töö, laengu liikumisel elektriväljas http://gyazo.com/8c5d9e608ff4e2f8f2a295cf32f4f196 (nool pildilt) Homogeenne väli ( ühesugune väli) sd = vahemaa. Mille laeng läbib elektriväljas liikumisel. Elektrivälja 2 punkti vaheline pinge on 1V kui elektriväli teeb 1C suuruse laengu ümber paigutamisel tööd 1J http://gyazo.com/ead44fd9975991401733e111114bebaa Elektri mahtuvus ja kondensaator On suurus, mis iseloomustab juhtide võimet salvestada elektrilaenguid. See sõltub juhtide mõõtmetest, kujust, vastastikusest asendist ja ümbritsevast keskkonnast. Mahtuvust leitakse valemist C = q/U Mahtuvusühik(C) on farood (F) q – laeng
Kolooniad Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigistemamaast. Tekkisid Ameerika avastamisega. KOLOONIATE TEKKEPÕHJUSED Ressursikoloonia Et maavarasid kätte saada Ümberasumiskoloonia Elamsipinna nappusest tingitud Istanduskoloonia Rajati, et kasvatada kultuure mis kodukliimas ei kasva. Kohalikke elanikke kasutati tööjõuna. Faktooria Sõjaliskaubandustugipunkt, mis rajati kui vahemaa emamaa ja koloonia vahel oli suur. Reservkoloonia Igaks juhuks vallutatud koloonia Poolkoloonia Riigid, mis on teistest riikidest majanduslikult ja poliitiliselt sõltuvad. 1940.ndate aastate teisest poolest algask koloniaalimeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikieks ehk Põhjaks ning arengumaadeks ehk Lõunaks.
Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Sõltuvalt tuuma koostisest ja energiatasemest jagunevad tuumad erinevateks nukliidideks. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest tõukejõust u 100 korda suurem. Kuna aga tuumajõud mõjub ainult lühikese vahemaa tagant (ainult vahetult kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma koos hoida ning tuum võib laguneda. Nii prootonid, kui neutronid on fermionid, mistõttu nad nende kohta kehtib Pauli keeluprintsiip kaks sama tüüpi fermioni ei saa samas ruumiosas olla samas kvantolekus. Seetõttu peab iga järgmine tuuma lisanduv prooton või neutron olema võrreldes oma "suguvendadega" erinevas olekus, mis on määratud tuuma kvantarvudega
kannatavad suured naftafirmad. Kuigi USA's müüakse 40% kogu maailmas müüdavast bensiinist, siis arvestades nafta erinevate kasutusvõimalustega ja kasvava nõudlusega mujal maailmas, ei ole nafta hinnalangus hübriidautode tõttu siiski realistlik ootus. Hea näide hübriidautost on Fisker Karma. Karma on valmimisjärgus auto, millega peab tankimas käima vaid mõni kord aastas. Nimelt tagab ta akukomplekt kuni 80 km läbimise ehk hulga pikema vahemaa kui keskmiselt päevas sõidetakse. Kui iga päeva lõpul koju jõudes akud laaduriga ühendada on need 5-8 tunni mööduses taas laetud. Paagis peituva energiavaruga saab sõita umbes 900 km. Karma välimus erineb kõigist teadaolevaist nelja uksega kupeedest, mis aastaks 2010 valmivad. Auto on umbes sama pikk kui konkurentidel, aga neist hulga madalam. Fiskeri väljapaistev proportsioonitaju on 22-tollisele ratastele veerema pannud kehastunud täiuslikkuse
218) Kui arst teeb kellelegi raske lõikuse pronksnoaga ja surmab selle inimese, või, lõigates kellegi silmalt kae pronksnoaga, rikub silma, lõigatakse ta käed otsast. 1 Jääb selgusetuks, kas "süüdistamise" all on mõeldud deklareerimist kohtukojas või niisama kumu tekitamist, tõenäoliselt oli siiski vajalik kohtuniku või kohtukoja sekkumine asjasse 2 Kahtlusalune tõestas oma süütust, kui ta läbis teatud vahemaa ja ujus voolust välja 229) Kui ehitusmeister, ehitades kellelegi maja, teeb oma töö hooletult, nii et maja kokku langeb ja majaperemees surma saab, surmatakse ka ehitusmeister. Ülesanded: 1. Õiguskord peegeldab tavaliselt hästi ühiskondlikult valitsevaid olusid. Milline ühiskond oli Sinu meelest VanaBabüloonia riik kuningas Hammurapi ajal? Ühiskond pidi päris kuulekas olema, sest reeglid oli väga hästi paika pandud. Ühiskond pidi valitsejaga rahul olema. 2
seda paremini me näeme. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Vari Varjuks nimetatakse osaliselt valguskiirte eest varjatud piirkonda. Poolvari on piirkond, kuhu valgus kiired satuvad osaliseld. Täisvari on piirkond, kuhu valgus kiired ei satu üldse. Poolvari on olukord, kui me keha näeme. Täisvari: Poolvari: Valguse kiirus Valguse kiirus on 300 000 km/s Valgusaasta on vahemaa, mille valgus levib ühe aastaga. Kõikide läbipaistvate ainete ning õhutühja ruumi üldnimetuseks valgusõpetuses on optiline keskkond. Optilise keskkonna moodustavad õhk, vesi, klass jne. Optilist keskkonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumist kahe keskonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks.Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku järgi (gamma)
Eksperimendi kirjeldus (tegevus punktide kaupa enne praktilist tööd ja töö käigus lisada detailsem kirjeldus koos omapoolsete tähelepanekutega) · Koostasin aparatuuri, kinnitasin statiivile muhvi abil kahe labaga käpa, muhv vastava avaga ülespool. · Käpaga kinnitasin ümarkolvi, kolvi mitte liiga tugevalt kinni pigistades, kuid ikkagi kindalt. · Kolvi alla asetasin magnetsegajaga elektripliidi. · Sättisin kolvi nii, et vahemaa kolvi ja elekripliidi vahel oli umbes 3-5 mm. · Panin kolbi magnetsegaja pulga ja kontrollisin, et see käiks ilusasti ringi. · Viisin uuritava aine lehtri ja spaatli abil ümarkolbi. · Lisasin 1ml etanooli, käivitasin magnetsegaja. · Monteerisin juurde püstjahuti. · Hakkasin lahust kuumutama. · Lisasin veel 1 ml lahustit (etanooli), saagise suurendamiseks panin etanooli enne nõusse, kus uuritav aine oli, seejärel valasin segu läbi jahuti kolbi.
1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel 1. Keemiline vastastoime. Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1. Näited: + alkohol + - ketorühm aminorühm seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks Tänu vesinioksideme tekkele süsteemi energia väheneb tänu sellele lahustuvad vees polaarsed ühendid - toimub hüdraatumine. Seetõttu nim. vees lahustuvaid polaarseid ühendeid hüdrofiilseteks. Vees lahustuvad ka paljud orgaanilised ühendid (valgud kaasaarvatud), kus ülekaalus on polaarsed e. hüdrofiilsed omadused....
Selle tõttu tõuseb äikesepilve ja maa vaheline pinge nii suureks, et õhk hakkab elektrivoolu läbi lööma. Sellise läbilöögi ajal näedki sa heleda jutina taevas pikselööki. Ka siis, kui sa kelleltki "elektrit" saad, lööb õhk läbi. Kuid sellisel juhul on elektrilaenguid palju vähem ning pinge sinu ja sinu sõbra vahel on palju väiksem. Seetõttu toimub selline läbilöök vaid siis, kui sa oled sõbrale väga lähedal. Mida suurem on pinge kehade vahel, seda kaugema vahemaa tagant võib toimuda läbilöök. Äiksepilved asuvad ju maast mitmete kilomeetrite kaugusel.
PRANTSUSMAA: · Ehitati välja tugevad kindlustussüsteemid, Belgia piirile seda ei tehtud. · Lotringi ja Elsassi hõivamine ja sealt sissetung Saksamaale · Hoogne pealetung INGLISMAA: · Iseseisev sõjaplaan puudus · Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega VENEMAA: · Nõrgalt ette valmistatud · Viletsalt varustaud armee · Rindele saatmine võttis pika vahemaa tõttu pealju aega · Prantsusmaa palvel rünnati Ida-Prieisimaad AUSTRIA-UNGARI: · Sõjajõud koondati kahte ossa: väiksem osa Serbia ja suurem Venemaa vastu · Arvestati Saksamaa toetusega läänerinne idarinne Mujal maailmas · 2.august 1914 saksamaa · kaks vene armeed tungisid · Antandi riikid asusid
Inimeste puhul ei või kunagi teada, mis seda tõmmet esile kutsub.Võib-olla on tegu paljude mõjudega või lihtsalt kokkulangemisega.Armastus kahe inimese vahel,olgu nad noored või vanad,tähendab seda,et kellega sa vanaduspäevi tahad veeta? Sellest ei tea ma midagi. Armastus tähendab kedagi kelleta ei saa elada. Seda ma tean! See on kahe inimese samastumine,näha elu läbi roosade prillide. Tunda üksteisest rõõmu ja nautida seda aega kuni seda veel on. Ka vahemaa ei tohiks kustutada seda leeki,mis on alles lõkkele tõusnud. On ju olemas Telefonid, kaasaegne internet ja samuti ka kirja kirjutamis võimalus siiani. Öised head-ööd sõnumid,pikad telefonikõned või ka mõni pisem hea sõna või ütlus sellest,et inimene on kallis,teeb tuju alati rõõmsaks,tekitab tunde ,et ei tahaksi tema kõrvalt ära minna. See on teise inimese väärtustamine ja oma ellu seadmine. Julgus näidata
Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust, teised värvid neelduvad. Värviline pind peegeldab vaid iseenda värvi valgust, ülejäänud neelduvad. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Kepikesed näevad valgust, kolvikesed värve. Kolvikesi on kolme liiki: sinised, rohelised ja punased. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, mitteühtlases kõverjooneliselt. Valguse kiirus õhus ja ka õhuta ruumis on 300 000km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille läbib valgus ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi
kandidoos; harva leukopeenia, granulotsütopeenia, trombotsütopeenia, kõhuvalu, kõhulahtisust, stomatiit, glossiit. Nõrkus, väsimus, unetus. 4. Selgita mis on retsidiveeruv UTI? UTI kordumine. Infektsiooni tekitaja ei olnud antibakteriaalse ravi suhtes tundlik. UTI retsidiivi põhjustaja on sama mikroob. Korduvate UTI-de riskitegurid: seksuaalne aktiivsus, kontratseptsiooni kasutamine, madal östrogeenide tase, pärilik eelsoodumus ja lühike ureetra-anus’e vahemaa. 5. Miks tuleb rasedal patsiendil asümptomaatilist bakteriuuriat ravida? Kuna rasedad kuuluvad UTI tekke riskikontingendi hulka. Ravimata asümptomaatilise bakteriuuria korral suureneb rasedal ägeda püelonefriidi risk, mis on raseduse korral tõsine haigus ning võib põhjustada loote haigestumist ja isegi surma. 6. Kirjuta välja retsept bakteruuriaga rasedale patsiendile? Retsepti kirjutamisel/soovitusel tuleb lähtuda järgmistest punktidest, mis tuleb ka kirja panna!!!
8732 TIMOTY 6700 0 9303 DANIEL 31000 4000 5761 ELIAS 12000 5000 PIN NAME SISSETULEK- K 4478 MATTIAS 20000 0 ES PANKIS PERIOOD VAJATUD LAEN lubatud laen vastus ARVE 1/0 SÕIDUK SIHTPUNKP VAHEMAA KM HIND LAADIMINE VÄGA SUUR TALLINAS 300 8 1 HINNAKIRI SÕIDUK TALLINAS MITTE TALLINAS LAADIMINE KAUBIK 5 4 6 VÄIKE VEOAUTO 6 5 7 SUUR AUTO 7 6 8 VÄGA SUUR 8 7 9
Liikumine võib olla sirgjooneline, kõverjooneline, tasapinnaline või ruumiline. 3 min = 180 sek 1,2 min= 72 sek ¼ min= 15 sek 1 tud ja 20 min = 4800 sek 0.2 km= 200m 3cm= 0,03 m 4 mm=0,004m 0,5 mm =0,0005 0,9 t =900 kg 5g= 0,005 kg 29g= 0,027kg Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim. liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdses ajavahemikus on võrdsed Kiiruseks nim. suurust, mis võrdub teepikkuse ja selle vahemaa läbimiseks kulunud aja jagatisega s V t 1000m 1m 1km h 3600 s 3,6s 18km/h=5 m/s 54km/h=15 m/s 72km/h=20 m/s 12m/s=43,2km/h 30m/s=108km/h 100m/s=360 km/h 72km/h =20 m/s 25m/s 1560m/min= 26 m/s Ebaühtlane liikumine Ebaühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. Keskmine kiirus näitab kui pika aja vahemaa läbib keha keskmiselt ajaühikus
suhtlemine või isiku ühepoolne suhtlemine teise isikuga toimub otsese mõtete vahetamise teel, ilma et kasutataks tehnilisi abivahendeid ega rääkimist. Kuigi telepaatiat uuriv parapsühholoogia haru, nagu teisedki, on vaieldava väärtusega, on siiski olemas ka teaduslikult registreeritud juhtumeid, mille kõik seletused, mis ei eelda telepaatiat, on ebaveenvad. 1.2 Lähi-ja kaug tajumine On teabe saamine eluta looduse objetide kohta, ükskõik kui suure vahemaa tagant.Siia kuulub nägemine mis on läbipaistmatus ümbrikus. 1.3 Proskoopia Tuleviku ennustamine. 1.4 Selgeltnägemine Haige seisundi määramine tema kardigrammi (käe pealt lugemise) alusel. 1.5 Diagnostika Sensitiivne diagnoosimine ja tervendamine, kus vahetu kontakt patsiendiga puudub. 1.6 Psühhokinees Telekinees on esemete nihutamine mõttejõu abil, mõõteriistade näitude mõjutamine eemalt, mingi vahemaa tagant. 1.7 Baxteri efekt
As you can imagine, I am quite disappointed. I feel I am entitled to a partial refund in addition to an apology for the inconvenience caused. I look forward to receiving a prompt reply. Yours faithfully, Sally Brown Kallis Härra/Proua Kirjutan teile, et kaevata puhkus korteri üle, mille ma rentisin teilt 15 august. Ma usun, et teie kuulutus oli eksitav väga mitmel viisil. Esiteks, korter polnud mitte mingil moel ruumikas. Toad olid kitsad ja ruumi hoiustamiseks oli väga vähe. Ning vahemaa rannast oli kümme korda suurem kui te väitsite. Edasiseks oli rõdu käepide katki. See oli päris ohtlik ja oleks võinud põhjustada õnnetuse. Lisaks oli vaade sellelt koledale autoparklale kontrastiks teie reklaamitud kaunile vaatele. Ning viimaks, köök oli halvasti varustatud ning paljud elementaarsed esemed puudusid, näiteks taldrikud ja kastrulid. Selle tagajärjeks tundsin ma et ei suuda jääda kauemaks ja naasin koju peale kolme päeva.
liikumine suhteline. Taustsüsteemi on võimalik fikseerida lähtudes taustkehadest, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse füüsikas liikumise erijuhuna. Liikumise kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur (SI-süsteemis meetrites mõõdetav) vahemaa läbitakse kindla (SI- süsteemis sekundites mõõdetava) ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda. Sellepärast on kiirus mehaanikas vektoriaalne suurus, mis on iseloomustatav kolme koordinaadiga. oleks skalaariga. Et liikumise kiirus üldjuhul muutub, siis iseloomustatakse seda kas keskmise kiirusega või hetkkiiruse kaudu.
keskmiselt andma kuldse lõike arvu · DNA-s on mitmeid kuldsuhteid · Kosmoses: Saturni rõngad olevat omavahel seotud kuldse lõikega · eo koja keerud moodustavad nn kuldse spiraali INIMESE PROPORTSIOONID Inimese keha on kuldlõikes. Näiteks inimese kehapikkus jagatud naba kõrgusega maast võrdub ligikaudu fii; õla ja sõrmeotste vahemaa jagatud küünarnuki kaugusega sõrmeotsast on samuti ligikaudu fii. KOKKUVÕTE Selle referaadi koostamine andis mulle palju uut informatsioonid, mida ma varem ei teadnud ega osanud kuidagi rakendada. Selle referaadi tegemise käigus sain teada, et fibonacci jada on arvude jada, kus iga arv on võrdne temale eelneva ja üleelneva arvu summaga. Lisaks sain teada, et fibonacci jada on tegelikult peaaegu kõikjal meie ümber. Seega võin öelda, et selle referaadi
-INFORMEERIB KOHESELT OLUKORRAST - INFORMEERIB ILMASTIKU JA TEE OLUDEST - VAJADUSEL PALUB LISAJÕUDE · AUTODE PAIGUTAMINE - VÕIMALIKULT LÄHEDALE ARVESTADES TURVALIST VAHEMAAD -TEHNIKA PEAB PAIGUTAMA SAMALE TEEPOOLELE NN. "ROOTSI MUDEL" - KUI VÕIMALIK TAGA OHUTU MÖÖDASÕIT TEISTELE AUTODELE - JUHUL, KUI ON VAJADUS SULGEDA LIIKLUS TÄIELIKULT, ARUTA SEDA POLITSEIGA 4. TEGUTSEMINE ÕNNETUSKOHAL · OHUTUSE TAGAMINE - JUHI REAGEERIMISAEG ON CA. 2 SEK - SÕIDUAUTO LÄBITAV VAHEMAA ERINEVATEL KIIRUSTEL: 50 KM/H = 14 M/SEK 80 KM/H = 22 M/SEK 120 KM/H = 33 M/SEK - 120 KM/H LIIKUV AUTO LÄBIB 100M 3 SEKUNDIGA -ESIMENE OHUMÄRK TULEB PAIGUTADA PIISAVALT KAUGELE ÕNNETUSKOHAST (POLITSEIAUTO) · KAS ÕNNETUSES OSALEB OHTLIKUAINEVEOK -MILLISE AINEGA ON TEGEMIST? - ÜRO NUMBER · OHUKLASSID 1 LÕHKEAINE 2 SURVEALL OLEVAD GAASID (VEELDATUD) 3 TULEOHTLIKUD VEDELIKUD 4 KERGESTI SÜTTIVAD TAHKED AINED 5 OKSÜDEERIVAD AINED 6 MÜRGID
sentimeetrini. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid kannuseid. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Feromooni lõhna tajuvad loomad küllalt suure vahemaa tagant. Igal liigil on spetsiifilised feromoonid, see on üks põhjusi, miks eri liikidesse kuuluvad loomad omavahel väga harva kopuleeruvad. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Sellistel liikidel, mille valmikud ei toitu, toimub munemine suhteliselt lühema aja jooksul, kuna ka nende loomade eluiga on lühem. Tavaliselt munetakse munad toidutaime peale või selle lähedusse, mõne primitiivsema liigi puhul loobib emane munad lihtsalt lennu ajal laiali.