Spektrid, kiirgused, fotoefekt 1. Kiirguste liigid – nimeta, iseloomusta millest tekib, näited. Soojuskiirgus – Aatom ergastatakse kõrge temperatuuri kaudu (põlemine, elekter) Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumise...
Veel kasutusalasid Dioodi võimet voolu ainult ühes suunas juhtida kasutatakse kõikvõimalikes toiteplokkides alaldina, tele-, raadio-, satelliidi- ja muudeski vastuvõtjates detektorina ja kindlasti ka mitmesugustes loogikalülitustes. Tema abil on võimalik raadiolaines sisalduvat informatsiooni kätte saada (- detekteerimine). Dioodsild Dioodsild koosneb neljast dioodist mis on omavahel spets ühenduses. Dioodsilla ülesandeks on muuta vahelduvvool (AC) alalisvooluks (DC). Üleval pildil on näidatud millised dioodsillad välja näevad ja kuidas nelja dioodi ühendamisel on saadud dioodsild. Põhidioodid Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus, nim. neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid Pooljuhtdioodid Pooljuhtdioodid on pooljuhtseadised, mille
välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms
Suhtelina magnetiline läbitavus- magnetväli võib välismagnetvälja nii tugevndada kui Baines µ= ka nõrgnedada. Bvaakum Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused. Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Elektromagnetilise induktsiooni nahtus Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool. Induktsioonvoolu
sekundis vastavalt pinge sagedusele vooluvõrgus. Poolperioodi ajal toimub keevitamine miinuspooluse ajal ja metalli puhastamine oksiidi kilest plusspooluse teise poolperioodi ajal. Sellist moodust tuleb kasutada alumiiniumi ja tema -sulamite ning magneesiumi ja magneesiumisulamite keevitamiseks. Keevitusvoolu liigi kasutamine erinevate metallide keevitamiseks. Keevitatav materjal Alalisvool (DC) Vahelduvvool (AC) Alumiinium x Magneesium x Alumiiniumpronks x Tinapronks x Teras x Roostevaba teras x Vask x Nikkel ja tema sulamid x Titaan x Vahelduvvoolu aparaat. Kaitsegaas
AC/DC on Austraalia päritolu hard rock bänd AC/DC rajasid vennad Malcolm ja Angus Young Sydneys 1973. Lauljaks oli siis Dave Evans. Septembris 1974 asus Evasni asemele Bon Scott. Pärast Boni surma 19. veebruaril 1980 asus tema kohale Brian Johnson (sündinud 1947). AC/DC tegutseb tänaseni, nende albumeid on müüdud üle 100 miljoni eksemplari. Kuigi tavaliselt peetakse bändi hard rocki ja heavy metali teerajajaks, liigitavad liikmed enda muusikat rohkem rock'n'rolliks. Nimi AC/DC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest alternating current/direct current, mis tähendab vahelduvvool/alalisvool. Seda soovitas väidetavalt vendadele Youngidele nende õde Margaret, lugedes seda lühendite paari õmblusmasinalt. Bändiliikmed on hetkel: · Angus Young (soolokitarr) alates 1973 · Malcolm Young (rütmikitarr) alates 1973 · Brian Johnson (vokaal) alates 1980 · Phil Rudd (trummid) 19751983, alates 1994 · Cliff Williams (basskitarr) alates 197...
Arvuliselt on voolutugevus võrdne juhi ristlõiget läbinud laengu ja läbimiseks kulunud aja jagatisega. Ühik on amper-A. I=q/t 21. Mis tähendab, et voolutugevus on 1A? Voolutugevus on 1A siis, kui juhi ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 22. Millega mõõdetakse voolutugevust? Kuidas ühendatakse? Ampermeetriga, jadamisi tarbijaga. 23. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 24. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 25. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 26. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbija või lüliti. 27. Mis on skeem? Skeem on tingmärkidega joonistatud vooluring. 28. Jadaühendus. Vooluringi takistuse saamiseks liidetakse kõikide takistite takistused. R= R1 + R2 + ..
Sissejuhatus: univ. On 4 liiki vastastikmõusid 1)gravitatsiooniline 2)elektromagnetiline 3)tuumajõud ja 4)nõrk vastastikmõju- põhjustab suurte tuumade lagunemist, mõjutab elementaarosakeste muundumisi. Elektriõpetus tegeleb elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika-tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrodünaamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimi...
Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkväärtus Nagu sõna isegi ütleb on tegu hetkväärtusega ükskõik mis ajahetkel. Väärtus võib olla ka 0 hetkel mil siinuseline vahelduvvool muudab oma polaarsust. See võib olla maksimaal väärtus hetkel mil siinuseline vahelduvool on oma kõrgeimas punkti · Keskmine väärtus Keskmine väärtus on väärtus mis on keskmine väärtus kõikidest hetkväärtustest 1 perioodi jooksul Eavg = 0.636 * Emax Iavg = 0.636 * Imax · Effektiiväärtus Ieff= 0.707*Imax Erff=0.707*Emax 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid. Aktiivtakistus, Mahtuvus takistus, Induktiiv takistus Induktiivsus 5
pingete väärtustel. (germaaniumil ligikaudu 0,3 volti, ränil natuke üle 0,6 voldi). LED-ehk valgust eraldav diood.LED'e esineb paljudes värvides (punane, sinine, kollane jne). Neid kasutatakse valgustuseks või mingi protsessi kontrolliks (näit kõvaketta aktiivsust näitab arvutil punane LED). Ka LED'e tuleb ühendada õiget pidi.Dioodsild:Dioodsild koosneb neljast dioodist mis on omavahel spets ühenduses. Dioodsilla ülesandeks on muuta vahelduvvool (AC) alalisvooluks (DC). All pildil on näidatud millised dioodsillad välja näevad ja kuidas 4'ja dioodi ühendamisel on saadud dioodsild.
Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f ,
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu mangetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magnet...
Suhtelina magnetiline läbitavus- magnetväli võib välismagnetvälja nii tugevndada kui ka nõrgnedada. Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused. Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Elektromagnetilise induktsiooni nahtus Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise
1. Millised elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2. Millest tingitud sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja vahelduvvoolu korral erinev vahelduvvoolu korral on voolujuhi takistus suurem tänu pinnaefektile ja lähedusefektile. a. Pinnaefekti olemus seisneb järgnevas. Kui voolujuhti läbib vahelduvvool, siis tekitab ta vahelduvmagnetvälja, mille jõujooned sulguvad nii voolujuhi ümber kui voolujuhi sees. Vahelduvmagnetväli indutseerib voolujuhis elektrimotoorjõu, mis on voolujuhile rakendatud pingele vastassuunaline. Selle emj väärtus on seda suurem, mida rohkem magnetvälja jõujooni haarab voolujuhi mingit osa voolujuhi keskmist osa haarab rohkem jõujooni kui tema pindmist osa
tekitamiseks või vastuvõtmiseks. §34. Elektromagnetlainete skaala Peamiseks elektromagnetlainete iseloomustavaks suuruseks on sagedus f või lainepikkus lambda vaakumis. Sagedus ja lainepikkus on seotud valemiga lambdaf=c, kus c on valgusekiirus vaakumis. ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest paigutatakse nad sageduse või lainepikkuse järgi skaalale. Madalsageduslained (f=0....10(astmes4Hz)) on sisuliselt vahelduvvool, mida kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained (f=10asmtes5 ... 10astmes 12Hz) on elektromagnetilise info edeastamise põhivahendiks. Optiline kiirgus (f=10astmes12.....10astmes17Hz) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optilisest kiirgusest on nähtav ainult väike osa, selle kiirguse skaala keskel, millest ühele poole jävad infrapunased kiired ja teisele poole ultraviolettkiired. Röntkeni kiirgus (f=10astmes16...10astmes19Hz) omab tähtsat osa meditsiinis, tema
Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 43. Mis on antenn? Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. 44. Mis on magnetvälja energia? Iseloomustab magnetvälja energeetiliselt. Magnetvälja energia muut võrdub pööriselektrivälja tööga, mis on vajalik laetud osakeste nihutamiseks suletud kontuuri ulatuses
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi üh...
vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu olemasolu tähendab elektromagnetilise vastastikmõju olemasolu
Vahelduvvoolu korral on see võnkumine. · Elektrijaamad, tarbijad, liinid moodustavad vahelduvvooluvõrgu · Tarbijat ühendatakse vahelduvvoolu rööbiti Majapidamisse peab tulema 3 juhet: 1. Faasijuhe (juhe millel on Maa suhtes potentsiaalne vahe) 2. Nulljuhe (Voolu suhtes signaal puudub, vooluringi saab moodustada kui faasijuhtme ühendad faasijuhtmega või faasijuhe maaga) 3. Maandusjuhe (ühendatud maja juures maaga) Vahelduvvoolu saamine Tavaline vahelduvvool saadakse mehhaaniliste generaatoritega Voolu saamiseks pannakse raam magnetväljas pöörlema, selle tulemusena magnetvool läbi raami muutub ja indutseeritakse elektromotoorjõud ja tekib elektrivool Kolmefaasilisel voolul on 3 raami üksteise suhtes nihutatud 120 kraadi Voolusageduse suurendamiseks jagatakse 1 raam mitmeks osaks (voolusagedus sõltub raamide arvust) Tehnikas kasut. ergutusmähisena generaatoreid Kolmefaasilise voolu ühendusviisid (paberil) Takistused vahelduvvoolu ahelas
· Liikuvad ja liikumatud kontaktid Kontaktori rakendumine: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Pinge katemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja abikontaktid taastavad oma esialgse asendi. Erinevad kontaktorid: · Mähise pinge suurus; 12V; 24V; 36V; 42V; 110V; 127V; 220V; 230V; 380V · Mähise voolu liik: Vahelduvvool või alalisvool · Lülitav tarbija: Aktiivtakistus ; Mahtuvustakistus ; Alalisvoolu tarbija ; Induktiivtakistus ; Vahelduvvoolu tarbija · Aktiivtakistuse tarbija korral tuleb seadet kaitsta lühise eest Kui tarbijaks on elektrimootor siis tuleb teda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alapinge eest kaitseb, lülitades välja, kui pinge langeb 50...60% - ni nimipingest.
Kust pärit Maailmakuulus hard rocki koloss sündis Sidneys, Austraalias 1973. aasta detsembris. Bändi pika ajaloo jooksul on neil olnud kaks väljapaistvat lauljat - Bon Scott (1973-80) ja Brian Johnson (1980 - tänapäev ), seetõttu kipuvad ka fännid nende tegutsemisaega kaheks jagama. Kuigi neid peetakse üldiselt hard rocki ja heavy metali pioneerideks, peab bänd oma stiiliks rock ´n´ rolli. Nende muusika on bluesil baseeruv, kuid kitarride soundi on keeratud tuntavalt raskemaks kui see üldiselt tavaks - kas siis bluesis või rockis. Nimi AC/DC nimi tuleb ingliskeelsest sõnadest alternating current/direct current mis tähendab vahelduvvool/alalisvool. Seda väljendit väidetavalt soovitas Youngidele nende õde Margaret, lugedes seda sõnade paari õmblusmasinalt. AC/DC logol on kaldkriipsu asemel kõrgepinge sümbol. Kahjuks ei olnud nad te...
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2. Vaja muretseda kaevandamisluba, mis antakse vastavalt kohalikule elanikkonnale, maavara vajadusele ja rohkusele maapinnas jne. 3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandam...
materjaliga. · Puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks (ammooniumiühendid). · Puidu värvimine tulekaitsevärvidega (vesiklaas, mineraalpulber, pigment). · Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Puidu kuivatamine · Õhkkuivatamine (15-20%) · Kamberkuivatamine (5-10 päeva 80-100C juures) · Elektriline kuivatamine (puit kahe elektroodi vahel, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool, takistuse tõttu puit kuumeneb ja vesi aurub) Puidust ehitusmaterjalid Ümarmaterjalid · Palgid üle 140 mm, pikkus 4-7 m · Peenpalgid diam. 80-140 mm, pikkus 3-7 m · Ümarlatid diam. 30-80, pikkus 3-7 m Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel · Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe
7) Puhtmetallide tootmine 8) Elektrosüntees, ehk elektrolüüsi teel keemiliste ühendite saamine 12.ja 13.Vahelduvvool ja transformaatorid · LC- ja RLC-võnkeringid (+ skeem, seletus) Võnkering on induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev elektriahel, milles on võimalik elektrivõnkumine. Võnkeringi üldskeem, 2) Jadavõnkering 3)Rööpvõnkering L on induktiivsus, C on mahtuvus, R on kaotakistus. · Vahelduvvool (+ tekitamise põhimõte) Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Iga perioodi kestel suureneb vahelduvvoolu hetkväärtus (s.t muutuva suuruse väärtus mingil hetkel) nullist tippväärtuseni ja väheneb uuesti nullini. Seejärel väheneb vool negatiivse tippväärtuseni ja suureneb uuest nullini. Tekitatakse magnetväljas pöörlevas mähises genereeritava induktsiooni elektromotoorjõu mõjul.
moodus on elektrotermiline töötlemine soojusega, mida saadakse elektrienergia muundamisel. Elektrit betooni soojendamise eesmärgil ei kasutata mitte ainult üksnes jahedamate ilmadega, vaid ka kuiva ja kuuma kliimaga, et vähendada betooni väljakuivamise ohtu. Eristatakse järgmisi elektrotermilisi töötlemise mooduseid: · Elektroodsoojendus betooni soojendamiseks kasutatakse elektroode, milles tekitatakse tööstusliku sagedusega vahelduvvool, mis betoonist läbi juhitakse. Elektroodideks võivad vabalt olla teraslehed. Neid on kõige kasulikum paigutada soojendatava konstruktsiooni välispinnale. See tagab hea soojusvälja ja metalli tunduva kokkuhoiu, sest siis on need korduvalt kasutatavad. Elektroodid võib ise jämedalt jagada plaat-, riba-, ujuvad, varras-, keele- jt. elektroodid, igaühte kasutatakse vastava betoonkonstruktsiooni juures. Betoon esineb selles ahelas
286-Milliseid tehnoloogilisi skeeme kasutatakse r/b toodete valmistamiseks? Voolumeetod,Stendimeetod 292-Millist masinat nimetatakse käsimasinaks? Käsimasinaks nimetatakse sellist masinat, milles tööoperatsiooni põhiliikumine sooritatakse mootorijõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele 298-Kuidas liigitatakse elektrilised käsimasinad kasutatava voolu liigi järgi? Alalisvooluga,Normaalsagedusega vahelduvvool,Kõrgsagedusega vahelduvvool 304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid? Rootormootorid,Turbiinmootorid,Kolbmootorid 310-Kirjeldage püssirohuga töötava seadme tööpõhimõtet. Püssirohu toimelsied tööriistad kasutavad kasuliku töö sooritamiseks püssirohu põlemisel vabanevat energiat. Põssirohu laengu plahvatamisel tekkiv gaaside surve rakendatakse rauas liikuvale löökur-kolvile, mis realiseerib selle naela pea pihta antava löögine.
poolustel. Pingeühikuks on 1 volt (1V; 1v=1J/1C). Suur pinge = kõrge pinge, väike pinge = madal pinge. Elektriväli, mille pinge on suur, võib tekitada väga tugeva elektrivoolu (närvirakkudes 50-60mV, elektriangerjas 600-900V, äikesepilvede vahel 100 000 000V). Ka elektrivõrgu pinge 220V on inimesele ohtlik. Pinget mõõdetakse voltmeetriga (pinge mõõtmiseks kohandatud galvanomeeter, skaalal `V'). Alalisvooluringis kasutatakse alalispinge voltmeetrit (`-`), vahelduvvoolu puhul vahelduvvool voltmeetrit (skaalal `~'). Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta (mõõteriista ühendamisel juhiga pinge juhi otstel ei muutu). Alalisvoolu puhul tuleb jälgida voolu suunda juhis. Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega (I=kU) ja pöördvõrdeline juhi takistusega (kehtib vaid siis, kui juhi temperatuur on muutumatu).
1,5; 2,0; 2,2 ja 3,3 mm) Minimaalne juhtme laius 0,15 mm Soovitav kasutada laiusi 0,5; 0,6; 0,8; 1,0; 1,5 mm jne Minimaalne juhtmete vahe 0,15 mm Soovitav 0,3 mm Juhuks kui rada läbib alalisvool või madalsageduslik vahelduvvool, on minimaalse vooluraja laius esitatud tabelis. 10C tähendab, et sellise suurusega voolu korral kuumeneb raja pind 10 kraadi üle keskkonna temperatuuri. Kõrgematel sagedustel tuleb arvestada ka vooluradade induktiivsust. Selleks, et kõrgetel sagedustel kaod vooluradadel liiga suureks ei läheks, tuleb voolurajad konstrueerida nii, et tekiksid kindla lainetakistusega ülekandeliinid
Niiviisi saadakse n-pooljuht. Elektrone loovutav lisand on doonor. 10. Aktseptor omastab elektrone, kuid doonor loovutab. 11. Pn-siire on ühinemiskiht, mis tekib, kui sulandada ühte plaadikese n-pooljuhist plaadikesega p- pooljuhist, saame kahekihilise pooljuhi, mille ühinemiskiht ongi pn-siire. 12. Ühesuunaline elektrijuhtivus. Kasutus valdkonnaks on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seejuures vahelduvvool võib olla nii madalsageduslik kui ka kõrgsageduslik. 13. Pooljuhtdiood liigub päripäeva ning nõrga vastuvoolu tingib omajuhtivus. Mida suurem pinge, seda enam tunnusjoon kasvab/suureneb. 14. Pärisiire vooluallike positiivne poolus ühendada p-poolmega., töötab väline elektrijõud kaksikkihile vastu ja dioodi läbib vool, mis pinge tõustes kiiresti kasvab. Vastusiire See on pooluste vahetamisel, väline väli tugevdab sisemist tõkkevälja ja vool kahaneb nulli lähedale.
Tartu Kutshariduskeskus Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...............................................................................
Põhjus: Nõelklapp ebatihe, ei sulgu.Bensiini tase kõrge.Õhuklapp ei avane.Ujuk uppunud. 2. Sõidupidur. Piduriketas, kolb, klotsid. Auto kiiruse vähendamine sõiduajal. ABS pidurid- blokeerimisvastane pidur. Ehitus:Trummelpidurid või ketaspidurid(trummel puudub). Pilet 15. 1. Auto elektrivooluallikad Akupatarei varustada elektriseadmeid elektriga, kui mootor seisab. ( alalisvool 12 V ) Generaator- varustab elektriseadmeid elektriga sõida ajal. ( vahelduvvool 13,5 V ) 2. Sõidupiduri rikked Kõik rattad pidurduvad nõrgalt ( pedaali käik suur, pidurdamiseks vaja suurt jõudu. Pedaal vajub läbi, sest õhk on sisse tunginud.) hõõrdkatted kulunud, hõõrdkatted libedad või ülekuumenenud. Rattad ei peatu üheaegselt, auto kisub kõrvale osa hõõrdkatteid libedad, kulunud klots asendamata, trummel roostes või kriimuline. Pidurid jäävad peale ( auto liigub raskelt, kõik trumlid ja katted kuumad, üks pidur jääb peale
**AC Mootorid ehk vahelduvvoolu mootorid.** AC tähistab vahelduvvoolu ja on meetod energia ülekandmiseks akust elektrimootorile ja tema komponentidele (vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub). Vahelduvvoolu mootor on seade, mis muudab vahelduvvoolu energia mehaaniliseks pöörlevaks energiaks. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu,mis toimub koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmo...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: n n =l 2 ...
Pisut elektrivoolust · Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. · Elektrivool tekib, kui On olemas vabad laengukandjad (laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda). Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud (aines on tekitatud elektriväli). · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Alternate Current (AC) vahelduvvool · Vahelduvvoolu kasutatakse elektrienergiaga varustamisel. · On transformeeritav nii kõrgemale kui ka madalamale pingele. · AC levib sinusoiditaolise võnkumisena. · Euroopas on levinud pinge ~220240V · PõhjaAmeerikas on levinud pinge ~110V. · Enamus seadmeid on toodetud töötamiseks mingil kindlal pingel. Direct Current (DC) Alalisvool. · Enamus elektroonikaseadmeid vajab oma tööks alalisvoolu (DC). · DC saamiseks kasutatakse toiteplokke. Transformeerib madalama pinge.
ühik 1A 1A=1c/1s 24. Millal on voolutugevus 1 amper? Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhiristlõiget läbib 1 sekundiga ühe kuloni. 25. Voolutugevuse mõõtmine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Skaalale on kirjutatud A. Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust mingis tarbijas. Ilma tarbijata vooluvõrku ühendada ei tohi. Ampermeetriga ühendatakse järjestikustarbijaga. 26. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 27. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 28. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 29. Mis muutub elektriks akudes, patareides, termoelemendis, generaatoris, fotoelemendis? Akudes- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Patareides- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Termoelemendis- soojusallika siseenergia Generaatoris- mehaaniline energia Fotoelemendis- valgusenergia 30
Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku. Hüdromodulaatori ülesanne: ECU juhtimisel sulgeda peasilindri ja töösilindrite vahelised hüdrokanalid ja vajaduse korral vähendada rõhku töösilindrites rataste blokeerumiohu korral, blokeerumiohu puudumisel
......................................................................... 11 3. Üldprintsiibid...................................................................................................................... 13 3.1. Elektriajami mõiste ........................................................................................................... 13 3.2. Alalisvool .......................................................................................................................... 13 3.3. Vahelduvvool .................................................................................................................... 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ...........................................................................................
Kontaktide sulgumisel ja lahtumisel vibreerivad nad mõne mkrosekundi vahel. Lülitid ja tumblerid Lüliti 2 Lüliti 2 on mõeldud alalis ja vahelduvvooluahelate ümberlülitamiseks elektroonika -, mõõte jm. nõrkvoolu aparaatides. Nad on kasutatavad nii trüki kui ka rippmontaazi korral. Põhiparameetrid 1. kontaktidele lubatav max alalispinge ja alalisvool. 2. kontaktidele lubatav vahelduvpinge ja vahelduvvool. 3. Suurim lubatav alalisvool pingel 250V on 0,1A, alalispingel 12V on lubatud 1A. Vahelduvpingel 250V on lubatud 0,2A, vahelduvpingel 12V on lubatud 1,5A. Spetsiaalsel võrgu toite lülitidel mis võib olla ka eraldi lülitina 2 konstruktsiooni kohaselt on vahelduvpinge 250V kohal lubatud vool 2A ja 250V alalispinge puhul 1A. Tumbler lüliti põhiparameetrid 1. max lubatav alalis pinge ja vahelduvpinge 2. max lültatav alalisvool ja vahelduvvool.
33) Betoonisegistid segamisviisi järgi a) vabalangemisega b) sundsegamisega 34) Betoonisegu transport ehplatsil kõige efektiivsem a) bet. Pumpadega 35) Millist masinat nim. Käsimasinaks? Masin, tööorganite põhiliikumine sooritatakse mootori abil, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas täielikult või osaliselt langeb töölise kättele. 36) Millist voolu kasutatakse elektrilise käsimasina toiteks? Vahelduvvool normaalsagedus 50 Hz kõrgsagedus >=200 Hz ja üle, alalisvool akutoitega. 37) Masinate tehnohoolduse eesmärk on: Säilitada masinate töövõime 38) Topeltisolatsiooni käsimasina tähis on ......... 39) Millised remondiliigid kaasaegsetele masinatele on ette nähtud? Jooksev hooldus, kapitaalremont, ettenägematud remondid (avarii) Variant 2 1. Ehitusmasinate arengu 2 etappi iseloomustab: 2. aurumasina laialdane kasutuselevõtmine; 4
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
q ja => Kui aga kogu energia muutub soojuseks(A=Q), siis A=I 2 Rt (Joule-Lenzi seadus) dA N= Võimsus- ühes ajaühikus tehtud töö. dt => N=UI. Termoelektrilised nähtused ?????????????? Magnetism vool on liikuv laeng kui laengud liiguvad, tekib muutuv elektriväli muutuv elektriväli tekitab magnetvälja (alalisvool muutumatu magnetvälja, vahelduvvool muutuva magnetvälja) magnetile tekitavad magnetvälja mikrovood (elektronide liikumised) F A =BIlsinα ⃗ Ampere seadus , kus B - magnetinduktisoon [1T] Kehtib vasaku käe reegel . (magnetilise induktsiooni jõujooned suunduvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis pöial näitab juhtmele mõjuva ampere jõu suunda) Magnetväli on suunatud põhjapooluse poolt lõunapooluse poole.
Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 7.Mis juhtub kiirusega, kui laine läheb teise keskkonda? Laine kiirus võib muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 8.Kirjuta elektromagnetlainete skaala sageduse suurenemise järjekorras. Madalsageduslained ( , ja enam) on sisuliselt vahelduvvool, millega lähem tutvumine seisab meil ees Energia kursuses. Need lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus (näiteks õhus) on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. Nimetatud põhjusel kantaksegi vahelduvvooluga kaasneva elektromagnetvälja energiat (ehk kõnekeeles lihtsalt elektrienergiat) üle juhtmete abil. Raadiolained ( , ) kaasnevad
kohtades, kus puudub võrguvool Keevitusalaldi on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Keevitusalaldi põhiosadeks on trafo ja alaldi. Alaldite hinnad on kõrgemad kui trafodel aga ka Joon. 26 Keevitusinverter keevituse kvaliteet on parem. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem invertertehnikat. Keevitusinverteri ehitus sarnaneb keevitusalaldi ehitusega, kuid sinna on lisatud sagedusmuundur. Inverteris muudetakse 50 Hz vahelduvvool kõrgsagedusvooluks sagedusega 5000-25000 Hz. Inverterid (joon. 26) on kaalult kerged ja mõõtmetelt väiksed, kuna inverteris kasutatavad kõrgsagedusvoolu trafod on väiksed ja kerged. 12 Elektroodid Kaarkeevituse elektroodi kaks põhiülesannet on: 1. voolu juhtimine keevituskohta kaarleegi tekitamiseks 2. keevisõmbluse tekitamiseks vajaliku lisametalli viimine keevisvanni
Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub kinnihoidev toime a Vahelduvvoolu sagedus (joonis) a Puudutamise iseloom: kindel, juhuslik, lühiajaline a Õhuniiskus niiskuse suurenedes takistus väheneb a Temperatuur temperatuuri tõusmisel takistus väheneb a Närvisüsteemi ärritatuse aste a Tähelepanufaktor a Alkoholi sisaldus veres vähendab takistust oluliselt
KAABITSA LAIUS 445 mm HARJA SURVE 15 kg 8 HARJA MOOTOR 230 V, 0,3 kW, 1,6 A, 1200 harja pööret minutis VAAKUMPUMBA MOOTOR 230 V, 0,88 kW, 2-astmeline 5,7, 3,6 A VEETÕSTUK/ÕHUVOOL 2184 mm PUHASTUSLAHUSE PUMP 230 V, 0,032 kW, 2-astmeline 5,7, 0,14 A PUHASTUSLAHUSE VOOLUKIIRUS 0,38 L minutis PINGE 230 vahelduvvool VOOLU KOGUTARVE 5,8 A TOITEJUHTME PIKKUS 15 m DETSIBELLIDE TASE KASUTAJA KUULMISE SUHTES SISERUUMIDES 72 dBA KAITSEKLASS IPX3 JUHTIMISSEADMETE VIBRATSIOONID <2 9
Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub kinnihoidev toime a Vahelduvvoolu sagedus (joonis) a Puudutamise iseloom: kindel, juhuslik, lühiajaline a Õhuniiskus niiskuse suurenedes takistus väheneb a Temperatuur temperatuuri tõusmisel takistus väheneb a Närvisüsteemi ärritatuse aste a Tähelepanufaktor a Alkoholi sisaldus veres vähendab takistust oluliselt
Elekter ja magnetism Õppimapp Oskar Ohakas Üks Rakvere Gümnaasium 2011 ELEKTER 1. Elekterilaeng Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus, samuti osakese või makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetvälja ja alluda selle toimele. Seda omadust kirjeldatakse ka elektromagnetiliste jõudude tekitamisena ja nendele allumisena. Elektrilaeng esineb kahel kujul, mida tinglikult nimetatakse positiivseks elektrilaenguks ehk positiivseks laenguks ja negatiivseks elektrilaenguks ehk negatiivseks laenguks. 2. Elektrilaeng kui füüsikaline suurus Elektrilaeng ehk laeng e...
1 Elektrotehnika Eelteadmised Elektrotehnika õppimisel tulevad kasuks eelnevad teadmised füüsikast. Eesmärgid Elektrotehnika kursus on abiks oskustööliste ettevalmistamisel kutsekoolis. Annab vajalikku teavet ektrotehnika teoreetilistest alustest ja elektritehniliste seadiste rakendamisest, kus käsitletakse järgmisi teemasid: · Elektrotehnika õppimiseks vajalikud põhimõisted; · Alalisvool; · Mittelineaarsed alalisvooluahelad; · Elektrimagnetism; · Elektromagnetiline induktsioon; · Elektrimahtuvus; · Ühefaasiline vahelduvvool; · Kolmefaasiline vahelduvvool; · Elektrimasinad; · Trafo; · Voolu toime inimesele Mõtisklus 1. Mis on elektrotehnika? 2. Miks kasutatakse tänapäeval nii laialdaselt elektrienergiat? 1. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. 2...
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus – Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng. Kõik kehad koosnevad laetud (elementaar)osakestest. SI=C (kulon) Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektor...
poolt arendatav kasulik võimusus mõõdetuna hoorattal j) mootori maksimaalne pöördemoment – saavutatakse reeglina madalama mootori võlli pöörlemissagedusel kui efektiivvõimsus k) mootori võlli pöörlemissagedused, mille juures mootor arendab max võimsust või max pöördemomenti l) kütuse erikulu – iseloomustab kütuse kasutamise efektiivsust ja väljendatakse ühikuga g/hj t. 5. Elektriliste jõuallikate liigitus. 1) tarbitava voolu liik: a) alalisvool b) vahelduvvool, mis sageduse järgi jaguneb normaalsagedusega 50…60 Hz ja kõrgsagedusega 200…400 Hz 2) konstruktiivne lahendus a) kinnised = välimise jahutusega b) lahtised = sisemise jahutusega. 6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
