Solenoidi N= 360 keerdu Solenoidi pikkus l= 250 mm= 0,25 m Pooli N 1= 200 keerdu Pooli S1 = 1052,1 mm2 = 1,0521*10-3 m2 Mõõdetud voolutugevus I= 86A Sagedus (vahelduvvool) f= 50 Hz Mõõtetulemused: U(x) U(-x) IU(x)I x cm mV mV mV fe(x) ft(x) f(x) 0,19068 0,85588 0,66519 0,7772 1 174,1 172,8 173,45 6 4 8 06 0,18931 0,85097 0,66166 0,7775 2 173 171,4 172,2 2 6 4 35 0,18715 0,84252 0,65536 0,7778 3 171,17 169,3 170,235 2 1 9 67 0,83010 0,64595 0,7781 4 168,21 166,8 167,505 0,18415 2 2 59 0,18046 0,813...
8. Elektriskeem vooluringi joonis. 9. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. 10. Elektrivool juht, mida mööda laengukandjad liiguvad. 11. Alalisvool on vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. 12. Elektrivoolu suund on positiivse laenguga osakeste liikumise suund. 13. Induktsioonvool - on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. 14. Vahelduvvool vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub 15. Elektrivoolu toimed on elektrivooluga kaasnevad nähtused. 16. Elektromagnet on raudsüdamikuga pool. 17. Elektromagnetiline induktsioon - nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. 18. Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalolevate laetud kehade ajas muutumatut vastastikmõju. 19
ELEKTROTEHNIKA Elektriväli,, elektrivälja j potentsiaal Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektriväli · Elektriväli on potentsiaalne väli · Liigutades elektriväljas laengut kulutatakse selleks energiat või saadakse energiat juurde. · Liikudes Liik d ühest üh t punktist kti t tteise i kkulutatakse l t t k alati samapalju energiat sõltumata millist teed pidi liigutakse Elektrivälja tugevus · Elektrivälja tugevus mingis väljapunktis on võrdne antud punkti paigutatud F N V laengule mõjuva jõu E= = ja laengusuuruse Q C m suhtega E elektrivälja tugevus [v/m] F jõud [N] Q laeng [C] Elektrivälja tugevus · Laengust Q kau...
Muusika retsensioon AC/DC kontsert 22. juulil 2015.aastal käisin ma perega Soomes AC/DC kontserdil. Kontsert toimus Hämeenlinnas äsja valminud Kantola sündmuspargis. AC/DC kontserdit võib pidada 2015. aasta suve suurimaks rokk-kontserdiks Soomes. AC/DC on maailmakuulus Austraalia päritolu hard rock ansambel. AC/DC rajasid vennad Malcolm ja Angus Young Sydneys 1973. aastal. Lauljaks oli siis Dave Evans. Angus Young on siimaani AC/DC koosseisus. Ta mängib soolokitarri. Hetkel on lisaks temale bändis veel Cliff Williams, Brian Johnson, Stevie Young ning Chris Slade. Kuigi tavaliselt peetakse bändi hard rocki ja heavy metali teerajajaks, liigitavad liikmed enda muusikat rohkem rock'n'rolliks. AC/DC albumeid on müüdud üle 200 miljoni eksemplari. Album ,,Back in Black" on maailma paremini müünud albumite hulgas teisel kohal. Nimi AC/DC tuleneb ingliskeelsetes...
Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz -Infrapunakiirgus (tekib molekulide liikumisel) põhi eesmärk on soojendada -Nähtavvalgus tekib aatomi väliskihi elektronide liikumisel -UV-kiirgus (võime tappa paktereid) trkib aatomi sisemise kihi elektronide liikumisel
29.Mis on alalisvool?- Alalisvool on elektrivool mille voolutugevus ja suund ajas ei muutu Mis on lühis ja miks on ohtlik?- Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik. 30.Mis on vahelduvvool?- Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja suund muutub perioodiliselt. 31.Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud?-Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt funktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus
28.MIs on alalisvool?- Alalisvool on elektrivool mille voolutugevus ja suund ajas ei muutu 29.Mis on lühis ja miks on ohtlik?- Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik. 30.Mis on vahelduvvool?- Vahelduvvool on elektrivool, mille korral voolutugevus ja suund muutub perioodiliselt. 31.Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk – ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud?-Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt funktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus
21.Mis on ampermeeter, selle mõõtepiirkond? Ampermeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse voolutugevust. Selle mõõtepiirkond oleneb mõõteriista tundlikkusest. Mida tundlikum, seda väiksemat voolutugevust suudab mõõta, aga seda väiksemat voolutugevust suudab ta ka maksimaalselt mõõta. 22.Kuidas saada näitu? Et saada näitu, tuleb lugeda jaotiste arv skaala algusest kuni osutini ja siis korrutada see jaotise väärtusega. 23.Mis on alalis- ja mis on vahelduvvool? Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus aja jooksul ei muutu. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus aja jooksul perioodiliselt muutuvad.
ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED 1. LOODUSTEADUSLIK-TEHNILISI PÕHIMÕISTEID Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom...
Erinevus seisneb vaid selles, et mähiseid on ühe asemel kolm, nad on üksteise suhtes ruumis 120° võrra nihutatud ja neid nimetatakse nüüd faasimähisteks Kolmefaasiline vool võimaldab saada kolme paigalseisva mähise abil ruumis pöörleva magnetvälja. Sellises magnetväljas hakkab vooluga lühisraam või püsimagnet kaasa pöörlema. Sellel nähtusel põhineb asünkroonmootori töö. Joon 3. - Kolmefaasiline vahelduvvool graafiliselt Lühidalt, kolmefaasilise voolu eelised on järgmised: · Võimalik ehitada lihtsaid ja odavaid elektrimootoreid - ilma lisaseadmeteta saab tekitada pöörleva magnetvälja, erinevate faaside mähised paigutatakse vaheldumisi ja kuna faaside maksimum pinged tekivad erinevatel aegadel tekkib mootoris kindlas suunas pöörlev magnetväli · Ülekandeliinid on vähema arvu kaablitega - iga faasi kohta ainult üks soon (lisaks võib
Mõõteriista tüüp Osutmõõteriist Numbriline Ø = 150 mm i = 0,92 A n = 1440 mõõteriist Mõõeriista nr. N49158 Mõõtepool 1 andmed = 314,16 rad/s Mõõtepiirkond 2A 200 mV; N1 = 760 keerdu l = 0,25 m D = 0,15 m vahelduvvool N = 360 täpsusklass 0,5 ±0,5% + 20 dgt S1 =47,8 mm2 Jaotiste arv 100 skaalal ARVUTUSED Funktsiooni f(x) eksperimentaalsed väärtused: Näiteks:
Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienergia ülekandmisel. Primaarmähis Mähis, millele rakendatakse võrgupinge. Sekundaarmähis Mähis, millest võetakse pinge. Laudsüdamik Vajalik, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. Põhimõte Primaarmähisesse antakse vahelduvpinge, see tekitab seal vahelduvvoolu ning vahelduvvool tekitab omakorda samas taktis muutuva välja. Sama magnetväli muutub ka sekundaarmähises. See magnetväli tekitab sekundaarmähises induktsiooni elektromotoorjõu ning ühendab sinna tarbija saame elektrivoolu. Kasutegur on väga kõrge! Valemid: U1/U2=N1/N2=I1/I2=K 1 primaarahel 2 sekundaarahel K trafo ülekandetegur K < 0 pinge tõuseb K > 0 pinge alaneb Impulsimoment L=m*v*r
1) selgita trafo töötamise põhimõtet (lk. 60) Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha. Ülekanne on soodsam kõrgel pingel, sest vool on siis väiksem energiakadu on väiksem ja juhtmed võivad olla väiksema ristlõikega. Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektro...
vastavad laetud osakeste liikumisele aine aatomites, molekulides ja ioonides. Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool.
3. Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. Samas sõltub see ka lainepikkusest λ ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 4. Elektromagnetlaine skaala lainealad: madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. 5. M: Vahelduvvool, mille lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. R: Kaasnevad vahelduvvooluga, võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. O: Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. 6
väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. LED (valgusdioodi tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots. TRANSISTOR:
n 2l √ F ρS . Antud töös tekitatakse keele võnkumised resonantsmeetodil. Selleks on uuritav keel asetatud nihutatava püsimagneti pooluste vahele (joonis 2) ja tema otstele antakse heligeneraatorist G vahelduvpinge. Magneti pooluste vahel olevale keele osale, mida läbib helisageduslik vahelduvvool, mõjub perioodiliselt Ampere´i jõud. Selle jõu sagedus on võrdne vahelduvvoolu sagedusega. Kui sundiva jõu sagedus saab võrdseks ühega omasagedustest f n , siis tekivad keelel märgatava amplituudiga võnkumised. Seejuures on vaja, et jõu mõjumiskoht ei langeks kokku sõlmega, vaid oleks võimalikult lähedal paisule. Valemi (4) kehtivuse kontrollimiseks on uuritava keele üks ots kinnitatud jäigalt (joonis 2)
väljalülitamisel? Põhjenda seda. 23. Mida iseloomustab keha induktiivsus? 24. Mida näitab juhi induktiivsus? 25. Defineeri induktiivsuse ühik. 26. Mida väljendab voolu muutumise kiirus? Millega ta on seotud? 27. Võrdle induktiivsust inertsi nähtusega. 28. Selgita valemit endainduktsiooni elektromotoorjõu arvutamiseks. 29. Pooli magnetvälja energia valemi seletus. Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea) 1. Mida kujutab endast vahelduvvool? 2. Kuidas ja kus vahelduvvool tekib? 3. Milline graafik iseloomustab vahelduvvoolu? Kujuta see ja seleta, mida graafikult saab välja lugeda? 4. Milliste võrranditega vahelduvvoolu saab kirjeldada? Selgita neid. 5. Mida nimetatakse vahelduvvoolu hetk- ja mida amplituudväärtuseks? 6. Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest? 7. Kuidas on ühendatud elektritarbijad omavahel ja miks selliselt? 8. Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne? 9. Kirjelda generaatori ehitust ja tööd. 10
protsessorina 26 Pooljuhi juhtivus temperatuurist - Elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades 27 Diood päripingestatud-võimendab, diood vastupingestatud-alaldab 27 LED e valgusdiood - pooljuht seadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (elektromagnetkiirgus) 28 Alalisvool - elektrivool, mille suund ajas ei muutu, tekitab veres elektrolüüsi 29 Vahelduvvool - elektrivool, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt [f=50Hz (sagedus)] 30 Vahelduvvoolu amplituud - elektrivoolu tippväärtus (Im) Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus. 31 Pistikus on faasjuhe - mis on pidevalt pingestatud maa suhtes ja
Lisaks kõrgele temp on vaja saavutada ioniseeritud gaasi küllaldane kontsentratsioon ja tagada, et kõrgetemperatuuriline plasma säiliks teatud aeg tuumareaktsiooni kulgemise aeg. http://www.abiks.pri.ee Tokamak (juhitava termotuumarektsiooni uurimisseadis) on omapärane tarfo. Raudsüdamikul (1) paikneb primaarmähis (2), milles on vahelduvvool. Sekundaarmähises on plasmanöör (3). Plasma hoidmiseks kambris tekitatakse magnetväli mähises (5). Deuteeriumplasmas tekib vool, mille tekitatud magnetväli takistab plasmanööri kokkupuudet kambri seintega. Voolu mõjul eraldunud soojushulk neeldub plasmas ja selle temp tõuseb, toimub reaktsioon 21H + 21H =24He. Teine viis on vesiniku temp tõstmine laserkiirguse abil. Selleks koondatatakse mitme suure
ahelasolevate mahtuvuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. 1 2 3 Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti ühendatud kondensaatorite kogumahtuvus on võrdne kõigi ahelas olevate kondensaatorite C kogu = C1 + C 2 + C3 mahtuvuste summaga. Voolutekkimise tingimused: Meil peab olema liikuja, peab eksisteerima põhjus liikumiseks, elektrivool sarnane veevooluga. Voolu on alalis- ja vahelduvvool. Alalisvool on kindlas suunas ajas muutumatu kiirusega toimuv laengute liikumine, mehaanikas nagu ühtlane liikumine. Juhtivus- ja valentselektronid: juhtivuse määravad vabad laengukandjad. Need on elektronid, mis asuvad aatomi väliskihil. Edaspidi nim. neid valentselektronid. Vaid osa valentselektrone suudab osaleda elektrivoolu tekkes. Neid nim. juhtivus elektronideks. Voolutugevust määravad suurused : I =enSv Voolutugevus sõltub elektronide arvust,
(joon.1.2) Ühefaasiline kahe mähisega trafo. a). konstruktiivne skeem b).põhimõtteskeem See trafo koosneb magnetjuhtmest ja sellele asetatud kahest mähisest. Üks neist ühendatakse vahelduvvooluallikaga G, mille pinge U1; seda mähist nimetatakse primaarseks. Teise mähisega ühendatakse tarbija Zt; seda mähist nimetatakse sekundaarseks. Trafo tegevus põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Primaarmähise ühendamisel vahelduvvooluallikaga kulgeb selles mähises vahelduvvool it, mis tekitab magnetjuhtmes 2 vahelduva magnetvoo . Sulgudes magnetjuhtmes, on see voog aheldatud mõlema mähisega ja indutseerib nendes elektromotoorjõud: Primaarmähises valem 1.1 Sekundaarmähises valem 1.2 Kus 1 ja 2 on keerdude arvud trado primaar- ja sekundaarmähises. Koormuse Zt ühendamisel sekundaarmähise klemmidega tekib selles vooluringis vool i2.
Legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 10. Elektrivoolu soojuslik toime (Joule`i-Lenzi seadus). Voolu toimel laengukandjate liikumine vooluringis, neile mõjub takistus ja selle ületamisel eraldub soojus. 11. Elektriliste seadmete võimsus. Teevad tööd, kui laengukandjad liiguvad suunatult. 12. Elektrivoolu töö ja töö ühik 1 kW·h. Töö on A. 1 kW/h tähendab, et ühe tunni jooksul eraldub 1 kW energiat. 13. Vahelduvvool. Vahelduvvoolu kirjeldavad füüsikalised suurused. Vool, mille laetud osakeste suund ajas perioodiliset muutub. Kirjeldatakse: hetkväärtus i, u, e; efektiivväärtus I, U, ε ; amplituudväärtus Im, Um, ε . m Kirjeldatakse ka ringsagedusega ω , perioodiga T ja sagedusega f. 14. Vahelduvvooluahelas esinevad takistused. Aktiivtakistus R; induktiivtakistus XL; mahtuvustakistus Xc. 15
Elektromagnetismi rakendused 1. Võrdle alalisvoolu ja vahelduvvoolu,tee voolutugevuse graafikud ja selgita millised on voolutugevuse väärtused mõlemal graafikul(mitu väärtust on voolutugevusel vahelduvvoolu korral). Alalisvoolu tugevus ja suund ei muutu. Alalisvoolu saab patareidest ja akudest. Vahelduvvoolus muutuvad voolu suund ja tugevus. Vahelduvvoolu saab seinakontaktidest, kuhu saadab seda elektrijaamas töötav generaator. Alalisvoolu tekitab juhis muutumatu elektriväli, vahelduvvoolu korral tekitab seda perioodiliselt muutuv elektriväli. Vahelduvvool Alalisvool Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Vahelduvvoolu pinge muutub ajas samuti siinuselaselt. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus on selline alalisvoolu tugevus...
kõrgeks keevitusvooluks. : ./ 3. Alaldi sisse- ja väljalülitamine 4. Keevitusvoolu reguleerimine 5. Jahutusavad 6. Keevitusjuhtme ühendamine elektroodihoidikuga 7. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga 8. Ventilaator /Ventilaatori ülesanne on jahutada alaldiplokki. : ./ 9. Alaldi /Alaldi ülesanne on muundada vahelduvvool alalis-keevitusvooluks. : ./ Keevitusalaldi puudused 1. Magnettuul 2. Kõrgem hind kui transformaatoreil Keevitusalaldi eelised 1. Sobib kigi katetetüüpidega elektroodidega keevitamiseks. 2. Kolmefaasiline lülitus vooluvõrku tekitab reeglina vooluvõrgule ühtlase koormuse. 17 2.2.3. Keevitusmuundur Keevitusmuundur toodab keevitamiseks alalisvoolu. Sele 2.5. Keevitusmuunduri skeem
S=1/C S-mõõteriista tundlikus jaot/A jne. A1=*C A1 - mõõteriista näit mõõteriista näit jaotustes C mõõteriista konstant 5. Tähistused mõõteriista skaalal 1. Mõõteriistade liigid: 1. Magnetelektriline 2. Elektromagnetiline 3. Elektrodünaamiline 4. Ferrodünaamiline 5. Elektrostaatiline 6. Induktsioon 2. Vooluliik: a.) Alalisvool b.) Vahelduvvool c.) Kolmefaasiline vahelduvvool 3. Mõõteriista täpsusklass max%: 1.5 või (1.5)(ring ümber) 0.05; 0.1; 0.2; 0.5; 1.0; 1.5; 2.5; 4.0 4. Mõõteriista skaala asend: a. või b. või c. =60° Mõõteriista valikul on vaja arvestada tema mõõteulatust (niminäitu) ja mõõdetavat suurust, kas voolu tugevust, pinget jne. Vattmeetril on kaks mähist pingemähise klemmid ja
ühendada vooluallika p ja +. Diood nõrgendab talle rakendatud elektrivoolu, kui rakendada vastupinge, see tähendab ühendada vooluallika + ja n. 28. MIs on alalisvool? Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu (nt patareide ja akudega töötavad asjad). 29. Mis on lühis ja miks on ohtlik! Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nullile (kaob) ja sellega seoses voolutugevus suureneb järsult. 1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Voolutugevuse amplituud on vahelduvvoolu max võimalik väärtus. Hetkväärtus näitab voolutugevuse väärtust kindlal ajahetkel. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. i = Imsint Uef=Um/2 Ief=Im/2 2. Faasjuhe ? Nulljuhe ? Maandusjuhe ? Faasijuhe on juhe, mis on pidevalt pinge all. Nulljuhe ei oma pidevat pinget. Maandusjuhe on inimese kaitseks
Lenzi reeglit vljendab miinusmrk Faraday induktsiooniseaduses ENDAINDUKTSIOON. INDUKTIIVSUS Endainduktsiooni nhtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on phjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L nitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjud tekib selles juhis voolu hikulisel muutumisel ajahiku jooksul II ELEKTROMAGNETVNKUMISED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE * Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. * Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral vnkumine * Voolutugevuse hetkvrtus i sltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral ajast t kujul i= I cos ?t vi i= I sin ?t. * Voolutugevuse suurimat vimalikku vrtust I nimetatakse amplituudvrtuseks. * Faas ?t nitab vnkeseisundit nurga hikutes. * Ringsagedus
grupp 1209 Hz-le, mis vastab numbrile "4". 7.)Kutsesignaali parameetrid ja skitseering U kutsesignaali amplituud = 100V , Ualalispinge nivoo = 50V , T kutsesignaali periood =40ms , F=25Hz 8.) Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus. Seejuures näidata vooluahelad vastasabonendilt kuularisse, mikrofonist vastasabonendini ja mikrofonist kuularisse. TA-72 Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse: Sisenev kõnevool saabub aparaati mööda ahelat: liin, klemm L1, kontaktid HL 5-6, trafo mähis I ja edasi kahte haru mööda: 1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2; 2
ELEKTRIÕPETUS Elektrivool- vabade laengukandjate suunatud liikumine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises töös Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektri...
1. MIS ON ELEKTRIVOOL? ...on positiivsete või negatiivsete elektrilaenguga laengukandja korrapärane liikumine. 2. ALALISVOOLU JA VAHELDUVVOOLU ERINEVUS JA SARNASUS: Alalisvoolu suund ja tugevus ajas ei muutu, kuid vahelduvvoolul perioodiliselt muutub. --MILLIST VOOLU KUMBKI NEIST ANNAB? Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat (akud, patreid jne). Vahelduvvool annab muutliku vooliu, mis tuleb ainult otse vooluvõrgust. 3. VOOLU TEKKIMISE TINGIMUSED: *elektriväli *vabad laengukandjad 4. VOOLUTUGEVUST MÄÄRAVAD SUURUSED (1.valem S=vSqn(konsedratsioon)) v=laengukandjate suunatud liikumise keskmine kiirus *q=elektrilaeng? *S=ristlõike pindala? *n= laengukandjate konsedratsioon 5. OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA (I=U/R) Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste
seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. Raadioside põhimõte: Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber tekivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad, mis moodustavad ühise elektromagnetilise välja. Väli levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis
Viimases kahes lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja televisioonijaamad. Hertsides mõõdetakse raadiolainete võnkesagedust. Herts on perioodilise protsessi sageduse ühik, mis kuulub ka SI-süsteemi ühikute hulka. See ühik sai endale nime Heinrich Rudolf Hertz-i järgi. 2. RAADIOSIDE PÕHIMÕTE Raadioside saatja ja vastuvõtja vahel toimub elektromagnetiliste lainete vahendusel. Saateseadmetes toodetav kõrgsageduslik vahelduvvool juhitakse saateantenni. Selle ümber tekivad võnkumise rütmis kiiresti vahelduvad elektri- ja magnetväljad, mis moodustavad ühise elektromagnetilise välja. Väli levib antenni ümbritsevas ruumis valguse kiirusega ja moodustab raadiolaine ehk elektromagnetilise laine. Raadiolained pole ainsad elektromagnetlained meid ümbritsevas keskkonnas ( näiteks on veel soojuskiirgus, nähtav valgus ja röntgenkiired ). Saateantennini juhitud kõrgsagedusvoolu poolt ruumis tekitatavad
ELEKTRIÕPETUS Elektrivool- vabade laengukandjate suunatud liikumine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises töös Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektri...
Sumbumatu võnkumine- võnke amplituut ei muutu. Sundvõnkumine on tavaliselt sumbumatu. Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. T=t/N Võnkesagedus- ajaühikus sooritavate täisvõngete arv. f= N/t f=1/T Hälve- võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist, mehaanilise võnkumisel tähistatakse x-ga. Võib olla positiivne ja negatiivne. Amplituut- maksimaalne hälve. Harmooniline võnkumine- saab kirjeldada sin-või cos-funktsiooni abil. Esineb looduses suht palju, nt kiik, vahelduvvool. Siinuse argumendiks olevat suursut l=wt, nimetatakse faasiks. Suurust w, mis tiirlemise jaoks on nurkkiirus, nimetatakse võnkumise korral ring-ehk nurksageduseks. Mõõtühik on 1 rad/s. Algfaas- määrab süsteemioleku ajahetkel t=0 Faasivahe- kahe võnkumise faasi erinevus. ¼ korda pii, teine võnkumine on pii/2 esimesest võnkumisest ees. Infraheli- 0-16 hz Kuuldav heli- 16-20 000 hz Ultraheli- Suurem kui 20 000 Hz Pendel- võnkuva süsteemi füüsikaline mudel.
Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvumine induktiiv-, aktiiv- ja mahtuvustakistuse mõistega ja olemusega vahelduvvooluringis, nende jadalülitusega ja pingeresonantsi nähtusega. Skeemid ja tabelid: Joonis 1. Takistuse mõõtmine vahelduvvooluga Tabel 1. Takistite parameetrid Takisti Mõõdetud Arvutused Liik Alalis- Vahelduvvool Z r xL xC L C vool co s R U I P F V A W Aktiiv- 95.2 15 1.5 23 95 94.1 12.3 27. 0.039 115.4 0.9 7
läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetikud säilitavad talle antud magnetvälja. Neid kasutatakse seetõttu püsimagnetitena. Domeen Piirkond, kus magnetväli on ühesuunaline. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala S ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoog on võrdeline kontuuri läbivate jõujoonte arvuga. Kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub, indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Kui kontuur on suletud, tekib selles nn iduktsioonivool. =B*S*cos - nurk
genereerimiseks ehk tekitamiseks. 17. Mis on kiip? Kiip on pooljuht-plaadike, kuhu on koondatud suur hulk üliväikseid transistore koos lisadetailidega, mis kõik koos toimivad tervikliku võimendi protsessi vms sarnasena. 18. Kuidas pooljuhi sõltuvus sõltub temperatuurist? 19. Mis on LED ehk valgusdiood? Valgusdiood on pooljuht-ühend, mis hakkab valgust kiirgama, kui seda läbib elektrivool. 20. Mis on vahelduvvool ja kui suur on selle sagedus Euroopas? Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 21. Mida näitab vahelduvvoolu amplituudväärtus, hetkväärtus ja efektiivväärtus ning kuidas nad omavahel seotud on? Vahelduvvoolu amplituudväärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub
Ostsillograafiga saime kutsesignaali amplituudiks ja perioodiks Ukutsesignaali amplituud =112,5 V Tkutsesignaali periood = 40 ms Kutsesignaali sagedus on f = 1/ Tkutsesignaali periood f = 1/0.04 = 25 Hz Ualalispinge nivoo = 55 V 8. Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühi- kirjeldus Antud töös kasutasime analoogtelefoni TA-68, mille skeem on analoogiline TA-72 skeemiga. Telefonis TA-72 on kasutusel sildlülitus. Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. 1. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet. 2
vooludeks nagu juhtivus ja konvektsioonvool ning molekulaarseteks vooludeks nagu mikro ja nihkevool, mis vastavad laetud osakeste liikumisele aine aatomites, molekulides ja ioonides. Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Tegelikult on üldjuhul voolu suund vastupidine, kuna juhtmetes liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Elektrivõrguks nimetatakse ühtses süsteemis töötavat seadmete ja elektriliinide kogumit, mis on ette nähtud elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
I R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 14. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea) 1. Mida kujutab endast vahelduvvool? elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub 2. Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on null, pinge faasjuhtme ja Maa vahel on kodudes 220V 3. Kuidas on ühendatud majapidamistes elektritarbijad omavahel ja miks selliselt? 4. Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne? Kaitse (korkkaitse või automaatkaitselüliti) on elektriahelat katkestav
muutumine vooluringis endas. Juhi induktiivsus- füüsikaline suurus, mis on kasutusel juhtmesüsteemi vastavate omaduste kirjaldamiseks. Endainduktsiooni tekkimiseks peab vooluga kaasnema tugev magnetväli, mis suudab samas mõjutada ka voolu ennast. Kontrollküsimused: 1.Kuidas võib iseloomustada endainduktsiooni nähtust? Vastus: avaldub voolu muutumisel ja pidurdab muutust. Vahelduvvool Vaheluvvool- elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Period T- ajavaemik, mille jooksil vool läib ühekordselt kõik väärtused; Sagedus f- perioodide arv sekundis, mõõtühik herts; Tippväärtus Im- kummagi poolperioodi amplituudväärtus; Efektiivväärtus I vol, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga.
Materjali paksus on 4 mm, sellest lähtuvalt peab elektroodi laius olema 3,2 mm (,,Materjalitehnika Tehnoloogiaprotsessid" annab soovituslikuks elektroodi paksuseks 2,4mm), lisatraadi läbimõõt 3,2 mm ning keevitusvool 170(150-190), kaitsegaasi kulub 9 l/min. Keevituskiirus on 0,2 m/min. Alumiiniumsulamite puhul kasutatakse vahelduvvoolu. Oksiidikelme purustamiseks detailide pinnal on vaja suurendada pluss polaarse voolu osatähtsust, seetõttu on vahelduvvool ebasümmeetriline. Vooluallika tunnusjoon on järsult langev, püsivooluga vooluallikas, mille põhielemendiks on reguleeritav trafo. Keevituskaare pinge on 12-14 V. Lisamaterjali varda valik on sarnane MIG/MAG keevitusel traadi koostise valikule, alumiiniumsulamite keevitamiseks sobivad lisamaterjalid koostisega: S-AlMg5, Elga Alumig Mg5 jt. Keevitusgaasina võiks kasutada nt AGA MISON gaasi, mis on soovituslik just TIG keevitamisel AlMg sulamitele. See koosneb argoonist + 0,03%
v = kus F on keelt pingutav jõud, - keele materjali tihedus S - keele ristlõike pindala. Seega võtab valem keele omasageduate jaoks kujus Antud töös tekitatakse keele võnkumised resonantsmeetodil. Selleks on uuritav keel asetatud nihutatava püsimagneti pooluste vahele ja tema otstele antakse heligeneraatorist G vahelduvpinge. Magneti pooluste vahel olevale keele osale, mida läbib helisageduslik vahelduvvool, mõjub perioodiliselt muutuv Ampere'i jõud. Selle jõu sagedus on võrdne vahelduvvoolu sagedusega. Kui sundiva jõu sagedus saab võrseks ühega omasagedustest , siis tekivad keelel märgatava amplituudiga võnkumised. Seejuures on vaja. et jõu mõjumiskoht ei langeks kokku sõlmega, vaid oleks võimalikult lähedal paisule. Valemi kehtivuse kontrollimiseks on uuritava keele üks ots kinnitatud jäigalt. Teises, üle ploki pandud otsas, on alus koormiste jaoks, millega pingutataksekeelt
2.Kirjelda võnkeringis toimuvaid protsesse. vahelduv pinge allikaga ja seda nim. Esimese veerandperioodi alguses antakse primaarmähiseks. Teine mähis ühendatakse energiat kondensaatorile laeng.Kondensaator hakkab tarbiva seadmega – sekundaarmähis.Trafo töö tühjenema läbi pooli.Poolil on suur induktiivsus ja põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. temas tekib eneseinduktsioonivool, mis takistab Primaarmähisesse juhitakse vahelduvvool. Muutuva põhivoolu järsku kasvamist. Voolutugevus saavutab vooluga kaasneb muutuv magnetväli. See kandub maksimaalse väärtuse esimese vp lõpuks, kui südamiku abil sekundaarmähise piirkonda ja see kondensaator on tühi. Voolutugevus ei saa järsult tekitab sekundaarmähises vahelduvpinge. Igas nulliks muutuda, sest eneseinduktsioonivool takistab keerus on ühesugune pinge. Sekundaarmähise pinge järske muutusi
.860 kg/ m ³ . Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine: · süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3% · lämmastikku 0,03...1,7%. Autokütused jagunevad: a) Vedelad (bensiin, diisel ja biodiisel). b) Gaasilised (propaan + butaan ja O2) c) Tahked (puit ja kivisüsi) d) Elekter (alalisvool ja vahelduvvool). Generaator Vahelduvvool; Aku Alalisvool. Inglise keeles: AC/DC, AC on vahelduvvool, DC alalisvool. Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkütuseid, kuna nende kütteväärtus/kasutegur on suurem. Kütteväärtus: kütuse väärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka, mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42...44MJ/kg. Diislikütuse viskoossus diislikütuse põhiline kvaliteedinäitaja. Kinemaatiline viskoossus: mõõtühik cSt. Väike viskoossus: kütuse osakesed on liiga peened, väheneb lennukaugus
välja energiat teosteks en.liikideks. Voolu muutumisel hakkab pool endaind. tõttu toimima vooluallikana, mis pidurdab voolu muutumist. see põhjustab ind.takistuse. Ind.takistus sõltub ringsagedusest ja pooli induktiivsusest. X L= L=UL/I. Ind.takistuse korral jääb I U-st maha /2 võrra. Trafo seade U ja I muutmiseks jääval sagedusel. Koosneb: primaarpool (ühendatud muundatava vahelduvpingeallikaga), sekundaarpool, raudsüdamik. Töö põhineb EMI nähtusel, kuna prim.pooli läbib vahelduvvool, tekitab see muutuva mag.välja, mis indutseerib EMI sek.poolis (ka prim.poolis esineb takistav EMI nähtus). Kehtib seos: U 1/U2=n1/n2=k (ülekandearv) k<1 U tõstev, k>1 U madaldav (PU1>U2). Raudplekkidest südamik on vajalik mag.voo tugevdamiseks. Plekid on üksteisest eraldatud, et suurendada südamiku takistust, muidu tekiksid südamikus tugevad pöörisvoolud. Aktiivtakistus füüs. suurus, mis isel. akt.koormuse omadust muundada elektromag.välja en. pöördumatult teissteks en
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelavade ehitus Argo Pihtjõe ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Ajalugu.............................................................................................................................5 2. Püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõtte....................................................................6 3. Mõisted........................................................................................................................... 7 4. Elektrimootoreid kasutatakse...........................................................................................9 ...
Elektrodünaamika Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos . Ühik: [ ] SI (veeber). = 1T m 2 = 1V s = 1Wb Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud Ei on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega juhtmekontuuris. . Ei = - t Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni ele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
