Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutuge...
Elektromagnetvõnkumine el. välja, mag. välja, laengu, pige ja voolutugevuse muutumine ajas. Liigid: sumbuv võnkumine (süsteemi seesmise energia varal, tekitatakse võnkeringi abil, el. välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtu...
Vahelduvvool-elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub ka suund. perioodiliseks sageduseks f. Hetkväärtus-voolutugevuse väärtus antud ajahetkel. Tähis i. Amplituudväärtus-voolutugevuse max võimalik väärtus(Im). Harmooniline funkt-pendli võnkumise kirjeldamine.sin või cos. Koosinusfunk-alustame mõõtmist hetkel, millal voolutugevus on max. i=im, i=imcos Wt. Siinusfunk-mõõtmine algab kui i=0.Wt nim sin v cos faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus-näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides.radiaane on alati 2pii korda rohkem kui täispöördeid W=2pii f. Kaitse- Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed-paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Faasi-ja nulljuhe-Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa va...
primaarmähisest ja sekundaarmähisest, mis on keritud ühele metallsüdamikule. Kehtib seos, et primaar- ja sekundaarmähise pingete suhe on võrdne nende mähiste keerdude suhetega ja pöördvõrdeline voolutugevusega e N1/N2=U1/U2=I2/I1. Sellest seosest tuleneb ka põhjus, miks trafot nii palju kasutatakse igapäevaelus. Kui trafos on palju keerde, siis saab sellega tõsta pinget ja järelikult langeb voolutugevus, mis aitab oluliselt vähendada elektrienergia kadu soojusenergiana. Kui vahelduvvool jõuab aga tarbijani, siis U-d taas langetatakse ja voolutugevust tõstetakse- sedasi toimib jaotosvõrk. Võnkeringiga viidakse sagedus soovitava raadiojaamaga samaks, mis võimaldab signaali w=1/LC e takitab resonantsi. Raadio häälestamisel muudetakse antenni ahelas paikneva võnkeringi kondensaatori mahtuvust ja seega ka võnkeringi omavänkesagedust. Nii tekitatakse resonants vajaliku saatejaama sagedusel. Tulemuseks on just selle jaama poolt
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
Suhteline magnetiline läbitavus- näitab kui palju on magnetiline induktsioon aines suurem kui vaakumis. µ=B(aines)/B(vaakumis). Sõltuvalt µ väärtusest jaotatakse ained 3 gruppi. Diamagneetikud(µ<1) nõrgendab veidi talle mõjuvat magnetvälja ja paramagneetikud(µ>1) veidi tugevdab. Ferromagneetik-on aine,mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni tuhandeid kordi. Ferromagneetikud on raud,nickel,koobalt.kasut.mäluelemendia IT-s. Elektromagnetiline induktsioon ja vahelduvvool Magnetvoog-=BScos [wb] kui kontuur pindalaga 1m² paikneb magnetväljas 1 tesla risti jõujoontega,siis magnetvoog läbi selle kontuuri on 1 weeber Wb. Kui raam on jõujoontega risti siis normaali ja jõujoonte vaheline nurk on 0º elektromagnetiline indusktsiooni nähtus- seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja- pöörisvälja. Pööriselektrivälja jõujooned on erinevalt elektrostaatilise välja jõujoontest kinnised jooned
Füüsika II kõik vajalikud valemid, ka lahti seletatud, väga asjalik.
Elemtromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja pööriselektrivälja (selle jõujooned on kinnised jooned). Elektromagnetiline induktsioon Induktsioonivoolu tekkimine suletud kontuuris. Tekib seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise tõttu: 1) Kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas 2) Kontuur liigub magnetvälja suhtes või muutuvad mõõtmed. Induktsioonivool elektrivool, mis tekib suletud kontuuris, kui muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist. Induktsiooni elektromotoorjõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktsioonielektrivälja (pööriselektrivälja) ning võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamisel kogu suletud kontuuri ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. Ei = Ak / q. Ei [1V = 1J / 1C]. Elektromagnetilise induktsi...
1. Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis , ühik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus füüs. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseise...
Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektrom...
1. Laengu, voolutug ja pinge perioodilisi muutumisi nim elektromag.võnkumisteks(nt.vahelduvvool).Kõige lihtsam on tekitada el.mag. võnkumisi kasutades võnkeringi. 2. Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Koosneb omavahel ühendatud kondensaatorist ja induktiivpoolist.+skeem 3. Võnkumised võnkeringis: I-kuna kondensaatori plaadid on otseühenduses läbi pooli, algab kondendaatori tühjenemine. II-kuna tühjenemisvool muutub ajas, siis tekib poolis, millel on suur induktiivsus, eneseind.vool, mis püüab tühjenemist takistada. III-eneseind.vool laeb kondensaatori, nüüd aga vastupidiselt. IV-tekib tühjenemisvool I ja kogu protsess hakkab korduma ehk võnkeringis tekivad el.mag. võnkumised. 4. Thompsoni valem:Reaalselt on võnkeringil juhtmete takistus ja seetõttu võnkumised sumbuvad. Ideaalse võnkeringi korral saab leida võnkumise perioodi valemiga: T=2LC (L- induktiivsus/H; C-mahtuvus/F) 5. Teatud põh...
1. Mida nim elektrivooluks? El vooluks nim elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Millised tingimused peavad olema täidetud, et elektrivool tekkida saaks? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma. 3. Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? Tuleb kasutada vooluallikat (aku, patarei). Kui poolused ühendada juhiga, levib elektriväli ka juhis ning selles tekib elektrivool. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: ...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Elektrienergia muundmisega muud liiki energias puutue kokkugal sammul. Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenuta...
On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nimetatakse ferriitideks. Nõrgalt magnetiliste ainete magneetumus sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magneetumus sõltub väljatugevusest keerulisel viisil. Püsimagnetite jaoks kasutatakse kalke ferromagneetikuid, nende jääk induktsioon on suur. Trafode, el.mootorite, generaatorite jm. südamikud valmistatakse pehmest ferromagneetikust, millede jääkinduktsioon on hästi väike. 2.Induktiivne ja mahtuvuslik vahelduvvool Induktiivne vahelduvvool Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L = - L di / dt Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 o võrra. Mahtuvuslik vahelduvvool
Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA. Üle 100mA võib olla inimese jaoks surmav Millised vooluallikad tekitavad juhtides alalisvoolu, millised vahelduvvoolu? Alalisvoolu esineb aku või taskulambipatareiga ühendatud juhtides. Juhtides, mis on elektrivõrgu kaudu ühendatud elektrijaamades töötavate vahelduvvoolugeneraatoritega, on vahelduvvool. Mida nimetatakse alalisvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Millisel juhul tekib juhis alalisvool? Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Mida nimetatakse vahelduvvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, nimetatakse vahelduvvooluks. Millisel juhul tekib vahelduvvool? Vahelduvvool tekib juhis, mille elektrivälja suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad.
Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA. Üle 100mA võib olla inimese jaoks surmav Millised vooluallikad tekitavad juhtides alalisvoolu, millised vahelduvvoolu? Alalisvoolu esineb aku või taskulambipatareiga ühendatud juhtides. Juhtides, mis on elektrivõrgu kaudu ühendatud elektrijaamades töötavate vahelduvvoolugeneraatoritega, on vahelduvvool. Mida nimetatakse alalisvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Millisel juhul tekib juhis alalisvool? Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Mida nimetatakse vahelduvvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, nimetatakse vahelduvvooluks. Millisel juhul tekib vahelduvvool? Vahelduvvool tekib juhis, mille elektrivälja suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad.
Vooluring Vooluring koosneb vooluallikast, juhtmetest ja elektritarvitist. Elektritarviteid ja vahel ka vooluallikaid võib olla rohkem kui üks. Vooluringis võib olla kas alalisvool või vahelduvvool. Vooluallikas ja elektritarviti on omavahel juhtmetega jadamisi ühendatud ja moodustavad vooluringi. Juhtmed ühendavad vooluringi osasid. Vooluallikas tekitab vooluringi ühendatud elektrijuhtides elektrivälja ja hoiab seda. Vooluallikal on kaks poolust. Üks on positiivse laenguga ja teine on negatiivse laenguga, mis peavad olema eraldi juhtmetega edasi kantud elektritarvitile, et selles saaks muunduda osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. See on
voolutugevus , cos- võimsustegur 11.Mis on ja kus kasutatakse trafot? Miks? On seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafosid sisaldavad ka majapidamises kasutatavad elektriseadmed, mis vajavad tööks madalamat või kohati kõrgemat pinget kui 220V. 12.Mis on võnkering? Kirjelda seal toimuvat. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkeringis tekitada vahelduvvool tuleb kondensaator laadida alalisvoolu allika abil. Kondensaator omandab elektrivälja energia, kui kondensaator on laetud ühendatakse pooliga mille tulemusena hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. 13.Mis on omavõnkesagedus? Kuidas seda arvutatakse? +valem 1 0 = Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. LC 14.Thomsoni valem? Mille kohta käib? +valem ise
ELEKTER, MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM 1) Elektrostaatika – laeng on paigal, selle ümber elektriväli, mis ajas ei muutu 2) Alalisvool – kiirus konstantne, alalisvoolu ümber magnetväli, mis ajas ei muutu 3) Elektromagnetism – laengud liiguvad kiirendusega, tekivad ajas muutuvad elektri- ja magnetväli, mis on omavahel seotud Tagasiside – nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks Elektromagnetväli – omavahel seotud elektri- ja magnetväli Vahelduvvool – vool, mille pinge või voolutugevus muutub ajas perioodiliselt U t Elektromagnetlaine – elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis PÖÖRISELEKTRIVÄLI ...
1. Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad aja jooksul Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Juhtivus takistuse pöördväärtus Vooluallika tühijooks vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, välistakistus on ülisuur ning vooluallikas tühjeneb aja jooksul Lühis tekib siis, kui vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, ometigi tühjeneb kiiresti, kuna välistakistus on nulli lähedale Elektrolüüt nim keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad Galvaanimine mingi metalli katmine elektri abil 2. Juhi takistus juhtivuse pöördväärtus R=U/I R-takistus U-pinge I-voolutugevus 3. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus n=N/V n-laengukandjate kontsentratsioon N-võimsus V-vaadeldav ruumala 4. Voolutugevus, pinge ...
Elektrivool vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V...
Magnetiline toime - vooluga mhis mjutab magnetnela Galvanomeetri abil saab kindlaks teha voolu olemasolu juhis. Galvanomeetri phiosad on magnet ja selle teljele paigutatud mhisega raamike ning osuti. Mida suurem elektrilaeng, seda suurem voolutugevus juhis. Voolutugevus = elektrilaeng / aeg l = q/t 1amper(A) Voolutugevust mdetakse ampermeetriga. Nidu saamiseks tuleb lugeda jaotiste arv osutini ja korrutada jaotise vrtusega. Elektrivooli on 2 liiki: ALALISVOOL JA VAHELDUVVOOL ALALISVOOL - vool, mille sund ja tugevus ajas ei muutu VAHELDUVVOOL - vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad
muundumismehhanismi tüüp – muundurita, mehhaaniline muundur, vedur-muundur, kompressioon-vaakummuundur. Viimistlustööde masinad jaotatakse veel gruppidesse vastavalt nendega tehtavale viimistlustöö liigile – krohvitööde masinad ja seadmed; maalritöö masinad ja seadmed; põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; plaatijate tööriistad. 3. Elektriliste käsimasinate liigitus. a) kasutatav voolu liik – alalisvool; normaalsagedusega vahelduvvool; kõrgsagedusega vahelduvvool b) vahelduvvoolu faaside arv – ühe- ja kolmefaasilised c) mootori tüüp – kollektormootorid ja lühisrootoriga mootorid d) elektriohutuse klassid – I klass (U>42;, normaalsagedusega vahelduvvool (50Hz), normaalisolatsiooniga); II klass (U>42V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz), topeltisolatsiooniga); III klass (U<42V normaalsagedusega vahelduvvool (50Hz) või U>42V kõrgsagedusega vahelduvvool (>200Hz)
Lenzi reegel I induktsioonivoolu suund on alati selline, mis takistab voolu tekitavat liikumist. Induktiivsus- on vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Elektri- ja magnetvälja ühtsus- vahelduv magnetväli on alati seotud tema poolt tekitatud elektriväljaga, ning vahelduv elektriväli omakorda magnetväljaga, mida ta tekitab. Seade el. magn. võngete tekitamiseks võnkering. Vahelduvvool nim. elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu korral voolutugevus ja pinge muutuvad, saades perioodiliselt max. ja min. väärtusi. Trafo- muudab vahelduvvoolu pinget. Koosneb magnetringist ja kahest mähisest. Magnetvälja põhiomadus Elektrivool tekitab magnetvälja. Püsimagneti põhiomadus samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Elementaarlaeng väikseim looduses esinev elektrilaeng, e=1,6*10 -19C. Lenzi reegel I induktsioonivoolu suund on alati selline, mis takistab voolu tekitavat liikumist. Induktiivsu...
ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Üldse eristatakse kahjustused elektrivoolu toimel kahte gruppi üks on elektrilöök ja teine elektritraumad,kuhu lähevad kõik põletused,elektrimärgid , naha metalliseerumine , silmade kahjustus või mehhaanilised kahjustused
Fifth level Alalisvool (Direct Current) Vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akupatareid Paljud tänapäevatranspordi vahendid töötavad alalisvoolu pealt Alalisvoolu arendamisega tegeles Thomas Edison Thomas Edison Nikola Tesla Alalisvool Vahelduvvool Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level V. S Energiakaod · Vastvalt Joule'i-Lenzi seadusele muutub elektrienergia ülekandmisel osa energiast soojuseks · Joule'i-Lenzi seadus: Q=I²Rt
0,5 - 1,5 5-7 tundelävi 8-10 20-25 lihaste krambid, võib esineda soojatunne, sõrmede värin 10-15 50-70 krambilävi 50-80 70-450 talumatu valu, hingamine raskendatud, hingamiskrambilävi 90-100 500 fibrillatsioonilävi Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Voolu kulgemise tee Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Inimkeha elektriline takistus Inimkeha elektriline takistus ohtlikud punktid kehal Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll kaitsemaandamine kaitsenullimine kaitsekatkestid varjestamine
1. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja selle suund muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Voolutugevuse amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 3. Pinge amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 4. Elektromagnetvõnkumine elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks. 5. Vabavõnku...
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring.Pendilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,mille võnke sagedus on määratud süsteemi omadustega nim. võnkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. Võnkeringi talitus on hea mõista vedrupendli võrdlemise teel. Vedrupendel ja võnkering. Võnkumise tekitamiseks peab pendli tasakaaluasendist välja viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks ene...
ELEKTROMAGNETLAINED Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et
VarioCooking Center Joonis Joonis Joonis VarioCooking Center 111+ VarioCooking Center 111+ · Frima mudel 1 kaksikpanniga, rõhkküpsetus reziimiga. 16 liitrit + 3 liitrise mahutavusega. · Mõõtmed: 1200(laius) x 770(pikkus) x 1100(kõrgus)mm. · Võimsus: 20kW 3N (faasiline) AC (vahelduv vool) 400v (volti). VarioCooking Center 112+ VarioCooking Center 112+ · Pikkus: 1200 mm · Laius: 777 mm · Kõrgus: 1100 mm · Mahutavus: 2 x 16 l, 2 x 11 dm² · Võimsus: 400 V, 32 A, 17 kW, FAS: 3N, KV ¾ VarioCooking Center 211+ VarioCooking Center 211+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. · 100 liitri mahutavusega. Mõõtmed: 1157 (laius) x 914 (pikkus) x 1100 (kõrgus)mm. · Võimsus: 30 kW 3N (faasiline) AC (vahelduvvool) 400 v (volti). VarioCooking Center 311+ VarioCooking Center 311+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. 150 liitri mahutavusega. · Mõõtmed: 1535 (laius) x 914 (pi...
3. ÜLDTINGMÄRGID Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Alalisvool Tähtlülitus Tähtlülitus Positiivne klemm neutraaljuht mega Negatiivne klemm Kolmnurklülitus Alalis- ja vahelduvvool Lahtine kolmnurklülitus Vahelduvvool Siksaklülitus Helisagedus- Kõrgsagedus- vahelduvvool vahelduvvool Kahe poolusejuhiga ja 2/M keskjuhiga alalisvoolu- Neutraal 110 / 220V süsteem 2 x 110 V ~ 50Hz 220V Vahelduvvool sagedu- Keskjuht sega 50 Hz
Kontrolltöö 1.Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga 2. Mis on voolutugevuse hetkväärtus? Vahelduvvoolu hetkväärtus on voolu väärtus suvalisel ajahetkel. Hetkväärtust tähistatakse vastava väikese tähega i.
omavolilised tööd valdaja loata · muu metallivargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel Tööõnnetused · Aastas keskmiselt tööõnnetusi mis on seotud elektrienergia ja gaasiga on umbes 350, mis on kõvasti alla Eesti keskmise (u. 900) (100000 töötaja kohta) · Aastast 2005- 2017 on selles valdkonnas tööõnnetusi mis on lõppenud surmaga 4 Elekter · Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. · Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. · Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2
välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. 2.2. Kokkupuude elektriga Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus,
takistuste suurusi. Ergutusmähisel on vähe keerde, tema takistus võrreldes ankrumähise takistusega on väga väikene (toitepingest enamus langeb ankrumähisele). 19. Iseloomustage rööpergutusega elektrimootori ankru- ja ergutusmähiste elektriliste takistuste suurusi. Ergutusmähise keerdude arv on suur, seda võrreldes ankrumähisega, tema elektriline takistus on seega suur ja ergutusvoolu tugevus moodustab ankruvoolu tugevusest mõne protsendi. ÜHEFAASILINE VAHELDUVVOOL 1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. 2. Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus. 3. Mis on vahelduvvoolu maksimaalväärtus (amplituud)? Maksimaalne hetkväärtus ehk väärtus kohal 90 kraadi. 4. Mis on vahelduvvoolu periood? Täispööre/-võnge. Aeg sinosoidi ühe täisvõnke tegemiseks. 5. Mis on vahelduvvoolu sagedus ?
pinna kohale Alalisvool Pinge on püsiva väärtusega (elektronid liiguvad voolavalt ühes suunas) Kasutatakse lühikeste vahemaade taha saatmiseks Arvuti seadmed vajavad oma tööks sellist liiki voolu Vahelduvvool Pingeväärtus muutub positiivsest negatiivseks palju kordi sekundis (elektronid liiguvad edasi ja siis tagasi) Saab saata üle pikema vahemaa, elektrivõrkudes liigub sellist liiki vool Sellist liiki vool tuleb arvuti jaoks muuta alalis-vooluks Alalisvool ja vahelduvvool Direct curent DC Alalisvool Altered curent AC Vahelduvvool Elekter mis voolab elektrivõrgus ja mida me seadmete tööks kasutame on dünaamiline Elekter mis korjub esemete hõõrdumisel mingi aine pinna kohale, tekitades selle peale elektrivälja on staatiline Elekter ja magnetism Elekter ja magnetism on omavahel seotud, kui juhis liiguvad elektronid, tekkib selle juhi ümber magnetväli, samuti on võimalik magnetväljaga sundida elektrone liikuma Võrguvoolu standardid
nagu juhtivus ja konvektsioonvool ning molekulaarseteks vooludeks nagu mikro ja nihkevool, mis vastavad laetud osakeste liikumisele aine aatomites, molekulides ja ioonides. Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Elektrivoolu liigid Eristatakse kahte liik elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on üldjuhul ülekantav elektrivool 3 faasiline vahelduvvool.
emj. tekib poolis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ühes ajaühikus, sõltub juhtmesüsteemi pikkusest, kujust ja sisust ehk keskkonnast Magnetvälja energia - töö, mida on vooluallikas teinud selleks, et tekitada poolis teatava voolutugevusega elektrivool Vahelduvvool ja teda kirjeldavad füüsikalised suurused – elektrivool, mille suund ja voolutugevus perioodiliselt muutub Vahelduvvooluvõrk - esineb kolm takistuse tüüpi, lihtne Kolmefaasiline vahelduvvool (mis on, kust tuleb) – nulljuhe, faasijuhe, maandusjuhe, tekib generaatori töö käigus Liinipinge - kahe liinijuhtme vaheline pinge Faasipinge - liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge Efektiivväärtused Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral Voolutugevus I=I(max)/√2 Pinge U=U(max)/√2
docstxt/12006021582.txt
Lühem eluiga, valgus kollaka tooniga, ei talu põrutusi, mõõtmetelt suurem, läheb töötades kuumaks. o LED lampide eelised teiste valgusallikate ees? Võivad kiirata erinevat värvi või ka valget valgust. Väiksed mõõtmed, põrutuskindlus, pikk eluiga (tuhat korda pikem kui hõõglampidel), kiire süttimine, vastupidavus sisse-välja lülitamistele. Puudusteks: kõrge hind, ei talu kõrgeid temperatuure. o Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. o Vahelduvvoolu reeglid ja seadused? Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. o Trafo – milleks kasutatakse, tööpõhimõte, arvutusvalem? Trafo on elektriseadis vahelduvpinge muutmiseks ja see töötab
tehnoloogilisi võtteid (eelkuumutus, järelkuumutus) 4) halb Kvaliteedinõuetele vastavat keevisõmblust pole võimalik saavutada Pragudekindluse määramise kaudsed meetodid: 1) külmpragudekindluse määramise kaudne meetod arvutatakse süsinikekvivalent 2) kuumpragudekindluse kaudne meetod HCS parameetri järgi 3) lamellpragude arvutamise kaudne meetod (korduvkuumutus) Delta G parameetri järgi Keevituse vooluallikad I=U/R P=I*U Uk=20-30V Ik=80-160A ~ Vahelduvvool AC elektrivool mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad Alalisvool DC elektrivoolu tugevus ja suund perioodiliselt ei muutu DC - - päripolaarne ühendus, - poolus elektroodil DC + - vastupolaarne ühendus +poolus elektroodil Põhilised vooluallikad: 1) Trafo AC 2) Alaldi DC 3) Inverter DC(AC) 4) Generaator AC(DC) 1)Tõstetakse pinget, langetatakse voolu tugevust või vastupidi 2)Vahelduvvool muudetakse alalisvooluks
Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C kondensaatori mahtuvus L pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu tekitakse generaatorite abil. Generaatori põhiosad: Magnetväljas pöörlev juhtme keerd indutseeritakse emj Püsimagnet tekitab magnetvälja Kontaktrõngad voolu kättesaamiseks juhtme keerdudeks Voolu tekkimine toimub elektromagnetilise induktsiooni põhimõttel. Magnetvoog läbi suletud pinna muutub. i=n
21.Milline on alalisvoolumootori ehitus ja tööpõhimõte?Rootor, mähis, poolrõngad, grafiitvardad, magnetid, harjased. Üks hari on ühendatud vooluallika positiivse, teine negatiivse poolusega. 22.Milline energia muundumine toimub alalisvoolugeneraatoris?Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon?Voolu tekkimine juhis, kui juhi ümber muutub magnetväli. 24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25.Millest sõltub induktsioonivoolu suund?Sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. 26.Kuidas töötab elektrivoolu generaator?Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. 27.Milleks kasutatakse generaatoreid?Voolu tootmiseks. 28.Millised energia muundumised toimuvad generaatoris
Harjadega alalisvoolumootor Lihtne kiiruse kontroll Hooldus (harjad) Keskmine eluiga Mootoritüüpide võrdlus Tüüp Tavalised rakendused Tavaline juhtsignaal Universaalmootor Käeshoitavad elektritööriistad Alalisvoolu või ühefaasiline Tolmuimejad vahelduvvool Sünkroonmootor Tööstuslikud mootorid Ühe- või mitmefaasiline Vinüülplaadi mängijad vahelduvvool Sammmootor Positsioneerimine printerites Alalisvool ja disketilugejates Harjasteta alalisvoolumootor Kõvakettad Elektrisõidukid Alalisvool või Puldiga juhitavad masinad pulsilaiusmodulatsioon
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid
Elektrivool Elektrivool laetud osakeste suunatud liikumine Elektrivool jaguneb: 1) vahelduvvool voolutugevus muutub 2) alalisvool Elektrivoolu suund: voolu iseloomust sõltumata laetakse kokkuleppeliselt tema suunaks alati positiivsete laengute liikumise suuna. Elektrivoolu tekkimise tingimused: 1) vabad laengukandjad 2) keskkond, kus liiguvad vabad laengukandjad 3) jõud, mis paneb osakesed liikuma Alalisvool Alalisevool elektrivool, mille tugevus ajas ei muutu Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju läheb edasi ühe sekundi jooksul.
Voltmeeter. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakase voltmeetriga. Kui vooluringis on alalisvool, kasutatakse pinge mõõtmiseks alalispinge voltmeetrit. Vooluringis, kus on vahelduvvool, mõõdetakse pinget vahelduvpinge voltmeetriga. Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille pinget tahetakse mõõta. Kui juhis on alalisvool, tuleb ühendades jälgida voolu suunda. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju vabade laengukandjate suunatud liikumisele ehk elektrivoolule.
Kauguse suurenedes vähenevad magnetjõud väga kiiresti ja seetõttu magnetjõudude praktilist mõju saame kindlaks määrata väga väikestel kaugustel. Magnetväljaks nimetatakse keskkonda mis ümbritseb alati magnetit. Magnetlaengu kandjaid ei ole looduses avastatud aga nad lihtsalt eksisteerivad. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, ei ole algust ega lõppu. Magnetvälja jõujooned on lahutamatud elektriväljast. Magnetväli esineb igat liiki elektrivoolu ümber ( alalisvool, vahelduvvool ). Kõikjal kus on tegemist laengute liikumisega, tekib ka magnetväli. Magnetväli kaitseb meid kosmilise kiirguse eest ja tänu sellele töötab meie kompass.
AC/DC Arthur Pent Bändist ● AC/DC on Austraalia päritolu hard rock ansambel. ● AC/DC rajasid vennad Malcolm ja Angus Young Sydneys 1973. aastal. ● Nimi AC/DC tuleneb ingliskeelsetest sõnadest alternating current/direct current, mis tähendab vahelduvvool/alalisvool. ● AC/DC oli miljonilise läbimüügiga. AC/DC Bändi algus ● Malcolm Young rajas 1973. aastal koos trummari Colin Burgessi ja basskitarristi Larry van Kriedtiga uue bändi, hiljem kaasati Malcolmi noorem vend Angus. ● Algselt mängis AC/DC põhiliselt kavereid esitajatelt, nagu näiteks Chuck Berry, The Beatles ja Rolling Stones. Boni ja Briani surm ● Bon Scott suri 1980. aastal 19. veebruaril kes lämbus joobes olekus. ● Bänd tahtis uut lauljat ja lõpuks valiti Brian Johnson. ● Laval varises B.Johnson kokku ja suri pimesoole lõhkemise tõttu. Väike...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
