Neid kasutatakse kas iseseisvatena või kombineerituna teiste tähistega Olulisemad nendest on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 1.2 Elektriajamite juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavad tähised Tähis Tähise tähendus Ühefaasiline vahelduvvool Kolmefaasiline vahelduvvool Alalisvool L1, L2, L3 Kolmefaasilise vahelduvvoolujuhtmestiku faasijuhtmed N Vahelduvvoolujuhtmestiku neutraaljuhe PE Vahelduvvoolujuhtmestiku kaitsemaandusjuhe PEN Vahelduvvoolujuhtmestiku ühildatud neutraal- ja kaitsemaandusjuhe M Elektrimootor LM Alalisvoolumootori ergutusmähis...
L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum CFC voolu-sagedusjuhtimine MOS metall-oksiid pooljuht CSI vooluvaheldi MCT MOS-juhitav türistor dc alalisvool n nano = 10-9 (eesliide) DSP digitaal-signaaliprotsessor p piko = 10-12 (eesliide)...
1) Mõisted: · Alalisvool elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu · Vahelduvvool elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad mingi sagedusega · Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid, mis kannavad laengut · Nimivõimsus pinge võimsus, mis on märgitud elektriseadeldisele · Vooluallikas seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks · Vooluallika lühis kui välistakistus on lähedane nullile · Vooluallika tühijooks kui vooluallikat ei kasutata...
N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetikud säilitavad talle antud magnetvälja. Neid kasutatakse seetõttu püsimagnetitena. Domeen Piirkond, kus magnetväli on ühesuunaline. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala S ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Magnetvoog on võrdeline kontuuri läbivate jõujoonte arvuga. Kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub, indutseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Kui kontuur on suletud, tekib selles nn iduktsioonivool. =B*S*cos - nurk...
Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks. Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikaliseteks suuruseteks on voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool . Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elekter. http://et...
Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll kaitsemaandamine kaitsenullimine kaitsekatkestid varjestamine...
Bensiini tase kõrge.Õhuklapp ei avane.Ujuk uppunud. 2. Sõidupidur. Piduriketas, kolb, klotsid. Auto kiiruse vähendamine sõiduajal. ABS pidurid- blokeerimisvastane pidur. Ehitus:Trummelpidurid või ketaspidurid(trummel puudub). Pilet 15. 1. Auto elektrivooluallikad Akupatarei varustada elektriseadmeid elektriga, kui mootor seisab. ( alalisvool 12 V ) Generaator- varustab elektriseadmeid elektriga sõida ajal. ( vahelduvvool 13,5 V ) 2. Sõidupiduri rikked Kõik rattad pidurduvad nõrgalt ( pedaali käik suur, pidurdamiseks vaja suurt jõudu. Pedaal vajub läbi, sest õhk on sisse tunginud.) hõõrdkatted kulunud, hõõrdkatted libedad või ülekuumenenud. Rattad ei peatu üheaegselt, auto kisub kõrvale osa hõõrdkatteid libedad, kulunud klots asendamata, trummel roostes või kriimuline. Pidurid jäävad peale ( auto liigub raskelt, kõik trumlid ja katted kuumad, üks pidur jääb peale...
Kauguse suurenedes vähenevad magnetjõud väga kiiresti ja seetõttu magnetjõudude praktilist mõju saame kindlaks määrata väga väikestel kaugustel. Magnetväljaks nimetatakse keskkonda mis ümbritseb alati magnetit. Magnetlaengu kandjaid ei ole looduses avastatud aga nad lihtsalt eksisteerivad. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, ei ole algust ega lõppu. Magnetvälja jõujooned on lahutamatud elektriväljast. Magnetväli esineb igat liiki elektrivoolu ümber ( alalisvool, vahelduvvool ). Kõikjal kus on tegemist laengute liikumisega, tekib ka magnetväli. Magnetväli kaitseb meid kosmilise kiirguse eest ja tänu sellele töötab meie kompass....
1,5; 2,0; 2,2 ja 3,3 mm) Minimaalne juhtme laius 0,15 mm Soovitav kasutada laiusi 0,5; 0,6; 0,8; 1,0; 1,5 mm jne Minimaalne juhtmete vahe 0,15 mm Soovitav 0,3 mm Juhuks kui rada läbib alalisvool või madalsageduslik vahelduvvool , on minimaalse vooluraja laius esitatud tabelis. 10C tähendab, et sellise suurusega voolu korral kuumeneb raja pind 10 kraadi üle keskkonna temperatuuri. Kõrgematel sagedustel tuleb arvestada ka vooluradade induktiivsust. Selleks, et kõrgetel sagedustel kaod vooluradadel liiga suureks ei läheks, tuleb voolurajad konstrueerida nii, et tekiksid kindla lainetakistusega ülekandeliinid...
Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkväärtus Nagu sõna isegi ütleb on tegu hetkväärtusega ükskõik mis ajahetkel. Väärtus võib olla ka 0 hetkel mil siinuseline vahelduvvool muudab oma polaarsust. See võib olla maksimaal väärtus hetkel mil siinuseline vahelduvool on oma kõrgeimas punkti · Keskmine väärtus Keskmine väärtus on väärtus mis on keskmine väärtus kõikidest hetkväärtustest 1 perioodi jooksul Eavg = 0.636 * Emax Iavg = 0.636 * Imax · Effektiiväärtus Ieff= 0.707*Imax Erff=0.707*Emax 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid. Aktiivtakistus, Mahtuvus takistus, Induktiiv takistus Induktiivsus 5...
Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos . Ühik: [ ] SI (veeber). = 1T m 2 = 1V s = 1Wb Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud Ei on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega juhtmekontuuris. . Ei = - t Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni ele...
Fifth level Alalisvool (Direct Current) Vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akupatareid Paljud tänapäevatranspordi vahendid töötavad alalisvoolu pealt Alalisvoolu arendamisega tegeles Thomas Edison Thomas Edison Nikola Tesla Alalisvool Vahelduvvool Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level V. S Energiakaod · Vastvalt Joule'i-Lenzi seadusele muutub elektrienergia ülekandmisel osa energiast soojuseks · Joule'i-Lenzi seadus: Q=I²Rt...
Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
1) selgitab funktsiooni trigonomeetrili ja tuletis Siinus-, koosinus- perioodilisuse mõistet ning siinus-, sed ja koosinus- ja tangensfunktsiooni funktsioonid ja tangensfunktsiooni mõistet; vahelduvvool . graafik ning 2) joonestab siinus-, koosinus- ja Tuletise omadused. tangensfunktsiooni graafikuid ning tähendus Mõisted arcsin m, loeb graafikult funktsioonide hetkkiiruse arccos m, arctan omadusi; näitel. Lõiming m. 3) leiab lihtsamate loodusteadust...
Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõp...
1 - gaasiklapp, 2 - keevitustraadi pool, 3 - traadi etteandemehhanism, 4 - gaasiklapi lülitusahel, 5 keevitustraat, 6 kaitsegaasi kanal, 7 voolujuhe, 8 keevituspõleti, 9 vooluallikas-alaldi, 10 maanduskaabel, 11 maandusklemm, 12 keevitatav detail, 13 keevituskaar, 14 voolukontakt, 15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus: Elektrivõrgust tarbitav vahelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil, kust see antakse edasi peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4. Elektroodina kasutatakse keevitustraati (Cb08X20H9G7T, SGX2CrNi199), mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kaitsegaasina kasutatakse gaasisegu 98% Ar + 2% 02 tootenimetusega AGAMIX 02. 5. Keevitusparameetrid: paksus 4 mm, traadi läbimõõt d=1,0 mm, keevitusvool I=150 A,...
Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne...
Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks...
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD...