energia salvestamine, pingemuundur(transformaator), kõrgpingeimpulsside tekitamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. Voolu tekitamiseks poolis on vaja energiat, mis salvestatakse magnetväljas. Energia vabaneb pooli tühjenemisel läbi takisti. Diood- p-n siire kui lüliti- päripingestatult sees, vastupingestatult väljas. Dioodi rakendused: alaldi,signaali stabiliseerimine, ülepinge kaitse, pingekordisti, fotodiood, valgusdiood, pingega tüüritav kondensaator, sagedusmuundur, alalis- ja vahelduvpinge liitmine. Voolu sõltuvus pingest ei ole lineaarne vaid on eksponentsiaalne. Transistorid- pinge/vooluga tüüritav voolugeneraator. Bipolaarne transistor- vooluga tüüritav ja tarvitab ka seetõttu voolu. Väljatransistor- pingega tüüritav, ei tarvita põhimõtteliselt voolu. Liittransistorid: bipolaarne+bipolaarne=Darlington Väljatransistor+bipolaarne=IGBT Väljatransistor+väljatransistor=CMOS Väljundis on alati vool, mis sageli on vaja muuta pingeks.
või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel. Universaalmootor Universaalmootor on mootor, mis on mõeldud kasutama vahelduv- ning alalisvoolu. Elektrivõrgu sagedustel (50 Hz või 60 Hz) töötavad universaalmootorid on harva võimsamad kui 1000 vatti. Näiteks võeti 20. saj. alguses Saksamaa raudteedel võimsate universaal-kommutaatormootorite jaoks kasutusele ülimadalsageduslik vahelduvpinge sagedusega 16 2/3Hz. Universaalmootorite eeliseks on suur väändemoment käivitudes ja kiiretel kiirustel kompaktne suurus. Negatiivne pool on kommutaatori olemasolust tingitud hooldamise vajadus ning lühike eluiga. Selliseid mootoreid kasutatakse seadmetes, mida kasutatakse harva ja millel on vajadus suure väändemomendi järele, näiteks mikserid ja elektritööriistad. Piesoelektrilised Piesoelektriline mootor
muutumisest veerand perioodi maha, ehk nende vahel tekib faasinihe. Mahutuvustakistus - iseloomustab seda, kuivõrd avaldab elektrivoolule vahelduvvooluahelas takistust kondensaatori plaatide laadumine, mis toimub seetõttu, et vool kannab neile laenguid. Kondensaator Võimsustegur – P=I*U*cos(fii) , näitab kui palju elektriseade saab vooluvõrgust kasutada Trafo (ehitus, tööpõhimõte ja kasutus) - seade, mis on mõeldud pideval sagedusel voolutugevuse ja vahelduvpinge muutmiseks, seadme töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, seade koosneb kahest mähisest, mille keskel on raudsüdamik.
käitamiseks. 3. Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele. Paiknevuse alusel jaotatakse kinnisteks ja lahtisteks seadmeteks (siseruumides / väljas). Asukoha järgi paikseteks ja teisaldavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub meh, soojus- või mõneks muuks energia liigiks, nim elektritarbijaks Valmistajatehas toodab lindil nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge peavad olema võrdsed. NIMIPINGED Väikepinge (ELV) vahelduvpinge puhul 50V, alalispinge puhul 120V. Eristatakse katseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV) Madalpinge (LV) pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000V ja alalispinge puhul 1500V Kõrgepinge (HV) pingepiirkond, kus pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000V ja alalispinge puhul suurem kui 1500V Aine ehitus
Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektromotoorjõu 2) miks kasutatakse elektrienergia ülekandel trafosid? (lk. 63) 3) mis on faasi- ja nulljuhe? (lk. 39) Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes.Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata
Vaikesevoimsuselised alaldid on ette nahtud pohiliselt elektroonika- ja raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Suure voimsusega alaldid on kasutusel naiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvorgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektroluusi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvorgust. Uldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge vaartuseni, mis on vajalik alaldi valjundis noutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nuudisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu labi ainult uhes suunas. Ventiilid tagavad uhesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud valjundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis uhendatakse alaldi valjundklemmidele
määratlus (tuletamine elektromagnetilise induktsiooni seadusest), selle ühik SI-s voolutugevuse muutumise kiiruse kaudu (?) Eneseinduktsiooni suurust määrab võrdetegur elektromootor jõu ja voolutugevusemuutumise kiiruse vahel L on juhi induktiivsus mis näitab kui suur endainduktsiooni emj tekib selles juhis voolutugevuse ühikulise muutumise ajaühiku jooksul 8. Transformaatori ehitus ja tööpõhimõte. Transformaator on elektrimagneetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafo koosenb vähemalt kahest mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Primaarmähisele rakendatud pinge tekitab seles vahelduv voolu mis omakorda tekitab muutuvat magnetvälja Südamik kannab magnetvoona edasi muutuvat magnetvälja, mis indutseerib sekundaarmähises omakorda vahelduv voolu (tegu on vastastikuse induktsiooniga, kuna sekundmähise muutuv magnetväli kandub omakorda mööda südamikku
Telefoniaparaadist on võrku ühendatud ainult vahelduvpingele (sissetulev kõne) reageeriv kõlisti. Rezhiimis 'toru hargilt võetud' voolab võrgus nõrk (tugevate voolude korral tekiksid probleemid telefonikeskjaamade ehitamisel) alalisvool. Tänu suhteliselt suurtele pingetele, rakendub abonentliinis vool (võimalus kõneks) ka suhteliselt suurte liinitakistuste korral. Telefonijaamast kutsutakse abonenti kõnele 110V-se 50Hz-se vahelduvpinge rakendamisega telefoniliinile (telefoni kell heliseb). Telefoniabonent saadab valitud numbri keskjaama liini korrapärase lahti- ja kokkuühendamisega (impulsside arv = telefoninumbri osa). Telefonide elektriskeemides kasutatakse tervet hulka erinevaid lahendusi, hoidmaks ära kõne kostmise (kaja) aparaadi mikrofonist sama aparaadi kuularisse, kuid tagades samal ajal katkematud vooluahelad kuulari ja vastasabonendi ning mikrofoni ja vastasabonendi vahel.
Liikumatut osa nim staatoriks, pöörelv osa rootoriks. Ankru mähise igas keerus ondutseeritud emj mille amplituudi väärtus sõltub 1) keerude arvust 2)rootori magnetilisest intuksioonist 3) staatori mähis mõõtmetest 4)rootori pöörlemis kiirusestTransformator on seade vv pinge ja voolutugevuse muutmiseks. Transformaator koosneb 2 mähisest. 1) primaarne mähis 2) sekundaarne mähis. Transformaatori töö põhinebelektromagnetilise induksiooni nähtusel.Primaarmähisele rakendatud vahelduvpinge mõjul tekib tranf südamikus muutv magnetvoog, mis indutseerib mõlemas mähises emj mis on ühesugune kuna mähiste keerdude arvud ei ole võrdsed siis pole võtdsed kumbagi mähise kogu emj.
Dielektriline läbitavus on seega suurim, vahepealsel temperatuuril. Madalal temperatuuril, kui viskoossus on suur, ei suuda dipoolid orienteeruda ja sellega seotud kaod puuduvad ja kõrgel temperatuuril saavad nad orienteeruda peaaegu ilma sisehõõrdejõudusid ületamata. Seega mingil vahepealsel temperatuuril on kaod suurimad. 3. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm. Kaonurga tangens on suurus, mis iseloomustab võimsuskadusid vahelduvpinge korral. 4. Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? Pehmemagnetmaterjale kasutatakse trafode ja muude selliste südamike valmistamiseks. Kuna jääkmagnetism on väike, siis sellisest materjalidest magneetumus on väike. Pehmemagnetmaterjalide hüstereesilmuse pindala ja ümbermagneetimiskaod on väikesed. 5. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega.
ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. LED (valgusdioodi tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus: Sildalaldi ehk dioodsild vahelduvpinge alaldamiseks koosneb dioodide grupist, mis on ühendatud sisend- ja väljundklemmide vahele. Pluss-väljundklemmi külge on ühendatud dioodide plussotsad ja miinus-väljundklemmi külge dioodide miinusotsad. Iga sisendklemmi külge on ühendatud ühe dioodi pluss- ja teise miinusots. TRANSISTOR: Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pn-siiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor.
Dentonatsooni andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni algavast detonatsioonist. Selle tulemusena muudab juhtarvuti süütehetke natukene hilisemaks . Anduris on membraan ja piesoelektriline element. Membraani omavõnkesagedus on valitud sama mis detonatsioonl . Detonatsooni tekkimisel tekib membraani võnkumisel resorants , mis antakse edasi piesoelektrilisele elemendile . Elemendis genereeritav vahelduvpinge antakse arvutile. Auto kiiruse andur : - Annab juhtarvutile infot auto kiiruse kohta : näiteks teatud kiirusel (üle 40 ) gaasipedaali vabastamisel lõpetab mootori juhtarvuti kütuse pihustamise pihustitest. Pihustid : Pihusti kujutab endast suletud klappi mis avatakse mootori juhtarvutist saabuva käskluse peale. Pihusti elektromagneti mähis on süüte sisselülitamise hetkest pidevalt 12V pinge all. Mootori juhtarvuti :
Induktiivne vahelduvvool Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L = - L di / dt Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 o võrra. Mahtuvuslik vahelduvvool Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . 3.Valguse difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise
4. f n= n 2l √ F ρS . Antud töös tekitatakse keele võnkumised resonantsmeetodil. Selleks on uuritav keel asetatud nihutatava püsimagneti pooluste vahele (joonis 2) ja tema otstele antakse heligeneraatorist G vahelduvpinge. Magneti pooluste vahel olevale keele osale, mida läbib helisageduslik vahelduvvool, mõjub perioodiliselt Ampere´i jõud. Selle jõu sagedus on võrdne vahelduvvoolu sagedusega. Kui sundiva jõu sagedus saab võrdseks ühega omasagedustest f n , siis tekivad keelel märgatava amplituudiga võnkumised. Seejuures on vaja, et jõu mõjumiskoht ei langeks kokku sõlmega, vaid oleks võimalikult lähedal paisule.
Hüvetegur Q=X/R= L/R (R energiakadu poolis). Kõrgsagedusel komplekstakistus. d) Resonaatorid (võnkeringide ekvivalendid) - Kvartsresonaator e. kvarts (kvartsplaadike kahe metallplaadi vahel). Hea sageduse stabiilsus. Valmistatakse F= 2kHz... 200 MHz. - Piesokeraamiline filter. Ehitus ja tööpõhimõte (piesokristall) sama mis kvartsresonaatoris. Kasut. raadiote vahesagedusvõimendites ja mikrokontrollerite taktgeneraatorites. Kehvemad kui kvartsid. e) Trafod. Vahelduvpinge tõstmine/langetamine ja ahelate galvaaniline lahtisidestus. Liigitus: Toitetrafod. Kõrgsagedustel ka sobitustrafod. Südamik ferromagnetiline: madalal sag. 50 Hz teras, kõrg.sag. ferriit. Ülekandetegur (keerdude arvu suhe w1/w2=U1/U2; P1 P2) f) Infoesitusseadised Vaakumseadised: hõõglampindikaatorid, kineskoobid (25...30 kV!), magnetronid (2,4 GHz) Plasmaseadised: tärkindikaatorid, värvikuvarid Vedelkristallseadised e
v T0 273 1 Kiiruste suhe on 0 = = = v T 273 t 1 0 ,004t v Kasutades lähendust 1 0,004t 1 + 0,002t , võib kirjutada v 0 = 1 0,002t (2) Faasinihke meetod hääle lainepikkue määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik vahelduvpinge muundatakse telefoni T abil helivõnkumisteks. Kalugusel l telefonist asub mikrfon M, mis muudab helivõnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi otsilloskoobi sisendile. Otsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y telejele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis, X teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis
induktiivsest takistusest) 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse tekivad energiakaod, mis põhjustatud juhtmete eritakistusest, mis omakorda oleneb pikkusest. Et pingelangu vältida võib suurendada juhtmete läbimõõtu või suurendada pinget....viimane on mõttekam - kõrgepingeliinid. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog F ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on mõõtetulemus võrdeline voolu keskväärtusega
Elektrienergia tootmine ja ülekanne Elektrienergia genereerimine Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam. Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud juhtmekeerdusid, siis nende indutseeritud elektromotoorjõud liituvad. Püsimagneti asemel võib kasutada elektromagnetit. Tugeva magnetvoo saamiseks kasutatakse generaatorites erilisest elektrotehnilisest terasest südamikke. Magnetvälja tekitavad mähised on paigutatud ühe südamiku uuretesse. Mähised, milles in...
Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia jaotuse kohtades tarbijate vahel seatakse üles pingemadaldustrafod, mis vähendavad pinge vajaliku suuruseni, näiteks 6 kV-ni ja lõpuks vähendatakse pinge veel kord elektrienergia tarbimispaikades madaldustrafode abil 127, 220 või 380 voldini ning juhitakse
Vahelduvvoolu generaator- Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T- periood, näitab ajavahemikku, mille tagant voolutugevuse mingi kindel väärtus kordub (i- hetkeväärtus, Im voolutugevuse amplituudväärtus, wt-faas, w- ringsagedus). Faas-f- näitab võnkeseisundit nurga ühikutes
[]H1=KHL1·[]HO1=1·580.9=580.9 MPa; []H2=KHL2·[]HO2=1·514.3=514.3 MPa; Võtan lubatud kontaktpingeks väiksema väärtuse []H=[]H2=514.3 MPa. 4. Lubatud paindepingete []F määramine: 1) Eategur väikese ratta jaoks KFL1 ja suure ratta jaoks KHL2: KFL1= (NF·O/N1 )0.5 , kui N1>NFO, siis võetakse KFL1=1 KFL2= ( NF·O/N2 )0.5 , kui N2>NFO, siis võetakse KFL2=1 2) Paindeväsimuspiirile vahelduvpinge tsüklitel NFO vastavad lubatud painde-pinged []FO1 ja []FO2 võetakse tabelist 7: []FO1=1.03·HB1=1.03·285.5=294 MPa; []FO2=1.03·HB2=1.03·248.5=256 MPa 3) Lubatud paindepinged väikese ratta hammaste jaoks []F1 ja suure ratta hammaste jaoks []F2 : []F1=KFL1·[]FO1=1·294=294 MPa; []F2=KFL2·[]FO2=1·256=256 MPa 5. Kinnise silindrilise hammasülekande arvutus: 1) Määran kindlaks reduktori massi diapasooni: mmin=0.1·T2=0
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 2. november 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 17 OT KEELE VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Teoreetilised alused: Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid kus n o...
tühjenema läbi pooli.Poolil on suur induktiivsus ja põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. temas tekib eneseinduktsioonivool, mis takistab Primaarmähisesse juhitakse vahelduvvool. Muutuva põhivoolu järsku kasvamist. Voolutugevus saavutab vooluga kaasneb muutuv magnetväli. See kandub maksimaalse väärtuse esimese vp lõpuks, kui südamiku abil sekundaarmähise piirkonda ja see kondensaator on tühi. Voolutugevus ei saa järsult tekitab sekundaarmähises vahelduvpinge. Igas nulliks muutuda, sest eneseinduktsioonivool takistab keerus on ühesugune pinge. Sekundaarmähise pinge järske muutusi. Voolutugevus muutub nulliks teise vp sõltub keerdude arvust mähises. lõpuks ja sel hetkel on kondensaator laetud 10.Mis on ülekande arv ja kasutegur? Valem, vastupidiselt. kolmanda ja neljanda veerandperioodi tähistused. jooksul toimuvad samasugused nähtused,aga vastupidises suunas
(neutraalpunkt on nullpunkt). Seega neutraaljuht kolmefaasilises süsteemis on vajalik pinge maandamiseks. 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Energiakaod tekivad põhjustatuna takistitest. Takistid on näiteks trafodes, nende mähistes ning samuti ka elektrijuhtmetes. Erinevad takistid kokku tekitavad umbes 15 20 % energiakao elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on
sündmuse toimumist võimalik kindlaks määrata. Näiteks täringu viske puhul ei tea me kunagi täpselt ette, mitu silma saame. Nii on täringuviske resultaat juhuslik suurus. Tingituna juhuvigadest on ka üksikmõõtmise tulemus juhuslik suurus. Näide 1. Oletame, et mõõtsime multimeetriga füüsikahoones 8 minuti jooksul n = 100 korda vahelduvpinget. Katsetulemuste jaotus on kujutatud joonisel 2. Näeme, et vahelduvpinge väärtus ei ole ajas konstantne vaid fluktueerub mingi väärtuse ümber, s.t on juhuslik suurus. Antud näites on selle põhjuseks nii juhuvead kui ka vahelduvpinge väärtuse sõltuvus kogu võrgus tarbitavast võimsusest. 228.8 228.6 U Pinge, /V/ 228.4 228.2 228 0 1 2 3 4 5 6 7 8
A' A B V I E VARISTORID (CH 1-1 jne.) (mittelineaarne pooljuht takisti, mille takistus temale rakendatud pinge suurendamisel oluliselt väheneb. Varistor ühendatakse voolulingi alati läbi eeltakisti. Varistori pinge/voolu tunnusjoon on 0. punkti suhtes sümmeetriline, seetõttu võib teda kasutad nii alalis kui vahelduvpinge lülitustes.) Re IRe Us Uv Rk U Us=50V Re=URe/IRe = 17V/5'10-3 = 3,4*103 Uv=33V PRE = Ure*IRe = 17*5*10-3= 0,085 W Urk = 30V Irk = 1mA Ure = 17V Ire = 5mA I
põhikaitsme. Põhikaitseisolatsioonina võidakse kasutada mitmesuguseid: · Tahkeid isoleermateriale · Vedelaid isoleermateriale · Gaasilisi isoleermateriale Kaitsekate Kaitseb igast harilikust juurdepääsusuunast tuleva ohupuute eest Kaitseümbris on seadme siseosi ümbritsev seadmeosa, mis väldib juurdepääsu ohtlukule pingestatud osadele mistahes suunast. Väikepingena kasutatakse: · Vahelduvpinge kuni 50V · Alalispinge kuni 120V SELV- Ohutu väikepinge ; maandamata kaitseväikepinge ; SELV süsteem leiab kasutust, kui maandamist ei ole vaja väikepingesüsteemi kuuluvate elektroonika- ja nõrkvooluahelate normaalse talitluse tagamiseks. Näiteks: Käsilambid ja tööriistad kitsates juhtivates alades, veealustes valgustites, elektrilistes mänguasjades, liiklusvahendites. PELV- Kaitse väikepinge ; maandatud kaitseväikepinge ; PELV süsteem leiab kasutamist, kui
Kaarekustutuskambreid ja võresid. • Mis põhjustab kaitseaparaatide rakendumistunnusjoonte hajuvuse? Kaitseaparaatide tunnusjoonte hajuvuse põhjustab materjalide tunnusjoonte hajuvus ning valmistamise täpsus. • Kuidas liigpingepiirikud peavad piirama pinget? Selliselt, et transientliigpingeimpulsi amplituudväärtus ei ületaks kaitstava seadme impulsitaluvust. • Mis on trafo? Kuidas liigitatakse trafosid otstarbe järgi? Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge sama sagedusega, kuid teistsuguse väärtusega vahelduvpingeks. Trafo liike: - jõutrafod jõu- ja valgustusseadmete toitmiseks. - eritrafod mitmesuguste eriseadmete, nagu alaldid, elekterkeevitusaparatuur jm toitmiseks. - autotrafod ehk säästetrafod. - mõõtetrafod (voolu- ja pingetrafod). Faaside arvu järgi saab trafosid liigitada ühe- ja kolmefaasilisteks. • Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terase lehtedest?
Trafo on elektromagneetiline aparaat, mis on ette nähtud pinge muutmiseks muutumatul sagedusel. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestumise tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagneetilisele südamikule, mis on harilikult valmistatud elektrotehnilisest lehtterasest. Kui primaarmähes ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog φ, mis sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühedada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neid vool I2. Nende tööpõhimõtteks on elektromagnetiline induktsioon-primaarmähisesse juhitav vahelduvvool I1 tekitab terassüdamikus vahelduva magnetvoo amplituudiga φ, mille muutumine indutseerib mõlemas mähises emj. Parameetrid: nimivõimsus, nimipinge, nimivoolud, võimsuskaod, lühisepinge, tühijookusvool 35. Magnetvõimendi
raadioseadmete toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Suure võimsusega alaldid on kasutusel näiteks elektertranspordis trammide ja trollide kontaktvõrgu toitmiseks alalisvooluga. Alaldeid kasutatakse akude laadimiseks, galvaanika-, elektrolüüsi-, keevitusseadmete, alalisvoolumasinate ja aparaatide jm toitmiseks vahelduvvooluvõrgust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest osast: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo muundab vahelduvpinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil on vahelduvvoolu alaldav seadis, milleks nüüdisajal on enamasti pooljuhtdiood, mis laseb voolu läbi ainult ühes suunas. Ventiilid tagavad ühesuunalise voolu koormusahelas. Selle tulemusena muutub vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Selliselt alaldatud väljundpinge pulseerib tugevasti. Pulseeriva pinge silumiseks kasutatakse silufiltreid, mis ühendatakse alaldi
Watson tulge siia, ma vajan teid". Tänapäeva telefonid saavad toite keskjaamast. Toonvalimisega telefon Lihtsustatult saab vaadelda telefoni koosnevana neljast osast: · Kell ja sellega järjestikku kondensaator · Harklüliti · Valija: klaviatuur või ketasvalija · Kõneahel, mis sisaldab kuulari ja mikrofoni Kell kell on läbi kondensaatori ühendatud liinile kui kõnetoru on hargil. Kui telefonile tuleb kutsung, siis kellale tuleva vahelduvpinge toimel kell heliseb. Harklüliti kui kutsuv abonent tõstab kõne alustamiseks kõnetoru hargilt ühendatakse klaviatuur ja kõneahel harklüliti kaudu liiniga ning kellahel katkestatakse. Selle sammuga antakse keskjaamale teada, et abonent tahab alustada ühendust. Kui kõnet vastuvõttev abonent tõstab kellahelina järel kõnetoru hargilt, katkestab harklüliti kellaahela ja ühendab liinile tema telefoni kõneahela ja valija. Ümberlülitamisega tekkiv voolumuudatus annab keskjaamale
teisaldatavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaanili- seks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektri- tarbijaiks. Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid, valgustid, elektri- soojendusriistad jne. Valmistajatehas toodab kindlal nimireziimil töötavaid voolutarbijaid. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed. Nimipinged. Väikepinge extra low voltage (ELV ) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV) ja talitlusväikepinget (PELV ) . Madalpinge low voltage (LV ) . pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V Kõrgepinge high voltage (HV ) , pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V
Vahelduvkoormustega kaasnevad tavaliselt tsüklilised (põhjustatud masinaosade materjalis vahelduvpingeid pöörlemisest, edasi-tagasi liikumisest, vms. pinge väärtused muutuvad ajas korrapäraselt ja korduvalt). Vahelduvpinge = perioodiliselt muutuv Pingetsükkel = vahelduvpinge väärtuste pinge (normaalpinge ja/või nihkepinge ) hulk ühe koormusperioodi vältel Vahelduvpinge tsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid (Joon. 15.9): · väärtuselt suurim pinge max , [Pa]; · väärtuselt vähim pinge min , [Pa]; · keskmine ( max + min ) · amplituud- ( - min )
11. Türistor jääb avatud olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu ja sulgub siis kui anoodvool muutub väiksemaks hoidevoolust IH. Tüürvoolu suurendamisel blokeerpinge UB0 väheneb ja hakkab lähenema kanalipingele (ca. 1 V). Türistori avanemisel tüürvoolu IG = 0 korral suurema pingega kui blokeerpinge UB0 võib türistor rikneda. Lihttüristore (SCR - Silicon Controlled Rectifier) kasutatakse reeglina muundurites, kus väljalülitamine toimub vahelduvpinge mõjul nagu võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Lihttüristore kasutatakse ka akulaadiates, keevitusagregaatides, asünkroonmootorite sujuvkäivitites, kontaktivabades käivitites ja teistes seadmetes. Tulemused Päripolaarsus Suletud Avatud
Trafod e transformaatorid Pöörlemissageduse reguleerimine on suhteliselt raske. On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe...
Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageduseks f on Euroopa riikides (sh. Eestis) valitud 50 hertsi (võnget sekundis) ning perioodiks T seega 20 millisekundit: 1 1 T = = = 0,02 s = 20 ms . f 50 Hz Kui laengukandjate keskmine suunatud liikumine alalisvooluahelas on ühtlane kulg- liikumine, siis vahelduvvoolu korral on see võnkumine. Vahelduvvoolu tekitavad vahelduvpinge allikad, näiteks vahelduvpinge generaatorid elektrijaamas. Meil kasutatakse vahelduvpinget, mille pinge väärtus on meil 220 V, Euroliidus 230 V. Mis vahelduvpinge see on, kui pinge väärtus ei muutu ? Väärtus muutub eespool 5 toodud sagedusega (50 Hz), see 220 V on aga nn. efektiivpinge, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama palju tööd ajaühikus. Uef = Umax /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus on ca 310 V.
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ∆U = Q – A ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud ∆U-siseenergia muut, Q-soojushulk soojushulga ja tehtud töö vahega. (J), A-töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: q ¿q kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on F=k 1 2 2 F-laengutevaheline r võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja jõud (N) pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), r-kaugus(m), k-võrdetegur ...
ja temas indutseeritav elektromotoorne jõud on dI EMJ ei L dt kus on voolutugevuse I poolt tekitatud magnetvoog. 9. Perioodilised pinged, voolud ja elektromotoorjõud Vahelduvpinge on perioodiliselt muutuva polaarsusega pinge. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvpinge siinuspinge. Vahelduvpinget iseloomustavateks põhisuurusteks on hetkväärtus u, efektiivväärtus U ja amplituudväärtus Um. Siinuspinge efektiivväärtus: U = . Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus ja seda tähistatakse väiketähega. Seega on i voolu hetkväärtuse tähis, u pinge hetkväärtuse tähis jne. Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk
Referaat UPS ehk katkematu toite allikas 2007 UPS ehk katkematu toite allikas UPS (uninterruptible power supply) on patareidega kast, mis hoolitseb selle eest, et arvutil pidevalt voolu oleks ning äkitsed pingekõikumised liiga ei teeks. Enamik hetkelisi voolukatkestusi on sellised, millest arvutid omal jõul üle saavad, aga kord paar aastas kipub ikka pahasti minema, st arvuti lülitatakse magusal tööajal korraks välja. UPS on mõeldud väikeste voolukatkestuste "üle elamiseks" ja kui UPSi akud on lõplikult tühjaks saanud, ei suuda ka tema imet teha. UPSist peaks abi olema 1015 minutit, mille jooksul jõutakse kõrvaldada enamus suuremaid voolukatkestusi (keskmiselt kulub selleks 68 min.). Lühikatkestuste ajale on juurde arvestatud väike varu, mis kulub andmete salvestamiseks, programmide sulgemiseks ja arvuti väljalülitamiseks juhul, kui on tegu pikema voolukatkestusega....
saab pöörduda ümber telje plaadi 1 suhtes. Plaatide vahekaugus ei muutu, sõltuvalt plaadi 2 pöördenurgast muutub plaatide kohakuti oleva osa pindala ja seega ka kondensaatori mahtuvus. 2.10 Mis on induktiivtajuri kui automaatikasüsteemi elemendi sisendiks, mis on tema väljundiks? Induktiivtajuri töö põhimõtet selgitab joonisel 3.12 toodud skeem. Südamikule on mähitud mähis, millele on raken-datud vahelduvpinge Uv. Mähise poolt tekitatud magnetvoog sulgub läbi õhupilude ja ankru. Ankur on mehaaniliselt kinnitatud detailile, mille nihet mõõdetakse. Joonisel pole detail näidatud, küll aga võib mõõdetav nihe olla nii verti-kaalsuunaline (y1) kui ka horisontaalsuunaline (y2). Ankru nihkumine muudab magnetahela magnetilist takistust, selle tulemusena muutub mähise induktiivsus ja seega ka mähist läbiva vahelduvvoolu tugevus I. 2
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: n n =l 2 ...
kataloogiandmetes antud minimaalsest sisselülituskestusest. Sellega tagatakse türistori piisavalt kiire ja täielik avanemine kogu töötemperatuuri alas ning väiksed kaod avamisel. Avamise tüürimpulsi voolu maksimaalväärtus on piiratud tüürelektroodi suurima lubatud kaovõimsusega P FGM. 51. Mida on tarvis teha avatud türistori sulgemiseks? Lihttüristore kasutatakse reeglina muundurites, kus väljalülitamine toimub vahelduvpinge mõjul nagu võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Suletava türistori sulgemiseks antakse tüürlülitusse katoodi suhtes negatiivse pingega võimas tüürvoolu impulss. Suletava türistori sulgemise võib jaotada kolmeks perioodiks. Esimesel perioodil eemaldatakse tüürelektroodi laeng, teisel toimub tüürelektroodi Avalanche laviinläbilöök ja kolmanda perioodi jooksul anoodvool kahaneb
tõmbediagramm hakkab lähenema hapra materjali omale. Tõusevad nii voolepiir kui ka tugevuspiir koos samaaegse katkevenivuse vähenemisega. Vahelduvkoormuse mõju: Sageli mõjuvad konstruktsioonielementidele (masina – ja sõidukidetailidele) sellised koormused, mis tekitavad ajas muutuvaid vahelduvpingeid, millega kaasnevad vastavad vahelduvmoonded. Pinge paljukordsel vaheldumisel võib element hapralt puruneda tugevuspiirist märksa madalama pinge juures. Soodsates tingimustes põhjustab vahelduvpinge materjalidefektidega seotud mikropragude arenemist, mis võib viia makroprao tekkele. Kui see on olulise osa detailist läbi lõiganud, siis detail puruneb töötava ristlõike vähenemise tõttu. Purunemishetkel tekkiv pinge on madal ainult näiliselt, kui arvutus toimub detaili kogu ristlõike järgi. Sellist kahjustuste järkjärgulist arenemist nim väsimuseks, tekkivat makropragu väsimuspraoks ja materjali võimet väsimusele vastu panna väsimustugevuseks. Väsimust saab ära hoida
1 q+ q´ =0 ⇒q=cos ( ω0 t+ φ ) LC Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektrodiagramm. On antud pinge. Minnine on vool? U=U m cos ωt Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtuses mõttes siinuselise. U=U m cos ωt Vektordiagramm: U Um I= = cos ωt=I m cos ωt R R Vool ja pinge on samas faasis. On antud ahelale rakendatud pinge
Elektri alused Taavi Nurk Mis on elekter Elekter on vabade elektronide vool ühest molekulaarolekust teise Elektri liikumise (voolamise) eelduseks on vabade elektronide olemasolu Negatiivselt laetud elektronid liiguvad positiivse pooluse suunas Materjalide omadused JUHT materjal mis juhib elektrit (Conductor) MITTEJUHT materjal mis ei juhi elektrit (Insulator) POOLJUHT materjal mis teatud tingimustel juhib elektrit (Semi Conductor) ÜLIJUHT materjal millel on väga väike takistus (Super Conductor) Põhimõisted Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahe mõõdetakse Voltides V Voolutugevus- laengute hulk mis läbib juhti mõõdetakse Amprites A Takistus- juhi omadus elektronide liikumist takistada, mõõdetakse Oomides Võimsus- tööhulk mida vool on võimeline tegema, mõõdetakse Wattides W Annaloog näide V ja A Voltide arv näitab potentsiaali teha tööd Kui võtta kaks objekti, üks 1kg ja teine 10k...
Märkus: Ruumi ohtlikkuse astme määrab juba üks loetletud tunnustest. Lisaks eespool toodule liigitatakse ruume veel tule- ja plahvatusohtlikkuse järgi. Nende ruumide elektriseadmete on kehtestatud erinõuded. 53. Mida tähendab märk elektritarvitil? Tegemist on kahekordset isolatsiooni omava elektritarvitiga ning seda ei tule maandada või nullida. 54. Mis on väikepinge ja kus seda kasutatakse? Väikepinge on pingepiirkond, mille korral pinge ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 50 volti, alalispinge puhul 120 volti. Väikepingete piirkonnas eristatakse kaitseväikepinget tähisega SELV ning PELV ja talitlusväikepinget tähisega FELV. Väikepinge on sedavõrd madal, et inimese keha läbides ei kutsu vool esile elektrilööki. Erinevalt talituspingetest saadakse see väikepinge eraldustrafost või mõnest muust ohutust toiteallikast. 58. Milliseid isoleerivaid kaitsevahendeid tuleb kasutada elektritööristadega töötamisel ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides?
pealelangevast valgusest jne). Alalisvoolu korral voolutugevus ajas ei muutu. Laengute liikumine on kulgliikumine. Alalisvoolu tekitajaks on alalispinge. Allikateks on akud, patareid, alaldid. Tarbijateks elektroonikaseadmed. Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Laengute lii kumine toimub perioodiliselt edasitagasi. Vahelduvvoolu tekitamiseks on vajalik vahelduvpinge. Allikaks elektrienergia jaotusvork. Tarbijad: lambid, kuttekehad, mootorid. Tarbijate jadauhenduse korral ? voolutugevus on koikides tarbijates uhesugune ? pingedliituvad Tarbijate roopuhenduse korral ? tarbijate voolutugevused liituvad ? pinge on koikidel tarbijatel uhesugune Elektrivool vedelikes ? Vedelikus on laengukandjateks ioonid. ? Elektrit juhtiv vedelik on elektroluudi lahus.
Mälu sobib pesasse ainult ühtepidi Sülearvuti mälud on SODIMM tüüpi ja võivad olla samuti DDR, DDR2 ja uuemad DDR3 mälud. Ka sülearvuti erinevad mälud ei ole omavahel vahetatavd Toiteplokk Toiteplokk kinnitatakse arvuti korpusesse Toiteploki ülesanne on tekitada erinevate arvuti komponentide tööks sobilikud toitepinged: 3,3V (volti), 5V, 12V, 12 V, need on alalispinged Toiteplokk ise saab toitepinge vooluvõrgust, see on 220V vahelduvpinge Toiteplokk muundab võrgupinge arvutile sobilikeks alalispingeteks. 220 V on ohtlik, seetõttu on toiteplokk kinnine Pilt ekraanil VGA Pildi saamiseks on vaja: Videokaarti (VGA kaarti) VGA kaardil on graafikaprotsessor (tänapäeval ATI või NVIDIA) VGA kaardil on graafikamälu (videomälu) kus hoitakse ekraanipildi kujutist digitaalsel kujul. Graafikaprotsessor vajab head jahutust (suur radiaator või ventilaator) Pilt ekraanil VGA
Induktiivsus Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega. I E = -L L induktiivsus (1H, üks henri) t Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Laetud Cu 2 C kondensaatori mahtuvus (1F), kondensaatori E= u vahelduvpinge hetkväärtus elektrivälja energia 2 Vooluga pooli Li 2 L pooli induktiivsus, magnetvälja energia E= i voolutugevuse hetkväärtus 2 Võnkering on elektrodünaamika idealiseeritud objekt, elektrimahtuvust ja induktiivsust sisaldav kinnine kontuur. Võnkering realiseeritakse omavahel ühendatud kondensaatori ja pooliga
Eeltakisti on suure takistusega manganiintraadist keritud pool, mille abil laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda. Eeltakisti võib olla monteeritud voltmeetri sisse ning sellisel juhul on voltmeetril mõõtepiirkondade ümberlüliti. Kui eeltakisti on voltmeetrist eraldi, tuleb ta ühendada voltmeetriga jadamisi. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine pingetrafo abil. Pingetrafo - vahelduvvooluahelais voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatav mõõtetransformaator. Vahelduvpinge mõõtmisel pingetrafo ja voltmeetriga tuleb voltmeetri näit korrutada trafo ülekandeteguriga, mis võrdub primaar- ja sekundaarmähiste nimipingete suhtega. Pinge mõõtmisel ühendatakse primaarmähis paralleelselt ahela selle osaga, mille klemmidevahelist pinget on vaja mõõta. Sekundaarmähis ühendatakse voltmeetriga. 13. Võimsuse mõõtmine. Kui vahelduvvooluahel ei sisalda kondensaatoreid või mähistega voolutarbijaid, näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
