midagi võiks ilmuda (muidugi trükis)- aitaks ikka jälle seda neetud majanduslikku kriisi lahendada." Saar sai nüüd pidevalt tööstipendiumi Kultuurkapitali Helikunsti 13 Sihtkapitalilt. Põllutööd ta ise ei teinud, selle eest pidi helilooja Saar "põllumees" Saart teisiti abistama. Äsja nimetatud kapitali kirjastusel ilmus nüüd Saare soololaule ja mõningaid klaveripalu rohkem kui varasemalt. Vaevalt toimus nüüd Eestis koorikontserte ja laulupäevi, mille kavas poleks olnud Saare laule. Saar üllatas ka lauluvõistlustel. 1929. a. toimunud võistlusele saadeti näiteks 96 laulu. Neist kaks auhinnati ja kolm tunnistati nimetamisväärseiks. Kõik need viis laulu olid Saare laulud. Kolmekümnendaist aastaist alates saab Saare looming, klaveriteosed kaasa arvatud, juba üldise tunnustuse osaliseks. Väga kõrgelt hindasid Saare loomingut jällegi lätlased. 1932. a
poliitilises filmis tuli kujutada Euroopat, sõitsid Tallinna, helistasid Villu Tammele ja palusid kõik kohalikud pungid kokku ajada." Meri, E. "Psühhopaat-masohhist." Kuum, 2, 1994, lk. 4, 14-15. Lisaks riietusele oli ja on punkari eneseväljendusviisiks ka punkmuusika, mida võib ju pidada ka rockmuusika üheks alaliigiks. Osad punkarid lihtsalt kuulasid ja nautisid seda, teised tegid aga ka ise bändi. Sajad koolipoisid üritasid alustada rockmuusiku karjääri, olles vaevalt õppinud sõrmi kitarrile seadma. Oma lihtsuse ja protestivaimu tõttu sai nende esmaseks muusikastiiliks enamasti just punkrock. Punkrocki puhul tuleb rohkem kui ühegi teise rockmuusika alaliigi juures rõhutada selle põlgust ühiskonna juhtivate kihtide poolt kehtestatud normide vastu. Muusika pidi okeerima oma ülima lihtsuse ja massiivsusega. Tunnusteks olid kiire tempo (vähemalt 140 lööki minutis),
Külaline palus anda hinnang nooruki klaverimängu oskusele. Leides poisi pianismis küll palju puudusi, ei saanud Czerni varjata oma hämmastust. Noor Liszt mängis lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud, lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator. Mõned aastad hiljem pöördus isa pojaga taas Viini. Ta oli kogunud väikese rahasuma, et poisile haridust anda. Raha jätkus aga vaevalt elamiseks. Siiski sai noorukist Czerni ja Salieri õpilane. Mõlemad õpetasid noort Liszti tema andekuse pärast tasuta. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil 1823. a. aprillis. 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori helilooja Luigi Cherubini ukse taga
NICOLO PAGANINI (1782-1840) Nicolo Paganini oli maailma kõige suurem viiulimängija. Ta sündis Genua linnas, tema isa Antonio oli kaubitseja ja sahkerdaja, ning toitis vaevaga oma peret. Vara märkas ta, sest ta ise oli tubli viiulimängija, oma poja suurt viiuli-mängimise andi. Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha. Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust. See valjus oli liig ja võttis Nicolo lapsepõlve rõõmu ja õnne täitsa ära. Teiselt poolt aga peab tunnistama, et noor Paganini selle läbi palju õppis ja juba lapsepõlves koguni suureks mängijaks sai. Kuus aastat vana võis ta juba kirikus viiuli- soolod mängida. Nicolo ema Teresa oli aga jälle seda parem ja tasem oma poja vastu. Tema oli pojale noore põlve ajal ainukeseks rõõmustajaks
ette, kui ta lühidalt jutustab, millise kavalusega üks munk raskest karistusest pääses. Maanurgas Lunigianas oli klooster, mille püha maine oli laiemalt levinud ja munkade arv suurem kui praegu. Teiste hulgas oli seal ka üks noor munk, kel oli nii palju mehist jõudu ja elurõõmu, et isegi paastud ja valvamised ei suutnud seda nõrgendada. Ühel keskpäeval, kui kõik teised mungad magasid, nägi munk jalutades eemal üht ilusat tütarlast põllul rohtu kitkumas. Vaevalt oli munk tüdrukut silmanud, kui teda pöörane lihahimu haaras ( meeste suurim patt lihahimu, naiste suurim patt edevus). Ta läks tüdruku juurde juttu rääkima, asi edenes nii kaugele, kuni nad kokku leppisid, et munk viib tüdruku kellegi nägemata oma kongi. Sellal kui nad vallatlesid, juhtus magamast tõusnud abt kongist mööda minema ja nende kudrutamist pealt kuulma. Ta astus ukse juurde, et hääli ära tunda nii sai talle selgeks, et kongis on naine
Arhaikum ehk Ürgeoon (4,6- 2,1 miljardit aastat tagasi) Tekkis maa, maakoor tardus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandir, tekkis elu.Vanimateks elujälgedeks on peetud väga erineva vanusega leide, kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest.
kl 13,09,07 Imeline unenägu ,,... ja kui nad veel surnud pole, siis elavad nad praegugi." Muinasjutt sai otsa ja ema pani raamatu kinni. ,, Emme, aga kas meiega võib ka nii juhtuda nagu muinasjuttudes, et kuri nõid paneb meid vangi?" küsis väike poiss. ,,Ei, Remi, muinasjutud on väljamõeldised ja neid ei tasu uskuda," ütles ema ja kohendas poja tekki. Vaevalt oli ema lahkunud, kui poiss leidis end iidses lossis. Ta vaatas kartlikult ringi, kuid ei näinud kedagi. Tasapisi julgust kogudes hakkas ta lossi uurima. Peagi veendus Remi, et see loss pole midagi muud kui keerukas koridoride labürint. Kurbusega mõtles ta, et ei leia siit enam iial väljapääsu, kui korraga nägi ühte raudust. Uks avanes kergesti ning Remi astus väikesesse kambrisse, mille keskel oli laud ja laua peal väike pudel läbipaistva vedelikuga.
raamatut silmadest piisavalt kaugel). Kuulmine nõrgeneb peamiselt kuulmistee neuronite degeneratsiooni ja hävimise tõttu. Kõige enam häirub kõrgete helide kuulmine, madalaid kuuldakse nagu varemgi. Sageli nüristuvad haistmis- ja maitsmismeel. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618). 3 Vanuritel on rohkem haigusi kui noortel. Vaevalt on keegi kuuekümneselt enam täiesti terve. Vanadus iseenesest ei tähenda haigust. Mõned pikaajalised, aegamisi arenevad haigused ei jõua nooruses tekkida või neid ei arvesta sel ajal.( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618) 4 Kuidas vanaks saadakse ja nooreks jäädakse (5.- ja 6.aastastele lastele). Kui vanaks võivad inimesed elada?
köögivilja või liigne suhkru- ja rasvarikaste toitude söömine. Mida vähem süüa, seda olulisem on, et valitud toit sisaldaks iga kalori kohta võimalikult palju toitaineid. Vitamiinikaod on suured toiduvalmistamisel: pikk keetmisaeg, toidu mitmekordne soojendamine. Jook Vesi on kõige tähtsam toiduaine. Teadlased on välja arvutanud, et söögita elab inimene 30 päeva, joogita vaevalt 3-7 päeva. Vesi aitab toitu seedida ja viia toiduaineid rakkudesse, kuna organism suudab vastu võtta ainult veres lahustunud toitaineid. Vedelikku peaksime saama jookidega 0,8 1,5 l ja toiduga 0,5 1,2 l. Päeva võiks alustada klaasi mahlaga. Juua tuleb enne sööki, söögikordade vahel ja pärast sööki. Vältida tuleks kaloririkkaid jooke, sest seal on liigseid süsivesikuid. Peamised toidugrupid 1) Tärkliserikkad toidud.
allusid kas oma abikaasale või mõnele lähedasele meessoost sugulasele. Isa pani oma tütre mehele vastavale peigmehele, kelle ta ise välja valis. Eriti tavaline oli selline asi aristokraatia ehk kõrgklassi hulgas. Neiu ei pruukinud oma abikaasat enne pulmagi nähagi, rääkimata veel nendevahelise sümpaatia olemasolust. Abielusid sõlmiti seaduslike järglaste saamiseks ning paremate poliitiliste sidemete pärast. Aristokraatide hulgas oli ka tavaline, et mees on 30-40 kuid naine on vaevalt murdeeast väljas. Naiselt nõuti kogu elu ranget monogaamsust, samal ajal kui mehel oli vaba voli pidada armukesi. Meeste ning naiste elud olid suures osas lahus, nii oligi sümpaatiast sõlmitud abielusid vaid lihtrahva hulgas, kus mees ja naine igapäevatöid tehes ka rohkem kokku puutusid. Praeguseks ajaks kehtestatud seadused, mis võrdsustavad meeste ning naiste õigused kõikides valdkondades, andes naistele vaba voli abielluda kellega nad tahavad ning elada oma elu vastavalt soovidele.
kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose elulooläbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest oskuslikult kapitali, et oleks võimalik seda hädaolukorras maksma panna- et saatus, juhul
Naeratusel on võlujõud igas ametis. Särav naeratus avab uksi, saavutab kokkuleppeid ja teenindab kliente, sest vähesed meist sünnivad kuskile kõrgele ametikokale ja tavaliselt tuleb selleks siiski ise midagi saavutada, alustades siis kasvõi naeratusest töövestlusel, mis jätab mulje et tegu on särava ja tööaldis inimesega, kellega oleks meeldiv koos töötada, sest meeldival töökeskkonnal on samasuur tähtsus, kui oskustel, sest vaevalt et ükski töövõtja tahab enda kollektiivi tusatsevat morni inimest Naeratus tõepoolest avab kõik ukesed, olenemata kohast, ajast ja olukorrast. Imelik mõelda, et nii väike ja loomulik emotsioon, mida me igapäevaselt enda ümber näeme, võib endas nii suurt tähendust kanda ja ilma sõnadeta selgeks teha. Hea, et meile on sellline emotsioon, mis on tugev relv, mis on meil kõigil ja mis aitab alati.
Tere, Nipernaadi! Kui see ikka on sinu õige nimi? Arvesse võttes kõike seda, mida ma sinust kuulnud olen, ei tea ma, mida arvata. Ma küll imetlen sinu fantaasiarohket ja vaba kui lind olekut, kuid samas ma ei mõista, miks sa oma perekonna niimoodi maha jätsid. Kas see kõik oli tõesti seda väärt? Sa küll said juurde kohutavalt palju uusi kogemusi, kuidas keerulistest olukordadest välja tulla ja imelisi tutvusi erinevates väikestes külades, kuid mida sa kõike ei pidanud ka selle nimel tegema. Ma tõesti ei usu,et sa kordagi näiteks Katile kõike seda rikkust lubades ei kõhelnud, kas sa sellest situatsioonist puhtalt välja pääsed. Sa kindlasit kahtlesid ja soovisid rääkida sellele naiivsele tütarlapsele tõtt? Küllap sa ise oled liialt põikpäine ja jonnakas, nagu eestlased ikka ja tahtsid oma seikluse tüdruku arvel lõpuni viia. Sul tõesti vedas, et tol päeval, kui te Hansuoja tallu jõudsite, selle peremees laadale oma härga ...
Kindlasti on neid, kes tahavad oma halvast pahest lahti saada kuid omal käel sellega hakkama ei saa. Neid on vaja aidata ja tagant sundida. Nii väheneks asotsiaalide/alkohoolikute/narkomaanide arv tunduvalt. Kolmas probleem on kindlasti see, et riik ei kasuta oma raha õigetes kohtades. Näiteks on riigikogus palgad ülisuured, võrreldes (ligikaudu 3380 eurot) tavainimesega. Sinna lisandub veel kuluhüvitis 30% kogu palgast. Sellajal kui tavainimesed elavad vaevalt otsotsaga kokku ja paljud neist saavad miinimumpalka (278,02 eurot). Riigikogulaste palk tõuseb kui Eesti keskmine palk tõuseb. Minu arvates võiks ära jätta kuluhüvitised ja selle raha eest hoopis rahastada selliseid ja kohti, mis seda tõsiselt vajavad. Veel on riigi kaitsekulud liiga suured, selleasemel võiks neid rahasid kasutada hoopis õpetajate, päästeteenistuse ning politsei palga tõstmiseks, mitte sulgeda päästekeskuseid, koole ja koondada õpetajaid. Otsus sulgeda
Mehed jõudsid koju pere keskele.. Harry kellel, oli armastav naine ja kolm tütart ootasid teda väga. Kui Harry jällegi merele pidi minema ning naise juurest lahkuma, ei maganud naine kordagi vaid vaatas oma meest öö läbi.. Järmisel retkel, kui nad jällegi salakaubandust tegid ehk vedasid viina üle piiri teenides sellega suhteliselt vähe raha, saadi nende tegevusele jälile ning laev konfiskeeriti tolli poolt. Vahepeal oli vaikne elu.. Harry leidis uue töö, mis tõi elatamiseks vaevalt raha sisse ning tulevik polnud kindlustatud. Seejärel tuli neljalt kuubalaselt hea pakkumine neid jällegi üle viia, lubades Harryle hea summa raha ja kindlustuse. Harry kõhkles, kuid oli nõus ning võttis Alberti endaga kaasa, kuna too oli kiire, abivalmis ja hea sõber. Ajal mil mehed laeva korrastasid nägid nad eemalt pangaröövi.. Kui nad taipasid, et needsamad kuubalased, keda nad pidid üle viima nende paadi juurde jooksevad, suured rahakotid käes lõid mehed jahedaks
väike madal maariba kaugele ette, et surus jõe poole kitsamaks. Kuna põõdad rippusid alla vee kohale ja kirikutornide kõrgused männid sirutusid valguse poole, kuni nende oksad segunesid, siis oli silmal ka lühikese maa pealt raske märgata kaldal ühtki nõgu, mida mööda jõgi oleks võinud voolata. Järsul kaldal kasvavast metsast polnud samuti näha ühtki jälge järve väljavoolust, kõik kokku paistis ühe ääretu lehtvaibana. _ Vaevalt olid ränduridbmöödunud päris järve kaldal kasvavate pöösapitsist, kui nad leidsid end kitsast, kuid sügavast jõest, ja läbipaistev vesi voolas lehtkatuse all, mida hoidsid ülal vanade puude tüvedest koosnevad võlvid. Põõsad palistasid kaldaid nagu tavaliselt, kuid nende vahele jäi umbes kahekümne jala laiune vaba läbikäik ja ees avanes umbes kaheksa või kümme korda pikem vaateväli.
Wordi tabel. k (kilo) - 103 h (hekto) - 102 T (tera) - 1012 da (deka) - 10 3. Valem. Vaevalt õnnestub teil seda tekitada muul kujul, kui valemireaktoriga ja ÜHES TÜKIS, olge palun kenad. -1/ 2 S m2 - S m1 = ( - 1) ln 1 + ( Ma12 sin 2 - 1 - ln -1/ 2 1 / 2 + ( - 1) / Ma1 sin 2 2 4
Hulkade psühholoogia Hiljuti lugesin prantsuse filosoofi Gustave Le Boni teost "Hulkade psühholoogia". Antud teoses autor püüab lahti mõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna "kambavaim". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad. Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil on omad kindlad veend...
Liiklusinspektor esitab küsimuse: "Kuidas teil see juhtus?" "Sõidan. Äkki näen enda ees kivimüüri. Ma tõmbasin küll roolikangi enda poole, aga auto millegipärast õhku ei tõusnud!" *** Ärritunud mees helistab taksodispetsherile: "Ma tellisin takso, et jõuda õigeks ajaks lennukile! Te lubasite küll, aga taksot ei tulnud!" "Väga kahju," vabandab dispetsher, "aga meil ei õnnestunud leida ühtegi vaba masinat. Kohe parandame vea ära. Ärge võtke seda nii südamesse, vaevalt et praegusel ajal üks lennuk täpselt plaani järgi õhku tõuseb..." "See lennuk täna hommikul kohe kindlasti plaani järgi õhku ei tõuse - mina olen piloot!" · Kasutatud materjal: 2. PILDID: esimene pilt: http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.tehnikamaailm.ee/hpicture.php%3FID %3D137&imgrefurl=http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2005/11/%3FheaderID %3D137&usg=__89OqqePxewL5j9kXmThKMFK3v44=&h=3858&w=3832&sz=199&
See periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased, kelle vaatenurgast oleks kõige õiglasem antud küsimust käsitleda. Sõda ei tule kunagi üksinda, ka tänapäeval mitte sellega kaasnevad nälg ning sellest omakorda tingituna ka haigused. Nende hädade ohvriks langeb iseenesest mõistetavalt peamiselt lihtrahvas, kes on tegelikult kõikide nende probleemide, ka poliitiliste tekkimises kõige vähem süüdi. Kas kõik see on hea? Vaevalt. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid (vähemalt talurahva seisukohalt) otsuseid, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli
II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? Väärtustamist tuleks alustada iseendast. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et isegi suudad midagi/kedagi teist väärtustada ning juhtud ka elus kokku nende inimestega, kes sind ei väärtusta. Kurvad elukogemused on seda näidanud. Alustada tuleks iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Väärtustan vabadust olla iseseisev isiksus koos omapära, plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta/parandada. Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jä...
silmakirjalikust. Iga inimene tahab ikkagi suhelda ausa inimesega, keda ta saab usaldada. Aus tuleb olla eelkõige iseenda vastu. Miks? Sest see annab julguse tunnistada enda tehtud vigu, julgust endale neid tunnistada ja võimaluse korral seda olukorda muuta. Aga kust leiab julgust inimene olla eelkõige aus ka enda vastu? Kui inimene seda teha ei suuda, kas me siis üldse suudame olla ausad ka teiste vastu? Vaevalt. Inimesed, kes tahavad olla ausad, aga ei oska või ei saa sellega hakama, siis elus aitaks ehk selle vastu enesearendamine või proovilepanek. Aga mis teha nende inimestega, keda ei huvita ausus ja ei tahagi ausad olla? Nendele aitab sel juhul ainult otse näkku küsimine aga tekib siis küsimus, kellest me räägime? Inimesele peab kohale jõudma, et aususel on põhiliselt sama palju eeliseid kui puuduseid valetamisel. Ausus on tegelikult elus üks ilusamaid jooni aga valetamine?
Ühelt kanalilt saab enamasti vaadata nii uudiseid, meelelahutuslike saateid kui ka dokumentaale. Raadiokanalitega on asi lihtsam, on kas muusika või uudised, jutusaated ja intervjuud. Reklaamide osakaal on väike ning võrreldes televisiooniga on neid kordades vähem. Jällegi muudab see raadio inimesele meeldivamaks. Tänu raadio heale kättesaadavusele ja visuaali puudumisele on see suurepärane võimalus kuulajale samal ajal millegi muuga tegeleda. Vaevalt istub keegi kodus diivanile ja hakkab raadiot kuulama, seda tehakse ikkagi enamasti millegi muuga samaaegselt. Kõige levinumad ajad raadio kuulamiseks on ilmselt hommikud, mil inimesed kodus raadio saatel toimetavad ja tööle sõidavad. Üks hea omadus raadio kuulamise juures on ka see, et inimene saab kuulata valikuliselt. Pidevalt taustaks mängiv raadio enamasti ei sega, seda kuulatakse tähelepanelikult vaid siis kui selleks soovi on
ise ta need puhtaks pesi, sipa-sapa käis ta vannis, kaasas kummist mängukannid. Toas käib lõbus jutuvada, lapsuke sai varbaid sada. "Ütle, kus sa teised peitsid? Mina ainult kümme leidsin." 1) "Oakene" Heljo Mänd. 2) Valisin selle luuletuse, sest sellel on hea mõte. 3) Sõnum: Lastel on väga hea kujutlusvõime. 4) Küsimus: "Kas kujutlusvõime on vajalik?" Kilpkonn H. Mänd "Mitte kuidagi ei mõista, kus sul saba, kus sul pea, kilbi varjust vaevalt paistad! Liigu pisut, ole hea! Miks sa mängida ei taha? Kuule, mis sul viga on? Sul vist lihtsalt tuju paha, oled tõesti igav konn" 1) "Oakene" Heljo Mänd. 2) Mulle tundus, et see on huvitav kuidas arvatakse, et kilpkonn on igav, sest ta ei ole sarnane teiste konnadega. 3) Sõnum: Mitte kõik loomad on ühesugused. 4) Küsimus: "Kas teie arvates kilpkonn on igav? Põhjendus?" Kel hea, kel halb H. Mänd Ulub hunt, va süsisilm: "Ikka pilves püsib ilm
ja kevad revolutsiooniline lasteraamat? Reet Taniel Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karummmidest, lbusatest jnkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirhki uuest lastejuttude kogumikust Kaka ja kevad neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal! Kik Kivirhki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas Theke ja plvinud laste heakskiidu ning kurjade tdikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus j...
Kui ma nüüd katsun ette kujutada toonast maailma, kus salk haisvaid pesemata tegelasi savannis toitu otsides ringi ekslevad, siis olgem ausad, "mina" see tõenäoliselt ikkagi olla ei saanud. "Persse" väljavaated on aga kaunikesti lubavad. /.../ Kujutagem nüüd endale ette, et longib kamp karvaseid, nälga trotsivaid kodutuid /.../ ja korraga satub nende teele lõvi, selline suur ja kuri, paljastades ebanormaalsete mõõtmetega kihvad. Kas nad hüüaks: "Lõvi!" Vaevalt küll. Nad karjuks seninägematus üksmeeles "Fuck!" ja pistaks kabuhirmus kes kuhu põgenema /.../. Kui mõni neist selle meeleheitliku põgenemise käigus peaks juurika või kivi otsa komistama, kas hüüaks ta siis: "Juurikas!", või "Varvas!". Ei, "Persse!" kõlaks ta karjatus” Tänan tähelepanu eest!
võtnud. Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud. Ning küllap mõeldi seejuures ka asjaolule, et osa raha filmi tegemiseks tuli Soomest. Kui juba on filmile romaaniga võrreldes üht-teist juurde lisatud, siis oleks tulnud korralikult näidata üht kuulsaist soomusrongidest. Nüüd näeme vaid Tartu poole veerevat sanitaarvagunit ja enne seda soomusrongi ennast vaid vilksamisi. Vaevalt et Vabadussõjast niipea teist filmi tehakse. Filmiosalised mängisid oma rolle suurepäraselt. Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja, keda võis mõne aasta eest näha Soome uue sõjafilmi „Rukajärvi tee“ peaosalisena. Tartu koolipoisse kehastasid Muusikaakadeemia
SÜGELISED Sügelised on nahahaigus mis põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Sügelisi tekitab väike nahalest Sarcoptes scabiei var. hominis. Inimsilmale on nahalest vaevalt nähtav (mõnikord küll näha väikese valge täpina naha pinnal). Sügelised on vana haigus ja seda on tuntud juba umbes 2500 aastat. Sügelised levivad Sügelised võivad tabada kõiki sotsiaalseid kihte ega pruugi sõltuda isiklikust hügieenist. Sügelistesse võivad nakatuda lapsed, noorukid ja vanurid, harva imikud. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene alguses sellest teadlik olla,
Hiljem nad said seal siiski käidud. Peale seda otsustas Baer Novaja Zemlja läänerannikut edasi uurida. 3. augustil lahkusid nad Matotskin Sarist, uurisid seejärel Bezõmjannaja lahte, kust kütid leidsid kivisöetükke. Baer tegi kindlaks, et need söetükid on siia kandnud ookean kusagilt mujalt. Baeri teaduslikke vaatlusi soodustas vaikne ja päiksepaisteline ilm. 6. augustil asusid rändurid saare edelarannikule Nehvatovaja jõe suudmes. Vaevalt jõudis Baer jala maapinnale asetada, kui teda haaras üksindustunne. "Selles aistingus pole midagi hirmsat, ennem juba midagi pidulikku ja ülevat," kirjutas teadlane. "Mul oli niisugune tunne, nagu viibiksin ma loomise alguse juures ja et elu tekkimine alles järgneb nendele päevadele. Tõsi, kohati võib Novaja Zemljal näha liikuvat looma. Isegi kaldast mõnevõrra eemal võib õhus kuulda suure kajaka karjeid või näha kiiresti sibavat lemmingut
loovad uue suuna kirjanduses, mis pälvib üldnime ,,tremendism" (hisp sõnast tremendo - hirmus, kole, kohutav). Kuid matkijate teostest ei saavuta ükski eeskujude mõju ega menu nagu kirjutab Talvet: Cela ja Laforeti järglased, mõistmata oma eelkäijate teoste allteksti probleemanalüütilist meetodit (s.o. tagajärjelt/eesmärgilt põhjusele/vahendile) -, absolutiseerides kas olusid või indiviidi eksistentsi, oskamata tajuda ja näidata neid nende ühtsuses ja seoses, vaevalt võisidki välja jõuda mujale kui kirjanduslikku eimiskisse. Tremendismi rajajate romaane on tõlgendatud ka kui eksistentsialistlikke. Carmen Laforeti maailmavaatelises kujunemises on eksistentsialismil samuti oma koht - nii Miguel de Unamuno võimaluste ja tegelikkuse konfliktist tuleneval traagilisel elutundel kui ja Sartre'i ideedel, millega Laforet tutvus ülikooliaastail Madridis ja Barcelonas. Tema ,,eimiskit", s.o. sisutühja, mõttetut
Kuid kogu Vabadussõja seoses oli soomlaste appitulek suure tähtsusega, ja nii on laiemalt võttes filmis see stseen sümboolselt õigustatud. Ning küllap mõeldi seejuures ka asjaolule, et osa raha filmi tegemiseks tuli Soomest. Kui juba on filmile romaaniga võrreldes üht-teist juurde lisatud, siis oleks tulnud korralikult näidata üht kuulsaist soomusrongidest. Nüüd näeme vaid Tartu poole veerevat sanitaarvagunit ja enne seda soomusrongi ennast vaid vilksamisi. Vaevalt et Vabadussõjast niipea teist filmi tehakse. Filmiosalised mängisid oma rolle suurepäraselt. Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja, keda võis mõne aasta eest näha Soome uue sõjafilmi ,,Rukajärvi tee" peaosalisena. Tartu koolipoisse kehastasid Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli viimase lennu õpilased eesotsas Priit
Kuressaare Gümnaasium Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering Grete Miller 10. klass Juhendaja: Marti Tarkin Kuressaare 2012-05-10 ,,Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja." (Voltaire, 1986; 172) Voltaire usub, et inimestel on alati vajadus lohutuse ja lootuse järele. Mina arvan, et inimesed on veel omakasupüüdlikumad ja tahavad, et oleks keegi suur kelle kaela oma rasked ja vahel valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, ,,See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öe...
kas rehvid on nõuetele vastavad. Sellepärast ta ju müüjalt küsiski, kas need on head ja millised on omadused. Neljandaks: Samas ei saa ka kindlalt väita, et müüja meelega tahtis kliendile sobimatuid rehve müüa. Võis tõesti juhtuda, et ta ajas midagi segamini ja defekte rehv ei olnud tõesti välja tulnud. Kuna konkurents müügiturul on tihe ning praegune raske olukord majanduses võib oluliselt klientide arvu vähenda, siis vaevalt keegi tahab vigu teha ja selleläbi potentsiaalsetest klientidest ilma jääda. Samas ei ole see täiesti vabandatav, et müüja ei tea, mis tema poes toimub ja mis seisukorras on kaup. Viiendaks: Võib-olla müüja just ootaski klienti, kes ise rehvidest suurt ei tea ning saab siis vanad ja sobimatud rehvid maha müüa. Kuna müüja ju tegi suhteliselt mõistliku hinnaga rehvide juures ka allahindluse, mis võis olla just teadlik, et klient ikkagi sooviks need ära osta.
Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. On ka suuremaid täheparvi. 4 The Pleiades Star Cluster Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,7 miljardi aastani (universumi arvatav vanus). Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, vaevalt suurlinna suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni (ülimassiivsete tähtedeni) nagu Põhjanael (Polaartäht) ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit. Samas on viimaste tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks massiivsemaid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem.
negatiivseid tagajärgi. Kahtlemata on tarbimisühiskonnal omad eelised. Meie elatustase on märksa kõrgem, kui oli seda meie vanematel, meie vanavanematel, kuid sellegipoolest kaotame midagi. Sageli vanemad õpetavad lapsi ja vahel ka lapsed ise arvavad, et peaksid valima ameti, mis võimaldab korralikku äraelamist. Saavutada korralik äraelamine see on algne programm ning see võibki täituda, kuid kas sellest piisab? Kui mõtleme edasi, siis leiame, et vaevalt küll. Raha teenimine ei saa olla eesmärk, see on vaid vahend. Kuid milline on sellisel juhul meie eesmärk? . Meie olemasolu siht on palju olulisem, kui oleme harjunud arvama ning väga sageli segab hirm astuda välja harjunud raamidest, ujuda vastuvoolu, leida meie tegelikku ,,mina", õppida tundma oma andeid. Me elame ju selleks, et kasutada oma andeid ja võimeid lähedaste inimeste ja ka kogu inimkonna hüvanguks. Mõnedele meist on elu siht selge nad järgivad oma kutsumust
Tegelikult ei mõistnud inkivsitsioon oma ohvreid õigeks. Parimal juhul määrati kohtuotsuses, et süüdistus pole tõendatud. See aga tähendas, et seda võidakse tõendada kunagi tulevikus. Enamus juhtudel saadeti inimene tuleriidale. Üks kuulasmaid inkvisitsiooni ohvreid oli Jeanne d`Arc. Ta oli prantsuse rahvuskangelanna, kes inkvisitsioonitribunlai poolt surma mõistetuna hukkus tuleriidal 30.mail 1431. aastal. Ta põletati elusalt. Hukkamispäeval oli ta vaevalt üheksateiskümne-aasatne. Ta oli süüdi mõistetud nõiduses ja ketserluses, tegelikult tähendas tema hukkamine aga arveteõiendust patrioodiga, kelle ainus süü seisnes selle, et ta oli viinud prantsuse rahva võitlusse oma kodumaa kaitseks inglaste vastu. INKVISITSIOONIST AMEERIKAS Kolumbus avastas Uue Ilma 1492. aastal, mil invisitaiooni terror oli Hispaanias saavutanud oma õitsengu. Peale Ameerika avasatmist hakati sinna staatma inkvisiitoreid, kelle ülesandeks
Sandro Botticelli Pieta habemeta Kristuse põhjal on alust arvata, et ta kuulus teiste renessansi meistrite hulka, kes taotlesid religioosse kunsti keele reformimist, lõimides alusesse gnostilis-hermeetilisi printsiipe. Nende olemasolus võib kahelda, ent vaid nende alusel võimaldub seletada paganlike ja kristlike motiivide taotluslikku konflatsiooni tema hämarates taiestes. Maailma igavene taastulek, ühe eluea positsioonilt vaevalt märgatav, ent pärast põlvkondi ja tsivilisatsioonide langemist, jääb olemuslik, nii ilmneb kord, Põhjus, mis kujundab asju. VALIKKOGU MÕNINGATEST TEMA TÖÖDEST Madonna and Child with an Angel (1465-1467) The Annunciation (c. 1479) Madonna of the Sea (1469-1470) Portrait of Esmeralda Brandini (1470-1475) Madonna and Child with an Angel (1470) The Return of Judith to Bethulia (1470- 1472) St. Sebastian (1474)
) o Kõrgklassitsismi ajal oli vene arhitektuuri õitseng veelgi silmapaistvam. o Esimeseks kõrgklassitsismi näiteks Peterburis oli imposantne Börsihoome. o Töötab juba ka silmapaistvaid vene päritoluga ehitekte: Andrejan Zahharov(17611811) Admiraliteedihoone (lk 185 väike pilt) Andrei Voronihhin(17591814) Kaasani peakirik. o Paljudele klassitsistidele meeldib luua peale üksikhoonete ka terveid linnaehituslikke ansambleid, kui vaevalt saab siin keegi võistelda Carlo Rossi'ga (17751849) Tema töödeks on hiiglaslik Reastaabi kaarhoone(lk 186 üleval parempoolne pilt), Mihhaili loss praegune Vene muuseum( lk 186 üleval vasakpoolne pilt) ja palju muud. Tema ehitisi iseloomustab püüe dekoratiivsuse ja toreduse poole. Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal o Ka Saksamaal püüti püstitada triumfikaari. Nt Brandenburgi värav Berliinis.
saatus, ent tema järgijad on sootuks midagi muud kui Nietzsche ise. F. Nietzsche 11 16.1.Nietzsche metodoloogia · Ta on nagu Kierkegaardki eelkõige kirjanduslik filosoof. · Nietzschet saab üksnes vägivaldselt paigutada süstemaatilise vaatluse raamidesse. · Filosoof ei ürita oma filosoofiat suruda akadeemilisse vormi. Tema filosoofia keel on aforistlik ja väga mitmekesine, vaevalt kunagi mõõdukas. 12 · Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske kujutleda oma positsioonidest loobuvat. · Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor arutaks ja paluks täpsustusi, seal Nietzsche pilkab, norib ja lammutab. 13 · Kriitilise meele poolest ei küündi keegi
Kaks aastat hiljem, 23. septembril 2006 valiti erakonna endine esimees Toomas Hendrik Ilves vabariigi presidendiks. 2007. aasta märtsivalimistel saatis sotsiaaldemokraate taas edu: uues Riigikogu koosseisus saadi 10 kohta ning üle mitme aasta kaasati erakond valitsuskoalitsiooni. Erakonna esimees Ivari Padar tõusis uues, Andrus Ansipi juhitavas kolmikliidu valitsuses rahandusministriks, Jüri Pihl siseministriks ja Urve Palo rahvastikuministriks. Vaevalt kolm nädalat ametis olnud valitsusel tuli seista silmitsi aprillimässuga. Just siseminister Pihli jõuline tegutsemine aitas hoida ära rahutuste levimise. Aasta aega hiljem seisavad sotsiaaldemokraadid uue töölepinguseaduse arutelu ajal kindlalt töötajate õiguste eest ja rahandusminister Padaril tuleb tingituna majanduse kiirest jahtumisest teha olulisi eelarvekärpeid. Sotsiaaldemokraatide toetus on stabiilselt üle 10 protsendi. Erakond on
Kui Vidrikuga oli kõik kehvasti läinud, siis langes ka viimane lootuseõis. Lehe varisedes varisesid kokku ka Leena kõik unistused ning rõõm. 4. Inimese vari. 4.1 Too teosest välja detaile, mis vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest. 1. Esiteks, kui Maret ohvrini jõudis, küsis ta kohe, kas ohver on tema poeg. Usutavasti vastas mees küsimusele jaatavalt vaid selleks, et abi saada. 2. Kui nad onni ukseni jõudsid, tahtis ´Jakob´edasi minna. Ta püsis vaevalt jalul, kuid sihtis visalt lagedale maanteele. Maret arvas lihtsalt, et pojakesel on mäluga probleeme ning ei teinud sellest suurt numbrit. 3. ´Poeg´ oli suur, ta näis veelgi olevat kasvanud sest saadik, kui kodunt lahkus. 4. ´Jakob´ vaatas raha, mille ühe mehe sõnul oli Maretile ta poeg saatnud, tõmbilt otsa otsekui seda tundmata. 5. Matustel kohtus Maret mehega, kes talle poja antud kukru oli andnud. Mees kirjeldas Mareti poega
Peategelane Joonas Moor on endassetõmbunud ning mõtlik mees, kes kuuab palju teiste inimeste nõuandeid. Tema ideaaliks on metsas elamine. Kuna raamatus on tohutult palju arutelusid ja mõtteid Jumalast, naistest ja nautlemisest, siis on väga raske aru saada, millised neist iseloomustavad Joonas Moor'i ja millised autorit ise. Minu ettekujutluses pole ta ilus mees, kuna esiteks oli ta isa välimuse kirjeldus päris õõvastust tekitav ning vaevalt, et käbi kännust väga kaugele kukub ning teiseks oli tema üks neist ellujäänud meestest, keda tükkideks ei kistud. See aga viitab sellele, et teda nii väga ei tahetud, inetu väimuse tõttu. Teose sõnumiks pean ma, et naised on ilma meesteta mõttetud ja tühjad ning ei saa elus hakkama. See väljendus näiteks selles, kuidas naised ei saanud hakkama organisatsioonide pidamisega ja saare juhtimisega, rääkimata siis toidu hankimisest või teede puhastusega
Franz Kafka on 1883. aasta 3. juulil Prahas sündinud juudi päritolu kirjanik. Ta isale Hermann Kafkale kuulus riidepood. Franzi ema Julie Kafka (neiupõlvenimi Löwy) oli eduka kaupmehe ja õllepruulija tütar. Nad abiellusid 1882. aasta 3. septembril. Vähem kui aasta hiljem sündis Juliel poeg, kes nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi Franziks. Peale Franzi sündis perre veel kaks poega, mõlemad surid juba imikueas. Franz hiljem ütles, et surmad oleks olnud ära hoitavad arsti hoiatuste tõttu. Sellest hoolimata sündis nende perre 1889. aastal tüdruk, kes sai endale nimeks Gabriele. Gabriele’ile järgnesid veel kaks tüdrukut, Valerie ja Ottilie. Nende pere vahetas tihti oma kortereid üha suuremate ja uhkemate vastu, sest poodi saatis üha kasvav edu. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut. Ta kirjutas oma päevikusse: “Mis on minul ühist juutidega?” Franz õppis saksa koolides, kuigi ta valdas vabalt nii saksa kui tšehhi...
terve kolledzi, kuid mees ei luba. Ta arvas hoopis, et võibolla on midagi raamatus ,,Ahvi mõistatus". Nancy, George, Bess ja Pippa tahavad minna ,,Musta rüütli tragöödiat" vaatama ja osta raamatut ,,Ahvi mõistatus". Nancy ja Bess lähevad raamatut ostma, aga George ja Pippa pileteid ostma. Raamatupoes kohtavad nad ka härra Sunderwithi, kes soovib tüdrukud juhtida otsemat teed pidi tagasi. Nad jõuavad ühte ummiktänavasse ja keegi tahab Nancyle kivikamakat pähe visata. Nancy pääseb vaevalt ja kohe tõttavad Nancy ja Bess süüdlasele järele, kuid sellel inimesel oli liiga suur edumaa. Nad kutsuvad kolledzi valvuri, et näidata, mis juhtus. Varsti saabub sinna ka Simon, kes tahab neile näidata veidi St Cyrili ülikooli. Nad jõuavad ainult kabelisse, kus on samuti must roos, aga selle taga on paljas õhk. Hiljem, kui kõik neli tüdrukut on kohvikus, tormab nende juurde Tony, kes ütles, et preili Innesi juurde viidud käsikirja prooviti varastada. Nancy tormab kohe sinna
kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi. Lõuna-Aafriklased maksid kinni Erki toidu ja elamise,mille eest taheti vastutasuks, et Erki võistleks nende sarivõistlusel. Niisiis Erki tegi kaasa neljal alal. Erki: Mäletan kui hüppasin kaugust, kui keset seda kutsuti mind kahesaja meetri starti. Vahetasin naelikud,silkasin põiki ülestaadioni, jõudsin vaevalt pakkudele, kui läksgi jooksuks. See oli üldse minu esimene 200 meetrit ning võiduaeg 21,03 oli kohe Eesti rekord. Pärast Aafrikat sõitis Erki harjutama Hispaaniasse, kus ta jätkas oma suuremahulist jooksutreeningut. 1995.Aastal sai Erki esimest korda Götzisest võistluskutse,iseenesest tore aga Erkil polnud raha, et kohale sõita. Päev enne ära sõitu rahamure lahenes. Arnold Green, olümpia kommitee presitent viis asja niikaugele, et Erkile laenati raha.
Autor märgib ära ka eriti rasked taudiaastad, mis langevad Rootsi ajale. Imelik tundub, et Rootsi valitsus keelas raskel ajal vilja veo siia. Hoopis vastupidi, siit koguni veeti vilja välja, et toita näljaseid Rootsis ja Soomes. Näiteks 1696.a. saadeti Tallinnast, Pärnust ja Kuressaarest Rootsi ja Soome mitukümmend tuhat tündrit vilja. Esmakordne katku mainimine on samuti seotud võõrvallutajate sissetungiga. Ka Põhjasõda tõi külakostiks katkupisikuid kui maa oli vaevalt toibunud eelnenud näljahädast ja surmadest. Võimud ei pööranud erilist tähelepanu uue katkupuhangu ohule, vaid nägid vaenlast ainult Vene vägedes. Kahjuks. Teoses on üles loetletud ja värvikalt kirjeldatud üle kümnekonna haiguse koos tagajärgedega; enam kui 5 sorti ravijaid, peale nende Tallinna ametlike meedikute rivaalid: nurgaarstid ; kõiksuguste erialade rändarstid. Neile on pühendatud eraldi peatükk. Loomulikult olid tohterdajad valdavalt mitteeestlased.
Kuid talle ei olnud antud ka eriti mõistust ning seda arvasid ka paljud külainimesed. Peale selle oli ta veel ka väga laisk Jaan tahtis koguaeg oli tähelepanu keskpunktiks ning selle jaoks oli ta valmis tegema kõike. Nooremas eas hüppas ta näiteks aknast alla ning vanemad olid nii traumeeritud, et koliti äärelinna väiksesse majakesse. Ta oli käinud ka koolis kuid, nii hinded kui ka tahe olid nõrgad. Koolis õppis ta niipalju, et oskas vaevalt lugedagi veel vähem vigadeta kirjutada. Kord rannas päevitades, nägi Jaan mehi kes olid hädas paadi maale saamisel ning sealt sai ta inspiratsiooni, et miks ei võiks laevaga saada sõita nii maal ,vees kui ka meres. Ning selle aparaadi valmistamise võttis ta endale kinnisideeks. Oma hiilgavast plaanist rääkis ta oma sõpradele, seda muidugi viinaklaasi taga. Vesipruul mängis päeviti härrasmeest. Olles rahul oma luuletuseteega otsustas ta oma luuletust sisse pühitseda
Jooned on siin nii ekspressiivsed, kompositsioon nii jõuline, et tekib tõepoolest illusioon nelja keha marulisest jooksust. Kunstnike sajandeid kestnud püüded jagu saada maali staatilisusest pole olnud mõttetud. Iga kunstiharu peab võimalikult paremini tundma õppima ja näitama ääretult mitmekesist elu, seejuures ka selle põhijoont liikumist ja arenemist. Autoga sõites näeme metsa ühtemoodi, vankriga teistmoodi. Seepärast on esteetiliselt vaevalt küll õige, kui nüüdisaja kunstnikud, soovides näidata lendu kosmosesse, rahulduvad vaid staatiliselt maalitud, skafandris inimesega. Tehnikarevolutsiooni ajastul nõuab tegelikkuse kujutamine kunstnikult midagi enamat kui üksnes harjumispärast portreed või natüürmorti esemega kosmosest. Ent anarhistliku loomusega futuristid absolutiseerisid kunstnike püüdeid kujutada liikumist. Maailmavaateline segadus ei saanud jääda kajastumata loomingus. Faktiliselt
Novelli jutustaja on heterodigeetiline, kuna ta asub väljaspool lugu. Jutustaja vestab tekstis toimuvat läbi Popi vaatepunkti, justnimelt läbi koera perspektiivi on sündmused antud kirjandusteoses esitatud ning fokusseeritud. Ka teose tegelasi kirjeldatakse läbi Popi vaatevinkli nii seletab jutustaja lugejaile koera mõtteid, kui Isand tuli hommikul Popit silitama: ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus.'' Huhuud kirjeldab jutustaja läbi Popi nägemuse näiteks järgmiselt: ,,Popi vaatas pilusilmi oma seltsilise poole, pea maha painutatud. ... Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. Ta tundis ennast ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu? ... Ta sõrmed olid kõhnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käed olnud. Kõrbhallid karvad katsid
Autor on järjekindlalt järginud rusket ja rõhuvat meeleolu, mida sõda endaga kaasa toob. Kogu teost läbivad ka tumedad toonid: paljud sündmused toimuvad öösel, pimedas, kuuvalguses: Mareti unenäod, võõra leidmine teispool jõge, õhtul heitis Jakob hinge, öösel tuli metsavahi naine surnut pesema, „Maret tuikus surnuaia väravast välja, nii kummaras, et teda õhtuvidevikus võis vaevalt märgata“. Teoses on keskseks teemaks sõda ja selle tagajärjed. Seda võib lugeda ka sellest, et autor on selle kirjutanud 1919. aastal, mil äsja oli lõppenud esimene maailmasõda ja kestis veel Vabadussõda. Teose sõjanägemustes võiks seega otseselt peegelduda nende sõdadega seonduv. Autor kirjeldab sõda kui midagi väga julma, kannatuste- ja piinarikast. Ta toob välja selle, mida kõiki sõdijaid ühendab: viha, ärritus ning neede.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
