detailselt. Loodus justkui elas luuletajas : mees kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui säras päike. Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") Väga suurt rolli mängisid Liivi luules ka aastaajad
*Kohandumise, tasandamise strateegia rakendamise abil võidakse saavutada olukord, kus säilib firma klient, kui reisija näeb, et tema vajadused lähevad organisatsioonile korda. *Juht võiks kasutada vältimise strateegiat, et maha jahutada ärritunud reisija emotsioonid ning seejärel püüda selgitada juhi endapoolset arusaama juhtunust. See võimaldaks juhil hakata probleemi lahendama. *Antud probleemi ei saa täielikult lahendada, kuna vaevalt kott kohe leitakse ja kätte saadakse, et üle anda reisijale. Juhi ülesandeks oleks olukorra leevendamine. Selleks võiks ta pakkuda reisijale kompensatsiooni segaduse eest. Näiteks organiseerida reisijale uue teksti saamise.
Kuid harvad pole juhud, kui kätte saadud vägivallatsejad põhjendavad oma käitumist lausega ,,Kui mina nende vanune olin, koheldi mind veel julmemalt". Seega, siit saame tõestuse, et vägivald sünnitab vägivalda. Kas pole siis nii, et lapsed, kes vaatavad rohkelt action-filme, on tihti vägivaldsemad, kui lapsed, kes kasvavad üles ,,Mõmmi aabitsaga"? Seda on kinnitanud rohked uuringud ja tõde vaatab meile endale tihti näkku. Olen ka ise näinud väikeseid lapsi, kes on vaevalt meetri- pikkused, kuid kes halastamatult peksavad oma eakaaslasi. Ka siis saame tõestuse väitele pealkirjas. Muidugi, minnes asja teisele poolele- esitades küsimuse ,,Kas vägivald sünnitab vägivalda?"- leiame ajakirjandusest ja ka eluloofilmidest hulganiselt näiteid kannatanudest, kes oma enda elus nulltolereerivad vägivalda. Tsitaadid nagu ,,Minu isa tegi mulle nii ja ma vandusin, et mina kunagi ei löö oma lapsi" ja ,,Olles ise läbi elanud
Minu Eesti Ma elan Eestis, ma räägin siinses keeles ja minu passis on kirjas ,,eestlane". Kõigest selle nimel sai kunagi alguse emakeelne kirjandus. Selle nimel astusid Paju lahingusse poisikesed koolipingist. Nüüd on see hetk käes, kui ma saan öelda ,,minu Eesti".Keel, mida räägime,vabadus, mille võitsime ja lipp, mille heiskame kõike seda me peame hoidma. Minu arvates on eesti rahvuse säilimisel tähtsal kohal traditsioonid. Enim rahvustunnet tekitav on ilmselt 1864 aastal Tartus alguse saanud ja nüüd pealinna kolinud üritus Eesti Laulupidu. Uhke on mõelda, et meie oma riigi rahvas näeb nii palju vaeva ainult selle nimel, et kõik koos seda täies hiilguses ette kanda. Paljuski on laulupidu oma ülesehituselt muutunud, kuid üllas mõte end eestlasena uhkelt tunda on siiski säilinud. Kui 19. sajandil suudeti algatada laulude laulmise traditsioon siis 21. sajandi eestlased pole...
ajal Eestisse. 20. sajandi esimestel aastakümnetel oli võrkpall pelgalt ajaviide. Kuna korvpall oli tollal juba tõeline spordiala, siis hakati ka võrkpalliga järjest rohkem tegelema. Võrkpallile loodi 1916. aastal ülemaailmne spordiliit, mis pani paika kindlad reeglid. 1930. aastatel hakati võrkpalliga ka professionaalsel tasemel tegelema ja sellest ajast korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. Vaevalt oskas 19. sajandi lõpus Egiptuse rusikamängust võrkpalli arendanud William Morgan arvatagi, et tema leiutist naudivad tänapäeval miljonid inimesed. Talle soovitud kuulsuse toonud mäng levis tänu noortele kristlastele kiiresti. Korvpalliga konkureerides muutusid mõlemad sportmängud inimeste igapäevaelu lahutamatuks osaks. Lõpetada tahaksin pooleteise kuu eest surnud Viljar Loori sõnadega, kes on ainuke eestlasest olümpiavõitja võrkpallis: ,,Võrkpall on minu
Maailm muutub Me kõik elame kaasaegses maailmas. Hetkeks me kõik arvame, et elu meie ümber on kindel, vankumatu, muutumatu. Osaliselt see ka nii on, kui vaadata teemale kitsalt ja väiklaselt. Mina aga tahaksin lahata oma teemat märksa suuremalt. Pole kahtlustki, et meid ümbritsev maailm muutub aja jooksul. Maailm muutub kiiresti, kui vaadata ajaloost, aega, mil meid kattis mandrijää. See kestis ligi kümme aastat, kuni elu lõpuks puhkes õide. Nüüdseks on mandrijää säilinud Antarktisel ja Gröönimaal. Meie ümber liigub pidevalt midagi uut. Mäletan aegu, mil arvuti oli veel algeline. See polnud veel piisavalt arenenud, et sellest väga hästi aru saada. Kuna mina olin veel pisike, tundus arvuti mulle väga huvitav. Kui meie oma perre saime esimese arvuti, uudistasid seda kõik, kaasa arvatud ka mina. Ma küll ei osanud mitte midagi sellega peale hakata, kuid see tundus väga huvitav ...
Kirjavahemärgid Mõisted Rindlause - on liitlause, kus on korduvad lauseliikmed. NB! Aga, kuid, vaid, ent. Lisand - nimisõnaline täiend, on põhisõna ees/järel ,,kui" lisandiga ja olevas käändes. NB! Järellisand omastavas käändes (1 koma) ja järellisand sihitisena (2 koma). Põimlause - liitlause, mis koosneb pealausest ja kõrvallausest. Koondlause - lihtlause, kus on korduvad lauseliikmed v.a öeldis. Koondlause: 1.1) ei saa esineda iseseisvalt 1.2) algab sidesõnaga 1.3) kuulub mõne pealauses esineva sõna juurde Lauselühend 1. des-lauselühend - näitab samaaegset tegevust, mõlemas lausepooles (tohib olla 1 alus). 2. nud;tud-lauselühend (millal?). 3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast er...
astunud ja Eestlased soovisid ja ootasid muudatusi ja võis karta revolutsiooni. Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Kvaliteet oli aga see, mida sel hetkel eestlased oma eludes ei leidnud aga miks? Kuna inimesed ei olnud enam seniste oludega nõus, siis tekkisid esimesed rahutused ja seda Tallinna töölistel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Inimesed ei olnud nõus enam senisel viisil jätkama. Sel hetkel teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara, rahval sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Tekkis töölisliikumine. Tallinnas levis töölisliikumine ka teistesse linnadesse. Eriti läksid sellega kaasa Narva vabrikutöölised. Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad,
Olgu järgmised 94. aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor ja õpetajad, head õpilased ja külalised, Mul on suur au osaleda Vabariigi Aastapäeva pidulikul aktusel Vastseliina Gümnaasiumis. Teie seas on neid õpilasi, kes on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. On sündmused, mis toimusid enne meid ja sündmused, mis toimusid sellel ajal, kui me olemas olime. President Lennart Meri on öelnud, et me võime andestada, aga me ei või unustada. Tulevikku vaatav Eesti on andestamas seda poolt sajandit, mil
Anni väidete ümberlükkamine 1) Religioon tekitab paljudes inimestes fanatismi ning see on inimkonnale kahjulik On esimese jaataja väide. Kuid kas ikka on? Kui usk oleks inimkonnale kahjulik, siis vaevalt oleks igasugune religiooni säilimine võimalik, sest sel juhul oleks arvatavasti kahjuliku mõjuga uskumus ära kaotatud. Anni tõestas oma väidet ristisõdadega, mille põhjuseks peetakse usku, kuid Scott Thomas on nimetanud sellist uskumust poliitliseks müüdiks.. Olen nõus Lehtoga, et risitisõjad ja ka ususõjad 16-17saj ei toimunud puhtalt usulisel põhjustel. See oli lihtsalt üks ettekääne. Pigem saab usku vaadelda
tootma salapiiritust, mis on tervisele veel kahjulikum. Ma arvan, et riik saab vähendada alkoholitarbimist vaid toodete hindasid tõstes ning laialdast toodete valikut piirates. Iga inimene , kes tarbib tihtialkoholi, peaks mõtlema tagajärgedele ja oma majandusseisule, selle peale, et tema joomisharjumuste pärast kannatavad peale tema ka lähedased. Alkoholisõltuvuses olevad inimesed peaksid saama tasuta abi, sest kui ravi maksab rohkem kui viinapudel, siis vaevalt haige ravile läheb. Ma leian, et alkoholiprobleemid jäävad, ükskõik kui palju seda piirataks. Alkoholitarbimine on pärit meie ammustest aegadest, ning paljud inimesed langevad neid traditsioone järgides viinakuradi lõksu. Alkoholiprobleemide lahendamiseks peab esimese ja otsustava sammu astuma inimene ise.
nii, et hinged kellel on vähem, oskavad rohkem leppida sellega, mis neil on. Seega on maailm õiglaselt ebaõiglane või hoopis ebaõiglaselt õiglane? Vahet ei ole, iga inimene peab ise oma õige õigluse leidma ning nagu ma juba alustadeski väitsin, siis ei ole võimalik, et see elu siin ilma peal oleks kõigi vastu ühtmoodi hea või täielikult õiglane. Võib aga väita, et igas halvas on midagi head. Ehk ongi parem, et see maailm on siis pisut ebaõiglane. Vaevalt eksisteeriks üldse elu, kui kõik siin ilma peal oleks ideaalne. Inimesed vajavad eesmärke, mille poole püüelda.
Praegusel ajal võime rääkida vaid kahest Ilumetsa kraatrist: Põrguhauast ja Sügavhauast ehk Süvahauast. Ülejäänud kolme (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) puhul kahtlesid nende päritolus juba esmakirjeldajad. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse, metsaraide ja kaardimaterjalide salastamispoliitika tõttu.Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal TÜ geoloogia üliõpilase Rudolf Halliku poolt. Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Kraatri...
VÕÕRAS Albert Camus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas, tal on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Selline on esimese osa tegevus raamatus "Võõras", mis on Albert Camus' esimene romaan. Camus
Ja otse uskumata valusalt pidi Andres tunnustama, et soosillaga oli sündinud Krõõda, mitte Andrese sõnade järele. See oli seda valusam, et Krõõt ise oli nii varakult läinud, aga oma sõnad jättis ta Vargamäe soosilla üle valitsema kuni tänapäevani." Inimesed Vargamäel tulid ja läksid, aga Vargamäe jäi. Tema mäletas oma inimesi, rääkis nendest läbi inimsuude, soosilla ja Vargamäe haraliste mändide. Ja vaevalt lõpevad "Tõe ja õiguse" I osaga mälestused ja varjud Vargamäel, nagu ei lõppenud ka kivid Andrese põllul.
läinud. Välja oli toodud ka teiste õpetajate omavahelist suhtlemist, suhtumist samadesse antud õpilastesse ning ninde käitumist antud olukordades. Õpetajate nägemus sellest klassist oli üldjuhul sarnane, kuid paljudel õpilastel oli klassi seas isiklikke lemmikuid keda nad kiitsid. Mõni õpetaja läks klassi halva käitumise pärast niivõrd närvi, et pani isennastki kahtlema oma õpetamisvõimetesse. Vaevalt, et see normaalne on, kui oled inimesi terve aasta õpetanud, nende õpetamiseks ränka vaeva näinud ning aasta lõpuks selgub, et nad pole siiani siiski suurt midagi õppinud, kuna neid on lihtsalt võimatu ennast kuulama panna. See pani mindki mõtlema, et millist meeletut energiat ja pinget selline järjekindlus ning kohustus vajab. Üldiselt film pani mind mõningate asjade üle mõtlema küll, eks ole ju isegi kunagi lapsikult ning õpetaja seisukohast hoolimatult käitutud.
Just venestamisoludes leiti vahendeid , et seltsimaju ja uusi kohti ehitada. Rahvuslust hoiti üleval ka näiteks Eesti Üliõpilaste Selts, kes kasutasid omavahel eesti keelt, mis oli märkimisväärne, samuti õnnistasid nad sinimustvalge seltsi lipu. See on ju ajalooliselt väga tähtis, et just selline selts, sellisel raskel ajal kokku tuli ja, et just nende lipust Eesti riigi lipp sünnib. Toimus ka palju majanduslikult olulisi asju, nagu raudtee rajamine, vaevalt oleks see toimunud ilma venestusajata, oli vaja ju transporti Vene aladelt Eesti aladele. Tänu sellele arenes ka kaubavahetus ja tekkis põllumajanduse areng. Kaubanduse areng oli väga hea, arenes ka sisekaubandus. Tekkisid palgalised töökohad ja mõisade päriseks ostmine. See kõik oli ääretult positiivne eesti inimestele. Ka linnad kasvasid ja tekkisid erinevad ühingud, mis tugevdasid eestlaste rahvustunnet. See aina tõusis, ja oli oodata uut rahvuslus lainet, ja see ei
Osad lihtsalt naeravad ja vaikselt hakkavad kõik talle midagi ebameeldivat ütlema, et kaasa minna nende klassi kõige ülbematega. Täpselt sama tegin ka mina. Ma ütlesin seda mida ma pärast hakkasin kahetsema. Hiljem kodus mõtlesin ma järgi, et miks ma üldse midagi pidin ütlema ta ei ole ju mulle mitte midagi halba teinud. Ma saan ju temaga hästi läbi ja ta on mind ka palju aidanud kooliasjades. Jõudsin järeldusele, et minus pole piisavalt julgust üksi teda kaitsta. Vaevalt keegi ka minu poolele veel tuleks, sest siis jääksime me kahekesi naerualusteks ja terve klass oleks meie vastu. Nad hakkaks meid koos mõnitama ja kiusama. On väheseid inimesi kes võtavad selle riski ja suudavad vahele astuda. Eriti hea näite selle kohta on eesti noored teinud ise filmi ,,Klass" Just selles filmis tuuakse välja mis juhtub selle inimesega kes hakkab vastu ja kaitseb oma sõpra. See film on nii reaalne ja super hästi tehtud.
tunda teist inimest tema õnnetuses ja hädas? Neid küsimusi vaatlen läbi kõikvõimalike inimsuhete prisma - alates kõikehaaravast õnnest kuni sügava hingevaluni välja. Kujutlen maailma, kus iga inimene teab juba sündides, kes on tema jaoks see õige. See üks, kellega koos kujuneda isiksuseks, kellega nautida noorust ja kellega vanaks saada. Poleks probleeme, kõhklusi ega pisaraid. Elu oleks alati stabiilne, turvaline. Tundub tore? Võibolla mõneks ajaks, aga pikemas perspektiivis? Vaevalt. Sellises elus puuduksid värvid. Just tugevad emotsioonid ja elukogemused on need, mis aitavad meil nautida õnnehetki ja jõuda tõelise sisemise harmooniani. Püstitades suuri eesmärke, jääb teel ette kindlasti nii mõnigi takistus. Vahel võib olukord tunduda lootusetugi ent jõudes lõpuks läbi raskuste eesmärgini, on emotsioon sootuks teine, kui tasasel maal liikudes. Ilma halvata pole head ja ilma heata pole halba. Nagu näiteks koolis. Mingil hetkel tundub, et kõik on
Hämmastust tekitas ka nende riietus. Pisikesed pluusikesed ja miniseelikud jätavad neist nukkudest väga kergemeelse mulje ja tekitavad tüdrukutes juba varakult kahtlase väärtusega väärtushinnangu, et ilus on naisterahva seljas just see, mis võimalikult palju paljastab. Ka esemed, mis nendega komplektis on, on näiteks mobiiltelefonikesed ja sädelevad ehted. Tundub, et nende nukkudega saab mängida ainult mingit tibimängu, vaevalt, et neid kasutades näiteks mingit peremudelit saab etendada. Seega jääb last arendav funktsioon minu arvates väga nõrgaks. Võõristav on nende nukkude juures ka see, et kui laps soovib neil jalatseid vahetada, peab selleks terve jalalaba küljest ära kruvima ning asendama teise jalalabaga, kus on king küljes. Kindlasti ei jäta need nukud anatoomiliselt tõest muljet. Positiivsena võiks nende nukkude juures välja tuua võib- olla büste, millele saab soenguid teha ja mida saab meikida
Natur und Umwelt Die Abfallbeseitigung war immer ein zentrales Thema,das viel Geld kostet.In den letzten Jahren diskutiert über die Abfallvermeidung.Es wichtige Müll gar nicht entstehen zu lassen.Das liegt in erster Linie bei der Verpackungsindustrie,aber auch der Kunde kann.Zumbeispiel ob er Einkaufstasche mitnimmt und Plastiktüten verzichtet.Beim Recyceln hilf die Stadt dem Bürger.Die Stadt stellt öffentliche Container zur Verfügung.Bestimmter Müll kann gratis abgegeben werden.Für Glas und Altkleider stehen in jedem Stadtviertel Container bereit.Batterien und Medikamente bringt der Kunde in das Geschäft zurück,in dem er die Ware erworben hat.Alte Mõbel werden StraBe und abgeholt.Das es kostenlos.Dieser sogenannte viele Bürgern beliebt.Denn nicht selten findet man da noch ganz brauchbare Dinge. Natur und Umwelt Kaetud pilves-bedeckt Sademetehulk ulatub-die Niederschlagsminge erreicht Kantaksse merre-wer...
Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid
Et rutem kätte saaks Suur Loodus oma loodu, sind ootab see, mis raibet siin, Kui taas algaineks muutund see. mu ööde kauneim täht, mu päeva päiksevalgus, Ja lihast koorumas skeletti nägi taevas mu ingel ja mu hingepiin. See avanes kui uhke õis. Jah, põrmuks sinagi saad, ilu kuninganna! Sa tundsid iiveldust nii väga lehk meid vaevas, Kui kinni vaotatud on laud, Et vaevalt hingata veel võis. ei enam iialgi siis lillenurm sind kanna, Ja musta pilvena seal ümber kärbseid kihas, vaid keset haudu on su haud. Kes prisket einet hoomasid, Siis, oh mu kaunitar, sa ütle ussidele Ja vaglad agaralt poollagunenud lihas seal all, kus hõiskab hukk ja hääb, Kui elav ahel roomasid.
enam populaarne, nagu ta oli vanal ajal. Üheks selliseks käsuks võiks olla: ,,Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta". Tänapäeval oleks lausa naeruväärne midagi sellist inimestelt paluda. Teised reeglid on need, mis tänapäevalgi on kasutusel: eetika nime all. Need reeglid on tähtsad ja eristavad intelligentse ning haritud inimese mõnest teisest, kes poleks nagu kuulnudki viisakusreeglitest. Vaevalt meeldiks kellelegi liigelda ilma liikluseeskirjadeta. Meie tänavatel liigub ringi neid, kellele liikluseeskirjad paistavad üksnes tülikaks segajaks olema. Tõenäoliselt ei tahaks me nendega sõiduteel kohtuda. Liikluseeskirjad ei ole loodud meid segama vaid kaitsma. Samuti ka need seadused, mis on mõeldud selleks, et meil oleks lihtsam ja parem ning palju nendest kasutatakse ka väljaspool kirikuid.
oleks palju lapsi ja neid ümbritseks õnn ja rõõm. Kuid Andres ei osanud ettegi arvata, et loodus hakkab tema tegemistele nii vastu. Kuid ta tundis rõõmu töö tegemisest. Ta oli töökas ja sihikindel mees. Andres mõtles tulevikule ja sellele, kui hea kodu jääb järgi tema tulevastele põlvedele. ,,Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui ta tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski." (V peatükk). Kuid loodus hakkas Andrese tegudele üha rohkem vastu ning mees oli meeleheitel. Ta tegi koguaeg tööd ning sundis ka teised pereliikmed tööle. Lõpuks sai Andres aru, et ühte tööd tehes tekitab see ainult teist juurde. Ta oli väsinud ja tüdinenud. Sellest ajast peale, kui pere Vargamäele kolis, seadis Andres talu ja loomad esikohale. Ta unustas sageli, kui ränkrasket tööd peavad tegema tema lähikondlased
teada, et ta on pettur, muutus Kahla kohutavaks vanamooriks. Ka tema uskus auradesse, sellesse et inimesed elavad pärast surma edasi ja muudesse ebamaistesse asjadesse. Ruth oli Maa ja Väe poe omanik. Tema arvas ka, et inimesed elavad pärast surma edasi. Ta oli tore inimene ning mitte selline pettur nagu Kahla. Ta suutis isegi keevalise Carrie paika panna, mida keegi teine teha ei suutnud. Mulle meeldis selle teose juures see, et see polnud tüüpiline noorsooraamat, kus vaevalt 15 aastased joovad ennast täis, teevad mõtlematuid tegusid ning jäävad rasedaks, vaid et sellel oli mingi sügavam mõte minujaoks sees. Raamat oli veidike ulmeline, kummitused ja muu maagia värk. See oli päris lahe. Meeldis see, et raamatus olid kaks nn. ,,maagi", kellest üks oli hea ja teine halb. Keel oli hästi noortepärane ja oli aru saada, et see oli mõeldud pigem noortele. Kokkuvõttes, mulle meeldis see raamat, mitte nüüd üle
siis enam polegi" ... · "Mis mõtet heitlusel -- las hääbun noorena -- küll elatud ja armunudki oldud peab mullaks saama see, mis mullast võetud. · Oh, ärge kirjutage minu kohta: "Suri suurtes valudes." Vaid: "Kolis teisele planeedile!" · Mõtle igal hommikul, et võibolla õhtuni sa enam ei ela. Ja kui oled õhtuni jõudnud, siis ära luba enesele hommikut. Ole alati valmis, sest see tuleb tunnil, mil sa ei oota! · Maailmas on vaevalt kümmekond inimest, kelle surm rikuks minu lõunasöögi, ja üks või kaks inimest, kelle surm purustaks minu südame. · Keda jumalad armastavad, see sureb noorelt · Nii surevad ju tuhanded, ei miskit erilist, nad surevad, ja kolledz või ka kass jääb maha neist. · Sügistuultega läksid sa teele, mälestus Sinust jääb meelde... · Meie mõttetes oled sa ikka , elad edasi meie sees.. · Ma tean, et sa ei ela enam .. kuid ma tean , et sa oled alati meiega !
Tavaliselt on mul uudishimu väga suur, et ma pean tagasi helistama ja küsima millest ta minuga rääkida tahtis. Kuid ma arvan, et ei ole põhjust koheselt tagasi helistada sellepärast, et kui see kõne oleks olnud tähtis siis oleks see inimene rohkem kui ühe korra helistanud, kuid kui see oleks olnud niisama loba jutt näiteks, et ,,Tsau, mis sa täna tegid ?" või, et ,,Mis värvi sinu koerakutsikas oligi?" , siis vaevalt oleks see inimene helistanud rohkem kui ühe korra ja pole mõttet oma telefoni arvet sellistele kõnele raisata, sest praegu valitseb ka meil majanduskriis ja seda raha pole niisama kerge kusaglit võtta ja eriti veel sellistele kõnedele raisata. Muidugi on igal ühel oma arvamus, aga see oli minu arvamus sellest. Kuid miks üldse vastmata kõned tekivad ? Kindlasti on selleks igal inimesel omad põhjused. Ma arvan, et neid põhjuseid on mitmeid miks inimesed mõnikord ei saa
ka hääleedastaja leidmises. Moodustatud üldisemasse gruppi, kus toimuvad üleüldisemad haridussüsteemi struktuuri muudatused, on volitatud tegema vaid teatud isikutel, ministritel. Meil kui gümnasistidel ei ole reaalselt võimalus viia läbi suuremaid reforme või muudatusi. Kui näiteks on õpilasel tahe läbi suruda enda koostatud õppesüsteem, siis tõenäoliselt oleks see üsna võimatu. Seda mitmel põhjusel, peamiselt seepärast, et antud struktuuri on kaua töödeldud ning vaevalt võetaks kuulda isikut, kes ise süsteemi kuuludes soovib algatada muudatusi selles. Tavaliselt kuulatakse neid, kes suudavad süsteemi kõrvalt jälgida, andes seega objektiivse hinnangu. Seega gümnasistil kahjuks või õnneks puuduvad otsesed võimalused millegi üldisema muutmiseks. Samas kuulumata kooli juhtorganisse või omamata häälekandjat, on siiski üks võimalus veelgi oma idee realiseerimiseks. Nimelt, on õpilasel võimalus minna õppima ülikooli poiitikat
Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku
Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook. Kampsun Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit. Kampsun oli pikkade varrukatega ja õmmeldi villasest riidest. See oli suhteliselt lühike ja kattis vaevalt vööd. Hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saarenaistel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled tehtud linasest kangast ja kaunistatud pilutikandiga. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks olid volangid, mõnikord ka pitsiread. Kirivööl mähiti korrad üksteise peale. Sellel oli linasel taustal villane korjatud kiri. Ehted ja aksessuaarid Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga palju.
Fotonäitus ,,Norra. Rannarahva lood" Käesoleva näituse idee sündis Norra-huvilisi ühendava MTÜ Norra Sõbrad liikmete hulgas. MTÜ eestvedamisel korraldati eelmisel aastal fotokonkurss, mis tõi eestlaste populaarsest reisist Norrast kokku 619 fotot. Näitusel pakuti vaatamiseks parimad konkursile laekunud tööd. Paljud eestlased on leidnud tee Norra mägedesse ning fjordide lummusesse. Ilma ahhetama panevat hetke kaameraga jäädumustamata vaevalt sealt keegi tagasi tulnud on. Võimaldamaks neid hetki ka teistega jagada, otsustas MTÜ Norra Sõbrad pilootprojektina koostöös Loodusretked OÜ ning Kuningliku Norra Saatkonnaga korraldada fotokonkursi ja näituse teemal ,,Norra. Rannarahva lood." Konkurss toimus kahes kategoorias noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üe 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse Norra rannikuekspressilt Hurtigrutenisse
Sama moodi on igal inimesel erinevad väärtushinnangud. Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Mina väärtustan vabadust ja olla iseseisev tugev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita ei saa. Vanemad on need, kes rajavad elus vundamendi, nemad juhatavad õigele teele ja aitavad kui vaja
blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetakse tangaineid, makaronitooteid, liha jne. • Omas mahlas keedetakse rohkelt vett sisaldavaid toiduaineid (värske aedvili). Keedunõu kaetakse
jätta boamadude joonistamise ning keskenduda rohkem ajaloo, matemaatika, grammatika ning maateadusega. See aga rõõvis temalt julguse ning ta ei joonistanud enam vaid hakkas õppima lennukite juhtimist. Pärast kuute aastat juhtus Sahara kõrbe kohal lennates õnnetes nimelt miski läks mootoris katki kuid tal ei olnud kaasas ei mehaanikut ega ka reisjaid ning ta pidi hakkama ise lennukit üksipäini parandama. Joogivett jätkus ka vaevalt nädalaks. Õhtu saabudes uinus ta liival tuhande miili kaugusel asutatud maailmast. Siis aga äratas teda üks kummaline ning naljakas peenike hääl, mis lausus: „Ole nii hea, joonista mulle lammas“. Alguses ei saanud ta üldse aru kes temaga räägib. Ta kargas kohe püsti ning hõõrus oma silmi ja siis ta märkas üpris iseäraliku mehikest kes kordas kogu aeg: „Ole nii hea, joonista mulle lammas.“ Lendur joonistaski lamba kuid kogu aeg oli midagi pildil valesti
Rahvuslased võtsid vastukaaluks 1917. aasta lõpus suuna iseseisva Eesti riigi väljakuulutamisele, sest ei soovitud olla riigis, mida juhivad enamlased. Iseseisvus otsustati välja kuulutada esimesel sobival võimalusel. Eestlased kasutasid ära sogase vee, olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Maanõukogu kuulutas 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifestiga Eesti Vabariigi loomise. Sellega asi alles algas. Sai olla vaevalt üks päev iseseisvust kui sakslased okupeerisid Eesti ala. See ei meeldinud üldse nõukogude Venemaale, kes võttis ette kindla eesmärgi liita Eesti taas endaga, kehtestades enamliku reziimi. Punaarmee alustas novembri lõpus pealetungi Narvale. Sellega algas sõjategevus Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Kokkupõrge sai nimeks Eesti Vabadussõda. Punaarmee ründas Eestit rasketes oludes. Valitsus ja sõjavägi olid algjärgus, olles jõudnud tegutseda vaid paar päeva
Kesk- ja Põhja- Euroopas, Lääne- Siberis, Väike- Aasias ning Põhja- Ameerikas. Eluiga on kuni 130 aastat, kuid nagu hallil lepal on ka sanglepal juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Sanglepa lehed on tumerohelist tooni, tömpotsalised ning läikivad. Isasõied on 4-7cm pikkused, rippuvad urvad, mis on punakaspruuni tooni. Emasurvad on lehtede kaenlais ühisel rootsul, käbikujulised ning punakat tooni. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ning tuulega kerged lendama. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on säravvalge, kui mõne aja möödudes muutub see kollakaks, siis oranžiks, seejärel tumeoranžiks ja lõpuks lisandub juurde roosasid ja lillasid toone. Sanglepa koor on tumepruun ja krobeline, noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid ja heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulased, rohekaspruunid. Sanglepp on
kindlalt kuhugi tööle minna erialale, mida olen õppinud. Mitte, et ma peaksin jääma koju ja passima käed rüppes. Kõrgharidusega on tööpõld tunduvalt suurem ja loomulikult ka valik, SIIRI PAURSON millele spetsialiseeruda. Mitte nagu kutseõppes õpinud inimesed, näiteks õpid palkmaja ehitust, ei oska sa kunagi teha pottseppa tööd, kuna sinu erialaks on palkmajade ehitus. Spetsialiseerumis võimalus on piiratud. Vaevalt küll, et kõrgkooliski seda mõlemat korraga õppida saab aga kõrgkoolis on võimalik võtta vabaaineid, mis laiendab teadmistepagasit. Paljud tööandjad otsivadki oma meeskonda vaid kõrgharidusega töölisi. Isegi kui mõni, kes pole omandanud kõrgharidust võib oma intellektuaalsusega vastata samale tasandile, mis kõrghariduse omandanud inimene. Siiski vaadatakse CV’d ja kui seal on kirjas, et oled omandanud kõrghariduse vaadatakse hoopis teise pilguga isiku poole.
tähendus ei taandu sugugi vaid kodanluse jalust rabamisele. Tol ajal kerkis aktuaalseks ühiskondlikuks probleemiks naiste sõltuvustest ja kitsendustest vabastamine. Peale Rahvarevolutsiooni 1905. aastal kujunesid hoopis uut tüüpi naised. Tegeleti põrandaalustes organisatsioonides ja liikumistes. Naisgümnasistid ning ülikooli õpilased pidasid lugu haridusest ja haritusest. Alkohol oli enamusele tundmatu ning suitsetajaid leidus tuttavate seas vaevalt nimepoolest. Flirdikalduvustki peeti "väikekodanlikuks labasuseks". Raamat oli kui Johannes Aaviku esse täiuslikust eeva tütrest, mis kannab meieni eelmise sajandi alguse naisideaali kujutamist. "Ruth" on üks Noor-Eesti ajastu võtmetekste, tähistades modernismi algust eesti kirjanduses. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Kuigi esimesel paarikümnel aastal oli ühiskond vastuvõtlik keeleuuenduslikule propagandale, ei
üheskoos ellu viia erakondade noortekogud, koolides õpilasesindused, üliõpilasorganisatsioonid jne. Paljudel keskkonnakaitsega tegelevatel ühingutel pole vanusepiirangut ning enamasti ongi seal peamised tegijad alla 20 aasta vanad. Hiljuti tuli Eesti Noorteühenduste Liit välja ideega anda valimisõigus ka 16-17-aastastele. See juba iseenesest näitab, et noored suudavad teha piisavalt kõva häält vaevalt muidu mõni täiskasvan säärase idee peale oleks tulnud. Paljudele uutele liikumistele panevad aluse just noored näiteks nii keskkonnaaktivistidest kui taimetoitlastest on väga suur osa just teismelised. Noortealgatuslik on näiteks ettevõtmine ,,mupotõrje" - kingi oma ühistranspordi pilet väljudes esimesele sisenejale, kes omakorda kingib selle edasi... Tegelikult oleks hoopis raskem ülesanne laste ja noorte vaikima sundimine. Koolis kulub nii
Eesti muinasasulad Vaevalt õnnestub kunagi päris täpselt kindlaks teha, millal astus inimene esmakordselt Eesti pinnale. Võib-olla toimus see juba enne jääaega, ehk rändas üksikuid küttide salku siin ka jäätumiste vahelistel perioodidel. Isegi kui see nii oli, on mandriliustikud nende jäljed tänaseks minema pühkinud. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal sai võimalikuks pärast maa vabanemist jääkattest umbes 11 000 aastat tagasi. Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi, kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niines...
MIKS ON VÕI MIKS POLE VÕIMALIK VIRTUAALNE KOGUDUS? ,,Internetist on saamas homse globaalse küla keskväljak." Need sõnad pärinevad multimiljonärist arvutinohikult Bill Gatesilt. Linnade ja külade keskväljakud on kandnud ajaloos väga olulisi rolle. Iidsetel aegadel saadi keskväljakul kokku, vahetati infot, kaupa, teadmisi, pakuti arstiabi ja palju muudki. Ajast aega on linnaväljakutel ka tähistatud religioosseid üritusi ja tähtpäevi. Varasematel aegadel etendati vaimulike sisudega näitemänge ja tutvustati religiooni. Linnaväljakul kogunetakse praegugi peetakse arutelusid, korraldatakse kontserte ja kunstilaatasid. Tänapäeval ei pea isegi kodust lahkuma, vaid kogu teavet võime leida internetist. Kas ei võiks siis ka religioon ja kogudused kolida internetti? Tõepoolest, religioon tegutseb internetis. Paljudel konfessioonidel ja usunditel on olemas oma kodulehed. Nagu näiteks Eestis Katoliku kirikul, Metodisti...
Need tundusid nii huvitavad. Tõid selle koju ja see tõusiski lakke ning võis seal olla piisavalt kaua. Kunagi ei mõelnud ma, miks see üldse nii on. Alles hiljem koolis füüsikat õppides sain teada, et nähtus toimus seepärast, et heeliumi tihedus on palju väiksem kui õhu tihedus. Sellepärast võib heeliumit täis õhupall olla kergem kui õhk. Sellisel juhul on üleslükkejõud suurem kui raskusjõud ja pall tõusebki üles. Lihtne ja loogiline, ent vaevalt ma 6-aastase lapsena seda mõistnud oleks. Füüsika on üks loogilisemaid asju siin maailmas. Füüsika nähtused on need, mis meid päevast päeva ümbritsevad ja millega me igapäev kokku puutume, ise sellest arugi saamata või mõtlemata, et mõnel tegevusel või nähtusel võiks midagi füüsikaga pistmist olla. Nt iga inimene on kindlasti piisavalt tark, et mitte minna pankranniku serva peale nii, et oleks võimalik libastuda. Ent miks see libastumine üldse võimalik oleks
Kes kasvõi kordki elus on lugenud Moosese raamatuid, teab, et "neetud on igaüks, kes seda teeb (kummardab surnudi)". 5.Mo. 18:14 öeldakse lausa otse: "... aga sinule ei ole Jehoova, su Jumal, selleks luba andnud!" Piibel paneb meid niisiis selge valiku ette kas jätkata paganrahvana ja olla neetud või loovutada mõned kombed prügimäele ja olla õnnistatud. Ohutunnet tekitab asjaolu, et aastast aastasse tundub küünlaleekidest valgustatud akende hulk aina kasvavat. Vaevalt on tegu teadliku valikuga ühe või teise usu kasuks, pigem on see lihtsalt naiivsevõitu lootus kadunud omastele muljet avaldada (või oma südametunnistuse piina vaigistada). Kui see nüüd nii olekski, et meil õnnestuks omakseid tagantjärele milleski veenda, jääb ikkagi arusaamatuks, kesnad igal aastal ühel ja samal ööl koju käima laseb. Ristirahvana peaksime olema üpriski veendunud, et kord juba lahkunud inimene on alatiseks läinud ühte või teise paika
hepatiiti ja saada bakter- ja viirusnakkusi. Surm võib saabuda südameseiskumise tagajärjel ja selleks ei pruugi olla selgelt eristatavaid väliseid haigusnähte. Amfetamiin põhjustab tuhandeid surmajuhtumeid aastas. Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud. KANEP Paljud arvavad, et kanep polegi päris narkootikum, ja pealegi: mis see üks suits mulle ikka teeb! Ega ta midagi hirmsat teegi, aga vaevalt see saab kokkusattumus olla, et peaaegu kõik süstivad narkomaanid on alustanud kanepi suitsetamisest. Ilmselt pole juhuslik seegi, et kanepi sõltuvusest on väga raske vabaneda. Loomulikult ei mõtle paljud oma esimesi suitse tehes sõltuvusele ja ei unista narkomaaniks saamisest, ja vaevalt, et ükski narkomaan on tahtnud saada narkomaaniks. Kui Sa aga siiski otsustad kanepit tarvitada, siis on siin mõningaid fakte, mida Sa peaksid teadma. Kanepi valmististe toime algul
Enne presidendiks saamist tegeles Lennart Meri kirjanduse ja selle tõlkimise ning filmikunstiga- läbi selle jagas ta rahvaga oma maailmavaadet ja arusaamsid. Ei saa märkimata jätta ka seda, et tema tegevus aitas säilitada eesti identiteeti. Kuid eelkõige on L. Meri siiski poliitiline suurkuju, kelle aruka strateegia järgi suutis ta vabale maailmale meelde tuletada Eesti olemasolu, sellest edasi ka Eesti välispoliitika kujundamine ja arendamine. Vaevalt, et ilma temata oleks Eesti välispoliitika hetkel nii heal tasemel. Meri uskus meie riiki ja noortesse ning tegi omalt poolt kõik, et Eestil oleks väärikat järelkasvu. Presidendina sai temast esimene inimene, kellelt oodati riigi taas-üles-ehitamist, see oli aeg, kui eesti poliitiline eliit koostöös rahvaga pidi looma visiooni sellest, millist riiki nad tahavad ja kuidas üheskoos selleni jõuda. Kui poleks tol ajal aktiivset tegevust, eriti
terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud kannatused ning piinad". Kindlasti ei soovi arstid olla sellise olukorra põhjustajateks või kaasaaitajaks, kuid vaevalt on nad vaimustuses ka terminaatori positsioonist, kelle teenuste loetelus on ühe punkti all kirjas ka eluküünla kustutamine või selle korraldamine. Samas on ühiskonnad hakanud tajuma esitatud konflikti suurust ja mõjukust ning otsima ka võimalusi selle lahendamiseks. Oluliseks rajajooneks võib pidada siin 2002. aastat, kui Hollandis ka Belgias võeti vastu nõudmisel elu lõpetamise ja kaasaaidatud enesetapu seadus, mis muutis
märgatavalt. Kokkuvõtteks tahaksin ma öelda, et iga võim, mis on üle käinud siit Eestimaalt, on tegelikult minu arvates proovinud olukorda teha paremaks ja ilusamaks, aga tekib küsimus kelle jaoks? Eelnevad võimud on loonud aadlikele ja mõisnikele väga soodsaid pakkumisi ja olukordi, aga Rootsi oli see, kes soovis teha paremaks elu talupoegadele. Sellepärast ongi minu arvates liikvel tuntud lause:"Vana hea Rootsi aeg". Vaevalt, et sakslased, kes mõisaid Eestis majandasid, niimoodi mõtlesid. Lisaks panen ma tähele, et Rootsi ülesanne on jäänud aegade jooksul kaunis samaks oma kodumaal, kuna seal on sotsiaaldemokraatlik kord, mis loob ilusa elu põhimõtteliselt kõigile seal maal. Niiet mina arvan, et Rootsi tegi just eestlasele palju head ja see oli ilus aeg nendele põliseestlastele, kes olid näinud näiteks Vene võimu. Otto Antson
Prym`i süütunnet. Tal küll üritas hea olla, kuid kurjus sai siinkohal võitu. Miks just tema, mitte keegi teine? Kas tegelikult olid temal kõige suuremad probleemid headuse ja kurjuse vahel? Ega niisama ei öelda, et kuld teeb pimedaks. Kas tõesti oleks võinud arvata, et üksteist kullakangi teevad järeltulevatele põlvedele elu lihtsamaks, praeguste inimeste elu õnnelikumaks ning muudaks linna automaatselt turistele meelispaigaks kuna kõik kulla saab investeerida linna hüvanguks? Vaevalt küll. Tegutseti pigem hetke ajendil, võib olla polnud keegi näidudki varem nii suurt kogust kulda korraga, ja see mõjutas käitumismalle ja moraalinorme. Saamaks kulla omanikuks, pidi kõigepealt järgnema negatiivne tegu ja seejärel tuleb tasu, ehk kuld ja see kuidas inimesed oma sisemuses selle teadmisega edasi elavad on juba nende endi mure. Ja siit tõusebki üles küsimus, et kas õnn peitubki ainult rahas?
,,Kalevipoeg" 10. lugu. Jutustaja palub valgust, et rääkida Kalevipoja seiklustest ja kutsub üles, et minna Kalevipoja seikluste kohta informatsiooni otsima ja alustab siis kuuldu jutustamist: Kalevipoeg kõndis pikka maad, et hobust osta, aga tark lind hoiatas teda, nii et Kalevipoeg läks teisele teele. Samal ajal toimus tüli pahareti poegade vahel, nad ei tahtnud enam koos järves elada, see jäi neile kitsaks. Pahareti pojad otsisid uut kodu ja lõpuks leidsid Kikerpära soo, mis neile sobiks, kuigi isegi peni ei teeks sinna omale pesa. Seejärel mõtlesid nad, kumb saab soo pärisperemeheks. Mõlemad tahtsid saada. Nad hakkasid omavahel sellepärast kaklema. Samal ajal läks sealt mööda Kalevipoeg oma sõpradega ja pahareti pojad kutsusid teda riidu lahendama. Kalevipoeg käskis neil selgitada tüli põhjust ja vanem poeg seletas. Ta vastas seejärel, et suurem osa läheb suuremale ja väiksem osa väiksemale ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
