Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Väl...
Teekond, mis kätkeb endas koduigatsust, igatsust juurte ja kindla pinnase järele. Teosel on eesti ajalugu arvestades tugev kaal. Eesti on mõnes mõttes terve aeg, kuni taasiseseisvuseni, paguluses elanud. Eestlus ja eestlane olemine oli pikalt maha surutud. Ainult mujal või üksi kodus võis õige eestlane olla. Ristikivi luulekogus ongi see valu, mida meie maa on pidanud endas kandma. Samas on motiivina kasutatud ka kauguseigatsust. Vaevalt on kauguse all mõeldud mõnda eksootilist piirkonda. Pigem kaugemat tulevikku, mis oleks helge ja vaba. Ometi tundub vabadus kauge ja eksootilisena. "Inimese teekonda" on autor pannud väga palju ennast. Ka ta ise oli pagulane, kelle hing ihkas koju tagasi. Ristikivi ise ongi see inimene, kelle teekonda luulekogumik kirjeldab. Stanislaw Lem "Solaris" "Solaris" erineb teistest loetud teostest kõige rohkem zanri poolest. Tegu on ainsa
ületanud tema võimed. Amy Lawrence oli uhke ning õnnelik ja püüdis teha kõik, et Tom näeks seda tema näost; kuid Tom ei vaadanud tema poole. Amy imestas, 34 muutus pisut rahutuks; siis tekkis tume kahtlus ja kadus, kuid tõusis jälle. Amy valvas; üks vargne pilk ütles talle kõik, ja siis lõhkes tema süda, ta oli armukade ning vihane, pisarad ilmusid ja ta vihkas kõiki, Tomi, nagu ta arvas, kõige rohkem. Tomi esitleti kohtunikule, kuid tema keelepaelad olid kinni, ta suutis vaevalt hingata, süda võbises -- osalt selle mehe määratu tähtsuse pärast, kuid peamiselt sellepärast, et ta oli tüdruku isa. Ta oleks meeleldi maha heitnud ja teda kummardanud, kui oleks pime olnud. Kohtunik pani käe Tomi pea peale, nimetas teda tubliks väikeseks meheks ja päris; mis tema nimi on. Poiss kogeles, ahkis ja sai lõpuks sõna-suust. «Tom.» «Oh, ei, mitte Tom, vaid --» «Thomas.» «Jah, nii on õige. Arvasin, et võib-olla on veel midagi. Väga hea
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli ...
elavad läbi ka selle loo peategelased. Enamik neist episoodidest toetuvad mõnele autentsele juhtumisele, nii nagu need on meieni kandunud Vabadussõja veteranide mälestustes. 3. osa: sõda ei ole mitte kunagi ilus Kevadeks 1919. aastal oli Eesti sõjavägi kujunenud kogu piirkonna kõige olulisemaks sõjaliseks jõuks, kellega pidid arvestama nii punased, vene valged kui baltisaksa Landeswehr. Soomusrongil teenivad ja pidevalt lahinguid löövad koolipoisid vaevalt selle üle palju pead vaevasid, sest lihtsõduri elu koosneb igapäevastest muredest, nagu jalanõud, tubakas ja toit. Nii nagu kõik maailma sõdurid enne ja pärast, nõnda jahivad ka Toomas ja Indrek koos kaaslastega vaenlase varusid, olgu nendeks siis mürsud või sigarid, pannes ennast selle juures mõnikord ka ohtu. Ajaloolist tõepära on neis episoodides küllaga. Mis puutub näiteks Eesti rahvaväe relvadesse
3.2 Geograafiline ehitus See on looduslik järv, mille pindalaks on mõõdetud 1,64 km², pikkus 2 km, laius 1,16 km ning sügavuseks kuni 2,5 meetrit (keskmine sügavus on 1,6m, sügavaim koht asub kirdekalda lähedal). Kaldajoone pikkuseks on 6,647 km . Valgala pindala 47,2km². See on kunagine Läänemere osa, mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajärjel omaette veekoguks eraldus. Järv asub Põhja-Eesti rannikumadalikul Tiskre ja Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest, kuulub Lääne-Eesti vesikondac- Harju alamvesikonda,. Järve põhjas on 2–3 meetri paksune mudakiht. Järv on vaevalt 0,9 m merepinnast kõrgemal. 6 3.3 Geoloogiline ehitus 3.3.1 Aluspõhi Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas 130-150 m allpool merepinda. Aluskorral lasuvad agu-ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhja kivimite kihid on
Esialgu näib, et see osa lainefunktsioonist koos temas sisalduva informatsiooniga paiskub musta augu lõplikul kadumisel välja. Aga informatsiooni edasikandmiseks on vaja energiat, kuid musta augu lõppjärgus on seda väga vähe järele jäänud. Ainus mõeldav viis siseinformatsiooni väljapääsuks näib olevat see, et ta eritub pidevalt koos kiirgusega, lõppvaatust ära ootamata. Ent kujutlus, mille järgi virtuaalosakeste paari üks partner langeb sisse ja teine eemaldub, lubab vaevalt oletada, et pagev osake on seotud sissekukkuvaga või et ta kannab ära informatsiooni sisselangenu kohta. Näib siiski, et lainefunktsiooni mustas augus olevas osas sisalduv info läheb kaotsi. Sellest infokaost tulenevad tähtsad järeldused determinismi kohta. Isegi kui ma teaksime lainefunktsiooni pärast musta augu kadumist, ei saaks me rakendada
Just see teadmatus inimloomusest muudabki loomuõiguse tõese definitsiooni nõnda ähmaseks ja hämaraks -- sest õiguse mõiste, ütleb härra Burlamaqui, 3 ja veel enam loomuõiguse mõiste on ilmselgelt seotud inimloomuse mõistega. Järelikult, jätkab ta, tuleb tolle teaduse printsiibid tuletada just sestsamast inimloomusest, selle ülesehitusest ja olukorrast. Üllatav ja piinlik on tõdeda, kui suured erimeelsused valitsevad seda tähtsat ainevalda käsitlenud autorite vahel. Vaevalt leidub isegi kõige tõsisemate kirjameeste seas kahte, kes oleksid ses asjas ühel nõul, rääkimata juba vanaaja filosoofidest, kes oleksid nagu lausa eesmärgiks seadnud üksteisele kõige fundamentaalsemates printsiipides vastu vaielda. Rooma juristid allutasid nii inimese kui ka kõik teised loomad mingit vahet tegemata ühele ja samale loomuseadusele, sest nad pidasid selle mõistega silmas seadust, mille loodus on iseendale peale sundinud,
Õnneks puudub meil uuemast ajast türannia kogemus, kuigi 90-ndate algul oli oht selleks üsna reaalne - süüdistati ju tollast valitsusjuhti Edgar Savisaart pidevalt autoritaarses juhtimisstiilis, milleks paraku ka alust oli. (Savisaar kukutati aga peale seda, kui ta püüdis riigis kehtestada midagi sõjakommunismitaolist) Muidugi ei saa aga kunagi täiesti välistada, et meilgi mõni osav demagoog lihtsalt võimu enda kätte ei haara, kusjuures vaevalt Savisaar see ainus on, kes nii teha võib (kindlasti ei saa aga Mart Laarist kunagi diktaatorit, isegi kui ta mingi ime läbi igavesti peaministriks jääks - teda lihtsalt ei võeta tõsiselt ning tal pole ka vastavaid omadusi). Platon pidaski hädavajalikuks hoida türannia teke juba eos ära. Samal seisukohal oli ka kadunud väliskommentaator Vambola Põder, kes meenutas, et teatavasti tuli näiteks Hitler võimule täiesti demokraatlikult ja seaduslikult
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus
jõudes elama boheemlaslikku tudengielu, korporatsioonielu. Tema suurimaks tööks Tartus tuleb pidada Soome mütoloogia tõlkimist ,,Mythologia Fennica" Ganander. Soome mütoloogia oli kirjutatud rootsi keeles. Kristjan Jaak Peterson tõlkis Soome mütoloogia rootsi keelest saksa keelde, et estofiilid saaksid seda lugeda. Jalgsiretk Tartust Riiga. Sügisel tuleb Tartusse tagasi. 20. Aasta märtsis kirjutab Sonntagi kasupoeg isale, kus kirjutab et Peterson on nälginud. 1819-1820 - Peterson vaevalt 3 semestrit ülikoolis. Tema luulelooming ei ole eriti mahukas. Statistika toob esile vaid 25 luuletust. Looming jäi pikaks ajaks tundmata, pidi mööduma terve sajand, enne kui Noor-Eestlased tema luule taasavastasid ja ilmutasid kolmandas vihikus. See oli omal moel loogiline, et Noor-Eesti selle avastas, sest nende eesmärk oli viia luule Euroopa tasemele ja Petersoni luule oli ainus, kust aimus seda taset. Eriti Petersoni oodid (pidulikus keeles luuletus antiiksetel
endale elukoha. Heaks elamispaigaks aga peetakse ka kivide- ja kändudealuseid. 11 Härjapõlvlased on väga head sepad ning ükski inimene maapeal ei sepista asju nii hästi kui nemad. Neil on maa all omad sepakojad, kus kääbused tihti seitsmekesi koos töötavad. Kuigi nad on lühikesed, on nad väga tugev ja töökas rahvas. Raskete raudvasaratega taovad nad nii võimsalt alasil rauda, et tugev mees vaevalt paremini võiks taguda. Tihti ei jaoksa igapäevane isik nende vasarat ülessegi tõsta. Härjapõlvlased sepistavad nuge, kirveid, sirpe, vikateid ja muid terariistu. Saladuseks aga jääb, mis nad nendega teevad. Harva kingivad neid inimestele. Härjapõlvlased tavaliselt teevad tööd öösiti, kuid siiski ei kosta nende tagumine sügavalt maa alt inimeste kõrvu. Härjapõlvlased võivad vihastuda kergelt ja siis võib teha inimesele kahju. Kui aga keegi
viib huvide realiseerimise maksimumini, siis peab ta ka maksimaalselt silmas pidama lehmade eest nende heaolu ja vabadust. See tundub mõnevõrra paradoksaalne ning seda tulemust oleks üsna loomulik kasutada Singeri teoreetilise utilitarismi ümberlükkamiseks. Nii sünnibki, sest kui me ka tunnistaksime loomade õiguste intuitiivset realiteeti, ei oleks nende õiguste maksimeerimine mõttekas, sest tegemist on tummade vastasmänguritega. Soome põllumees oleks vaevalt valmis mingi moraaliargumendi nõudel tegema oma koduloomast püha lehma. Oleme seega täheldanud, et isegi nii tavaline ja "lihtne" moraaliteooria nagu Singeri utilitarism viib välja kummaliste lõpptulemusteni. Proovime järgmisena vaadelda, mis juhtub siis, kui me ei püüa rakendada teooriat, vaid esitame oma praktilise eetika järeldused pealtnäha umbropsu -- üksnes selle põhjal, mis koolitatud mõistusele ja haritud mentaliteedile tundub õige olevat.
Põltsamaa Ühisgümnaasium MAAVÄRINAD Referaat Koostas: Kersti Pedanik 7. E klass Juhendaja: Toomas Annuk 2005 2 SISUKORD Maavärinad..............................................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad..............................................................................................................9 Maavärinad Eestis.......................................................
Voolu meteoor on seda kiirem, mida kaugemal on ta radiandist ja mida suurem on tema kõrgus. Metoorid, mis ilmuvad madalal horisondi kohal või radiandi lähedal, on aeglasemad Jälje keskmine pikkus käitub kiirusega samal kombel: radiandi ja horisondi lähedal on jälg üldiselt lühike, eemaldudes radiandist või lähenedes seniidile jälje pikkus kasvab See tähendab, et isegi kui jälg tuleb radiandist, ei kuulu meteoor voolu hulka, kui ta jälg on pikk või/ja kiirus suur. [Algajad vaevalt seda erisust märgata suudavad] Tähesuurus maksimumis Seda hinnatakse võrdluse teel ümbritsevate tähtedega, mis tuleb enne vaatlema asumist välja valida ning meelde jätta. Kui olete nähtus väga kindel, st. meteoor ilmub vaatlusvälja keskel, püüdke hinnata heledust poole tähesuuruse täpsusega (näit. 3.5 või 1.0); muidu piisab, kui anda täisarvuline tähesuurus (3 või 1). Püsiv jälg Kui näete jälge, mis püsib helenduvana pärast meteoori kadumist, määrake jälje
Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega. Vilsandi Rahvuspargis asub ligikaudu 100 saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180. ruutkilomeetri suuruse piirkonna. Vilsandi ise ei ole kuigi suur saar. Ta on kuus kilomeetrit pikk ja laiust on tal vaevalt pool sellest. Esimesena tundis huvi Vilsandi lindude vastu tuletornivaht Artur Toom, kes 1906 a. asus omal algatusel Vaika saarte linde kaitsma. 14. augustil 1910 aastal sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel rendileping, mille alusel Vaika saared läksid kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi käsutusse. Vaika saared kuulutati looduskaitsereservaadiks ja selle ülevaatajaks jäeti Artur Toom. 1957. aasta 7
tagasihoidlikemaks. Halvim, mis sellisel juhul võib tekkida, on RESIGNATSIOON, leppimine halvaga, allumine sellele, laps on ükskõikne oma vajaduste suhtes, kuna miski ju ei muutu. Sellel perioodil oleks lapse arengule parim, kui tal oleks tõesti ainult üks "ema", kellesse kiinduda ja keda usaldada. Sage hoidjate vahetumine võib samuti rikkuda lapse kindlustunde tekkimise, kuna teda "jäetakse pidevalt maha", hüljatakse. Vaevalt jõuab laps kiinduda, kui tuleb uus inimene, kellega on vaja harjuda. 2. 1 3 eluaasta. Sel perioodil on intensiivne kõne ja liikumise areng ning olulisemaks kasvatusülesandeks ISESEISVUSE kujundamine. Õpetaja- kasvataja ülesandeks on kinnitada lapse iseseisvuspüüdeid, mida laps väljendab tahtmises kõike ISE proovida, teha ja katsetada. Täiskasvanu jälgib ja suunab last, et tema püüdlused oleksid ohutud lapsele kuid ei tohiks kogu aeg keelata ja hurjutada sõnadega "sa ei tohi
Lermontov Sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv(suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mi...
05.11.2009 Helle-Mai Luts, Lähiajalugu I osa, http://www.hot.ee/hellemailuts/Ajalugu1.htm, 05.11.2009 Priimäe, H. (1998). Maailma ajalugu 1600-1918 2. Osa. Tallinn: ,,Valgus" 1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti
nõupidamisi. Tundmatu ähvardas, et motell lastakse õhku. Otsekohe teatati sellest politseile. Kuid linnaisad ei liigutanud sõrmegi nii linnapea kui ka neegreid koertega jällitanud avaliku korra komissar, hüüdnimega Pühvel, olid järeleandmiste vihased vastased. Kell 11.32 heideti möödasõitvast autost Martini noorema venna vaimulik Williams Kingi majja pomm ka tema kuulus liikumise juhtide hulka. Plahvatusest kurdistatuna tormas Wiliiams King päästma naist ja viit last. Vaevalt jõudis ta nendega majast välja, kui uus pommiplahvatus selle maatasa tegi. Tunni aja pärast raputas dünamiidilaeng motelli ,,Gaston". Haavata sai kolm naist. Naaberhoonetele levinud tulekahju hävitas täielikult kaks maja. Kiirabiautot, mis kannatadasaanuid haiglasse toimetama ruttas, loobiti kividega. Siin-seal süttisid majad ja kauplused. Rassistide pommiplahvatused mõjusid sütikuna. Nad kutsusid neegrites esile raevu ja vihkamise plahvatuse. Tänavail puhkesid tõelised lahingud
Meie oleksime nendest muredest priid, kui tarbiksime kodumaist mootorikütust. On ilmselge, et tuumaenergia kasutuselevõtt avaks uued perspektiivid, kaotaks tööpuuduse ja suurendaks seeläbi majanduse konkurentsivõimet. Ja ehk leiavad siis ka välismaal töölkäijad omale sobiva ameti ja saaksid oma kodu kodumaal luua. Arvestades seda, millises mahus on kogu maailmas kavandamisel tuumaenergeetika kasutamise suurendamine ei ole mõistlik ka Eestis selle kasutuselevõttu peljata, sest vaevalt on põhjust arvata, et teised meist lollimad on. Pärtel Tõnsberg EOKL volikogu aseesimees auliige
D IT Kolledz 1. Agressiivse eelarvepoliitika (valitsemiskulude ja investeeringutee suurendamine) ja ärioptimismi kasvu mõjul ISLM mudelis nihkub IS kõver. LM 3. Tegelikkuses suureneb SKP raha fikseeritud r pakkumise jjuures aga p g ainult siis kui suurenevad intressid. Muul põhjusel vaevalt hakkavad r1 inimesed investeerima. r1 r0 4. Kõrgemad intressimäärad r1 vähendavad IS1 aga investeeringuid ning autonoomsete kulude muid liike ning SKP nihkub tagasi Q1. IS0
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine...................................................................................................
püüdlemine. Seda aga ei tehta, astuda, ega ka seda, millal täpselt tippu jõuda. Ning on neid, kes seepärast jääb lõigu mõte planeerivad iga väiksema detailini ning tegutsevad jõuliselt, et seda kõike poolikuks. ellu viia. Kindlasti tuleb valida viis, kuidas oma eesmärke saavutada. Minnes üle laipade oma eesmärgi poole, võib anda hetkelise rahulolu, kuid vaevalt Seos eesmärkide püstitamise teeb püsivalt õnnelikuks. Süüdistades teisi, kui meil hästi ei lähe, tuleb vajalikkusega? mõelda, kas oleme ise teinud kõik selleks, et saavutada seda, mida me tahame, ja kuidas me seda teeme. Nüüd jõuab autor lõpuks oma essee teemani. Eesmärkide püstitamine endale on kindlasti vajalik selleks, et seada
alasid; Juhtus et Erki juba kella seitsmeajal pildus palle. Isegi Erki mõõtude järgi tegi ta väga palju trenni. Ja ta pidas sellele valule vastu mida ta kannatama pidi. Lõuna- Aafriklased maksid kinni Erki toidu ja elamise,mille eest taheti vastutasuks, et Erki võistleks nende sarivõistlusel. Niisiis Erki tegi kaasa neljal alal. Erki: Mäletan kui hüppasin kaugust, kui keset seda kutsuti mind kahesaja meetri starti. Vahetasin naelikud,silkasin põiki ülestaadioni, jõudsin vaevalt pakkudele, kui läksgi jooksuks. See oli üldse minu esimene 200 meetrit ning võiduaeg 21,03 oli kohe Eesti rekord. Pärast Aafrikat sõitis Erki harjutama Hispaaniasse, kus ta jätkas oma suuremahulist jooksutreeningut. (Erki Nool,autogramm) 7 1995.Aastal sai Erki esimest korda Götzisest võistluskutse,iseenesest tore aga Erkil polnud raha et kohale sõita. Päev enne ära sõitu rahamure lahenes. Arnold Green, olümpia
viinud kui sealt kaotanud. Sealjuures on meil argielus enamasti tegu märksa keerukamate protsessidega, mille puhul tuleb mängu oluliselt rohkem mõjusid kui füüsikas. See aga tähendab, et mida kaugemale me olevikust eemaldume, seda rohkemate juhustega peame olema valmis rinda pistma. Pilk taevasse võib anda kasutuskõlblikku ilmaennustuse paariks lähimaks tunniks, kuid Nostardamuse maailma ajaloo kohta käivate ennustuste täidemineku peale sajandeid pärast tema suma seevastu vaevalt küll keegi kihla vedama hakkaks. Selles, et asjad käivad seaduste järgi ja me neid sellele vaatamata ette näha ei oska, ei ole järelikult mingit vastuolu. Kas tulevik on ehk kirjas plaanides, mida me lihtsalt lugeda ei mõista? Siis järgiks meie elu inimestele mõistetamatut saatust. Alber Einstein kuulus nende hulka, kes ei tunnistanud juhust looduses lõpliku printsiibina. 20. Sajandi ilmselt suurim füüsik oli determinist.
feodaalisanda poolt ümber asustatud sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Ilmselt nii on tekkinud mitmeid väiksemaid kompaktseid eesti asundusi - keelesaari nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud 18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn. immigatsioonietapiga 16.-17. sajandil ja kulges üle Rootsi- Vene riigipiiri (mõnede vanemate Venemaa eesti-asunduste legendide põhjal sai see alguse koguni 14.-15. sajandil Vana-Liivimaalt). Sellesse aega jäi ka vastupidine
Tahtmatult toimub võõrliikide levik veekeskkonnas veealuste tõttu nii ballastvee, 5 vesiviljeluse, kalakaubandusega ja inimeste poolt loodud kanalite kaudu. Ballastveega levib igal laeva reisil umbes 4500 liiki. (Ojaveer jt 2011:10) 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar.
lamp plaatinast hõõgniidiga, metall mis oli aeglane oksüdeerima ja mis oli kõrge sulamistemperatuur.Edison oli välja mõelnud keerulise reguleeriva mehhanismi, mis oleks hoidnud hõõglampi ülekuumenemise ja läbipõlemise eest. Mehhanism oleks pidanud mõne aja tagant voolu hõõgniidist eemale juhtima, lubades sellel maha jahtuda. Selline mehanism oleks aga olnud väga keeruline, raske töötama ja hõõglamp, mis ennast iga mõne minuti tagant välja lülitab oleks olnud vaevalt praktiline.Edison ja tema kaastöötajad panid märkmikusse kirja kõik disainid ja katsed, mis nad tegid. Edison teadis, et need märkmikud on hindamatud kui ta läheb patenti nõudma. 1879. aasta oktoobris salvestas Edisoni kaastöötaja Batchelor katseseeria süsinikkiududest, mis olid tehtud erinevatest materjalidest. Vastavalt märkmikule oli söestunud katmata puuvillane niit põlenud 14 ja pool tundi. Tänu sellele uskus Menlo pargi meeskond, et nad on õigel teel
Samuti soovib ta kohtuda poiss Stevega ja seda seekord päriselt, sama õhku hingates. Sofia mõtleb: “ Ma olen üpriski kindel, et Carla on sellega nõus, sest ta lihtsalt ei oska mulle “ei” öelda.” Sofia räägib oma sõbrast Stevest Carlale. Sofia: “ Hiljuti kohtusin ühe poisi Stevega, kellega saime päris lähedasteks ning ma väga sooviksin, et täna, kui on minu sünnipäev saad sa mu soovi täita. Kas oleks kuidagigi võimalik, et me kohtuksime?” Carla: “ Vaevalt, su ema ei lubaks seda ealeski.” Sofia: “ Me võime ju valetada.” Carla: “ Kas see on sulle tõesti nii lihtne?” Sofia: “ Lihtsam, kui ma arvasin.” Carla jääb Sofiale vastuse võlgu ning jalutab teadmatuses minema. Mööduvad mõned tunnid ning järsku Carla ütleb Sofiale : “ Sina seisad omal poolel ja tema omal poolel, kas on arusaadav?” Sofia: “ Ei saa aru.” Carla: “ Ta on siin.” Sofia: “ Kes?” Carla: “Steve” Sofia: “ Kas tõesti
aasta paiku elas Sevillas, ja et ta seal õppis jesuiitide koolis. Kuid need andmed ei lähe kaugemale oletustest. Järgmine kindel daatum on 1568. Cervanteste perekond elas Madridis. Nüüd juba 20aastane Miguel õppis humanitaarkallakuga koolis (pole andmeid, et see olnuks ülikool), kus tema õpetaja Juan López de Hoyos nimetab teda oma "kalliks ja armastatud õpilaseks". Kui 1568 suri noor kuninganna, Miguel oli 1569. aasta lõpuks Acquaviva kammerteenriks Roomas. Selles ametis sai ta olla vaevalt aasta, sest 1570. aasta sügisel oli ta juba värvatud Hispaania sõjaväkke Itaalias. Vahemerel olid võimutsema hakanud türklased, nad ähvardasid Veneetsiat, mispeale sealne valitsus kutsus appi Hispaania väed. 1571 toimus ajalooline Lepanto merelahing, kus Hispaania ja Veneetsia ühendväed Felipe II venna Juan de Austria juhtimisel saavutasid kuulsusrikka võidu. Cervantest tabasid kaks arkebuusilasku, mis eluajaks jätsid halvatuks tema vasaku käe. Seejärel viibis Cervantes
Nad tunnevad hetkelist sümpaatiat Johannese vastu ja seetõttu usuvad võimalusse suhelda temaga inimlikult, jättes kõrvale asjaolu, et Johannes on poliitiliste, sotsiaalsete või ka konventsionaalsete determinantide poolt kulakuks, s. o. vaenlaseks tunnistatud. Jakobi abstraktne humanism, tema apoliitilisus, mis ju ka poiste käitumises ilmneb, on printsiibina iseenesest ilus, ent reaalsuses vaevalt teostatav -- niisugune on autoripoolne suhtumine Jakobisse, kelle veendumusi ta ei saa tõsiselt võtta. Ometi on apoliitilisus kui üks võimalikest eksisteerimisviisidest autorit edaspidigi paelunud ning komplitseeritumat kunstilist lahendust looma õhutanud, miks muidu on ta sellele probleemile üles ehitanud veel terve näidendi «Jälle häda mõistuse pärast». «Reekviemis» tundub küll, et autor on Jakobiga lõpparve teinud -- reaalse elu survel peab
Valge suhkur mürk! Suhkrumasendus magus suhkrumürk MIKS ON SUHKUR MEIE KEHAS MÜRGINE 1957 püüdis dr William Coda Martin vastata küsimusele: millal toit on toit ja millal mürk? Tema "mürgi" definitsioon oli: "Meditsiiniliselt: iga aine, mis viiakse kehasse, mida seeditakse või mis tekib kehas ning põhjustab või võib seal põhjustada haiguse. Füüsiliselt: Iga aine, mis pidurdab katalüsaatori toime. Katalüsaatorit on tühine kogus aine, kemikaal või ensüüm, mis aktiveerib reaktsiooni." Sõnaraamat annab "mürgi" kohta isegi laiema definitsiooni: "Kahjulike mõjude tekitaja või millegi ärarikkuja". Dr Martin liigitas rafineeritud suhkru mürgiks, kuna sellest on eemaldatud kõik eluandvad elemendid vitamiinid ja mineraalid. "Mis järele jääb, koosneb puhtalt rafineeritud süsivesikutest." Keha ei suuda kasutada selliseid rafineeritud tärklist ja süsivesikuid või seda ainult siis, kui on olemas vastavad proteiinid...
Glidden ja Samual W. Soule patendeerisid esimese trükismasina. Nende esialgne prototüüp, mis siiani on säilinud Smithsonian'i asutuse muuseumis, oli kokku pandud kasutades pea kõiki ideid ja mõtteid eelnevatelt üritajatelt.Ajaloolased on nentinud, et see nägi välja rohkem nagu väikene klaver või köögilaud, mitte trükimasin. Kahjuks ei realiseerinud leiutajad iial oma toodet turul ning müüsid nii mudeli kui kõik sellega kaasnevad õigused vaevalt 12,000 dollari eest. Uue omaniku käe all tuli 1873. aastal turule esimene kaubandulikult edukas ,,Sholes'i ja Glidden'i" trükimasin. Esialgse mudeliga oli võimalik trükkida ainult trükitähtedega ning esmakordselt tutvustati nn. QWERTY klaviatuuri. (vt. Alampeatükk QWERTYklaviatuur). Esimese mudeli trükimehhanismi nimetati ,,üleslöömise" tehnoloogiaks. Vajutades klahvile tõusis sisestusriba üles vastu paberit ning vastava tähega metallhoob lõi vastu trükilinti. See
kõrvalsuitsu sisse hingates mitte ainult teatud koguse tubaka ja tubaka paberi põlemisproduktide peasuitsust, vaid oluliselt suurema kontsentratsiooni kõrvalsuitsuvoolus sisalduvatest kartsinogeenidest ja mürkainetest, kui suitsetaja ise. Sama toime on mitte-suitsetavatele töökaaslastele, sõpradele ja nende lastele ja kõigile teistele suitseja lähedal viibivatele inimestele. Teades sellist ränka kahjustavat toimet, mida passiivne suitsetamine kaasinimestele teeb, on vaevalt suitsetajal kerge leida positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago. Kuid kellel siiski on õigus? Kas sellel, kes ei soovi, et tema enda ja lähedaste tervist kahjustatakse või sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi?
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja ...
Nende kõrval on neerude avad. Pärak asetseb tagapool. Jala eesserva ja suu vahel asub kaks kimpu kombitsakujulisi jätkeid. Suu on ümbritsetud sagaratega. Ei ole ka ühist arvamust selle liigi eluviisi suhtes. Pärast Neopilina avastamist, mis nagu uuesti elustas loomarühma, kes arvati olevat välja surnud juba väga ammusel geoloogilisel ajastul, leiti suurtes ookeanisügavustes ka teisi torbiklimuse klassi esindajaid. Kuid nad kõik on lähedased Neopilina`le ja liikide üldarv ulatub vaevalt üle viie. 11 KLASS: KARBID Karbid on eranditult vee-eluviisiga limused. Nende koda koosneb kahest poolmest, millede vahele jääb pehme keha. Kojapoolmed on omavahel seotud selgmiselt asetseva "lukuga". Karpidel puuduvad selgelt eristatav pea, lõuad ja teistele limustele väga iseloomulik hõõrel. Karpe on maailmas ligikaudu 25 000 liiki. Nende kehapikkus varieerub mõnest millimeetrist kuni 1,5 meetrini. Enamik karpe elab soolases vees ning vaid vähesed eelistavad elada mageveekogudes
tingimustes, kus tervistkahjustavad näidustused ületavad kehtestatud piirnorme, siis kuni normidele vastavate töötingimuste tagamiseni ning juhul, kui töötaja töötab oma üldisest tööajast vähemalt 75% nendes tervistkahjustavates tingimustes 1. ohuklassi toksiliste ainetega ja kantserogeensete ainetega või müras või vibratsioonis, on tööpäeva kestus 7 tundi. Ka lühendatud tööpäeva võib pidada omamoodi soodustingimuseks. /6/ Kuid vaevalt, et kontorimüra käes kannatavad inimesed saaksid lisapuhkust või lühendatud tööpäevasid, sest lõppkokkuvõttes puutuvad enamus inimesi kokku kontorimüraga. Kontorimürast rääkides võiks soovitada ettevõtetel sisse seada vaiksed piirkonnad, kuhu töötajatel oleks võimalik minna, kui neil on vaja töötada keerulisemate projektidega. Kuid ära ei tohiks unustada, et töötajad vajavad vaikseid piirkondi ka puhkamiseks ning soovitatav oleks kasutada neid mediteerimiseks või
Suitsiidikirjas Courtneyle seisis: "Sa ei armasta mind enam. Pigem tapan end kui elan üle teise lahutuse." Teise lahutuse all pidas ta silmas oma vanemate lahutust. Peale 20 tundi koomas olekut lahkus ta haiglast. Kurt Cobain narkootikumidest:" Ma ise tahan seda. See on mu vaba valik. Kontserdide lõppedes lähen ma iga päev ja teen endale süste. Ma olen jõudnud niikaugele, et teen endale 100-dollarilisi süste ja vaevalt tunnengi neid. Kõik need viis aastat, kui mul see kõhuvalu oli, tahtsin ma iga päev ennast tappa, ja tihti ma peaaegu tegingi seda. Ma ei läinud õnneks niikaugele, sest mulle tundus, et enesetapuks peaks olema mingi tõsisem põhjus kui kõhuvalu. Ja nii ma võtsingi sisse kõike, mis ette juhtus. Ma ei võtnud iial heroiini, kui ma olin purjus. Heroiini ei tohi alkoholiga segada, muidu sa sured. Pole mingit võimalust ellu jääda. Mõne mu tuttavaga on nii juhtunud
klassikalist muusikat, avati Peterburi (1862) ja Moskva(1866) konservatooriumid, samuti muusikakoolid mitmetes Venemaa linnades. Kahestumine leidis rohket kajastamist tolleaegses muusikakriitikas (H.Laroch, N.Kaskin, V.Stassov, A.Serov, aga ka mitmed heliloojad-kriitikud C.Cui, P.Tsaikovski). ,,Võimas rühm" (mogutsaja kutska) Kui 1855.aastal Kaasani ülikooli matemaatikateaduskonna üliõpilane Mili Balakirev poleks õpinguid katkestanud ja Peterburi siirdunud, vaevalt oleks 19.saj. keskel kujunenud, vähemalt sellisena, heliloojate ringkonda, mida tunneme ,,Võimsa rühma" nime all. 19.sajandi keskel kirjutas vene muusika- ja kunstikriitik, kunstiajaloolane ja arheoloog Vladimir Stassov: ,,...kuipalju poeesiat, tundmusi, annet, ja oskusi on vene heliloojate väikesel, kuid juba võimsal rühmal." Ja kuigi Stassov pidas silma kõiki rahvuslikke heliloojaid 19.sajandil, hakati nimetust ,,Võimas rühm" kasutama Balakirevi ringi ehk nn
tervikuks. Sellessuhtes on teos ainulaadne kogu kunstiajaloos. See maal jätaks meid külmaks, kui taas poleks kunstniku anne sedavõrd üle poliitilistest paatosest, mis teda antud hetke jädvustama sundis. 7 7 ,,Prantsuse Maalikunst IX-XIX sajandil" lk 143-151 15 "Bonaparte Alpe ületamas" Valmis aastal 1801. Rooma keisrikrooni taotlemist on vaevalt võimalik selgemini väljendada. Napoleon tormab taganttuulega võidu üle mäekuru. Ta jalge ees on kaljusse raiutud "Alpiületajate" Hannibali ja Karl Suure nimed. Selles maalis elustuvad Bernini loodud Louis XIV ratsamonument Versailles aastast 1665 ja Falconet` 1782 aastal tehtud Peeter I ratsamonument Sankt- Peterburgis. Edasi järgnesid üksteisele teosed, mis ülistasid imperaatorit. 1805. aastaga
mõtlmisvõimes niiöelda sünnipäraselt, siis ei ole nende uurimiseks ega kindlaksmääramiseks vaja paljude põlvkondade kogemusi ega tähelepanekuid, nagu see osutub vajalikuks kõigi teiste ,,teaduste" puhul. Üksainus teravmeelne vaatleja ning analüüsija võib tabada need seaduspärasused ning fikseerida need kõikideks aegadeks kehtivatena nagu seda 8 matemaatilised seaduspärasusedki on. Kord avastatuna ning fikseerituna nad vaevalt vajavad edaspidi olulisemat täiendust. Nii me võimegi öelda, et ka tänpäevane loogika oma formaalses osas on oluliselt sama, mille fikseeris juba Aristoteles. Võiks öelda koguni: Aristoteles pole niivõrd loogika kui teaduse rajaja, kuivõrd loogika kui õige mõtlemisoskuse või- kunsti avastaja! 9 5. LOOGIKA PÕHJENDAMINE Kreeka intellekt oli lakooniline ja distsiplineerimata, seni kui Aristotelese ranged reeglid lõid
Tabel 1. 1998 a. kehtinud VTS tariifid Rotterdami sadamas. Projekte, mis hõlmavad suuremaid piirkondi (nt. rannik) finantseeritakse juba riiklikul tasandil. Tariif (Hollandi kuidnates) Laeva pikkus 41-101m 250 250+ 101-250m 17 iga meetri eest, mis ületab 100m 250m- 2800 Efektiivselt töötav süsteem tõstab sadama läbilaske võimet, mille arvel kaetakse kulud VTS VTMis loomiseks ja ülalpidamiseks. Väikeses sadamas ( Kunda jt ) vaevalt on vajadus VTS süsteemis loomiseks. Küllaldane on visuaalne ja VHF ( raadio) jälgimisskeem Elektroonilise andmevahetuse head ja vead HEAD VEAD 1. Vähenenud kulud 1. Üldise arusaamise puudus, dokumenditöötlusele ebapiisav haridus 2. Inventari efektiivsem 2. Keerukas kasutamine kasutamine 3
looduslike tingimuste puudumine. Selle vastu saaks küll ehitada lisatamme, et suurendada paisjärve ja teha vee-energia tootmine tulusamaks, kuid sellega kaasneksid juba uued probleemid. Parim variant sobivate tingimuste puudumisel on asendada hüdroenergia kasutus teiste energiaallikate kasutusega. Eesti hüdroenergia ressursid on jõgede väikeste vooluhulkade tõttu tagasihoidlikud, mistõttu vee-elekter vaevalt meil kunagi määravaks energiaallikaks saab. "Mis sellest tammist siia ehitada, aastasadu on vesi isepäi voolanud, tammistamine rikub ära kogu jõe loomu ja ilu, elektrit saaks aga ehk ühele mehele hommikukohvi valmistamiseks," iseloomustab üks Nõmmeveski joa lähedal elav talumees oma suhtumist veejõujaama rajamisse. Eestis moodustab praegu hüdroenergia osakaal taastuvatest allikatest toodetud
seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul. 6. Eesti vabariik 1918-40 (3 konstitutsiooni) Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri- Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Ametlikult lõppes Vabadussõda Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. 1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama.
Eesti põhjarannikult kadus see juba ennegi pigem harv asukas sootuks, jäädes vaid mõnest sajast isendist koosneva ja lähimatest liigikaaslastest sadade kilomeetritega eraldatud rühmana elama lahe idapoolsesse soppi. Rasked on hüljestele olnud 90. aastate soojad kevaded, kui poegade sündimise ajaks pole jääd kas üldse või on seda väga vähe alles jäänud. Erinevalt hallist ei lähe viiger saarde poegima ja nii jäävad pojad tihti laguneva kevadjää meelevalda. Et lühikesest, vaevalt paarinädalasest lapsepõlvest võitjana välja tulla ja iseseisvalt hakkama saada, vajatakse parasjagu õnne. Hüljeste aastavahetus on veebruaris- märtsis. Just siis kasvatavad nad jääkoopas oma süsisilmset poega, et asuda juba peagi, kui kosjad möödas, vahepealse puhkuseta uuele aastaringile. 13 Kasutatud kirjandus: ENE 2 lk.80 3 lk 530 10 lk 114-115 TEA Laste- ja Noorteentsüklopeedia
taha? Sa tunned igatsust täieliku füüsilise läheduse ja üheks saamise järele, aga samas ka hirmu tundmatu olukorra ees. See sisemine pinge tekitab äärmist segadust. Võta endale aega, 9 et lasta otsusel küpseda. Iga inimese jaoks on see ''esimene kord'' väga oluline elamus nin see on piisav põhjus, et mitte lasta end tagant sundida. Kuidas tean, et ma tahan? Vaevalt, et ükski tüdruk oleks 100% kindel, et ta oma sõbraga tõepoolest vahekorda tahab, sest see on nende mõlema jaoks midagi täiestu uut. Tüdruk peab olema valmis täielikult anduma. Otsus selleks on ainult Sinu enda teha. Mitte keegi ei saa Sind selleks sundida isegi mitte Su sõber, kuigi ta seda väga sooviks või kui sõbrannad eutavad. Kui Sa oled seleks valmis, ei sõltu vanusest ega moraalist. Ei ole kindlaid vanusepiire. Mõnikord on keha palju kaugemale arenenud kui psüühika
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess………………………………………………………………… ………………6-7 3 Majandus 3.1 Majan dus- ja rahaliit …………………………………………………………………………….7 3.2 Rahan duskoostöö ajalugu………………………………………………………………………8 3.3 ERS- ist sai EMU………………………………………………………………………………………8 3.4 ...
See peitub burgundide rikkuses. Vahest aitasid kaasa ka eriline toredus, mis oli ordule antud, ja õnnelik sümboli valik. (92) .... milline väärtus oli tõotustel keskaja vaimuelus üldse. Võimalusi oli 3. Rüütlitõotusel võib olla religioosne-eetiline tähendus, mis paneb ta ühte ritta vaimulike tõotustega; ta sisu ja otstarve võivad olla ka romantilis-erootilist laadi; ja lõpuks võib tõotus olla degereerunud õukondlikuks mänguks, mis vaevalt tähendab rohkemat ajaviitmisest. ..... Tõotuse idee kõigub ülimast andumisest tõsisema ideaali teenistuses kuni kõige kehkjama pilkeni kallihinnalise seltskonnamängu pihta, mis endal julguse, armastuse ja riigi huvidega üksnes meelt lahutab. Ülekaalus on mänguelement, tõotused on suurelt jaolt saanud õukondliku peo kaunistuseks. Ometi seostatakse neid ikka veel kõige tõsisemate sõjaliste ettevõtmistega: Ed II kalleletungimisega Pr-le, Philippe Hea ristisõjaplaanidega. (94)
lahenenud, muutusid kõik rahulikumaks, isegi rõõmsamaks..." PILET 3 Lev Tolstoi elu ja looming 1828-1910 Elu: Vanaisa kuulus Vm kõrgaadli hulka. Jasnaja Poljana (selge põld) mõisa. Tolstoi ise oli peres 4. poeg, oli vaevalt 2-aastane kui ema sureb. Laste eest hoolitseb isa kasuõde (vanavanemate juures orvuna kasv tädi), pr. guvernant. Vastandus talupoegade lastele, kellega Tolstoi levis. Parema hariduse andmiseks lastele kolib pere Moskvasse. Samal aastal isa sureb. Tolstoi astub ida keelte teaduskonda, varsti vahetab selle ajaloo teaduskonna vastu. Satub seltskonda, kus kõik peab olema comme il faut laitmatu, suurepärane käitumine ja välimus.. Esialgu läheb T
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
