Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemal...
Ühisvara tragöödia - jagatud ressursi ammendumine olukorras, kus erinevad osapooled saavad seda kasutada sõltumatult (ja mitte ratsionaalselt), lähtuvalt enda isekatest huvidest, hoolimata sellest, et ühisressursi ammendumine on vastuolus grupi pikaajaliste huvidega. Nt tursa ülepüük Atlandi ookeani põhjaosas 1960-ndel; avaliku ranniku kasutamine; võimsa autoga sõitmine 15. Mis on suhteline ja absoluutne vaesus? Miks ülemaailmset vaesust vaadeldakse säästva arengu piirina? Suhtelise vaesuse indikaatorit: vaeseks peetakse seda, kes teenib oma riigi keskmisest sissetulekust kaks või enam korda vähem (Eestis alla 60%). Absoluutse vaesuse indikaatorit: vaene on see, kes ei saa endale osta minimaalset ostukorvi ega lubada baastenuseid, nagu eluruum, transport ja arstiabi. 16. Kyoto protokolli põhimõte. Miks sel protokollil ei õnnestunud oma kõiki eesmärke saavutada?
Niisuguse nähtuse tulemusena elab riimvetes suhteliselt vähe liike, nii, et räägitakse koguni “riimveepelgusest”. Liikide arvu vähenemine on enamasti tingitud mingist äärmuslikust tegurist (näit. hapniku vähesus, madal või kõrge temperatuur jt.). Riimvete puhul aga ei saa kõnelda äärmuslikust tegurist, sest soolsus, mis ilmselt etendab piiravat osa, on siin merevee ja magevee soolsusega võrreldes vahepealne. Läänemere loomastikuja taimestiku liigilist vaesust on püütud seletada mitte niivõrd väikese soolsuse otsese mõjuga, vaid soolsuse tunduvate kõikumistega. Kuid ka see seletus ei kõlba, sest kõige rohkem liike esineb just Taani väinade piirkonnas, kus soolsuse kõikumised on suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera
jõhkralt. Mussolini ise arvas, et ta oli väga edukas õpetaja. 1902. a sõitis ta Sveitsi. Elatus juhutöödest. Itaallastest emigrantide seas äratas ta kohe tähelepanu, sest oskas lugeda, kirjutada, soravalt rääkida ja mõistis prantsuse keelt. Mussolini hakkas emigrantidele kõnesid pidama, rõhutas, et ta on sotsialist, kutsus itaallasi üles võitlusele Itaalia valitsuse vastu. Mussolini olevat surmani kaasas kandnud medaljoni Karl Marxi pildiga. Talle meeldis rõhutada oma erakordset vaesust lapsepõlves ja noorukieas. Sellega tahtis ta ilmselt pälvida lihtrahva sümpaatiat. 1905 1906. a oli Mussolini Itaalia armees, tegi läbi kohustusliku armeeteenistuse. 1910. a abiellus ta oma kunagise õpilase Rachele´iga. 1911 1912 a istus ta vanglas, kuna oli organiseerinud rahutusi Itaalia vägede Liibüasse tungimise vastu. Vanglas kirjutas ta oma esimese autobiograafia "Minu elu". Itaalia sotsialistide seas äratas Mussolini üha enam tähelepanu
Itaalia. Benito Mussolini. Fasism Ü. Kõiv I ms tagajärjed Itaaliale Itaalia astus sõtta Antandi poolel 23. mail 1915. aastal. Sõda lõppes Itaalia jaoks 3. nov. 1918, mil ta sõlmis Austria-Ungariga vaherahu. Suurte saavutustega Itaalia sõjas kiidelda ei saanud. Ei olnud temast kasu ka liitlastel. Üks lahing Caporetto (1917) sai isegi ränga kaotuse sünonüümiks. Kui 1919. a tuli kokku Pariisi rahukonverents, läks Itaalia esindaja Orlando sinna teatud lootustega. Saabus pettununa. Järgnenud rahuaeg kujunes väga raskeks. Rindelt saabusid koju sõjamehed, kelle jaoks Itaalias kohta nagu polnudki. Tööturg oli täis, neid ei vajanud peale omaste keegi. Ise pidasid nad endid sõjasangareiks, kes olid kodumaale sõjas võidu toonud. Riik oli aga tänamatu, kaevikutes oldud aeg ja valatud veri tundus asjatuna. Itaalia poliitikud ei osanud nende meelest ka võidu vilju lõigata, lasid ennast Pa...
päritoluklassist mõjutatud võimalused neid andeid arendada. 3) Isikute elukäiku saatev õnnelik või kuri saatus, hea või halb õnn (kuidas neid mõjutavad haigused ja õnnetused ning ka näiteks nende tahtest sõltumatud töötuseperioodid ja regionaalne majanduslangus) Need sattumuslikkused ei sõltu isikute enda tegudest ja isik ei saa neid kuidagi mõjutada, seega ei ole Rawlsi hinnangul õiglane, et isikud peavad terve elu enda sattumuslikkuse tõttu kannatama vaesust või ebavõrdsust. Tema õigluse teooria kohaselt on võimalik sellist ebavõrdsust vältida või isegi ennetada. Selleks pakub ta välja lahenduse, kus sellist poliitilise õigluse ideaali, kus puudub ebavõrdsus avalikult eksponeeritakse ning edendatakse. See töö jääb põhiinstitutsioonidele, kes sellist enesekontseptsiooni õpetavad. Omanike demokraatia Kui praegusel hetkel on maailmas raha jaotunud järgmiselt: 90% kogu maailma rahast on
nad ei ürita neid vajadusi ise rahuldada, nad saavad sõltuvateks riigist ning jrelikult vastutus langeb. Samuti vastutus langeb selle pärast et riik kaitseb inimesi nende tegevuste tagajärjetest ja nemad ise ei vastuta oma tegevuste eest. 5. Heaoluriik on poliitiliselt kahjulik Heaoluriik nõrgendab valitsuse autoriteeti sellega et oletatakse et igale probleemile on vastav valitsuse poliitika, kuigi see ei ole alati nii. Näiteks heaoluriigis peaks valitsus leevendada vaesust, parandada rahvuse tervist või võrdsustama hariduse saamise võimalusi. Loomulikut riik ei saa seda tega, järelikult tema autoriteet langeb. Teiseks argumentiks rühutatakse seda, et heaoluriik põhjustab paljude huvigrupide ilmmist, näiteks pensionäärid,naised ja tesied huvigruipid kes tahavad valitsuse poliitikat mõjutada ning lõpude lõpuks tegeletakse mitte poliitikaga vaid inimeste omavahel kokku lepitamisega.
Konstatin Päts ning ka vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Mõlemad nad hiljem küüditati Siberisse. Tallinnas tehti meeleavaldusi ning mässe, millega üritati Eestit demokratiseerida. Sellejärgselt alustati Eestis arreteerimisi, tehti riigipööre. Lõpuks läksid võimud kaasa ning neid nimetatakse juunikommunistideks. Rahvas vaatas kogu lugu passiivselt pealt. Viidi läbi rahareform ning maad jagati ümber-see tõi kaasa ilmselgelt suuri defitsiite ning vaesust. Saadeti laiali Riigikogu, ning kommunisitid koondasti valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit. 21. Juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsailistlik Vabariik. 6. Augustil annekteeriti NSV Liit Eesti. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, selle eesotsas Johannes Lauristin. Hakati looma sovhoose ja kolhoose, kus esialgu ei olnud vägisi talurahva sundi töötamiseks. Hakati põletama raamatuid. Kõiki
Tähtsad mõisted: Brahman maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman inimindiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Ümbersündide eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et aatman on brahmaniga tegelikult üks ja seesama. Sansaara inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetust selles elus peetakse karma seaduse täitumiseks ja eelmises elus halvasti elatu tagajärjeks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja aatmani ühinemine Brahmaniga moksa ehk vabanemise saavutamine. Selleks on kolm teed: (1) teadmiste tee ehk upanisadide ja teiste filosoofiliste tekstide uurimine; (2) tegude tee ehk õige käitumine ja rituaalide sooritamine; (3) armastuse tee ehk jumalale andumine.
9 2. Inglismaa sotsiaalhoolekande kujunemine Suurbritannia on koht kus ühiskondlik hoolekandesüsteem tekkis kõige varem. Esimeseks sammuks sinnapoole oli 1552. aasta korraldus koostada valdades ametlikud vaeste nimekirjad, nn vaeste-registrid.1563. aastal määratles Justices of the Peace vaeste kategooriad täpsemalt ning nimetas rahalised vahendid, mille abil vaesust leevendada. Vaestena käsitleti järgmisi inimesi. · Soovisid, aga ei saanud töötada (töövõimelised vaesunud isikud). Neile tuli pakkuda abi või tasulist tööd. · Suutsid, aga ei soovinud töötada (tegevusetud, jõudeelajad). Neid häbistati avalikult, et nad mõistaksid valitud tee ekslikust. · Ei suutnud töötada, sest olid liiga noored või vanad või haiged. Neid tuli hooldada spetsiaalsetes vaestemajades, hospidalides ja lastekodudes
Sotsiaalkindlustust rahastatakse nii kohustuslikest maksudest või maksetest kui ka vabatahtlikest maksetest. Hoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Hoolekandelisteks instrumentideks (toiminguteks) võivad olla nii toetused kui hoolekandeteenused. · Sotsiaalteenused: sotsiaalnõustamine; rehabilitatsiooniteenus; igapäevaelu toetamise teenus; töötamise toetamise teenus; toetatud elamise teenus; kogukonnas elamise teenus proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; lapsehoiuteenus; koduteenused; eluasemeteenused; hooldamine perekonnas; asenduskoduteenus; hooldamine
Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. 3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega? Tööstusettevõtte kasv tõi linnadesse hulgaliselt uusi inimesi, kellele ei jätkunud sageli korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus
Monet tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Teised noored kunstnikud jagasid tema mõtteid. Koos said nad tuntuks kui impressionistid. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda omal viisil. Tema kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid kunsti ajaloos. Pärast aastatepikkust võitlust ja vaesust läks impressionism moodi ning sellest sai üks moodsa kunsti tähtsamaid lähtekohti. Monet'i elus on seitse suuremat etappi, mis on täis suuri ringreise ja rännakuid eri maades. On välja toodud tema raskemad ja kergemad perioodid, kus kunsnik olid peaaegu ka enesetapu äärepeal, kui siiski olid tal toetavad sõbrad, kes seda ära hoidsid. Töö sisaldab nii Monet'i elulugu, kui ka lisadena välja toodud loomingut, mis on tõesti suurepärane ja vaatamist väärt
töötajate (neid oli 2006. aastal 80 miljonit) kvalifikatsiooni. Täiskasvanuharidus saab mõlemale tegevusele kiiresti ja tõhusalt kaasa aidata; · tuleb tegeleda koolist väljalangemise probleemiga (koolist väljalangejate hulk on püsivalt suur - 2006. aastal peaaegu 7 miljonit) 6. Selleks tuleb ilma kvalifikatsioonita täiskasvanuikka jõudnutele pakkuda hariduse omandamiseks uusi võimalusi; · tuleb vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ühiskonnast kõrvale jäänud rühmades. Täiskasvanuharidusega saab parandada nii inimeste oskusi kui ka aidata neil saada aktiivseteks kodanikeks ja saavutada sõltumatust isiklikus plaanis; · tuleb suurendada sisserännanute integratsiooni ühiskonda ja tööturule. Täiskasvanuharidus pakub kõnealuse integratsiooniprotsessi tõhustamiseks
(vt. õ. lk. 54, 55) 5. Sotsiaalne tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, 3 piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine majandusse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud; USA-s alla vaesuspiiri elab 15-18%, Skandinaavias 2-3% elanikest. Kõikjal Euroopas leiavad aset sotsiaalpoliitikareformid, mis suurendavad inimese enda panust ja vastutust, st kohustuslik kogumispension, lühendatud abiraha maksmise kestvus jne. KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA (Õ. LK 61-94) 1. Demokraatia. Otsene ehk vahetu ehk klassikaline demokraatia- rahvas ise otsustab avaliku elu küsimuste üle
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970
polnud ka peas kõik korras, enesepiinamine, kaotas mõisutse o lizaveta tegelane roskolnikov tapab ära, teises naine o isiksused vastuolulised roskolnikov, idioodis aglaja oli õrna südame ja hingega, aga jättis testsuguse mulje, tegi haiget oma armastatule, kuid mitte meelega · erinev(ehk idioodis oli) o rohkem rõhku kirel o vähem vaesust o kk algas roimast ning jätkub kannatusega enne alistumist karistusele; idikas lõppeb roimaga dostojevskil 2 ideaaltegelast: jeesus kristus ja don quijote kuidas ideaalide omadused tulevad välja dostojevski teostest? · ennast ohverdavad · hukka mõistetud · hull peast pisut kuidas dostojevski suhtus kannatustesse? dostojevski pidas seda minu meelest loomulikuks osaks elus. kuritöös ja karistuses ning ka idioodis on mõlemas esindatud erinevate
3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste Termini keskaeg (ld medium aevum keskmine aeg) võtsid 15.-16. saj tarvitusele itaalia humanistid, pidades selleks tuhandeaastast ajavahemikku antiikkultuuri ja renessansi vahel. Mõistet kasutati algusest peale halvustava tähendusega kui vahepealset ,,unustuste ajajärku". Selline suhtumine, kus keskaeg tähendas vaimupimedust, vägivalda ja vaesust, ulatub mõneti välja nüüdisaegagi. Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos. Traditsiooniliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Varajane keskaeg jäi 6. sajandi ja 11. sajandi keskpaiga vahele, sellele järgnes südakeskaeg, mis kestis 13. sajandi lõpuni ja mida loetakse Euroopa ajaloo üheks dünaamilisemaks perioodiks. Hiliskeskaja alguseks võib pidada 14. sajandit
5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad OECD värske raporti kohaselt on viimasel paaril aastakümnel sissetulekute ebavõrdsus ning allpool vaesuspiiri elavate inimeste on arv kasvanud. Keskeltläbi on ebavõrdsus OECD-s kahekümne aastaga kasvanud 7,8%. Suure ebavõrdsuse tagajärg on see, et rikkas riigis ei ole alati parem vaene olla kui väiksemate sissetulekutega riigis. Kõige suuremad vaesusega seotud muutused on toimunud pensionäride ja noorte osas. Risk, et 65-75 aastastel tuleb vaesust kannatada, pole OECD maades enam suurem kui elanikkonnal keskmiselt. Demograafilised muutused eeskätt üksikvanemate ja väga vanade inimeste hulga kasv seletavad OECD analüütikute hinnangul siiski vaid üht viiendikku ebavõrdsuse kasvust. Suuremaks ebavõrdsuse suurenemise põhjuseks on muutused tööturul. Alates 1990.aastate algusest on vahe madala- ja kõrgepalgaliste töö tasustamises väga kiiresti kärisenud
Realismus. Ka siin on paralleelselt kaks kirjandust. Nach 1990: Literatur des wiedervereinten Deutschlands. Saksa kirjandusruum sajandi vahetusel. Saksamaa ja Austria. Sel ajal suured erinevused geograafilises mõttes. Saksamaa: :Aufbruchsstimmung (meie oleme tegijad ja meie ees on maailm lahti): industrialisierung, techn. Fortschritte (autod, mehhaniseerumine, liinitöö vabrikutes, see tõi kaasa linnastumine), Städte (sinna koondusid rikkad, aga ka palju vaesust, õudust); Adel (mängib tollal just eriti suurt rolli, määrasid poliitilist elu); Kulturelle Zentren (linnadest said kultuurikeskused. Berliin kasvas tollal väga: Berlin, München u.a.; Literatur: Realismus, Naturalismus Austria: Untergangsstimmung: (allakäigumeeleolu, mis me enam pingutame. Austria oli tollal ikka agraarühiskond. Agrargesellschaft Landadel, Landleben. Suuri linnu palju pole. Regierung saksamaal oli siiski edumeelne süsteem, Kanzler Bismark otsustas kõike.
näivad põhjustavat inimestele samu tervisehädasid südameveresoonkonna haigus ja psüühilised haigused. Miks? Depressioon vahendab haigusi. Kuna depressioon ja stress põhjustavad ennekõike psühholoogilisi häireid ja südamehaigusi. Kuritegevus. Eluasemeprobleemid. Rääkides vaesusest, tuleb rääkida teatud vaesuse omadustest. Vaesus on dünaamiline liikuvuses. Vaesuse põhjused muutuvad, kui muutub ühiskond. Vaesuse enda tähendus muutub ühiskonnas. Täna mõistame vaesust, kui raha, kui sissetulekut. Põllumajandusühiskonnas ei olnud vaene see, kel raha polnud. Vaene oli see, kel puudus maa. Tulevikus pole raha vaesuse juures kõige tähtsam vaid pigem info puudumine, suutmatus tarbida tarbimisühiskonna standardite järgi. Muidugi see kõik on seotud rahaga. Mida kauem on vaesuses elatud, seda suurem on depressioon. Tavaliselt sotsprobleemidest rääkides eristatakse pikaajalisi ja lühiajalisi probleeme. Vaesus ja tööpuuduse puhul tähendab
Inglise saadik andis sõna Elisabethile edasi, ning too oma paindlikuses mõtles ümber, kuid oli juba hilja uus teade Mariani ei jõudnud. Sotimaa valitsejanna lahkus Prantsusmaalt pisaratega ning lausus: "Ela hästi,Prantsusmaa! Mul on tunne, et ma ei näe sind enam iialgi." Sotimaa 1561 1568 Prantsusmaalt lahkus Maria Stuart paljude kaaslaste saatel, ent kui ta 19. augustil 1561. aastal Sotimaale jõudis, nägi ta vaid vaesust ja viletsust ning siin ei oodanud teda keegi. Oli vaid tühi, vaesunud ja mahajäetud õukond koos talupoeglike "õuelaulikutega", kui neid üldse nõnda võis nimetada, ja protestantlike aadlikega. Prohvetlikult ütles soti kõrgaadlik Maitland of Lethington Maria kohta: "Ta ei jäta tegemata hämmastavaid draamasid." Ja tõesti, Maria Stuart tõi kaasa religioosse lahknevuse probleemi. Sotimaad lõhestasid protestantism ja katoliiklus, ent Maria Stuart ei läinud
(NB! Olukord säilinud tänaseni, küll mitte nii drastiliselt). · Tugevad positsioonid ühiskonnas olid katoliku kirikul (Vatikan kui katoliku kiriku keskus) ja maffial. · Vaesuse ja ülerahvastatuse tõttu toimus ulatuslik väljaränne (eriti USA-sse ja Prantsusmaale). · Ühiskonnas kasvas kiiresti vasakpoolsus (1892.a. rajati Sotsialistlik Partei; erinevalt teistes Euroopa suurriikide vasakpoolsetest toetasid nad Itaalia koloniaalvallutusi- "vähendamaks vaesust Itaalias"). · Vaesuse tõttu Itaalia siseturg oli kitsas ning toorainet oli vähe- see aitab kaasa koloniaalvallutustele. · Nõrgenevalt Türgilt haarati 1911-1912.a. peetud sõja tulemusena Põhja-Aafrikas Tripolitaania ja Kürenaika, millest saab Itaalia koloonia Liibüa. Sõjaliselt nõrgale Itaaliale oli sõjapidamine kallis; see toob kaasa hindade ja maksude tõusu, mis vallandab streikidelaine ja rahulolematuse kasvu.
küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle mjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil nnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan lahkub, abiellub nimede sarnasusest vlutuna teise Isoldega, kuid kohtumised ige Isoldega kestavad. Kord saab Tristan sjaväljal surmavalt haavata, ta laseb oma surivoodile kutsuda armastud Isolde,kes pidi saabuma valgetes purjedes laevaga. Tristani naine ütleb, et laev on heisanud musta purje. Tristan sureb, armastatud Isolde juab Tristani surivoodile liiga hilja, lohutamatus ahastuses heidab Tristani juurde, tema
TULUJAOTUSE JA MAJANDUSARENGU SEOS Helje Kaldaru Tartu Ülikool Sissejuhatus Tulujaotuse ja majanduse arengu (kitsamalt võttes majanduskasvu) seoste temaatika on majandusteoreetikuid huvitanud aastasadu. Olgu siinkohal meenutatud kasvõi klassikalise koolkonna esindajaid D. Ricardot ja K. Marxi, kelle töödest väärivad tänapäevalgi märkimist tulujaotuse kujunemist ja selle mõju majanduse arengule käsitlevad teooriad. Käesoleva sajandi esimesel poolel majandusteoreetilise mõtteviisi peasuunana valitsenud neoklassikalise koolkonna kasvuteooriad on (igaüks omal kombel) kokku võtnud N. Kaldor, S. Kuznets, W. Lewis ja R. Solow oma viiekümnendatel aastatel ilmunud paljutsiteeritud artiklites. Uuesti sattus teema uurijate huviorbiiti üheksakümnendatel. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et varasemates teoreetilistes mudelites esitatud seisukohad ei leidnu...
Pilet I Võrdsus ja vaesus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (3 punkti) *suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega . *absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina *elatusmiinimum - inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist 2. Mis on Lorenzi kõver ja Gini indeks? Mida nendega mõõdetakse? (4p)
oluliseks eesmärgiks säilitada seniste absoluutse vaesuse hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis. Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega. 7. Mida iseloomustab inimarengu indeks? Missugune on Eesti inimarenguindeks ning mida saab sellest järeldada? Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid? ÜRO poolt on inimareng defineeritud kui protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes.Inimarengu indeks (HDI) mõõdab
Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias (kuigi üldiselt on toidu kättesaadavusega olukord just Aasias viimastel aastakümnetel kõige rohkem paranenud). Nälja peamiseks põhjuseks on vaesus. Vaesust põhjustavad vähene juurdepääs ressurssidele (eelkõige viljakale maale, aga näiteks ka töövahenditele ja rahale) ning ja sissetulekute äärmiselt ebaühtlane jaotumine nii globaalselt kui riigiti. Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev. Loomulikult on põhjuseks ka sõjalised konfliktid, mis häirivad stabiilse põllumajanduse jaoks vajalikku stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud
Süvavaesus leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri. Toimetulekut ohustav vaesuse piirkond leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele. Vaesusriski piirkond leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist. Vaesusriski vaba kiht leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri. 36. Kuidas seletada üleilmset vaesust? Õpikus on toodud 6 põhilist vaesusegakaasnevat aspekti, nimeta need ja kirjelda neid. 1.Tehnoloogia- puudumine, inimtööjõud 2. Rahvastiku kasv 3. Kultuurilised mustrid- vaesed on traditsioonides kinni 4. Sotsiaalne kihistumine Gini koefitsent ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on koefitsent, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 5. Sooline ebavõrdus- naised on kodus ja kasvatavad lapsi,mehed töötavad. 6
ulatuks absoluutse vaesuseni. Sügavam on aga vaesus üksikvanemaga leibkondade liikmete puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%. Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et kindel töökoht ja hea haridus annavad parema garantii vaesusesse sattumise vältimiseks, kuna kindlustavad suurema sissetuleku. Kuid suuremas vaesusriskis on ka näiteks üksikvanemaga ja paljulapselised pered, mitte- eestlased ja Kirde-Eesti elanikud. Vaesust ja ebavõrdsust esineb ühiskonnas alati. Ebavõrdsuse suurus ja vaesuse sügavus aga peegeldavad inimeste heaolu ja ühiskonna väärtusi. Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas Posted on jaanuar 21, 2015 Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud
hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis. SUHTELINE VAESUS - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega. 7. Mida iseloomustab inimarengu indeks? Missugune on Eesti inimarenguindeks ning mida saab sellest järeldada? Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid? INIMARENGU INDEKS- riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. EESMÄRK on hinnata ja võrrelda inimeste valikuvabadust
,,Sixtuse Madonna". Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju. Leonardo da Vinci tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees ,,Sellest, et hea ja kurja ..." ning seostage see renessansi üldiseloomustusega. Montaigne arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Peamisteks vastasteks peab ta surma, vaesust ja valu. See, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu meile talumatuks. Valu kardetakse kui surma tavalist eelkäijat. Meie arvamus asjadest annab neile ka vastava väärtuse. Mõtleme ainult sellele, mis asjade omandamine maksma läheb. Teame küll hinda, aga tegelikku väärtust mitte. Ihnsust ei sünnita puudus, vaid üleküllus. Mida suurem rahakoorem, seda suurem hirmukoorem. Rahul on see, kes usub end rahul olevat.
Sellest hoolimatta püüdis ta elus ise midagi saavutada. Näiteks kirjutas ta Harvardis tudeerides bestselleri. Ta teenis ka Teises maailmasõjas torpeedokaatril. . Poliitilistelt vaadetelt oli ta demokraat. 1952. aastal sai John Kennedy senaatoriks. Inimestele meeldis pikka kasvu, energilise, avala ja poisikeseliku silmnäoga armastusväärne katoliiklasest presidendikandidaat. Nad imetlesid tema ilusat naist Jaqueline'i ja nende armsaid lapsi. Valimiseelselt lubas ta vähendada vaesust, võtta luubi alla rassiline diskrimineerimine ja vähendada pingeid NSVL-ga. Ametikohale astus ta 43 aastasena ning ajaloo minimaalseima häälteenamusega (Nixon 49,6 % - Kennedy 49,7%). Hüüdnimi: ,,JFK" Välispoliitika Juba ametisse astudes oli selge, et Kennedy´l tuleb silmitsi seista mitmete keeruliste rahvusvaheliste väljakutsetega. Esimeseks suuremaks intsidendiks sai Kuuba. Kennedy oli ainult ametis olnud vaid kaks kuud, kui ta andsi rohelise tule plaanile, mis pidi kukutama Kuuba
Neljanda rühma moodustavad hoolimatud vanemad (kes ei ole vastuvõtlikud ega nõudlikud) Sellised vanemad suhtuvad lastesse loiult ega esita neile nõudmisi Põhjus v’ib olla selles, et neil on palju omi muresid, mis ei jäta laste jaoiks aega Nad kehtestavad vähe reegleid ja nõudmisi ning on laste vajaduste suhtes võrdlemisi osavõtmatud. Miks võtavad vanemad omaks ühe neist stiilidest ja jätavad teised kõrvale? Üks põhjus on sotsiaalmajanduslik – näiteks seostatakse vaesust vähesema osalusega Teine põhjus – lapse iseloom. Kui laps on sõnakuulmatu ja agressiivne, oma vanematel keeruline autoriteetset stiili kasutada Kangekaelsed või impulsiivsed lapsed aga kipuvad nõudma ega nõudlikumat tüüpi kasvatust. Samas kõpsevad lapsed erinevas tempos – laps, kes õpib varakult roomama, kõndima, rääkima või lugema – kohenldatakse teisiti kui last, kes areneb aeglasemalt. Last, kes mõistab ja austab loogilist põhjendust („Ära puutu seda, sest
indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust. Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest. Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Näiteks, majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega, rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad sageli ilma heast haridusest, mis omakorda põhjustab vaesust. 2010 AASTA – VAESUSE VASTU VÕITLEMISE AASTA Liikmesriigid leppisid kokku, et vaesuse ja tõrjutuse vähendamine tuleb võtta ühiseks eesmärgiks ning seetõttu seati sisse uue tööviis – avatud koordinatsiooni meetod (Open Method of Coordination ehk OMC) Teisisõnu, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks lepiti kokku ühised sihtmärgid, kuid abinõud nendeni jõudmiseks saab iga liikmesriik ise valida.
Nad on jätnud need maad, kus külm ja kare oli elada: sest neil vaja sooja. Armastatakse veel naabrit ja hõõrutakse end tema vastu: sest neil vaja sooja. Haigust ja umbusku nad peavad patuks: käiakse tasa ja targu. Rumal, kes veel komistab vastu kive ja inimesi! Aeg-ajalt veidike mürki: see toob mõnusaid unesid. Ja palju mürki lõpuks: siis on mõnus surra. Tehakse veel tööd, sest töö on ajaviide. Kuid peetakse hoolt, et ajaviide liiga ei teeks. Pole enam vaesust ega rikkust: kumbki on liiga koormav. Kes tahab veel valitseda? Kes veel sõna kuulda? Kumbki on liiga koormav. Ei ühtki karjast ja üks ainus kari! Kõik tahavad sarnast ja kõik on sarnased: kes teisiti tunneb, läheb ise hullumajja. ..Ennemalt eksis kogu maailm" - ütlevad teraseimad ja pilgu¬tavad silmi. Ollakse tark ja teatakse kõik, mis olnud: ning irvitamisel pole otsa. Minnakse veel riidu, kuid lepitakse ruttu, - muidu see rikub kõhtu.
eluvaadetest juhinduvad erakoolid. Norras on kokku ligi 1700 kirikut ja kabelit. 13 8. ELUTINGIMUSED Norra on heaoluriik ja ühtlasi üks maailma rikkamaid riike. Keskmine eeldatav eluiga on Norras 78,7 aastat. Rahvas paistab üldiselt silma väga hea tervise poolest, ka väikelaste suremus on erakordselt madal. Kirjaoskus on praktiliselt 100%-line, peaaegu kogu elanikkond on omandanud keskhariduse. Äärmist vaesust ei kohta Norras kuskil, suhtelise vaesuse määr on teiste OECD riikidega võrreldes madal. Norra SKT ühe elaniku kohta on kõrge ning jõukus jaotub rahva seas suhteliselt ühtlaselt. Kõigis ühiskonnasfäärides valitseb sooline võrdõiguslikkus. Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksudest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi
miljonit dayakki, kuid nad jagunevad väga mitmekesisteks gruppideks. Vaid Kalimantanil on praeguseni kasutuses 142 erinevat keelt. Enamus sisemaa elanikest on riisikasvatajad, kuid on ka rändavaid kütte-korilasi[1]. 19. sajandi alguses alustas Hollandi koloniaalvalitsus inimeste ümberasustamist tihendamini asustatud saartelt vähem asustatud saartele. See programm jätkus ja suurenes kui Indoneesia iseseisvus. Plaaniks oli viia vaesed maata elanikud teistesse kohtadess, et vähendada vaesust ja suurt elanike tihedust. Kalimantani saarele toodi iga aasta juurde ligi 60 000 inimest[6]. 4.Probleem 4.1. Probleemi olemus Paarsada aastat tagasi oli Kalimantan täielikult metsaga kaetud. Mangroovmetsadega kaetud soised rannikualad ja saare mägised sisealad oli peaaegu läbimatud ja uurimata. Enne eelmise sajandi keskpaika oli Kalimantanil vähe metsaraiet, kuna võrreldes ümberkaudsete saartega on selle pinnas suhteliselt väheviljakas[7]
Et ühiskond jõuaks sotsialismi ja kommunismi on vaja klassivõitlust. Valitsev klass ei taha loobuda oma tehastest jne, et jõuda sotsialismi tuleb valitsev klass kõrvaldada revolutsiooniga. Sellega pannakse alus sotsiaalsele võrdsusele, kaotatakse eraomand, raha pole vaja. Eksistentsialism Soren Kirkekaard (1813-1855) Oma eluajal polnud väljaspool Taanit tuntud, sest kirjutas taani keeles. Tema elu mõjutatud väga palju tema isa. Kui issi oli tal noor, siis nähed Taanis vaesust, siis see masendas Kinkekaardi issit ja needis Jumala ära. Arvas et Jumal maksab kätte. Kodus on isa lastega äkiline. Teine saladus on see, et Kinkekaart saab isalt enne surma tolle surma teada, et Kinkekaardi ema pole see, kelleks ta teda peab vaid on 1 teenijanna hoopistükkis. Kinkekaart õpib teoloogiat. Ta oli huvitatud teatrist. 10 aastat elas üliõpilase elu. Kui isa sureb, lõpetab üliõpilaspõlve, tunneb end elumehena
Franciscus soovis igal võimalikult moel käia Kristuse jälgedes. Peale ameti üleandmist Cortona Eliasele 1223. aastal läks haigestunud Franciscus 1224. aasta septembris koos mõne teda põetava vennaga La Verna mäele, kus ta sai viis Kristuse haavamärki ehk stigmat, mis näitavad tema jäägitut Kristusele andumist. (Prinz 2006: 268; 271) Enne oma surma kogus Franciscus vennad oma haigevoodi juurde, et korrata neile vennaliku armastuse põhikäsku, meenutada vaesust ning kuulekust Rooma kirikule. Franciscus soovis minna surema Portiunculasse, "ordu esimese kloostri Santa Maria degli Angeli rüppe". Franciscus jäljendas Kristuse elu ka oma elu viimastel päevadel. Päev enne oma surma palus ta anda endale leiva, mida ta siis õnnistas ning vendadele jagas, just nagu oli teinud Jeesus Kristus viimasel õhtusöömaajal. Oma surmapäeval lasi ta 10 endale Johannese evangeeliumist lugeda kannatuslugu, võtta endalt kuub, asetada ta
2. Mis on riigieelarve ning kuidas seda koostatakse? 3. Mille poolest erineb proportsionaalne maksusüsteem progressiivsest maksusüsteemist? 4. Oska nimetada Eestis kehtivaid kaudseid makse ning otseseid makse. 5. Tea, kuidas kujuneb töötaja netopalk. Samuti ole kursis, millised on Eestis kehtivad tööjõukulud. 6. Tea, mis on deflatsioon ning mis on inflatsioon. 7. Milline tööhõivepoliitika on passiivne, milline aktiivne. 8. Oska lugeda diagramme, kus on kajastatud töötust, vaesust, majanduslikku toimetulekut jms. 9. Oska isekoomustada sotsiaalpoliitika mudeleid. 10. Tea järgmiste mõistete tähendust: heitunu, töötu, absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vältimatu sotsiaalabi, sotsiaalne sidusus. VI Rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit 1. Üks riik võib teist riiki tunnustada de facto ja de jure. Mille poolest need tunnustused erinevad? 2. Milline maailm on bipolaarne maailm (rahvusvahelises suhtluses)? Oska tuua sobiv näide. 3
arvutamisel on oluliseks eesmärgiks säilitada seniste absoluutse vaesuse hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis. Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega. 7. Mida iseloomustab inimarengu indeks? Missugune on Eesti inimarenguindeks ning mida saab sellest järeldada? Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid? Inimareng defineeritud kui protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. Inimarengu indeks (HDI) mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea, haridustaseme ja materiaalse
spoilerid (rahuplaani vastased; skeptikud: konkreetse vastu, printsiibis rahumeelsed; spoilerid: põhimõtteliselt kõige vastu) Ülesehitus o Ülevalt alla o Positiivne ja negatiivne Rahuehitus o Alt-üles – kaasata vabaühendusi, mitte-ametlike struktuure rahu loomisele Leppimine o Amneesia o Kataloonia 28.11 – Kolmas maailm Kolmanda maailma uus tähendus kajastab vaesust Neljas maailm – eriti vaene NIEO UNCTAD raamistik Bretton Woods organisatsioonide (GATT/WTO, IMF, WB) asendamine G77 o Ideed: Arenguriikide võim korporatsioonide üle o Kaubandus o Abi Väärtused Vabadus Võrdsus Solidaarsus Tolerantsus Austus looduse vastu Jagatud vastutus Mis edasi? UN Development Group o Haridus, tervishoid, töö, aus valitsemine
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab. Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, a...
Enamus töötab: müügiagentidena, väikepoepidajatena, käsitöölistena, käivad edasitagasi erinevate tegevuste ja hõivevormide vahel. Põhjused: Ekstreemne dereguleerimine Ekstreemne panindlikuse muutumine Ekstreemne miteformaalseks muutumine Poliitika ja majanduse vahekord Võimu vahekord poliitika ja majandus vahel poliitilised tegutsejad seotud territooriumitega, majanduslikud tegurid aga mitte. Riikide valikud kõrgem töötus ja vähem vaesust (enamus Euroopa riike), kõrge vaesus, veidi vähem töötust (USA) Ebakindluse ja töötuse kasv Doomino efekt poliitikas ja majanduses heaoluriigi kokkuvarisemine Tööturu paindlikkus riskid ettevõtetelt indiviidile ja riigile Piirid rikaste ja vaese vahel muutuvad hägusemaks rikkus lühiajaline Tööühiskond vs kriisiühiskond Tulevik ettearvamatu (võimatu ette prognoosida, millised oskused tagaksid stabiilse töö tulevikus). Võrgustikuühiskonna omadused
olemas. - Juhib Norra - Eesti 34. väga kõrgete seas Vaesus Absoluutne vaesus- 1,25 dollarit päevas. Kogu nende elamisraha! Suhteline vaesus- võrdlus teistega riigis/piirkonnas. Alla 50% mediaansissetulekust Lorenzi kõver ja Gini indeks Lorenzi kõver näitab tulude jaotust riigis Gini indeks on selle kõvera erinevate osade omavaheline suhe. Mida väiksem indeks, seda parem. Üldiselt on vaesust raske täpselt hinnata! Areguabi ja arengukoostöö Arenguriigid Vähe demokraatiat, madal haridustase, vaesus, töötus, halb tervis, suur rahvastiku juurdekasv, kõrge urbaniseerumine, vähene väliskaubandus, suur välisvõlg jne Arenenud riigid aitavad arenguriike! Eesti aitab ka- tegeleb aktiivselt abiga läbi Välisministeeriumi ja MTÜ'de Maailma keskkonnaprobleemid Ülerahvastatus ja haiguste levik
Nt oodis suulise sõnakunsti võtted Ood päritolult suuline, esitati õukonnas, pidustustel Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood on tänapäeval tuntud, seda isel lüh salmid, read- kammerood; pühend taval rõõmudele, viaksele elule, tuleb vältida vaesust ja ülemäärast rikkust Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') isel nukrus,kurbus, filosoofilisus Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) EpigrammAlgselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus
1) populariseerida rahva hulgas tõelist haridust ja haritust, mis annaks võimaluse tugeva intelligentse rahva loomiseks, kes oleks tööturul mobiilne ning suudaks keskklassile omast elatist teenida; 2) kehtestada Eestis astmeline maksusüsteem, mis annaks riigile võimaluse ressursside suuremaks ülekandmiseks; 3) soodustada rahvastiku juurdekasvu, mis aitaks vähendada Eesti ühiskonna vananemist ja suurendaks tööealiste inimeste arvu. Kuidas vähendada vaesust? 1) arenguabi pakkumine (nt korraliku koolivõrgu ülesehitamine arengumaades); 2) majandusliku abi pakkumine (nt soodustada uue tööstuse rajamist arengumaades); 3) kustutada vaesemate riikide võlad; 4) hakata maksma arengumaades töötavatele inimestele ausat palka. Mida teha, et Eesti iive muutuks aasta lõikes positiivseks? 1) suurendada lastetoestust; 2) abordi piiramine/keelustamine; 3) emapalga suurendamine või pikendada emapalga väljamaksmise perioodi;
sama kiiresti, et "Pärnu Postimehes" sellest räägitakse. Jaan ja Mihkel teda eriti ei kuulanud, olnud mees ju neile kaua tuttav ja sama kaua teadsid ka nad mehe juttu, mida Mart iga kord rääkis. Oli hingemaa mehele ainus lohutus. Mehed astusid kõrtsi sisse, et sooja saada. Mihkel ja Mart jõid eeskojas lonksu vett, Jaan aga mitte, kuigi ta suu oli suurest söömisest kuiv. Tal oli häbi, et tal õlu jaoks raha ei olnud. Jaan häbenes päris palju oma vaesust ja viletsust. Kõrtsis oli palju joojaid ja nende seas suuri märatsejaid, ühed neist olid Kõverkael-Juku ja Kohi-Kaarel, esimene oli pikk ja kõhn, teine lühike kuid lihastes ja tugev. Kohi- Kaarlil oli kõigiga tegemist ja tema naljad harva läksid täppi, Juku naeris poisi iga teise sõna peale, mis pärast Kaarli naljad aina julgemaks, jõhkramaks ja nilbemaks muutusid. Jaan teadis mõlemat meest, nad olid Lehtsoo valla vabadikkude pojad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
