Kurjategijad tulevad enamasti vaesest perest. Vanemad on enamasti lahutatud. Pooltel on ka vanemad õed ja vennad kohtu pool karistatud. Vanemate kohtu poole karistamine mõjub perekonnale eetiliselt, lastel on siis juba sünnist halb märk küljes. 3. Kuritegevuse põhjused. Kuritegevus ei ole paratamatus, sellel on paljuski sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused.. Kuritegevuse põhjused on väliskeskkonnast tulevad mõjud (töötus, vaesus, narkomaania, prostitutsioon ja alkoholism), kurjategija isiksus ja selle omadused, kujutlus eeldatavast tagajärjest (selle saavutamise seab kurjategija endale eesmärgiks). Kuritegevuse põhjused tulenevadki nende kolme koostoime tulemustena. Näiteks kui elavad lähestikku vaesed ja rikkad lapsed, siis võib see olla ohtlik, kuna vaesed lapsed hakkavad soovima endale ka neid asju mis on rikastel lastel ja siis võib juhtuda nii, et nad hakkavad varastama
rahvaalgatused. Kodanikuorganisatsioonid osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel, avaldavad oma seisukohti poliitika kohta. c) Kodanikuühiskonna areng Eestis, näited Supilinna selt, Õpetajate Liit, seltsingud Tselluloosi vabriku vastane aktsioon. 5. Ühiskonna kihistus a) Jõukuse ja rikkuse jaotumine maailmas, arenenud riigid, arengumaad. Digitaalne lõhe. ÜRO eesmärk 2000-2015 kaotada vaesus. Riigi arengutaset iseloomustatakse enamasti majanduslikust küljest, kasutades selleks lihtsasti arvutavat sisemajanduse kodtoodangut ehk SKT ühe elaniku kohta. Kui riik on majanduslikult heal järjel, siis loob see paremad võimalused ka haridus- ja tervishoiusüsteemi arendamiseks ning teaduse ja kulturi rahastamiseks. Alates 1980. aastatesr hakati paremal ja kehvemal majanduslikul järjel olevaid riik nimetama vastaval Pühjaks ja Lõunaks. Alates 1990
eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kümne aasta jooksul olnud Eesti kasv olnud ainult natuke suurem kui Soomel. Analüütikute arvutuste kohaselt peab Eesti majandus, selleks, et soomlastele järele jõuda kasvama kümne aasta jooksul 9-10 protsenti aastas, samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kümme protsenti aastas. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis on vaesus? · Absoluutne vaesus (nt alla 1 dollari päevas) vs suhteline vaesus. · Absoluutne vaesus võrdluses standardiga -- iseloomustab riigi majandustaseme muutusi (E. Tiit 2006). Suhteline vaesus iseloomustab sotsiaalpoliitikate toimivust. · Eurostati määratluse kohaselt on suhteline vaesus: mediaansissetulek ja suhtelise vaesuse piir piir. · Suhtelise vaesuse piir = 60% mediaan netosissetulekust ((ekvivalentsissetulek)) + 1 kroon. Näitab riikidevahelisi erinevusi.
Sissejuhatus Albert Camus oli prantsuse kirjanik ja filosoof. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga , eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. Albert Camus on Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957. Ta oli esimene Aafrikas sündinud inimene, kes sai Nobeli kirjandusauhinna. Ta on ühtlasi laureaatidest kõige nooremana surnud. Camus' hilisema loomingu teemad ja märksõnad oleksid Alzeeria rannikulinnade lämbe palavus, ängistus, võõrastus, üksindus, absurd, mäss ja elu mõte. Albert Camus on seda meelt, et õnn ja absurd on ühe maa lapsed. Absurd vajub inimese kukile siis, kui kõik lakkab olemast mõistuspärane. Absurdiinimene näeb, et elul pole kaalu kõigi lootuste sadam on surm kuid just selle tõsiasja tõttu asub absurdiinimene looma. 1 Albert Camus' elukäik A l b e r t C a m u s ( a l i a s J a c q u e s C o r m e r y) s ...
üle vähendada globaalset soojenemist. Siduvale kokkuleppele konverentsil osalenud riigid siiski ei jõudnud. Kahjuks ei ole neist eelpool nimetatud kokkulepetest globaalprobleemide lahendamisel väga suurt abi olnud. Globaalprobleemid jagunevad rahvastiku, sotsiaal ja keskkonnaprobleemideks. Rahvastiku ja sotsiaalprobleemid: · rahvastiku liigne kasv · näljahädad · haigused, eriti HIV ja AIDS · vaesus · terrorism (sh küberterrorism) Keskkonnaprobleemid: · kliima muutumine (sh globaalne soojenemine) · süsinikdioksiidi emissiooni kasv · õhusaaste · põhjaveevarude vähenemine · haritava maa pindala, kalavarude ja metsamaa vähenemine · taime ja loomaliikide väljasuremine · kõrbestumine · osoonikihi hõrenemine · maavarade ammendumine · vihmametsade pindala vähenemine · happevihmad SOTSIAALPROBLEEMID
/.../ Aga mis teeb inimene, kui ta muidu tule, kui valu ei ole." on haritud? /.../ Haritud inimene hakkab ammuma, kuke "Ei põld meid toida, kui meie tema nälga viisil laulma, seda hakkab ta." jätame /.../" "Õnn olgu ikka kas pööraselt suur, nii et ta "/.../ varandus seisab tõele lähemal kui vaesus." hulluks ajab, või teda parem ärgu olgugi. Õnn ja "Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. armastus!..." Surnud elavad omaette, meie omaette." ""Mis armastus see on, mis kõike ei suuda, /.../ "/.../ iga inimene peab oma õigust nõudma." Õige armastus võib kõik. Õige armastus võib valetada ja "Õigus teeb sinu südame kõvaks, sinu meeled varastada, röövida ja tappa."
suunatud mõttetöö ei oska tihtipeale enam hingeliste vajaduste tasandil orienteeruda. Eestimaa elanike minevik pole just kuigi roosiline olnud aastakümneid kestnud võõrvõimu perioodid, mil eestlase kui rahvuse huvid tagaplaanile seati, suruti peale tundmatuid usundeid, kombeid, keeli ja traditsioone, millega vagur põliselanik alandliku kodulooma kombel kohanema pidi. Igapäevane orjamine mõisapõllul, käskija kodukariõigus ja kirjeldamatu vaesus ei suutnud aga vintsket talupoega heidutada. Vaatamata piitsahoopidele ning igasuguse inimliku kohtlemise puudumisele, elas niinimetatud tööloom vapralt edasi oma sisemiste väärtuste arvelt rahvakultuur ja kombed suutsid säilitada eneseuhkuse ja usu iseenda võimetesse. Kukru kosumisega kaasneb tahe teenitud rahakoormat kuhugi paigutada. Riigis, kus inimene on võrreldav talveks valmistuva orvaga, kellele kogutud tammetõru- ja
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
Jakob Hurt mees, keda peab teadma! Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini.
1485). Troonile sai Henry VII Tudor. Linnad, kus elanikke üle 20 000: Lübeck, Gdansk, Magdeburg, Köln 10- 20 000: Münster, Bremen, Soest, Hamburg, Stralsund, Rostock, Krakow, Riia Alla 10 000: Kiel, Efurt, Thorn, Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Volmari, Berliin Benediktlased Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. Frantsisklased Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Lo...
Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti. Oli ka neid, kes jätkasid isetegevuslikku võitlust nõukogude võimu vastu. Sajad tuhanded relvastatud mehed läksid metsa ja alustasid partisanisõda, mis meil on tuntud metsavendluse nime all. Säärasest liikumisest võtsid osa ka naaberrahvad. Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. II maailmasõjast rääkides ei saaks antud terminit mainimata jätta. Isiklik tagakiusamine, rõhumine, nälg ja vaesus ning sõda kogu selle üldises mõistes sundis inimesi välja rändama. Paljud autorid (kunstnikud, kirjanikud jt) läksid välismaale, sest siin kiusati neid taga ja ei avaldatud nende teoseid (tsensuur). Selgub, et eestlastel polnudki erilisi valikuid, vaid sundolukord : sõdida rindel vene vägede koosseisus sakslaste vastu või vastupidi, aidata põhjanaabreid soomlasi ja enda riiki või siis sootuks pageda, kuniks eluolu paraneb. Kuivõrd oli 19
TRE-EN-EN · Koosneb nisuidudest, riisikliidest ning sojaubadest, pluss Omega 6 ja Omega3 · Ainevahetuse teeb korda TreEnEn, Betaquard ning Aloe Vera jook · Parandab rakke ning annab energiat juurde, parandab enesetunnet. Formula IV · Parandab enesetunnet,paneb rakud t ööle · Aitab keskenduda · Tõstab energiapotensiaali. · Annab elujõudu · Stressi ning pingetaluvuse h ävitaja · Algul võib tekkida vastureaktsioon, see t ähendab, et keha hakkab seda omandama ning asi toimib · Sisaldab vitamiine, mineraale,valke ja rasvu. · Sisaldab 11 vitamiini: B1, B2,B6,B12, foolhape A ja C, D2 ja E · Sisaldab 5 mineraali: jood,mangaan,raud,vask ja tsink. · Positiivne efekt saabub juba m õne päeva jooksul.Kuulub gnld "energiaprogrammi" Formula I V Mille vastu on hea? · Radikuliit · Astma · Stress · Veenilaiendid · Diabeet ( stabiliseerib suhkru tas...
munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised kodanikuvabadused, kuid majandus ning teadus on kõrgel järjel. Sotsialistlikud riigid nt. NSV Liit. III maailm- Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigid, mida iseloomustavad vaesus, arenemata ühiskonnastruktuur ja hõimkondlik valitsemine. 9. Revolutsiooni ja reformipoliitika erinevused: Revolutsioon: algatavad dissidendid, osalevad massid, etteaimamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimu- ja valitsemissuhted. Reform: algatab valitsev partei, osalevad poliitikud ja ametnikkond, planeeritud kulg ja oodatav tulemus, rahumeelne, võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks. 10. Siirdeühiskonna probleemid: 1
väärtuslike asju välja. Kõike seda raha nimel. Minu meelest kaasneb rahaga siiski rohkem negatiivseid asju, kui positiivseid. Arvatavasti mõne aasta pärast pean valima millisesse ülikooli minna. Kindlasti sõltub ka minu valik sellest, millise summa pean ma oma õpingute eest välja käima. Samas tean, et kõik selle raha, mis haridusse investeerin ei lähe kunagi raisku. Raha kummardamisel on ka omad tagajärjed. Raha tagajärjeks võib olla vaesus. Kui ühel hetkel ei suuda lihtsalt oma laene tagasi maksta, siis pank võtab su elamispinna, auto ja oledki vaene. Paljud sooritavad ka raha pärast enesetapu. Neil on rahaga probleemid. Nad on kellelegi võlgu, nad ei suuda enam tagasimaksta. Ning nende meelest ongi ainuke lahendus siit ilmast lahkuda oma käe läbi. Enesetapp ei ole lahendus vaid pööramatu õnnetus. Ka üks vanasõna ütleb, et kui tahad sõbrast lahti saada, siis laena talle raha ning paraku nii ka on
2. Milles seisnevad Pärsia lahe piirkonna, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika peamised probleemid? Pärsia lahe piirkond: majandus vähe arenenud tänavarahutused rahulolematus võimu suhtes sõjaseisukord Lähis Ida: pidevad sõjad Aaraabiamaade vastuseis juutide riigile Iisrael Ladina-Ameerika: suur tööpuudus sõjalised riigipöörded poliitilised kriisid vaesus kodusõjad narkotööstus linnastumine 3. Tunne Lähis-Ida ajalugu! 1948.a kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi. 1948-1949 toimus nn Palestiina sõda, kui Iisraeli vastu ühinesid Egiptus, Jordaania, Süüria, Iraak ning Liibanon. Sõja tulemusena hõivas Iisrael suurema osa palestiinaaraablastele määratud aladest. 1956 Suessi kriis Egiptuse ja Iisraeli vaheline sõda, Iisraeli toetasid Suurbritannia ja Prantusmaa
" Vahepeal kasvab üles Vargamäe uus põlvkond. Andrese pojad, Andres ning ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Indrek käivad karjas ja Andrese tütred lävivad Pearu poegadega. Peretütar Liisi ,,Möödunud õnn on surnud õnn." otsustab Pearu poja Joosepiga abielluda ning Andres teeb nendega lõpuks ,,Varandus seisab tõele lähemal kui vaesus." kaasavara andmise näol rahu, olles varem pikalt abielu vastu olnud. Pikalt talu pärijaks peetud noor Andres aga avaldab isale enne kroonusse sõitmist, et ei soovigi Vargamäele jääda ning läheks parema meelega hoopis reisima. See jätab kõik lootused ja ootused Indrekule, Mari ja Andrese pojale.
Juba varases eas kimbutasid teda astmahood. See aga ei näinud teda sugugi rõhuvat, pigem vastupidi. Haigus sundis teda rohkem enda kallal töötama ning kasvatas talle tugeva iseloomu. Ta tegeles tõsiselt spordiga ning võttis ette pikki reise. Kui Ernestost sai Che Koos Guevara marksistlike maailmavaadetega kujunes ka tema hüüdnimi, mis tulenes argentiinlaste kombest täiendada oma juttu parasiitsõnaga che (tähendades "sõpra" või "semu"). Juba noores eas teadis ta, et senine vaesus, mis Ladina-Ameerikat valdas, ei või kestma jääda. "Viisteist aastat on iga, mil inimene juba teab, mille eest ta on valmis oma elu andma ... juhul, kui tal on ideaal, mille eest ta on valmis ennast ohverdama." Need sõnad kuuluvad juba kindlalt väljakujunenud maailmavaatega Chele. Erinevus Che ja teiste inimeste vahel seisneb selles, et Che ei jätnud teiste inimeste hooleks oma mõtete teostamist. Ta viis need ise ellu. Ideaalis nägi ta Kuubat
Kui ei oleks nii, et pool maailma on rikkam ja pool vaesem, valitseks üks suur kommunism. Arenguriikidele tuleb kasuks see, et neisse rajatakse palju tööstusi. See toob riiki juurde töökohti ja kehva elu elavatele inimestel antakse võimalusi omale elatist teenida. Arenguriikide on tihti soodsa kliimaga või maavara rikkad. Seega toob neile palju raha sisse erinevate kultuuride kasvatamine ja maavarade kaevandamine. Arengu riikides on palju probleeme nagu vägivald, vaesus, halb haridus, halb meditsiin, toidu ja vee puudus, tööpuudus jne.. Neid probleem esineb ka täiesti arenenud riikides. Ja üleüldse ei saa selliseid hädasid öelda üldistavalt kõigi arengumaade kohta, sest neis elab ka plaju rahvast väga väga õnnelikult kellel ei puudu elust ainsatki asja. Ja, kui mõni inimene pole rahul ja arvab et mujal on parem siis on tal võiamlik reisida või asuda elama absoluudselt ükskõik kuhu. Arenenud riikidele on globaliseerumine ka vägagi kasulik
Romaan ,,Minge üles mägedele" 1987, kolm esimest jagu) kujutab Palanumäe talu venestuse perioodil, maarahva ainelist ja vaimset mäkkepürgimist, mida tumestab kuritegevus kui sotsiaalne pahe. LUULETUSED ,,Elusäde" (2003) Tuul tuhiseb ja olemise siht kui selge hommik äkki lõikub lahti ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. PILLAPALLA PLATS Kaob pilve nii soojus kui kuma. Hookaupa akna all lõhnab roos. Öökull asutab huikama ettekuulutamishoos. Silmis hirmukahm, ebausklik sajatab. Ülemistes registrites ööbik toomepuul lajatab: too piits
meeste tervena elatud eluaastaid. 2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt. 1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid, struktuurid ja väärtused. Positiivsest iibest sai negatiivne. Eestis oli lühiajaline sündimuse tõus, võibolla ettevõtete lapsetoetuste tõttu. Oli vaesus, hüperinflatsioon ja tarbekaupu nappus. Eluiga vähenes, oli tööpuudus, venelased naasid kodumaale. 3. Geograafilised erinevused suremuses ja elueas Sotsiaal-majanduslik areng sotsiaalne ja majanduslik areng. Repressioon surveavaldus, mahasurumine 1990ndate keskpaigaks on meeste kõrge suremus vähenenud. Balti riikides on meeste ja naiste vaheline lõhe oodatavas elueas Euroopa suurim 10,2 Eestis, Lätis vähenes 10,5lt 9,8le ja Leedus 9,9lt 11,1le.
looduse valitsejaks, kelle pädevuses on mõjutada looduslikke protsesse. Sageli on just inimesed paljude probleemide põhjustadajad. Võtame näiteks globaalprobleemid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Tuntumad globaalprobleemid on: globaalne soojenemine, rahvastiku kasv, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade hävimine, nälg, maavarade ammendumine, vihmametsade pindalade vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliima muutus, happevihmad, veekogude reostus jne. Uurime lähemalt mõnda globaalprobleemi. Võtame näiteks õhusaaste. Õhusaaste
mida USA's nimetati trustideks. Ühendriikide peamine majandusharu oli põllumajandus, kus käsitöö asendus masinatega. Lääne hõlvamise käigus asustati indiaanlased ümber reservaaatidesse. See viis sõdadeni indiaanlaste ja uusasukate vahel. Kiire linnastumise tagajärjel olid 19. sajandi lõpuks saanud miljonilinnadeks New York, Chigago ja Philidelphia. Linnastumine tõi kaasa hulga probleeme: korterikitsikus, töötingimuste halvenemine, vaesus jne. Lõuna ühiskonda iseloomustas valgete ja mustade vaheline vastasseis ja rassiline vägivald. Ulatuslikke reforme viis ellu 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosewelti, kes tõhustas järelvalvet trustide ning raudteede üle ja tegutses tulemuslikult loodusvarade kaitsmisel. Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks 19. sajandi teisel poolel oli ülemvõimu kehtestamine. USA jaoks oli tähtis kanali ehitamine Atlandi ja Vaikse ookeani vahel läbi Panama maakitsuse
DEKADENTS- nähtus kultuuris, mida iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. OSKAR WILDE EKSPRESSIONISM- pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus onsurma- ja enesetapumotiivid,jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale,reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. KAFKA, SUITS , TUGLAS SÜRREALISM eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see sürreaalsusega. Sürrealistliku luule viljelejad on Andre Breton, Louis Aragon ja Paul Eluard,
pärit vaesunud aadliperest, seega olid kogu pere lootused tema peal. Ema ja õed armastasid ning hoidsid Rastignaci väga. Ema andis oma viimasegi raha, et poeg saaks ülikoolis õppida. Kuna raha tal palju polnud, suunduski vaene tudeng proua Vauquer´ pansionisse. Seal suhtuti alguses temasse hästi ja lugupidamisega, kuid hijem hakati arvama temast teisiti, kuna ta astus välja Goriot' eest. Eugene teadis, mis on vaesus ja viletsus, ta oli seda ise omal nahal tundnud. Tutvudes Pariisi kõrgseltskonna elustiili-ja oluga, tekkis ka temas endas tahtmine olla üks neist. Ta otsustas, et maksku mis maksab, ta peab saama tähtsaks ning mainekaks tegelaseks ja saama täpselt samasuguseks nagu nemad. Siin oli tal abiks tema sugulasest aadliproua Beausent', kes õpetas talle kõrgseltskonnas käitumist, millise iseloomuga need inimesed on ja millisena nad välja peavad paistma
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
Enamus saadud maast läheb põllumajandusele, asustusele ja kasvava kütuse vajaduse rahuldamiseks. Selle tulemusel väheneb metsa ala igapäevaselt. Näiteks ekvatoriaalsed igihaljad metsad. 90% Aafrika elanikkonnas vajab puitu igapäevases elus – söögitegemiseks ja kütteks. Ebaseaduslik raie, mis on lageraie teine peamine põhjus on riigiti erinev. Näiteks Kamerunis 50% ja 80% Libeerias. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on ebaseadusliku raie ja kaevandamise peamiseks põhjuseks vaesus. Etioopias aga kasvav rahvaarv, kes vajab juurde põllu- ja karjapidamismaad ning küttepuid. Madal haridustase ja valitsuse vähene sekkumine aitab sellele samuti kaasa. Nigeerias on suurim ürgmetsade raiumise määr. Seda tehakse samuti põllumajanduseks ja kütteks. Lageraie tagajärjel on praeguseks kadunud 90% Aafrika metsadest. 81% Nigeeria ürgmetsadest kadus viimase 15.aastaga. Lääne-Aafrikas on alles veel vaid 22,8% niisketest metsaaladest
Rahvaarv kasvab: 5. Sest sündimus suurem suremusest (meditsiini areng, vee- ja toiduabi arengumaades). 6. Eluiga kasvanud(suureneb vanemate inimeste osakaal) 6. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus, religioon, pereplaneering, traditsioonid, naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas. Arenenud riikides sünnib vähe lapsi, sest ollakse kaaslase suhtes valivamad. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervisekorraldus ja arstiabi kättesaadavus, ebaterve eluviis. ARENENUD RIIKIDES sünnib vähem abiellumine ja sekssuhted pole omavahel tihedalt seotud, rasedust ja laste sündi saab planeerida, laste eest hoolitsemine nõuab palju ressursse, riigi perepoliitika. SURMAPÕHJUSED: Südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald ARENGUMAADES sünnib palju, sest ei kasutata pereplaneerimist, abiellumine ja laste sünd on omavahel tihedalt seotud,
GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr.) Euraasia põhja osa Austraalia Põhja-Am, Ekvatoriaal alad (Lõuna- Sise-Aasia kõrbe alad ja Kanada&Gröönimaa Am, Aafrika) Tiibet ja Himaalaja Asustuse tihedust Looduslikud tegurid Inimtegurid mõjutavad tegu...
Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat. Tulemusena hakkasid endised vaesed riigid eesotsas Saudi-Araabiaga rikastuma. 1950-1960 suurem osa Araabia maadest iseseisvus, mis saavutati vaid võideldes. 1960
RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning ...
Lapstööjõu kasutamine ning nüüdisaegne orjakaubandus Koostajad: Silja Veddel,Anette Haidak, Kelly Seinpere Lapstööjõud ...on alla 15aastaste tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni järgi). Eriti kasutavad lapstööjõudu rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad Tänapäeval on selle osakaal langenud pere sissetuleku kasvu, koolide leviku ning lapstööjõuseaduste leviku tõttu. Arengumaades on siiani levinud. Ajalugu Tööstusrevolutsiooni ajal võeti vabrikutesse ohtlikele aladele tööle lausa 4aastaseid lapsi. Söekaevandustes roomasid lapsed tunnelites, mis olid täiskasvanutele liiga väiksed. 1900. alguses töötasid noored poisid klaasitööstustes, mis oli sel ajal ohtlik, sest polnud veel korralikku tehnoloogiat. Paljud lapsed töötasid 16 tundi päevas. Pildil: Gaza tunnel Ajalugu 19. sajandi alguses viidi ellu tööpäeva pikkuse seaduseid, et piirata ületöötamist, e...
Tähtis on lapsevanemate harimine, et nad mõistaksid, mida võib lapse arengule kaasa tuua pere välismaale minek. Lastel võiva tekkida järgmised probleemid: üksindus, raskused kontaktide loomisel, vanemliku kontrolli puudumine, alkoholi-narkoprobleemid, usalduse puudumine. Last võib perekonnast eraldada ainult siis, kui see on lapse enda huvides. Näiteks, kui perekond kohtleb last vägivaldselt või julmalt. Tänapäeval ilmneb palju koduvägivalda,enamasti võivad just vaesus ja töötus suurendada vanemate stressi sedavõrd, et pinget maandatakse oma laste peal. Enamasti need lapsed on vaiksed endasse tõmbunud, õpiedukus kehv. Neid lapsi peaks märkama ja vajadusel kuidagi abiks olema. Igal lapsel on õigus olla kaitstud hooletu ja julma kohtlemise eest, samuti ei tohi ühtegi last kohelda ebaväärikalt ja alandavalt. Lapsel peab olema kindel elukoht ka siis, kui vanemad elavad lahus. Paljud seda ei mõista ja solgutavad last ühest kodust teise
4) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi Arenenud riikides: hea meditsiiniline abi e suremus väiksem, pereplaneerimine, naiste õigused väiksem sündimus. Majanduslikud võimalused suur sündimus Arengumaades: traditsioonid, religioon, pereplaneerimise ja naiste õiguste puudumine ning abi vajadus (vanematel vaja laste abi) = suur sündimus. Pole head meditsiinilist abi, haigused, õnnetused, sõjad, veepuudus, vaesus suur suremus. (vt lk 33) 5) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta Rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud: õiguslikud abiellumisea alampiiri sätestamine; majanduslikud vanemahüvitis; administratiivsed nt Hiinas annab loa lapse saamiseks pereplaneerimise komitee; propagandlistlikud nt Hiinas ühelapsepoliitikat toetav loosung ,,Ühiskond ilma õdede ja vendadeta'' See on vajalik, et rahvaarv liiga
Tänu temale muutuis rahvas oma arvamust monarhia suhtes ning ta puhastas” verega koos krooni”. Seda aega iseloomustatakse kui pikka rahuaega.Riigi stabiilsus olenes õiguskorra ja kiriku ühisvõimu toimimisest, kahe parlamendi koja tööst, armee ja laevastiku tõhususest ning tasakaalustatud kaubandusest. Samas toimus selle aja vältel majanduslik, koloniaalne ja tööstuslik konsolideerumine. Sellest hoolimata iseloomustas Inglismaad suur sotsiaalne õiglusetus, lokkav vaesus, kitsarinnalisus ja haigustest kubisevad ülerahvastatud tööstuslinnad. Inglismaal oli riigi poliitika üha liberaalsem, liikudes järkjärgulise poliitilise reformi ning hääleõiguse laiendamise poole. 6. Nimetage kaks asjaolu, millele tugines Briti impeeriumi võimsus. 1)Kolooniad 2)Suurim territoorium( peaaegu ¼ maast) 7. Kuidas on Inglismaa ajalooga seotud Oliwer Cromwell? (Seosta sündmusega, ametinimetus) 1640.aasta kui kutsuti kokku parlament
4.teema: Relvastatud konfliktid CD lk. 93-97; 1. Tooge vähemalt 5 näidet/põhjust, mis on viinud/ viib relvastatud konfliktini. 1) sotsiaalmajanduslikud (majanduslik ebavõrdsus, tõrjutus, vaesus, majanduslangus) 2) hariduseta töötud noorukid kergeks saagiks nii mässulistele kui narkojõukudele. 3) poliitilised ja institutsioonilised, nt riigi võimetus tasakaalustada eri rühmade huvisid, võimuvõitlus eliidi vahel, teatud gruppide (etniliste, religioossete) poliitiline mahasurumine, riigi suutmatus/soovimatus kontrollida korruptsiooni, riigitulude kasutamine 4) keskkonda ja loodusressursse puudutavad, nt keskkonnatingimuste halvenemine või
määratlemine määratlemine Struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas Struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas 10. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid 21. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase
Peale vana tsaari Fjodor Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka. Agulites valitses vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremmlisse ja nõudsid tsaari poega näha. Kui vana tsaari Fjodori õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas hullunud. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal hakkas kehtima kolmik võim. Suurem osa võimust oli aga ikkagi Sofia käes. Peeter saadeti emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäss jättis Peetrisse vihkamise ja paanilise hirmu, ta ei suutnud neid ealeski enam usaldada.
teadmistepõhist ja ressursitõhusat majandust. Hoolimata mitmetest positiivsetest muutustest püsivad mitmes poliitikavaldkonnas mittesäästvad suundumused siiski aastaid. Nõudlus loodusvarade järele on kiiresti kasvanud ja ületab pikemas perspektiivis Maa võimalused. Bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas vähenemas ja terved ökosüsteemid on üha enam surve all. Transpordi energiatarbimine kasvab jätkuvalt. Vaesus maailmas püsib; aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb teha suurmaid jõupingutusi. Praegune majandus- ja finantskriis on näidanud, et säästvus on oluline ka meie finantssüsteemide ja majanduse kui terviku jaoks. Kriis kahjustab kõiki majandussektoreid, majapidamisi, ettevõtteid ja töökohti. Viimased andmed näitavad, et olukord ELi tööturul üha halveneb majanduskriisi mõjul. Tööpuudus kasvab, vabade töökohtade arv kahaneb endiselt ja ettevõtted annavad jätkuvalt
· Majandusseaduste rikkujaid karistati trahvig, vara likvideerimise või koonduslaagrisse asumisega. · Kollektiviseerimist ei toimunud. · Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati · Töötud olid ebatäiuslikkuse ohvrid ja saadeti tihti asumisele. · Saksamaal seati sisse nelja-aasta plaan(2 korda) Indiviidi huvid allutatud riigi huvidele: · Vaesus nii suur ei olnud, kui Venemaal, sest erasektorit ja rikkaid ei likvideeritud. · Majandus allutatud rasketööstusele · Kannatasid tarbekaupade vähesuse all, sest varustada tuli esmajoones Natside armeed, suurriikidest kuulus relvasutse tootmisele kõige enam kapitali just Saksamaal. Ühe partei valitsus: · NSDAP Agressiivne välispoliitika: · Natsionaalsotsialistide peaeesmärk oli ümber töötada ebaaus Versaille´i rahuleping
30. Miks on liigne kihistumine ühiskonnale halb? Liigse kihistumise korral hakkab rahvas üha enam vaatama ülevalt alla iseendast allpool sotsiaalses klassis töötavat ja elavat inimest, et üle saada sellest, kuidas temast klass kõrgemal olevad inimesed seda temasuhtes teevad. Ühiskonda tekib mittesallivus ja enesekriitika, see toob inimestevahelistesse suhetesse palju negatiivset helki, ebameeldivat sõimu. 31. Seleta mõisted : Suhteline vaesus Mõõdab tarbimisühikute ja sissetulekute jaotuse kuju ja väheneb siis ,kui sissetulekute erisused vähenevad. Leibkondade vaesuspiir sõltub oluliselt kasutatavatest tarbimiskaaludest. Absoluutne vaesus - 32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on? Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. Määrusega nr.254 on kuupalga alammääraks täistööaja korral kehtestatud 4359 krooni. 33
Loodusressursid (põllumajanduslik maa, maavarad, taimestik ja loomastik, ilmastikutingimused) Füüsiline kapital (masinad, seadmed, tootmishooned) Inimressursid (rahvaarv, hõive, töötajate haridustase) Tehnoloogia (uued tootmisviisid) Tootlikkus (toodang ühe ressursiühiku kohta) Ressursside mobiilsus (infrastruktuur, sh telekommunikatsiooni areng) 6. Vaesed on leibkonnad, kelle käsutuses olevad ressursid ei võimalda saavutada riigis aktsepteeritavat minimaalset elujärge Absoluutne vaesus , mis seostu inimeste põhivajaduste rahuldamatusega. Suhteline vaesus, mis viitab tulude ebaühtlusele jaotamisele riigi elanike vahel ja rahvusvaheliste elustandardi erinevust. Arvestuslik elatusmiinimum on defineeritud kui inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Tulujaotuse ebavõrdsus ja selle põhjused Loomulik (vabatahtlik) ebavõrdsus - Inimestel on erinevad eelistused ja vajadused, seega ka nende
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium INIMKAUBANDUS Referaat Janika Kleemann 11 c Juhendaja: Mari Kahu Viljandi 2011 Mis on inimkaubandus? Inimkaubandus on tegevus, mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Tasuvat tööd või abielu lubades, aga ka jõuga ähvardades kaubeldakse inimest välismaale või riigisiseselt, seejärel kasutatakse teda näiteks seksiäris, sunniviisilise töö tegemiseks või doonorina organikaubanduses. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orj...
torkab silma. Vanemate omavahelised probleemid. Vanemate pidev disharmoonia võib luua perekonnas ebasoodsa õhkkonna, mis omakorda haavab laste turvatunnet. Lapsed arvavad, et vanemate probleemides on süüdi nemad. Vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine. Alkohoolikust vanematel on keeruline luua armastusväärset kodust õhkkonda, kus saaksid üles kasvada positiivse enesehinnanguga ja turvatunnet omavad lapsed. Töötus, vaesus, kehvad elamistingimused. Sellises perekondlikus õhkkonnas kogevad lapsed harva optimismi, rõõmu ja toetust. Vaesus tähendab piiratud rahalisi võimalusi tarbimise vallas. Laste normaalseks kehaliseks arenguks on vaja piisavalt mängu- ja tegevusruumi. Kui mängimiseks kohta ei ole, jääb lapse areng kängu. Ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine. Vanemate ükskõikne suhtumine lastesse võib ärgitada neis agressiivset käitumist. Iga laps vajab kindlustunnet, teadmist, et tal
1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960
Valitsemise jätkusuutlikkus legitiimsus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine läbipaistev ja kaasav Sotsiaalne jätkusuutlikkus - ühiskonna kvaliteedinäitaja arstide rahastamine pikad järjekorrad, alkoholi tarbimine, vähem mehi ülikoolis, virtuaalmaailmas elamine, stereotüübid, vägivald, vaesus Demograafiline jätkusuutlikkus - ühiskonna kvantiteedinäitaja suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus, rahvastiku vananemine Majanduse jätkusuutlikkus tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud
Liidu büroo kommunistli Annab Keskkomitee Otsused ja Ülemnõukogu ku partei otsused ja Kongress korraldused Korrakaitseasut juhtkond korraldused used /kohtud Piirkondlikud Haldusüksused asutused 2. Sotsiaalne turvalisus. Heaoluühiskond. Sotsiaalhoolekanne. Vaesus. Sotsiaalne turvalisus on riigi võime rahvale parema elukvaliteedi( näitaja IAI- iminarengu indeks) pakkumine. IAI näitajad: Oodatav keskmine eluiga Haridus SKP per capital Heaoluühiskond on ühiskond, kus riik tagab elanikkonnale sotsiaalse turvalisuse Sotsiaalpoliitika mudelid: Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) – mudeli juhtmõte on solidaarsus, peamine heapakkuja on riik s.t. riik tagab kõik sotsiaal hüvesid kõigile
Ameerika asus I MS lahingupiirkonnast kaugel, sõjalisi purustusi polnud ning tegeldi rohkem tehnikaga. Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteedise...
äärmuslikust tegurist, sest soolsus, mis ilmselt etendab piiravat osa, on siin merevee ja magevee soolsusega võrreldes vahepealne. Läänemere loomastikuja taimestiku liigilist vaesust on püütud seletada mitte niivõrd väikese soolsuse otsese mõjuga, vaid soolsuse tunduvate kõikumistega. Kuid ka see seletus ei kõlba, sest kõige rohkem liike esineb just Taani väinade piirkonnas, kus soolsuse kõikumised on suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul. Riimveekogud on maakera elusolendite evolutsiooni seisukohalt võetuna niivõrd lühiealised, et organismidel ei ole olnud küllaldaselt aega kohastumiseks riimvete eriliste elutingimustega. Tuleb rõhutada, et riimveekogude tekkimisel ja asustamisel ei ole tegemist üksnes organismide tungimisega uuele alale vaid
Kõik Mao Zedongi reformid kukkusid läbi. UUED JUHID muutsid palju. Peale Stalinit võimule saanud Hrustsov i ajal tuli nn sulaperiood. Peale teda tuli võimule Breznev stagnatsioon - seisak, tagasiminek. DEM RIIKIDE EDU Dem laienes nn Kolmanda maailma maadesse, valimisõiguste laienemine, rahva osalus poliitikas suurenes. EBAEDU kõikidesse riikidesse ei sobinud demokraatia, võimuvõitlus kommunismiga, kus tuli vahepeal alla vanduda. KOLMANDA MAAILMA VAESUS tuleneb hõimude vahelistest konfliktidest ja suutmatusest ühist majandusplaani koostada. HRUsTsOVI VALITSEMISAEG "sula" lõpetati massirepressioonid, alustadi Gulagi likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, laienes sõnavabadus, Stalini isikukultuse tunnistamine, jätkuvalt rasketööstuse eelisarendamine, põllumaj arendus. Loodeti süütutele amnestiat, suuremat sõnavabadust, paremat elujärge.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
