Kolmas Maailm Eripalgeline maailm Mõiste "kolmas maailm" "Kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis ei kuulunud ei arenenud lääneriikide (esimene maailm), ega NSVL ja tema liitlaste (teine maailm) hulka http://www.peopleofcolororganize.com/analysis/first-world-heaven-third-world-hell-wealth-poverty-reasses "Kolmanda maailma" riikide tunnused Maailmaasjades väikese sõnaõigusega riigid Paljud riigid suhteliselt vaesed Reeglina kuulusid siia kolooniavõimu alt vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid Jooned, mis iseloomustavad arengumaid: Raske majanduslik olukord - arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurriikidest. Suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maav...
.........................................................................3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................4 1 TEOREETILINE RAAMISTIK ..............................................................................................5 1.1 Oodatav eluiga ..................................................................................................................5 1.2 Vaesus eakate seas ............................................................................................................7 2 METODOLOOGIA .................................................................................................................9 2.1 Andmete kogumine ...........................................................................................................9 2.2 Andmete analüüs .......................................................................
Ameerika ühendriigid. Kodusõda: *Orjandus *Abraham Lincolni valimine presidendiks *Kodusõja algus 1861 *Põhiseaduse vastuvõtt *Lõuna osariikide eraldumine Unioonist *Sisepoliitiline kriis Ümberkorraldused: *Orjanduse kaotamine *Jaosmaade seadused *Seadustatti neegrite värbamine vägedesse *Lõuna osariikide ära lõikamine Lääne osariikidest Tööstus: *Maavarad *Raudtee ehitus(1869) *Lai siseturg *Tehniliste uuendust kasutusele võtmine *Sisse rännanud tööjõud *Põllumajandus *Kompaniid, korporatsioonid, monopolid e.trustid Tagajärjed: *Linnastumine *Vaesus *Halvad töö tingimused *Orjuse lõplik kaotamine *Inimesed said maad *Lõuna osariigid jäid tööstuse arengus maha *Valgete ja mustade vastasseis *Vargused, hulkumine, röövimised *Ku Klux klanni loomine
inimestele. Ei maksta lastetoetust ega tasustata sünnitus- ja lapsepuhkust. · Kõige rohkem vaeseid liberaalse süsteemi puhul USA-s 15-18%. Skandinaavias vaid 2-3%. Eestis 23% (2002). Ülesanne: · Õ lk 57-59 (uus); lk 188 (vana) · Mis on sotsiaalne tõrjutus? · Millised on sotsiaalse tõrjutuse põhjused? · Kuidas sotsiaalse tõrjutuse probleeme lahendada? Paljudel võib tekkida sotsiaalne tõrjutus. Selle põhjused: · Vaesus e elatusvahendite puudumine · Töötus · Erivajadus, puue · Kuulumine vähemusrühma (nt sekretäriks ei saa 55 aastane mees) · Piikondlikud erisused äärealad, regionaalne tõrjutus. · EL s on sedalaadi tõrjutuse vältimiseks õigusnormid meeste-naiste, põliselaniku-immigrandi.
1. Alaealise väärkohtlemine Lapse ehk alaealise väärkohtlemine (ingl. k. child abuse) ei ole enam uus mõiste eesti ühiskonnas. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi1. Laste väärkohtlemine seostub vaesuse, töötuse, ebastabiilsuse ja alkoholismiga ehk nende teguritega, mis muudavad inimesed nõrgaks ja ebakindlaks. Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest üle astumisega, sageli ka valu ja füüsilise kahjustuse tekitamisega. Nii füüsilise kui seksuaalse väärkohtlemise puhul on erinevad autorid viidanud samastele momentidele selles suhtes, millistes perekondades toimub väär...
Birgit Salumäe Tartu Kutsehariduskeskus KM12 Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid Sotsiaalsed probleemid ehk sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Vaesus Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari Tööpuudus
Pagulus - poolt ja vastu Pagulased Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja vaesus on sageli põgenemise ajendiks. Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta võib soovi korral kodumaale naasta
*klass-samal majanduslikul tasemel inimesed. - Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. -Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud -Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed Omistatud ja omandatud staatus *muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks( nt iga kuninga tütar on printsess, 11 a on lapsestaatuses) *saavutatud staatus on omandatud- Suhteline ja absoluutne vaesus SUHTELINE*olukord, kus elamistingumised on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldist aksepteeritud ja soovitud taset. *keskmine sissetulek *2010 a. Elas suhtelises vaesuses 17.5% eesti elanikkonnast. *ekvalantssissetulek oli väiksem kui 280 eurot. *Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. Elatusmiinimum
............... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kättesaadavus ja tase...........................................................................8 3.1 Tasemevahed................................................................................................ 9 3.2 Kättesaadavus............................................................................................ 10 4. Kultuuritarbimise erinevused piirkonniti.....
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused)
Kool NIMI 12. B klass SOKRATES Filosoofia referaat Juhendaja: ÕPETAJA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Antiikaeg..............................................................................................................................................4 Elulugu.................................................................................................................................................5 Sokratese surm......................................................................................................................................7 Kust me teame Sokratese vaadetest?..................................................................................................10 Sokratese filosoofia..............................................
Vaesuse põhjused Vaesus on see, kui inimene ei suuda rahuldada oma põhivajadusi (1). Inimene on vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik (3). Vaesuse mõistet võib erinavalt defineerida, aga maailmas on väga palju põhjused , miks vaesus tekkib. Vaesuse tegurid on eri maades olulisel määral erinevad (7). Vaesus on tihadalt seotud ebavõrdususega. Vaesuse põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, nõrk kooperatsioon, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja muu nii nimetatud hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhted (2). Kuna
Lugemiskontroll Giovanni Boccaccio ,,Dekameron´´ 1. Jutusta oma lemmiknovelli sisu : Federigo degli Alberighi armub, kuid ei leia vastuarmastust. Ta pillab armastatud naise eest kogu oma varanduse, kuid alles jääb ainult pistrik. Selle annab ta külla tulnud daamile lõunasöögiks, kuna tal midagi muud pakkuda pole. Kuid ta ei tea, et naine on tulnudki just sellesama pistriku järgi, mida tema haige poeg niiväga endale soovis saada. Alles selle ära söödud saab naine teada, et lõunaroaks oli pistrik. Poeg sureb ära. Peale sellist suurt sammu muudab naine suhtumist Federigosse, läheb talle naiseks ja jagab mehega oma vara. 2. Nimeta nime või mingi rolli alusel tegelasi ja märgi juurde mille poolest ta huvitav oli (10). Federigo degli Aberighi oli väga julge tegema suuri samme oma armastuse nimel, ta ju tappis oma ainsa pistriku, kelle eest oli hoolitsenud ter...
ee/?DATE=20120118&ID=273124 3. artikkel: http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/aastatuhande- arengueesmargid/ Kokkuvõte Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2015 kaheksas prioriteetses valdkonnas rahvusvahelise arengu edendamiseks. Aastatuhande arengueesmärgid on püstitatud 2000. aasta septembris esitatud ÜRO aastatuhande deklaratsioonis ja nendeks on: 1. kaotada maailmast äärmine vaesus ja nälg 2. tagada algharidus kõigile maailmas 3. toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi 4. vähendada laste suremust 5. parandada emade tervist 6. võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega 7. tagada looduskeskkonna püsivus 8. uua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. Kuigi ÜRO töögruppides töö ja diskussioonid hoogsalt käivad ning pingelisemad arutelud seisavad järgmisel kahel aastal ees, siis näib praegu tekkivat üha laialdasem konsensus, et 2000
Armasta oma ligimest Kõige hirmsam vaesuse vorm on üksindus ja armastuse puudumine. Inimene sünnib siia ilma üksi, elab üksi ning sureb üksi. Ainult armastuse abil on võimalik luua illusioon, et me ei ole tegelikult üksinda. Parim, mida inimesele kinkida, on sõprus, selts, armastus. Sõbrad mängivad elus äärmiselt tähtsat rolli. Pärast õnnestunud päeva on tihtilugu tahtmine kellelegi sellest rääkida ning oma rõõmu jagada, probleemi korral oleks hea seda kellelegi kurta , sest jagatud mure on pool muret. Üksindus on hirmus, see sööb hinge seest, seepärast ongi sõprus niivõrd oluline. Sõbrad pakuvad raskel ajal tuge ning lohutust, rõõmsal perioodil saab aga koos tähistada. Tõeline sõprus ei tähenda seda, et ollakse seltsiks siis, kui moment on sobiv, vaid siis, kui ei ole - sõpra tunned hädas. Tõsi, kõik ei tahagi abi ega sõprust, mõni naudib iseenda seltskonda. Mingi piirini on see isegi tervislik, igaüks vajab natuke aega iseendale. Ent...
Globaliseeruv maailm Toidukriis takistab arengut Maailmahariduskeskus 2012 Toidukriis •Põhjuseid Toitu on on maailmas mitmeid: piisavalt, ent(vesi, -kliimamuutused see on ebaühtlaselt looduskatastroofid jaotunud. jne) -pikaajaline vaesus ja • Miljardeid inimesi toiduhindade tõus ähvardab iga päev -raiskav ja ebaefektiivne näljahäda. toidutootmine • See, kuidas põuad, • Kliimamuutustega seoses on üleujutused, sagenenud orkaanid ja äärmuslikud maavärinad inimesi ilmastikunähtused. mõjutavad, oleneb suuresti nende elatustasemest. • Thinnatõusu
| 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Teadmusühiskond ühiskond, mille majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikust; ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonna institutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. 2. Kas innovatsioon on majanduse arengu võti?
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus, lagunematute jäätmete puudumine, ökokülad, tarbimise püsimine või vähenemine, keskkonnahoidlik kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis. Säästev inimareng, vaesus, sissetuleku tase või majanduskasvu määr, sooline võrdsus, elatustase, haridus, tööpuudus, suremus, säästev eluviis, alkolism, narkomaania, tervishoid. Keskkonnavaldkond jaguneb Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Saastumise vähendamine. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Majandusvaldkond jaguneb Säästev energeetika (kahjuliku keskkonnamõju vähendamine,
Enamasti ei pea nõudleja veenma kogu avalikkust/ühiskonda. See on võimatu. Tuleb veenda kedagi, kelle võimuses mingi sotsprogramm käivitada, vastu võtta seadus vm regulatsioon. Luua uus teenus, toetus. Mida teeme, kui töötame sots probleemiga? Kõigepealt tuleb luua sotsprobleemi tüüp. Me mõtleme sotsprobleemidest kasutades selleks valmis olevaid raamistikke. Kikas ütleb sõna ja auditoorium ütleb mõtlemata sõna, mis esimesena tuleb. Prügikastiinimene vaesus, mustus, hais, alko. Sõnad väljendasid tüüpmõtlemist a-sotsiaalist. Sellised tüübid istuvad meil peas. Need istutatud nõudlejate poolt. Kui tahame otsida leevendust probleemile, peame selle probleemi sõnastama. Peeme looma probleemi tüübi ja selle inimestele pähe istutama. Inimesed peavad probleemist aru saama nii, nagu meie seda tahame. See ongi töö sotsprobleemidega selliste sots probleemi tüüpide loomine. Nende avalikkuses esitamine ja publiku veenmine
Siia kuuluvad nii teadus, kunst, filosoofia, religioon kui ka mütoloogia. 4)Milleks on inimesel kultuuri vaja? Inimesel on vajadus mõtestada nii maailma kui ka iseennast. Teadus ja religioon võimaldavad sügavamalt aru saada maailmast ning kunst iseendast. Elu ilma kultuurita ja kunstita oleks äärmiselt igav, tühi ja trööstitu. Ehk nagu ütles üks tuntud kultuuriloolane: "Kunsti ja kultuuri on meil vaja selleks, et mitte tegelikkuse kätte kõngeda." 4.RIKKUS JA VAESUS (lk104-107): 1)Milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda? Rikkus - usaldus, üksteise toetamine, õiglus, sõbralikkus, heaolu, rõõm. Vaesus - usaldamatus, üksteise kiusamine, pettus, ebaõiglus, kadedus, viletsus, tusk. Rikkus - kui inimesel on väga palju raha. Vaesus - kui inimesel on väga vähe raha. Rikkus - kui oled teiste seas lugupeetud. Vaesus - kui sinust ei peeta lugu.
Sotsiaalne tõrjutus Carmely Reiska, Carolina Kass, Helen Kossas, Helena Kerge, Johanna Charlotte Jeltsch, Helen Ausman 12.2 Tallinn 2020 Sissejuhatus - Mis on sotsiaalne tõrjutus? ● ...olukord, kus sotsiaalne sidusus on katkenud. ● 18 indikaatorit Mis tegurite järgi seda mõõdetakse? ● Suhteline ja absoluutne vaesus ● Ilmajäetus ● Kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas ● Haridustase ● Terviseseisund Tõrjutuse põhjused ● Majanduslikud ● Sotsiaalsed ● Poliitilised ● Kultuurilised Majanduslikud ● Seotud tihedalt sotsiaalsete põhjustega ● Tõrjutus tööturul ● Palgaline ebavõrdsus ● Raha annab vabaduse ● Vaesus Sotsiaalsed ● Erivajadus ● Puudulik haridus ● Sõltuvusprobleemid ● Eelarvamused (usk, rass, etniline päritolu jms.)
28.Mis on sotsiaalteenus? "Sotsiaalhoolekande seaduse" järgi isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. 29.Mis on sotsiaaltoetus? "Sotsiaalhoolekande seaduse" järgi isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. 30.Mis on vaesusrisk? Tõenäosus sattuda allapoole vaesuspiiri, mis sõltub suurel määral leibkonna koosseisust. 31.Mis on absoluutne ehk primaarne vaesus? rahuldamata on esmatähtsad vajadused, st. puudub toit ja peavari 32.Mis on suhteline ehk sekundaarne vaesus? elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme 33.Miks on vaesus sotsiaalne probleem? Põhjendage oma vastust. Vaesus kui sotsiaalne probleem mõjutab ühiskonda tervikuna. Vaeste osatähtsus ühiskonnas on üks olulisemaid sotsiaalse sidususe ja tõrjutuse näitajaid, samuti iseloomustab see ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Ühiskonnale mõjub
rengumaadesse), surudes seal hinnad alla. Arenenud riikide kunstlikult madala hinnaga toiduainetega pole arengumaade tootjatel võimalik võistelda ning ebaaus konkurents suretab välja arenenud riikide farmereid. Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses. Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised: Absoluutne vaesus raha jätkub vaid hinge seeshoidmiseks ja hädapäraseks
30,67% maailma nälgivatest inimestest. Kahest eelnevast palju ei jää maha ka Aafrika Sahara kõrbe piirkonna riigid 25,36%ga. Suured näljakolded asuvad ka Kirde-Brasiilias, Andide mägipiirkondades, Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere basseinis Põhiline toiduainete tarbimise struktuuri kujundav tegur on majanduse arengutase. See avaldub tulude suuruses ühe elaniku kohta. Toitumise kvaliteet on sellest otseses sõltuvuses . Seega nälja peamine põhjus ei ole mitte toidu puudus, vaid vaesus. Inimestel ei ole lihtsalt võimalik endale süüa osta. Ka 1998. aasta Nobeli majanduspreemia võitja Amartya Sen on näidanud, et India näljahädasid ei põhjusta alatootmine, vaid elanike vähene ostujõud. Isegi praeguste ressurssidega oleks võimalik kõiki inimesi toita. Seega on vaesus tõsisem probleem kui nälg, kuna viimast pole võimalik ületada esimesega toime tulemata . Vaesuse liigid on järgmised:
Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress
kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid Eksport $174.9 biljonit (2008) · Peamised partnerid: USA 12.6%, Jaapan 11.6%, Hiina
Siiski on seal tegu suhtelise vaesusega, kus inimese aasta ekvivalentsissetulek jääb alla riigi keskmisest tasemest. Vaesuse põhjuseid on mitmeid. Põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, salakaubanduse ja muu sellise vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast, kultuurist ja lõhub perekonnasuhteid (3). Vaesus võib olla ka laristamise tagajärg. Inglane ütleb, et ei ole nii rikas, et osta endale odav ülikond. See tähendab seda, et odav toode ei pea kaua vastu ja lõppkokkuvõttes raiskad sa sellele ikkagi rohekm raha, kui osta kohe kallim ja kvaliteetsem toode, mis peab kauem vastu. Palju oleneb ka keskkonnast ja inimestest, kellega pidevalt suheldakse. Nt. kui inimene on ainult isikute keskel, kellel on probleemid alkoholiga, siis on ka tal suur risk saada alkohoolikuks
Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatu sotsabi saavad aga kõik Eestis viibivad isikud. Vaesus ressursside puudus v nappus. Abs vaesus in tulu jääb alla riiklikult kehtestatud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suht. vaesus in. elatustase on allpool keskmist e. teised elavad temast jõukamalt. TÖÖTURG teadmised, oskused ja anne on väärtused vaid siis, kui neid rakendada. Ühiskond jaguneb: 1)tööjõuks: palgatöölised mittepalgalised, tööotsijad 2)ülalpeetavateks: pensionärid, õpilased, täiskasvanud õppijad, heitunud (need, kes on
grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on domineerivamaks motiiviks isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda.
grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on domineerivamaks motiiviks isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda.
Rikas ja vaene Rikkus ja vaesus omavad erinevatele inimestele erinevat tähendust. Mõnele on raha kõik, mida saab nimetada rikkuseks, kuid paljudele tähendab see eelkõige vaimseid väärtusi. Rikkus on minu jaoks tasakaal, et mul on perekond, kodu, haridus ja piisavalt raha. Vaesus oleks aga olukord, kus mul ei ole sõpru, haridust ning ka raha, et toime tulla. Tänapäeva ühiskonnas on rikkal oma eesmärke saavutada lihtsam. Tal on võimalik perelt tuge saada ja ka raha
Kõik on võrdselt vaesed. Tänapäeval on vasak ja parempoolsus teineteisele lähenenud ja selgelt piiri on võimatu tõmmata. 4.Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Märksõnad on solidaarsus, heolu pakkuja riik, progresseeruv tulumaks ja hüved kõigile 5.Liberaalne heaolumudel Lähtub inimeste vabadusest, võrdõiguslikkusest, minimaalriik, kõik on kaup, loob eeldused läbilöögivõimeks e mobilisuseks. Süsteem ei taga üldist heaolu. 6.Sotsiaalne tõrjutus ...ei ole ainult vaesus vaid ka sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puudumine. Põhjused on: töötus ja vaesus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud erisused. Probleemi lahendamisek pakutakse välja ideed, et tuleb tegleda ennetuse mitte tagajärgedega. 7.Majoritaarne valimissüsteem Võitja saab kõik. Ringkonnad on ühe mandaadilised. Kehtib lihthäälete enamuse põhimõte.Pluss: selgus ja lihtsus. Puudus: suurparteide eelistamine, kaotsi läinud hääled. 8.Proprtsionaalne valimissüteem
Minuarvates üks olulisemaid globaalseid probleeme on ülerahvastumine. See just sellepärast, et ülerahvastumine on kõikide teiste probleemide alus. Muidugi esineksid teised probleemid ka ilma ülerahvastumiseta, kuna kõikides probleemides on süüdi ikkagi inimene, aga ülerahvastumine tugevasti mõjutab ning suurendab nende probleemide tõsisust. Ülerahvastumisest saavad alguse haigused, joogivee/toidu puudus, õhu/mulla saasted, vaesus, hügeeniprobleemid, jäätmeprobleemid jne. Ülerahvastatud piirkonnas võib olla probleeme hügeeniga ning seal levivad haigused ja kuna on liiga palju inimesi ühes kohas, levivad need ülikiiresti edasi. Kuna järjest rohkem inimesi kasutavad autosid ning kasutavad elektrienergiat, siis pahatihti see saastab järjest rohkem õhku. Ka toiduvajadus on suurem ning tänapäeval tahetakse toidu koguseid ning kvaliteeti
2.Keskkonna probleemid(kliimasoojenemine) 3. 12.MILLE ALUSEL MÕÕDETAKSE RIIGI GLOBALISEERUMISE TASET? 1.poliitiline tegevus(osavõtt missioonidest) 2.tehnoloogia(internet) 3.majanduslik integratsioon(välisinvesteering) 4.isiklikud kontaktid(turismireisid) 13.LÕUNA-RIIGID GLOBALISEERUVAS MAAILMAS(negatiivsed küljed) Saavad rahvusvaheliste firmade tööst vähe kasu, globaliseerumisest saavad enam kasu Põhja- riigid. Lõuna riikides tööpuudus, vaesus, näljahädad, vägivald, terrorism ja need on tingitud kiiresti kasvavast rahvaarvust. Kuna on suur sündimus, siis on joogivee puudus, kõrbed laienevad, põllumaad on kurnatud.
Sots. kindlustus- summa suurus sõltub inimese poolt makstud sissemaksetest Sots. hoolekanne- riik aitab toimetuleku raskustes olevaid inimesi 7) Toimetuleku ressursid ja elukalliduse arvutamine? Toimetuleku ressursid on rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara. Maksude arvutamisel võetakse arvesse leibkonna tulu ja kulud. 8)Absoluutne vaesus- sellises olukorras napib inimestel sööki, jooki ja riideid elukspüsimiseks Sots. tõrjutus = absoluutne vaesus Leibkond- ühise majapidamise ja toidulauaga inimesed Toimetuleku piir- rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused. (riik maksab)
kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. · ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendabteisi ressursse hüviste valmistamiseks. Selle aja eest mille jooksul ettevõtjad kasutavad mingeid konkreetseid ressursse, saavad nende ressursside omanikud tasu. Ressursside omanikud saavad: renti maa eest, palka töö eest ja intresse kapitali pealt. Ettevõtja saab oma pingutuste eest kasumit, see on vahe müügitulu ja kasutatud ressursside kulu vahel. 16. Mis on vaesus? · ABSOLUUTNE VAESUS rahast jätkub vaid endal hinge sees hoidmiseks ja hädapäraseks peavarjuks. · SUHTELINE VAESUS inimest võrreldakse teistega; tavaline võrdlusalus on pool riigi keskmisest palgast. · SUBJEKTIIVNE VAESUS igaüks hindab ise oma sissetulekut, kas see on elamiseks küllaldane või mitte. · OTSENE VAESUS sissetuleku tase, mille puhul on ohustatud põhivajadused (toidu ja eluasemevajadus) rahuldamine.
• Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) • Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine • Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007
rahva soovil kujuneb autokraatia, sest demokraatia näib liiga aeglane, ebaefektiivne ja ebamäärane valitsemismudel parema elujärje saavutamiseks, nt Konstantin Pätsi autokraatia 1930ndate Eestis uute juhtide võhiklikkus viib majanduskriisini, nt Lätis, Moldovas pärast taasiseseisvumist põhirõhk pannakse majandusele, sotsiaalküsimused jäävad tahaplaanile, nt Eestis pärast taasiseseisvumist majandus kasvas kiiresti, kuid suurenes ka vaesus tekivad rahvuskonfliktid, nt venelaste-eestlaste suhted Eestis üldine moraali langus, liigne elu nautlemine, nt suur narkomaanide osakaal kõigis NSVLst iseseisvunud riikides reformide ebaühtlane tempo Küsimusi mõtlemiseks 1. Milline ühiskond on Eesti? Põhjenda. Kuna eelnevalt toodud ühiskonnatüübid ei ole määratletut ühtedel ja kindlatel alustel, siis ei saa ka Eestit kindlalt määrata üheks ühiskonnatüübiks. Põhiliselt vastandatakse industriaalset,
vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse
· paadimaks, loomapidamise maks · reklaamimaks, parkimismaks · teedesulgemise maks · mootorsõiduki maks VAESUS Probleemideks: · nälg · ei saa tööle · keele oskamatus- tõrjutus · toodab vaesust · kasvav kuritegevus · terviseprobleemid Tootlikus on kinni madala haridusega tööjõus, kapitalis, tehnoloogias. Vaesus on kas : · suhteline ( 60% mediaan palgast ?!) · absoluutne ( ohuks- vaesus toodab vaesust) HUMANITAARÕIGUS Inimõigus on rahvusvaheline GROTIUS- ,,isand"- diplomaatia põhimõtted Saab alguse 19. sajand 1863- Punane Rist ( kaitsta, aidata konfliktikoldesse jäänud inimesi) 1862- Genfis (sõda peaks toimuma sõjalistejõudude ja mitte tsiviilisikute vahel) Martensi klaus- printsiip, toob sisse humaansuse põhimõtte mõiste. On hakanud reguleerima sõjapidamise viise ( keelustati maamiinid, dum-dum kuulid, bioloogiline relv, keemia relv)
Miks on nende eksport nii ühekülgne? Kuidas see mõjutab nende riikide arengut? Naftat, teemantid, kohvi, tee, tubakas, tee, suhkur. See sõltub ajaloolises ebaõigluses, riikide praeguses halvas valitsemises (korruptsioon, tollibürokraatia), puudulikus infrastruktuuris, haridusvõimaluste puuduses, käimasolevates konfliktides ja võlakoormatest. Riigi arengule see pikaajaliselt kaasa ei aita. Sõltuvad teistest riikidest. 3. Mis piirkonna arengumaades on vaesus kiiresti vähenenud? Mis piirkondades pole muutusi paremuse poole märgata? Vaesus on viimastel aastakümnetel enim vähenenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides, kes on olnud aktiivsed kaubanduspartnerid, suutnud eksporti mitmekesistada ja siseneda suurema lisaväärtusega toodangu turgudele. Sahara-taguse Aafrika riigid, kus vaesus visalt kahaneb, kauplevad aga väheste kaupadega. Ehkki kauplemine ja lõimumine maailmamajandusega ei
Minu Eestimaa kui värvilaik Euroopa kaardil Eesti eristub teistest Euroopa riikidest paljude aspektide poolest. Endise Nõukogude Liidu osana ja noore iseseisva riigina on elatud üle palju raskusi. 2016. aastal on peamised probleemid pagulaskriis ja vaesus. Kuidas tulla välja sellistest muredest linnastuvas Eestis, kus elavad tegelikult maalähedased inimesed? Minu Eestimaal on tõuse ja mõõne, isegi kui suuri mäestikke või tasandikke meie maal pole. Esineb muresid ja rõõme. Tänase päeva mured on eelkõige seotud poliitikaga. Osa rahvast on vihane, et kodanike palgad on väiksed, aga võõramaalaste vastu võtmiseks jagub riigil raha küllalt. Inimeste
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud Summerhill (Inglismaal tegutsev kool, kus õpilaste
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda
arvestatakse ka elustiili tunnuseid. 22. MIS ON SOTSIAALNE STAATUS? MILLE POOLEST OMISTATUD JA OMANDATUD STAATUS ERINEVAD? Omistatud staatus on saavutatud mingite teatud valikute, teenete või pingutuste tulemusena, nt abielu, edutamine. Omistatud staatus on muutumatu (sünnijärgne), nt 11-aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha ja iga kuningatütar on printsess. 23. SELETA MÕISTED SUHTELINE VAESUS JA ABSOLUUTNE VAESUS SUHTELINE VAESUS kokkuleppeline, mida selle aluseks võetakse. Olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elutaset või üldiselt aksepteeritud ja soovitut taset. Tavaliselt on see u 60% keskmisest palgast. ABSOLUUTNE VAESUS seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset. Sätestatakse, kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Eestis on selleks elatusmiinimum. 24. MIS ON ELATUSMIINIMUM JA MIS SELLEKS EESTIS ON?
Astmeline maksusüsteem. Liberaalne parim näide USA. Inimesed on vabad ja võrdsed. Riigivõim sekkub kodanike ellu vähesel määral. Kõrge tööhõive ja aus konkurents. Madalad ja võrdelised maksud. Riigilt saavad toetusi vaesed ja pensionärid. Sotsiaalhoolekanne - vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaale turvalisuse ja abivajaja toimetuleku. Vaesus - sotsiaalne probleem, mis tähendab kõige üldisemalt ressursside puudust või nappust. Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri. Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist, st. et teised elavad temast jõukamalt. Globaliseeruv majandus Avatud- ja suletud majandus avatud majandusega riik osaleb aktiivselt rahvusvahelistes majandussuhetes, piirangud kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vabale liikumisele on minimaalsed või puuduvad. Suletud majandusega riik on siseturule orienteeritud.
kaasatus.Need on muidugi erineva tähendusega,vaatleme neid kumbagi eraldi: 1. Sotsiaalne tõrjutus-on kompleksne ja sageli vastuoluline nähtus,mis väljendub mitmetes erinevates dimensioonides(ühiskondlikes-poliitilistes,majanduslikus ja hariduslik-kultuurilises).Sageli me jõume läbi raskuste selle olemuseni,kuid siis jääme toppama,kuna ei oska mõistusega enam edasi minna ja inimesi aidata.Algselt peeti tõrjutuse põhjuseks põhiliselt vaesust.Kui vaesus puudutab peamiselt indiviide ja majapidamisi,siis sotsiaalne tõrjutus tuleneb ühiskonna arengust ja indiviidi suhetest ühiskonnaga.Vaesus võib olla sotsiaalse tõrjutuse tagajärg,kuid sots.tõrjutus kätkeb endast ohtu,et vaesus taastekitab"uut ,, vaesust,mille tagajärjel inimene mässib ennast uuesti ja uuesti laenu salakavalasse võrku.See omakorda vähendab riigi tööjõu ressursse,kuna inimene ei suuda endale selgeks mõelda,kuidas ja kust ta abi saaks
Harilike inimeste jaoks oli kuritöö rangelt karistatav ning keelatud, aga erilised inimesed tohtisid piire oma nägemise järgi painutada. Kui eriline inimene arvas, et on vaja sooritada kuritegu, siis tema jaoks oli see lubatud. Raskolnikov luges ka ennast haruldaste inimeste hulka, kellele on kõik lubatud ning see ajendas teda sooritama mõrva. Kuritööl oli kindlasti ka väiksemaid põhjuseid. Venemaal oli sellel ajal olukord väga raske ja pidev vaesus ning halvad eluolud võisid väga lihtsalt inimese masendusse ajada ning see omakorda viia kuriteoni. Raskolnikovi enda majanduslik olukord ei olnud kiita ning ka seepärast võis ta olla valmis inimest tapma. Ta arvas ka, et üks kuritegu on põhjendatud, kui sellega tehakse head väga paljudele teistele inimestele. 2. Sonja kõlbeline paradoks. Kas see on võimalik vaid teoses? Sonja on teoses väga hea inimene. Ta küll tegeleb prostitutsiooniga, kuid sedagi üllal
Tänapäeval on ühest ühiskonnaklassist teise liikumine täiesti normaalne. 6. Mille alusel võime eristada ühiskonnast eliiti ja missugustest eliitidest saame kõnelda? Eliit erineb ühiskonnast sellega, et suudab mõjutada ühiskonnaelu kui ka seal tehtavaid otsuseid. Eliit jaguneb poliitiliseks eliidiks, ametnike eliidiks, ärieliidiks, loomeeliidiks, akadeemiliseks eliidiks ja sõjaväeliseks eliidiks. 7. Millises suhtes on omavahel vaesus ja sotsiaalne tõrjutus? Mida vaesem sa oled, seda rohkem sind tõrjutakse. 8. Kuidas mõjutavad vaesus ja sotiaalne tõrjutus tervisekäitumist? Mõjuvad negatiivselt. 9. Milline on sotsiaalse kihistumise tase Eestis? Erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahe pea kuuekordne kuid sellegipoolest ebavõrdsus kahaneb. Eestis pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid kindlasti pole me ka arengumaa. 10. Miks on liigne kihistumine tunnistatud üldiselt probleemiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
