Vaesus Mis on vaesus? Vaesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Miks vaesus tekib? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused Majanduses oleva raske olukorra tõttu Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes Kuidas on probleemiga Euroopa Liidus ja Eestis tegeletud? Euroopa Liit on kuulutanud 2010 aasta vaesuse vastu võitlemise aastaks Eestis antakse selle raames välja analüütiline vaesuse teemaline kogumik. Kuidas võitleksime vaesuse vastu meie? Hoiduda üleliigsetest kulutustest Kasutada raha otstarbekalt
Vaesus Eestis Lühikokkuvõte interneti allikate põhjal Suhteline ja absoluutne vaesus · Absoluutne vaesus ehk primaarne vaesus - inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks · Suhteline vaesus ehk sekundaarne vaesus - inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist http://uuseesti.ee/26510 2011. aastal kehtivad toimetulekupiirid: 2011. aastal on toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus
Vaesus Eestis SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 VAESUS................................................................................................................... 4 SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013..........................................................................4 VAESUSE PÕHJUSED............................................................................................... 5 VAESUSE TAGAJÄRJED............................................................................................. 6 MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED.......................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................
Vaesus Eestis Mis on vaesus? Vaesus esineb siis, kui inimese materiaalsed vahendid on ebarahuldavad ning elukvaliteet ei vasta sotsiaalselt aktsepteeritavatele nõuetele. Vaesus jaguneb absoluutseks ning suhteliseks vaesuseks. Absoluutse vaesuse korral on isiku sissetulek arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Suhtelise vaesuse korral jääb inimese aasta ekvivalentsissetulek alla vaesuspiiri. Vaesust võib pidada tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks sotsiaalprobleemiks. Inimesed jaotatakse sissetuleku järgi viite kvintiili. Esimeses kvintiilis on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga kodanikud. Eestis on kõrgeima
Vaesus Eestis Arvatavasti on iga inimene kogenud, et raha on otsas ja pole seda piisavalt igapäevaste vajaduste rahludamiseks. Vaesus tähendab raha puudumist, kuid ajutist raha puudumist ei saa nimetada vaesuseks. Vaesust määratletakse puuduse ja vajaduste rahuldamatuse kaudu, millega seostuvad materiaalsete ressursside piiratus, kui ka ühiskonnas harjumuspäraseks peetavast elustandardist madalam tase. Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda
Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme mõõtmeline mõiste, kusjuures vaesuse erinevad komponendid on omavahel seotud majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, mis omakorda põhjustab majanduslikku vaesust jne. Vaesuse arvestuses on üldjuhul esmaseks ühikuks leibkond, kuna eeldatakse, et leibkond jaotab oma ressursid liikmete vahel vastavalt nende vajadustele ja seega on kõik
Inimestel, kes on reisinud ja maailma näinud on palju teadmisi. Nad oskavad mõista erinevaid kultuure, aru saada ka teiste seisukohtadest, mis on üks oluline omadus, neil on avaram maailmapilt ja oskavad hinnata olulisi väärtusi. Kuna nad näevad maailma laiemalt ei ole nad eneskesksed ning neil on elus kergem hakkama saada. Nad on kogenud elu ka teistes riikides ja seega oskavad vaadata endast kaugemale. Materiaalne rikkus või vaesus ei määra kunagi elu tegelikku väärtust. Iga inimene määrab ise oma elu väärtuse.Pole olemas selgelt nähtavat ja katsutavat piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Iga inimene on millegi poolest jõukas, olgu see siis raha täis pangakonto või lähikondlaste armastus.
Rahu tagamise, õiglase maksupoliitika ja riigitulude mõistliku jaotamisega saab vaesust vähendada. Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul a...
erinevaid asju. Nende nägemus elust ja eesmärkidest on teistsugused. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Tihti jaotatakse inimesed rikasteks ja vaesteks - mida rohkem on vara,seda rikkam. Kuid elu ei põhine ainult rahal . Elu võib ka rikkaks teha perekonna ning sõprade olemasolu. Ilma nendeta ei saavutaks keegi elu tõelist väärtust. Iga uus sõber või pereliige teeb elu rikkamaks. Küll on ka vaesus halb, muretsetakse koguaeg raha olemasolu pärast ja sellega vaevatakse ainult pead, kuid mingil määral rikast elu saaks igaüks elada. Raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Küll ei saaks keegi hakkama ilma rahata, kuid ka see võib anda halba mõju inimestele. Mõned lähevad raha pärast peast segi, selline olukord paneb tegema tegusid, mis ei pruugi just alati kõige õnnelikumalt lõppeda. Arvatakse ,et kellel on palju raha on ka kergem elu. See ,aga pole tõsi.
Taasiseseisvunud Eestis on ebavõrdsus inimeste vahel oluliselt suurenenud. Kui on olemas ebavõrdsus, siis saab seda ka mõõta. Ebavõrdsust saab mõõta Lorenzi kõveraabil.Mida kõveram on joon, seda ebavõrdsemalt jaotuvad tulud riigis.Samamoodi aitab mõõta ebavõrdsust ka Gini indeks. Maailmapanga andmetel on suhteliselt võrdselt tulud jaotunud Slovakkias, Austrias, Taanis, Jaapanis jne. Väga ebavõrdselt on tulud jaotunud Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias. MIS ON VAESUS? Vaesus on tänapäeval üks olulisematest sotsiaalprobleemidest. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Eristatakse absoluutset vaesust- inimese sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset ja suhtelist vaesust - tulud pole mitte niivõrd väikesed aga vajadused on liiga suured. Absoluutse vaesuse mõõtmiseks on elatusmiinimum ja vaesuspiir.
Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või nagu vanasõna ütleb: ,,Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat, kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi." Rikkuse juures mõtleme ikka rahulolule ja headele asjadele, kuid kui mängu tuleb vaesus, siis sellega seondub meile alati midagi negatiivset. Kindlasti ei tähenda rikkus ja vaesus ainult ühte poolt materjaalset või siis hingelist. Matemaatiliselt väljendudes on tegemist kõikide liidetavate summaga, kus liidetavad muutuvad vastavalt sellele, mida inimene endale tähtsaks peab, millises keskkonnas ta elab, milline on vanematelt päranduseks saadud geenipagas ja nii edasi. Seega võime öelda, et kui inimene on saavutanud midagi sellist, millest ta on unistanud, või tunneb, et on eluga rahul ja õnnelik tema liidetavate summa rahuldab teda ta on rikas
mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. VAESUS Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari. Suhteline vaesus on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta
keskel, ei oska hinnata vaimseid väärtusi. Tihti jäetakse kõrvale lähedaste armastus, hoolimine ja uhkus saavutuste üle, mis ei ole seotud rahaga . Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi raha. Raha on minu jaoks kõigest paber, mille abil saame osta toitu ja muud eluks vajalikku. Paber, mis pimestab inimesi seestpoolt. Selle pärast ma kaldungi arvama, et kui asja vaadata materiaalsest poolest, siis ma ei usu, et vaesus sünnitab vaesust . Kui inimesel piisavalt otsustusvõimet ja pealehakkamist, siis on kõik võimalik. Kui asja aga intellektuaalsest poolest vaadata, siis ma arvan, et sünnitab vaesust. Oletame, et peres on majanduslikud raskused, siis lapsed ei saagi endale kõike lubada. Näiteks ei jõua vanemad lapse koolitust kinni maksta. Sellest tulenevalt saab laps madala hariduse, millega pole võimalik väga heale ja kõrgele tööle minna.
Rikkus ja vaesus Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid ning sellest räägitakse peaaegu iga päev. Ometi ei saa neile kahele mõistele määrata kindlat definitsiooni, sest iga inimene mõistab seda erinevalt. Aga mis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Paljude inimeste jaoks tähendab rikkus materiaalseid väärtusi raha ja luksusesemeid. Paraku aga varjutab see tugevalt vaimsete väärtuste tähtsust meie elus. Kui inimestelt küsida, kumb on neile tähtsam, kas raha või mõistus, vastatakse vaatamata sellele , et raha ei oma nende elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärt...
AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..........................................................................................................8 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus..............................................................................8 2.2
Kodutute tugikeskus asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavle 2006) Kodutute öömaja - koht, kus kodutu saab soojas olla, pesta ja magada. On loodud ainult ööbimiseks ja seda toetavateks protseduurideks. Varjupaigateenus ei ole kodutute öömaja andmise teenus. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) 3. Vaesus Vaesus ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaal-majanduslikust osalusest. Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab
KORDAMINE ÜHISKONNA KT'ks Milles väljendub jõukus ja vaesus? Üleüldine jõukus saabub siis, kui kogu vara kuulub kõigile. Vaesus on erinev igas riigis. Vaesus on see, mida inimene ise tunneb. Absoluutne vaesus on see, kui sul ei ole ellu jäämiseks toitu, riideid ja peavarju. Kuidas saab riik leevendada vaesust? Riik loob keskkonna, kus rajatakse palju ettevõtteid ja siis on vaja töötajaid ja inimesed saavad tööle ja nad hakkavad saama palka ja siis neil on raha, et ellu jääda. Mis on töö, miks tehakse ja kuidas saada tööd? Töö on sotsiaalne tegevus, kus luuakse midagi uut ja uusi väärtusi
Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad,
Riigi keel: jaapani keel Rahvaarv: 126 659 700 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, LõunaKorea 8%, Hong Kong 5.2%, Tai 4.6% Import $856.9 billion (2012) $807.6 billion (2011)
Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu neto...
mõistetavat definitsiooni. Mõned peavad rikkuseks oma perekonda, sõpru ja vaimseid väärtusi. Majanduslikust vaatepunktist lähtudes leitakse aga, et rikkus käib kaasas hariduse ja tööga ning sissetulekuga. Me puutume üha rohkem kokku situatsioonidega, mil inimeste majanduslikku olukorda seostatakse vanematega omaga. Kuid kas tõepoolest on meil alust väita, et vaesus ja rikkus on päritavad? Arvan, et eelkõige on küsimus kasvatuses ning sellega kaasnevas mõttemaailmas. Keegi ei saa eeldada, et vaese vanema lapsed on automaatselt kesise sissetulekuga lihttöölised. Enamik meist alustab oma elutööd siiski nullist ning vanemate roll jääb tihti pealiskaudseks. Nad õpetavad meid maailmas hakkama saama, tööd tegema ning hoiatavad riskantsete tegude eest, kuid lõpuks astume sellesse maailma siiski me ise. Seega on vaesust tunduvalt raskem pärida,
miinimumpalk tõsta paari saja euro võrra, et tekiks reaalne vahe sisse ja, et midagi muutuks. Tööandjaid survestades võib olla kunagi tekib ka olukord, kus inimesed kes on olukorrale juba käega löönud soovivad jälle omale tööd leida ja tekib jälle terve ja konkurentsivõimeline tööturg. Tööandjatel on ju ka põhjuseid võtta, et inimesed ei taha tööle tulla ja pole kellegi seast valida, aga palka ju ei taha keegi tõsta. Kindlasti vaesus Eestis jaguneb ka piirkonniti ehk pealinna ja suurimate linnade ümbruses on see väiksem ja rohkem Lõuna- Eestis ja ka väiksemates asulates on see suurem. Probleem on, et väiksed asulad surevad lihtsalt välja ja kõik algab sellest, et inimestel pole seal midagi teha. Neil pole tööd, võimalik, et lastel pole kooli lähiümbruses , poodi ja muid eluks vajalikke asutusi ja kohti. Sellest tulenevalt tekib juba järgmine probleem, kuhu peaks kolima inimene
Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas Vaesus tänapäeva ühiskonnas Nüüdisajal on rahaline seis inimeste seas ebavõrdselt jaotunud, paljud meist elavad palgapäevast palgapäevani ning on raskusi eluga toime tulemisel. Umbes 0.13% maailma elanikkonnast omab 25% maailma suurimatest varadest. Tavaliselt arvatakse, et vaesus on just arengumaade teema ja arenenud maades on kõik hästi, tegelikult kannatavad ka rikkamad riigid ebavõrdsuse ja vaesuse all. Rahvaarvu protsent, kes elavad vähem kui $1.25 eest päevas, 2000-2006 andmete alusel. Üks probleem on pidev inimeste arvu kasv maailmas, varsti ei olegi enam võimalik mõelda kõigile välja töökohtasid, et nad toime tuleks, sest kõik tööd võtavad maailmas üha enam üle masinad ja rahvaarv kasvab, aga töökohtade arv
VAESUS JA HUMANITAARABI TÄNAPÄEVA MAAILMAS. Annika Valving ja Andra Toom Rakvere Gümnaasium 12B MIS ON VAESUS? Vaesus on kui olukord, kus indiviidi käsutuses olevad ressursid on ebapiisavad tema vajaduste rahuldamiseks. Vaesed inimesed on isikud, kelle sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud mistõttu ei suuda nad saavutada normaalset elujärge ühiskonnas. Vaesust jaotatakse : Absoluutne vaesus inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist MIS ON VAESUS VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=GL8HPdBroc MIKS TEKIB VAESUS? Väikesest sissetulekust tulenevad valed otsused. Majanduses oleva raske olukorra tõttu. Raha halb hoiustamine tulevikule mõeldes. Inimesed ei oska õigesti majandada. GLOBAALNE VAESUS: FAKTID JA STATISTIKA Rahkem ...
ÜHISKONNA JAGUNEMINE Kõigil võrdsed võimalused Valikud ja otsused Rikaste valikud Vaeste valikud INIMESTE VÕRDSUS Sünnilt on kõik võrdsed Rikkuse saamine Ühiskonnakorraldus soosib Põhitöö igal inimesel endal INIMESTE VÕIMED JA TULUD Võimete osa ei tohi ülehinnata Loomulik võimekus ei pea tähendama talenti ,,raha tegemisel" Nt: keelevaist RIKKUSTE ÜMBER JAOTAMINE Kõigil võrdsed võimalused Tahtejõud Rikkamad ei ole süüdi vaeste majanduslikus seisus VAESED, VAESUS Võimete arendamine Otsuste, valikute tegemine Valikud avaldavad rohkem mõju kui talendikus RIKASTUMINE EBAÕIGLASELT Kohusetunne Tahtejõud Pingutused Edu on igaühe enda kätes RAHA = ÕNNELIKKUS? Õnn ei peitu raha kogusest Raha on vajalik elamiseks RAHA = INIMLIK ÕNN? Rahas ei peitu õnn RIKKAM RIIK, VÄHEM VAESEID? Sotsiaaltoetused Toimetulek lihtsam TOETUSED, TÖÖKOHTADE LOOMINE Töökohtade loomisest on abi Toetused vajalikud neile, kes vaesed AITÄH!
Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast
kodanikuõiguste teostamisel. Viies tase Kuidas võrdsust mõõdetakse? Võrdsust mõõdetakse lõpptulemis, mis tähendab tulude jaotust ja tarbimisvõimalust. Selleks on vaja demograafilisi uuringuid ja majandusprotsesside analüüsimist. (Lorenz`i kõver) Mis põhjustab vaesust miks osa inimesi on ja jääb vaeseks? Subjektiivne vaesus: Objektiive vaesus: Õnnetusest: vanemateta jäämisest ja orvuna üles Soovimatusest teha tööd ehk ohverdada kasvamisest, õnnetuse või haiguse läbi oma vaimset või füüsilist jõudu millegi invaliidistumisest, vanadusest kui ka üksikvanema saamiseks. See võib alata näiteks võimetusest katta toimetulekuks vajalikke kulusid koolist, kus ei viitsida ennast enam jms
Siiski tasuks teadlikult liikuda selle poole, et kaotada ebavõrdsus ja tõrjutus ning tugevdada suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel. Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust. http://www.eurodesk.ee/est/sotsiaalne-kaasatus/ Absoluutne vaesus ja elatusmiinimum Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. „Vaesus väljendab materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetust ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ja sotsiaal-majanduslikust osalusest“. Mõõtmise metoodikast lähtudes on vaesus kas absoluutne, suhteline või subjektiivne. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse arvestuslike minimaalsete kulutuste baasil. Niisiis on
rahaliselt toetavat perekonda siis on väga raske ülikooli üldse saada. Tahe õppida tuleb enda seest aga kui puuduvad hoolivad õpetajad, oled vaesest perest, siis kahjuks see teekond katkeb. Selleks, et seda ei juhtuks, oleks vaja kõigile luua võrdne süsteem, pluss õpetajate toetus koolist on väga oluline. Ma tahan ka astuda ühte kindlasse kooli, kahjuks on se4al minu jaoks vaid tasulised kohad, see pole õiglane. 2) väljakutse: Väike rahvaarv ja negatiivne iive, vaesus probleemi olemus: Suur osa noori rändab mujale, vähene sündide arv. lahendus: Noored enamjaolt, kes lõpetavad koolid suunduvad mujale, sest meil ei ole tööd või pole piisav tasu selle eest. Näiteks arstid, õed, nende tasud Norras on tuhandeid eurosid suuremad. Meie elu kallidus sunnib noori lahkuma, sest mujal on kergem hakkama saada, samuti lahkuvad suured pered, sest ka toetused on seal suuremad. Norras saab lapse sünni
Melissa Riso 12 B Rikas elu, vaene elu Rikkust ja vaesust saab mõista erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, kas seda üldse eksisteeribki? Kõigepealt tuleks hakata hindama seda, mis on olemas. Sageli mõistetakse olukordade, asjade ja tunnete väärtust liiga hilja. Varakult eelnimetatut tähtsustama hakates ei teki probleeme nende vajalikkusest. Oskus aru saada, mis on tegelikult see, mis teeb elu, hinge või maailma, kas rikkamaks või vaesemaks millegi poolest, on võime näha midagi hoopis teises valguses. Inimene kellel pole kunagi suuri rahasummasid taskutes olnud, ...
· Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad) · Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus, madal elatustase), Iirimaa ja Küpros (keskmisest noorem elanikkond väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused) Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%) Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, UK Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia · Tervishoid (EL27 = 7,7%) Helded; Prantsusmaa, Holland, UK, Saksamaa, Rootsi, Belgia, Sloveenia Kasinad: Läti, Eesti, Leedu, Poola
Mari-Liis Höövel 11.B Rakvere Eragümnaasium Kes või mis on süüdi vaesuses Vaesust saab jagada kaheks: absoluutne vaesus ja suhteline vaesus. Absoluutne vaesus tähendab seda, et kui inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalsest tasemest. Absoluutse vaesuspiiri määramine on riigi poliitiline otsus, kusjuures tavaliselt lähtutakse mingitele normatiividele vastavast tarbimise tasemest tarbimisühiku kohta. Suhtelise vaesuse piir määratakse tavaliselt lähtudes tarbimisühikute sissetulekute jaotuse mingist jaotusparameetrist .Vaeseks pereks saab nimetada selliseid inimesi kelle peres on palju liikemeid ja keda ei ole võimalik ülal pidada, kus
Rikas elu, vaene elu Tavaliselt, kui räägitakse rikkusest või vaesusest, siis mõeldakse ikka materiaalset olukorda. Rikkal on palju raha või varandust, vaesel see aga puudub. Aga see, et inimesel on palju varandust, ei tähenda kindlasti alati, et ta elu on rikas. Ja majanduslikult viletsemas olukorras inimese elu ei pruugi olla vaene. Mis siis õigupoolest on rikas elu? Arvan, et armastus ja meelepärane tegevus teeb elu rikkaks. Üksindus ja tegevusetus teevad elu vaeseks. See, missuguseks inimese elu kujuneb, oleneb kindlasti tema väärtushinnangutest, eesmärkidest ja unistustest kõigest, mida oluliseks peetakse. Vaimselt rikas on kindlasti see, kes saab tegeleda sellega, mis talle meeldib. See võib olla töökoht, kus saab end teostada ja ennast arendada. Tahta õppida, avastada uut see rikastab inimest päris kindlasti. Või mõne hobiga tegelemine, millele ei pea tingimata palju raha kuluma. Näiteks, k...
Rikas elu, vaene elu Me kõik mõistame rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See, mis tähendab ühe jaoks rikkust, ei pruugi teise jaoks seda tähendada. Milline inimene on siis rikas, milline vaene ning kuidas seda mõista? Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, sellel asemel, et perega a...
,,Rikas või vaene MAA?" Me teame, et inimesed jagunevad rikasteks ja vaesteks. Neid jagatakse gruppidesse erinevatel põhjustel, kõige peamine põhjus sellisel lahterdamisel on rahaline olukord. Minu jaoks on rikas inimene see, kellel on suurepärane tervis ning rohkelt teadmisi. Kuid kuidas teha kindlaks, kas Maa on rikas või vaene ning mis seda põhjustavad? Maad võiks pidada vägagi rikkaks, kuna ta on koduks peaaegu 7 miljardile inimesele, arvatavasti kasvab rahvastik 2050. aastaks 9 miljadrini. Kuid, kas on õige pidada seda rikkuseks? Mina nii ei arva. Maa tervis on üpriski kehv, inimesed on justkui haigused. Kuid inimesi on väga erinevaid, seega tekitavad inimesed erineva raskusastmega haigusi, mõned on ravitavad, mõned mitte, tuues kaasa tüsistusi. Inimene on üheks suuremaks vaenlaseks Maale, kuna meie jõud maailma hävitamisel on muutunud samaväärseks loodusjõududega, me oleme sama halvad kui vulkaanid, ma...
Tänavatel jalutades ja maju silmates ei tohiks olla eriti raske aimata, kas tegu on vaese või rikka koduga. Kindlasti ei ole viisakas teiste ellu oma nina toppida, aga sellest saame järeldada, et kõigil on kujunenud teatud ettekujutused vaesusest ja rikkusest. On levinud arvamus, et rikas kodu on suur, ilus ja võib-olla ka uus maja koos suure tagahoovi ja parklaga, mis pakub peatumispaika nii mõnelegi kallile ja uhkele autole. Kindlasti peidab rikas kodu endas tohutul hulgal kallist mööblit, muidsuguseid sisustustarbeid ja suurt rõõmsat pere. Usun, et kui tegemist on rikka koduga, võib olla tegemist ka suure uhke villa ja kalli sisustusega, aga minu arvates on rikastes kodudes elavad inimesed alatihti ennasttäis ja egoistlikud. Tavaliselt ei oska seesugused inimesed hinnata seda, mis neil on ning leiavad, et rahaga saab osta kõike - kaasaarvatud õnne, armastust ja inimesi. Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui end...
"Milline oleks olnud Eesti ala alternatiivne areng, kui võõrvallutust poleks toimunud?" Võõrvallutused on jätnud Eestile sügavad jäljed. Siiamaani räägitakse ja tuletatakse meelde veel Teist maailmasõda, eriti veel vene küüditamist.Eesti riik on pidanud palju üle elama ja pidevas vaesuses olema, võrreldes skandinaaviamaadega. Väga paljude eestlaste unistus on elada ja töötada paremal järjel riigis. See on ka üks põhjustest, miks paljud eesti kodanikud lähevad tööle ja elama näiteks Norra, Rootsi, Taani ja Soome. Nendes riikides pole toimunud võõrvallutusi, nad on ise olnud vallutajateks, välja arvatud Soome. See näitabki seda, et riikides, kus pole sõda läbi käinud, on paremal järjel.Tõestuseks võin öelda seda, et Eesti oleks majanduslikult palju paremal järjel, kui poleks võõrvallutusi toimunud. Eesti ala iseenesest oleks palju arenenum ja veelgi kaasaegsem.Palju rohkem oleks ilusamad maju ja ehitisi.Mina usun,...
1.Looduslikud võimed. 2.Inimese valikud. Milline on seos võimete ja tulude jaotuse vahel? Tulude jaotus on palju ebaühtlasem, suuremate looduslike võimetega ei pea kaasnema suuremad tulud. Üks põhilisi valikuid noore inimese jaoks on haridus. Hariduse omandamist ja uute oskuste arendamist nimetatakse investeeringuks inimkapitali. Õppida või mitte õppida? Vähemalt sama oluline on mida õppida? NB! Just omanditulud on väga erinevad! 1.Pärimine – vaesus ja rikkus on päritavad. 2.Säästmine – oluline tegur, mis võimaldab luua rikkust. 3.Riskimine – turg premeerib riski keskmisest kõrgemate tuludega. Pärnumaa Kutsehariduskeskus TULUDE ÜMBERJAOTUS Kuigi majanduslik ebavõrdsus on mingil määral paratamatu, saab valitsus oma maksupoliitikaga seda mõjutada. Heaoluriigiks (majanduslikus mõttes) nimetatakse sellist ühiskonda, kus valitsus
,,Vutimehed" Richard Janno Lugu poisist nimega Värdi. Elab koos ema, väikse õe Kadri ja venna Toomiga. Vaene perekond. Kõik selle kandi elanikud üürivad elamiskohta häärberiproualt. Värdi perekond oli niivõrd vaene, et üür oli juba kuid maksmata ja neid ähvardas välja viskamine. Ema tegi rasket tööd, pesi pesu hommikust õhtuni ja ema tööpäevadel hoidis väiksemaid õde-venda Värdi. Kõrval elas kojamees, naine ja poeg Ludvi. Ludvi ja Värdi oli omavahel sõjajalal ja samuti olid sõjajalal ka häärberilapsed Uuno ja Otto ja Värdi. Kuna Värdi üks päev nende peale vihstas ja neid nahutas korralikult, tõusis proua viha veelgi ja ta käskis perekonnal kahe nädala pärast välja kolida ja üür ära maksta. Kojamehenaisel oli samuti väike viha Värdi ema vastu ja ühel korral, kui Värdi ema kodus pesu pesi ja need ööseks psukööki kuivama jättis, andis kojamehenaine küla joodikule selle köögi võtme, käskis pesu ära varastada ja a...
Pidevalt peatusin ning jäin mõtlema, kui tänulik pean mina oma elu üle olema. Kõik eluks vajalik on olemas-katus pea kohal, toit laual ning ümber armastavad inimesed. Mõeldes nüüd aga teose sisu peale, siis oli olemas seal nendest kolmest ainult viimane. Ma arvan, et vaesed inimesed on kõige paremad, neil ei pruugi küll raha olla, et toitu ning riideid muretseda, kuid neil on olemas hoolivus teineteise vastu ja ka armastus, mida jagada. Olgugi, et vaesus ajab varastama ning valetama, kuid mina seda ette ei heida. See on nende meeleheide, mis ajab neid niimoodi tegema. Arvan, et peategelase elu ja käekäik ei saa küll mitte ühtegi lugejat külmaks jätta. Pealtnäha oli Jaan väga vaene, kuid seda ainult materiaalselt, kuna tähtsaim asi, millel nimeks perekond, oli tal ju olemas. See raamat läheb korda ning paneb mõtlema, et miks küll nii ausal ja õiglasel inimesel, nagu seda oli Väljaotsa Jaan, on nii vähe antud
asub India Ookeani ääres. Riigi import ületab eksporti märgatavalt. 2009. aastal imporditi Burundisse 275 miljoni dollari väärtuses kaupu. Imporditakse tootmisvahendeid, naftasaadusi, toiduaineid jms. Peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Belgia, Keenia, Jaapan ja Tansaania. Burundi liitus Ida-Aafrika Ühinguga, mis peaks suurendama riigi kaubanduslikke sidemeid. [Majandus Burundis] KOKKUVÕTE Burundi vaesus tuleneb suurest inimeste arvukusest, madalast haridustasemest, noorte suurest osakaalust elanikkonnas, oskuste ja võimaluste puudumisest, halvast infrastruktuurist, haigustest, riigi vaesusest maavarade poolest jpm. Inimesed sõltuvad suurel hulgal põllumajandusest, kuna see on kõige lihtsam viis end ära toita ja ülejääkidest tulu saada. Kõik Burundile vastu rääkivad aspektid koos tekitavad surnud ringi, millest on raske omapäi välja saada. Burundulastel on raske väljuda
järelduste tegemises edukalt rakendada said. Suur osa informatsioonist tuli näiteks European Social Survey (ESS)'i poolt 2002-2003. a läbi viidud uuringust, mis viidi läbi 20nes Euroopa riigis. Üleüldine saadud vastuste protsent oli 60, kõikudes tugevasti riigist-riiki (kõige väiksem osalus oli Sveitsis 34% ja kõige suurem Rootsis 70%). Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c)
Vaesus Mis on vaesus? Seisund, kus inimene ei saa lubada elementaarseid inimvajadusi (nt. puhas vesi, toit, tervishoid, peavari). Suhteline vaesus seisund, kus inimene saab lubada vähem ressursse või teenida vähem palka võrreldes ülemaailmse keskmisega. Vaesust saab ka teisiti võtta. Näiteks lastevaesus on ka üks vaesuse liike. Miks on tekkinud? · Kõrged maksud halb riigikorraldus. · Loodusõnnetused (kindlustuse pole). · Riigi elatustase madal. · Töökaotus. · Läbimõtlemata otsused: 1. Liigsuured laenud 2. Liiga palju lapsi 3. Läbimõtlemata ostud
Ø Kui vanasti oli näljahäda määratud geograafiliselt madalate saakidega, siis tänapäeval on see määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekutega Ø Näljahäda esineb nii maaelanike hulgas, kes ei suuda toota piisavalt toitu kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua seda piisavalt osta Maailma toidupropleemid Ø Loodus katastroofid Ø Rahvastiku kiire juurde kasv Ø Vaesus Ø Sise ja välispoliitiline konflikt Ø Mitte funktsioneerivad majandus struktuurid Ø Toidu halb majandamine (ületootmine = toodeti rohkem, riknenud toit visatakse prügikasti). Ø Napid toiduvarud Ø Valed toitumisharjumused Ø Põuaperioodid Ø Kõrbestumine Looduskatastroofid Ø Maavärinad, tsunaamid ja vulkaani pursked Ø Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju
harimiseks,kogemuste kogumiseks kas siis reisides või elust enesest igapäevaelus ning uute inimestega tutvumine märksa lihtsam. Seetõttu võibki väita, et suurem osa rikastest inimestest elavad rikast elu. Milline elu on siis rikas ja milline vaene? Rikas elu on külluslikult täis erinevatest eluvaldkondadest omandatavaid rikkusi, mis on väärt isegi raamatu kirjutamist. Vaene elu seevastu mitte midagi märkimisväärset sisaldav. Materiaalne rikkus või vaesus ei määra kunagi elu tegelikku väärtust. Iga inimene määrab ise oma elu väärtuse.
1 20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused
Fr.Tuglase novellide kokkuvõtted "HINGEMAA" (Jutt sellest, et inimene pole jänes, kes elab haavakoorest, ja et maakera on tõesti raske) 1. On sügisene õhtu ja sajab vihma. Algavad tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad. Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma pu...
vahendiks. Tihti ei saada rahast kunagi küllalt. Siin võib tuua paralleeli raamatuga ,,Isa Goriot", kus tütred olid sõltuvuses isa rahast ning suurest isaarmastusest oma tütarde vastu andis mees kõik ära, mida ta omas, ise lõpuks vaesuses elades. Tütred ei osanud isa lahkust hinnata ning ei ilmunud isegi tema surivoodile. Juba Vana- Kreeka filosoof Demokritos leidis, et rahaahnus, kui see on mõõtmatu, on palju rängem kui vaesus, sest mida suuremaks kasvavad soovid, seda suuremaid vajadusi need tekitavad. Seega on rahal inimeste üle suur võim, kuid selle mõõdutundetu jumaldamine ei saa teha kedagi õnnelikuks. Olen arvamusel, et raha iseenesest ei too küll õnne, kuid siiski loob mõistlikul kasutamisel vahendid õnneliku elu saavutamiseks. Inimene saab täielikult õnnelik olla ainult siis, kui osatakse tasakaalustada raha ja õnne. Paratamatult käivad need kaks aspekti elus käsikäes, kuid
Globaalprobleemid on kogu inimkonna probleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale,mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel.Globaalprobleemi omapäraks on see,et ta on küll globaalne,kuid lahendada saab seda tegutsedes lokaalselt.Globaalprobleemide alla käivad rahvastiku kasv,kliima soojenemine,vaesus,kõrbestumine,terrorism,erosioon,liigilise mitmekesisuse vähenemine,õhusaaste ja palju muud.Kuid mis on nende põhjusteks. Kliimasoojenemine on tekitatud inimeste poolt.Tööstuslike ettevõtetega tekitatakse tonnides süsihappegaasi,paisates atmosfööri kasvuhoone gaase.See toob kaasa temperatuuri kerkimise,mis viib omakorda tõsiste globaalsete probleemide juurde.Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme,kui kunagi varem..Ameerikas on esinenud rohkem tornaadosid,võrreldes eelmise aastatega.Pärnut vapustanud üleujutus 2005.aasta jaanuaris oli põhjustatud Gröönimaa suure osa sulamisega lühi...
Vandenõuteooriad HIV-st Anete Samelselg Karin Köösel 9.b klass HIV kui ohutu haigus HIV nakkust puudutavad vandenõuteooriad jagunevad laias laastus kaheks. Esimest liiki teooriate puhul arvatakse, et tegemist on suhteliselt ohutu viirusega ja ei põhjusta AID-si. Nende arvates on suremise põhjendusteks: HIV-viiruse vastu kasutatavate ravimite toksiline toime, vaesus, alatoitumus ja kroonilised haigused. HIV inimkonna tasakaaluks Väidetakse, et HIV on USA teadlaste poolt loodud geneetiliselt uuendatud viirus ja selle ülesandeks on hoida rahvaarvu tasakaalus. On ka teooriaid, mis räägivad et HIV-iga nakatati USA sõdureid, kes saadeti Aafrikasse et hävitada must rass ja pidurdada Aafrika riikide arengut. Üks Noobeli rahupreemia laureaat on öelnud, et HIV on bioloogiline relv, mida kasutatakse rahvaarvu kontrollimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
