Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladina keelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Vaimuliku kasvatuse väljund tekkis päritolult kirju, meelsuselt ühtne vaimulik seisus. Karistamine. Kokkuvõte keskajast Keskaja koolikorraldus lähtus hierarhia ideest. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine
ei jõudnud. Sotimaa valitsejanna lahkus Prantsusmaalt pisaratega ning lausus: "Ela hästi,Prantsusmaa! Mul on tunne, et ma ei näe sind enam iialgi." Sotimaa 1561 1568 Prantsusmaalt lahkus Maria Stuart paljude kaaslaste saatel, ent kui ta 19. augustil 1561. aastal Sotimaale jõudis, nägi ta vaid vaesust ja viletsust ning siin ei oodanud teda keegi. Oli vaid tühi, vaesunud ja mahajäetud õukond koos talupoeglike "õuelaulikutega", kui neid üldse nõnda võis nimetada, ja protestantlike aadlikega. Prohvetlikult ütles soti kõrgaadlik Maitland of Lethington Maria kohta: "Ta ei jäta tegemata hämmastavaid draamasid." Ja tõesti, Maria Stuart tõi kaasa religioosse lahknevuse probleemi. Sotimaad lõhestasid protestantism ja katoliiklus, ent Maria Stuart ei läinud
Ateena polis. See oli kesk-kreekas . seal oli 200 000 elanikku, neis kodanikud olid 50 000. Kodanikud said olla vabad mehed ja põliselanikud. Ennem 5 saj eKr oli võim aristrokraatide käes. Lihtrahva olukord oli raske , talupoegadest võis saada orjad, kui nad oma võlgu ära ei tasunud. Drakon pani paika esimesed seadused Ateenas. Seadused olid karmid ja iga eksimuse eest oli ette nähtud karistus. 6 saj enne kristust andis Solon välja soloni reformid, mis keelas vaesunud talupoegi orjadeks müüa. Võimaldas talupoegadel osaleda rahva koosolekutel. 5 saj eKr Perikles pani aluse demokraatiale Ateenas. Seal toimusid rahvakoosolekud ja seal said osa võtta kõik kodanikud ja talupojad. Arutati riigielu puudutavaid probleeme ja kodanikud said hääletada millegi poolt või vastu ja enamus hääli otsustas. Demos tähendab Kreeka keeles rahvast ja kratos on võim. Rahvas sai otse ise riiki juhtida. 1
vastavalt kaugusele linnast (Tartust 16...25 km - 10 EEK/ m2, 4...9 km - 14 EEK/ m2. Muldade kasutamine ja kaitse Huumusesisaldus ja huumusevaru Huumusesisaldus väheneb mustkesa ja rühvelkultuuride all ca 2 t/ha. Teravilja kasvatamisel 1 t/ha, 1-a heina all 0,7 t/ha. Huumusesisaldust suurendavad - libl. + kõrreliste segu 1,5 t/ha, kõrrelised 1 t/ha. 0,1 % huumusesisalduse (3 t/ha) tõstmiseks vaja Lk muldadel 100...130 t, K muldadel 80... 90 t/ha sõnnikut Muldade väljakurnamine - vaesunud mullad. Igal aastal kaotab planeet Maa ca 70000km2 haritavat maad, viimase 50 aastaga kaotatud üle 10% viljakandvast maast (põhjused kulutavad maaharimisviisid, liigkarjatamine, ebaõiged niisutusvõtted, metsade lageraie). Erosioon vee ja tuuleerosioon. Maakeral kaob erosiooni tõttu ca 26 mlrd t/aastas huumusmulda, meil põhiliselt Otepääl ja Haanjas saagid 20...40% madalamad. Maailmas erosiooni vastu mittekünni meetodil mullaharimine. Huumuskihi paksus keskmiselt 15 cm,
ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Vana-Kreeka orjandusliku korralduse eripäraks võrreldes Idamaade tsivilisatsioonidega oli selle ulatuslikkus: - Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. - Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid
ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Vana-Kreeka orjandusliku korralduse eripäraks võrreldes Idamaade tsivilisatsioonidega oli selle ulatuslikkus: - Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. - Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid
h21E = 50 250 tavaliselt. Võib olla h21E = 30 3000 Tehnoloogia "superbeta" h21D = 500... 33 Väljatransistorid (unipolaarsed), FET Väljatransistoris liiguvad ühenimelised laengukandjad kanalis, mille juhtivus muudetakse elektrivälja abil. Väljatransistorid: p-n siirdega, isoleeritud paisuga. Pais, Gate, , Lätte, Source, , Neel, Drane, Mida laiem vaesunud ala, seda kitsam kanal, seda väiksem vool voolab läbi kanali. Vaesunud alas on vähe voolukandjaid. p-n siirdega väljatransistor. p-n siire on alati vastupingestatud! 34 Mida kõrgem vastupinge p-n siirdel, seda laiem on vaesunud ala. 35 Isoleeritud paisuga väljatransistorid (MOP- transistorid). Formeerkanaliga (sisseehitatud kanal) Indutseerkanaliga
a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms. b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus- gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/ a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga
liiga kallis ning koormab tugevasti keskkonda. Ent ka vanad harimisviisid alati päästa, sest sageli pole need tõhusad ning ei võimalda toita kasvavat rahvastikku. Omaette probleem on viljast biokütuse tootmine. Juba praegu tehakse maailmas nii palju biokütust, et selleks kulutatud teraviljaga saaks toita miljoneid inimesi, biokütuste tootmist on aga kavas veelgi laiendada. Mullastiku vaesumine Pärast teist maailmasõda on vaesunud mullastikuga maade pindala mitmekordistunud, sest üha enam üritavad inimesed endale tagada toitu ja küttepuid: meie planeet kaotab igal aastal ligi 70 000 km² haritavat maad. Muld uueneb äärmiselt aeglaselt siis vastavalt sellel võib öelda, et kord rikutud maa on lõplikult käest läinud. Mulla vaesumist põhjustavad: · maaharimisviisid · karjatamine · metsade raie. Moodsast põllumajandusest-väetised, mürkained ja rasked masinad-tulenev viljaka mulla
kolmik, mis koosnes tavaliselt kommunistliku partei esimesest sekretärist, salapolitsei töötajast ja kohaliku täitevkomitee esimehest. Kulakute kohta olid neil juba eelnevalt nimekirjad koostatud või saadi infot pealekaebajatelt. Märgati, et lahkuma sunnitud ja laagritesse saadetud kulakute pealt on võimalik kasu teenida. Mõni aeg pärast kulakute likvideerimise algust olid enamik talunikke kõrgete maksude tõttu vaesunud, suurem osa rikkamaid oli juba likvideeritud. Kulakuid polnud enam lihtne leida, aga kuna tegutseti kvootide järgi, pidi neid kusagilt leidma. Siis sobisid kulakuteks juba inimesed, kellel oli näiteks 2 samovari. Vaesed talunikud tembeldati kulakuteks ja neilt võeti nende viimanegi vara. Samuti kasutasid kohalikud elanikud ära võimalust saada lahti neile sobimatutest isikutest, näiteks joodikutest või tülinorijatest. Tihti kaevati isiku peale isegi kadedusest.30
1. uue ühiskonnakorralduse institutsionaalsete aluste rajamine ja majanduse väljarabelemine sotsialistliku plaanimajanduse lagunemise järgsest sügavast kriisist. See areng võttis kõige vähem aega Eestis, kus esimese nelja aastaga viidi ellu radikaalsed majandusreformid ja loodi keskkond turumajanduslikuks arenguks. Sotsiaalsete reformidega nii ruttu ei läinud. Oli küll algust tehtud ravi- ja pensionikindlustuse süsteemide rajamisega, kuid kiiresti vaesunud rahva sotsiaalse kaitse tõhus süsteem jäi loomata 2. teine periood algas 1997. aastal, mil Eesti sai esialgse kutse ühinemiskõnelusteks Euroopa Liiduga ning ka Läti ja Leedu said sellest oma liitumisettevalmistuseks väga suurt innustust. Samuti NATO liikmesuse väljavaade aitasid kaasa poliitilise konsensuse kujunemisele, mis toetas poliitilist ja majanduslikku reformipoliitikat, kuid
olla nii ulatuslik, et vesi hägustub, enamik veesisest suurtaimestikku kaob ning teised liigid tõrjutakse planktonist välja. Kui vetikamatt paksemaks muutub, hakkavad vetikad selle alumistes kihtides surema. Bakterid ja seened hakkavad surnud vetikamassis hoogsalt paljunema ning tarbivad seda lagundades ära kogu veekogu hapniku. Hapnikupuuduses sureb suur osa veekogusse jäänud loomadest – vahel on selliste veekogude pind lausaliselt kaetud surnud kaladega. Tulemuseks on tugevasti vaesunud ja lihtsustunud kooslus, kus saavad elada vaid reostuse suhtes tolerantsed ja hapnikupuudusele kohastunud liigid. Õhureostus. Tänapäeval on õhureostuse eri vormid üldlevinud ning kahjustavad terveid ökosüsteemi. Needsamad saasteained kahjustavad ka inimeste tervist, näidates veel kord, et inimese huvid ja vajadused ei eristu muu looduse omadest. Happevihmad. Happevihmad tekivad siis, kui suured tööstusettevõtted paiskavad õhku
tüsedusega kiht ja üle 35% org ainet. T1 halvasti lagunenud T2-keskmine T3-hästi lagunenud 2)Väljauhtehorisondid ehk eluviaalhorisondid E El-lessiveerunud horisont. laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A-horisondi alla ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. Ea-leethorisont. heledat võrvi horisont, mis on vaesunud toitainetest ja saviosakestest.asub vahetult happeliste org aine akumulatsioonihorisontide all sageli määrdunud sisseuhutud liikuvatest huumusainetest. Elg-näivleetunud horisont-ülalgleistumine koos lessiveerumisega 3)B-sisseuhtehorisont e.illuviaalne horisont Baf-amorsfe raua sisseuhtehorisont. tekib näivleetunud horisondi peale ülavete tõtu kogunenud amorfse raua tulemusena. Bt-tekstuurne sisseuhtehorisont
kaitserüü; sõjaratsu. · Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne. · Välilahinguks valiti tasane ja avarmaastik. Enamasti liiguti sirges joonrivis. JALAVÄGI · 12.sajangini jalameeste osa lahinguväljal teisejärgulisene. 13. saj lõpus pikkvibu. (Inglismaa kasutuses) 14. saj Sveitsi jalaväelased hellebard, piik ehk pikkoda. PALGASÕJAVÄE SÜND · Rüütlite kokkukutsumine võttis aega, distsiplineerimatud, sõdimise asemel maksti raha. Vaesunud rüütlid, ei osanud peale sõdimise midagi muud. · Palgasõjaväge hakkasid arendama keskvõimud, jalaväe osatähtsus kasvas. 15.saj muutus rüütlivägi üha kulukamaks, tõhusus kahanes vibud, suurtükid, püssid. 20. LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR · Keskajal olid peamiselt maaharijad, linnas elas vähem kui kümnendik rahvast. Hiljem arenenud linnad olid pool- agraarsed elanikud harisid oma põllulappi, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu, kitsi
püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Ta sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Fernao de Magalhaesi reisid: Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de Almeida Portugali viitsekuningaks. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele ja ta nimetati 1510. aastal kapteniks
Kuna karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega, hakati kogu seda protsessi nimetama tarastamiseks. Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn ,,verise seadusandlusega", karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). · REFORMATSIOON INGLISMAAL: · Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16.saj I poolel valitsenud Henry VIII (valitses 1509-1547) ajal jätkus kuningavõimu tugevnemine
piiratud levikuga taimeliike. Kuna vegatatsiooniperioodil valitseb kuum ja kuiv ilm, taluvad paljud taimed hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tsaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused.
protsessi nimetama tarastamiseks. Tarastamine tõi enesega kaasa sotsiaalsete suhete põhjaliku 4 muutumise maapiirkondades. Maal tekkis tööjõu ülejääk, sest lambakasvatuses ei vajatud enam nii palju töökäsi. Osa elatuseta jäänud talupoegadest leidis teenistust rajatavates manufaktuurides ning suurem osa neist vaesus (nn pauperiseerumine). Vaesunud talupojad rändasid teenistust otsides mööda Inglismaad või muutusid kerjusteks, varasteks ja röövliteks. Riigivõim vastas sellisele ilmingule nn ,,verise seadusandlusega", karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). 3. REFORMATSIOON INGLISMAAL. Vanem õpik II, lk 202 - 208 3.1. Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16. saj I poolel valitsenud Henry VIII (valitses 1509-1547) ajal jätkus kuningavõimu tugevnemine.
Levin, haritud ja varakas mees, suudab lahkuda linnast, et asuda elama maale. Kuid ta ei suuda olla õnnelik, sest teda vaevavad vastusta küsimused elumõttest. Õnneliku pereisana ei suuda ta olla õnnelik mees. Pääsemine tuleb tahupoegade lihtsat ja looduslähedast eluviisi jälgides, mis avab ta silmad jumala meele järgi olevale elule. Levin suudab ühendada endas argise ja filosoofilise maailma jumalatõeni jõudes. 13. Dostojevski elulooline ülevaade 1821-1881 Pärit vaesunud aadliperekonnast. Isa töötas vaestehaiglas arstina. Ema oli pärit keskklassist. Emapoolne vanaisa tegeles kaubandusega. Dostojevski isa oli range, kohati julm, kinnine ihnur. Ema seevastu vaikne, leebe, suure lugemusega. Dostojevski lapsepõlve kultuurilised muljed on vastuolulised, üheltpoolt helged vene muinasjutud, teisalt sünged lood suguvõsast. Lapsed pidid Piiblit tundma. Dostojevski õppis koos vennaga pansionis. Dostojevski oli
Näiteks kasvavad seal palmid ning arvukad kaktused. Aafrikas Kaplinna ümbruse 6000 taimeliigist on enamik levinud just sellel maa-alal. Nendest on tuntumad prootead. Väga paljud meie toalilled pärinevad just Lõuna-Aafrikast. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. MULLASTIK Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. LOOMASTIK Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved; Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates
· 1059-muutus paavsti valimised · Gregorius VII (1073-85) · Suur diktaat · Püha rooma keiser Heinrich IV (1056-1106) · 1077-canossas käik Kirik kõrgkeskajal Islami usk ja kultuur Eelugu · Tekkekohaks Araabia · Rikas kultuuriruum ja teadmised · Pika ajalooga · Tunti mitmeid religioone · Kristlus · Judaism · Loodususundid Muhamed · Islmai usu looja ja peamine prohvet · Elas 570-632 · Pärit vaesunud perekonnast · Umbes 40-selt näeb usulisi ilmutusi · Välja kujunes 2 mõtteliini · Hea looja · Viimne kohtupäev Usu levik Muhamedi eluajal · Tülid kaupmeestega · 622 aasta · Muhamed põgenes Mekast Yathribi · Yathribi nimetamine Mediinikaks(prohvet linn) · Islami aja-arvamise algus · Mediinast kujunes usukeskus · 630 naasmine Mekasse · Tänaseni islami usu Püha linn · 632 Muhamedi surm Mediinas
tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid 51. Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune
Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Peremehe vastu on seatud pops Jüri Tomusk, alandlik ja kaval mehike. Joorami tegelik vastane on pops. Jüri poeg Juhan Tomusk, sihikindel karjerist ja ülestrügija. Kõrvaltegelastest on sulane Antsul suur unistus vürtspoest ja kadedus, kui omasugusel hakkab hästi minema. Vurlementaliteeti esindavad Jooramite vaesunud linnasugulased. Ema Mimm teeb katset Mikumärdil perenaiseks hakata ja tütar Silvia otsib seiklusi. Vähem komöödialik karakter on peretütar Maret, käitumisjuhiseks on tal siseuhkus ja praktiline meel ka armuasjus. 20. August Mälgu elu ja loomingu ülevaade · Pärit Lümanda kandist Saaremaalt · Luges palju, õppis linnakoolis, pedagoogika klassis · Alustas lühijuttudega I periood: lühijutud ja novellid. Tuleb pidalitõve teemaga: ,,Surnud elu", ,,Surnu
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia ...
Ülejäänud osast kasutatakse:Ehitusmaterjaliks; Tööstuspuiduks (vineer, saepuru),Paberitootmiseks tööstusmaades. Kanada ja endised NL maad toodavad umbes poole kogu maailma ümarpuidust. Metsade kõrvalkasutus: toidu- ja ravimtaimede korjamine, jahi- ja karjamaana kasutamine. Aastas hävib umbes 20 miljonit ha metsa. Hävimine toimub tööstus ja arengumaades erinevalt. Teise Maailmasõja järel on metsade territoorium kasvanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Liigiliselt on vaesunud. Küttepuude kriis tingib metsade hävitamist. (põletatakse ka sõnnikut ja põhku) Nepaalis ja Tansaanias kulutatakse puude hankimisele 230-300 päeva aastas. Halb raietehnoloogia põhjustab erosiooni. Ca 40% troopilisi vihmametsi on juba hävitatud, sealjuures 37% Lõuna-Ameerikas, 52% Aafrikas, 42% Aasias olnud vihmametsadest. Brasiilias kaob aastas ca 8 miljonit ha metsa. Metsade hävitamist seletatakse rahvastiku arvu kasvuga ja vastavate riikide poliitikaga. Näit. Lõuna-
Schiller ja Lessing. VII. Realistlik psühholoogiline olustikudraama – 19. sajandi lõpp - 20. sajandi algus. Püütakse edasi anda inimese mõttemaailma. Esindajad on Tšehhov, Ibsen ja Strindberg. Sotsialistliku realismi draama – 20. sajand. Venemaal esindavad Gorki ja Majakovski. Ülistab riigikorda, veidi naiivne. Gorki ja Majakovski suudavad luua paar püsivat väärtust. Gorki „Põhjas“ – lugu vaeste öömajast, kellel kunagi on olnud hea elu, kuid nad on vaesunud. Mõjub ka kaasajas värskena. Majakovski on tuntud eelkõige luuletajana, on kirjutanud ka kaks näidendit: „Saun“ ja „Lutikas“. Satiirilised komöödiad, mis kritiseerivad bürokraatiat. VIII. Modernistlik draama – ühelt poolt püsib realistlik joon, aga lisandub katselisi eksperimente. Pannakse sisse absurdidraama sümboolika. Brecht paneb alus eepilisele teatrile – oluline on vaataja analüüsivõime, mitte emotsioonid.
Porfiri Petrovits oli uurija, kes pidi tõestama Rodioni süüd. Sonja Marmeladova - kunagi elanud hästi, kuid pereisa on kaotanud sissetulekuallika ja langenud joomarlusse. Sonja pandud elatist teenima prostituudina. Isa jäi purjuspäi hobuse alla. Matusteks pole raha ja Rodion andis oma viimased kopikad, kuigi ise pole 2 nädalat lõunat söönud. Sonjast sai see, kes pani Rodioni üles tunnistama oma tapatöö. Tegelaskuju Rodionil on D. Kirjeldusel vaesunud üliõpilane ja küllalt härrandlik. Ta jagas inimesed kaheks: passiivsed kurjusele alistuvad inimesed ja geeniused, kes maailma ümber kujundavad. Ta tahtis teha ühe kuriteo, mille abil saaks saata korda sada heategu. Sonja on esimene tegelane, kes on Dostojevski absoluutse headuse kandja. D. kasutas teoses teisiktegelasi - sarnased peategelasele Raskolnikovile seesmiselt. Tegelased vastandavad inimhinge kuritegelikku printsiipi. Sonja teisikud - maailma päästab ainult andestamine
õpilane kirjutab raamatust lõikude kaupa teksti maha, jätmata sellele viitamata ja jutumärkidesse panemata. Tahtmatu loomevargus Õpilane ei oska teksti oma sõnadega ümber kirjutada; õpilane unustab siiralt viite ja/või jutumärgid lisamata; õpilane tõesti ei tea, kuidas referaad, uurimistöö vm koolitöö kirjutamine käib. Kas tõesti kuritegu? Jah! Ülesanne Fjodor Dostojevski (1821-1881) Fjodor Mihhailovits Dostojevski oli Moskva vaesunud aadliperes sündinud kirjanik. Peterburi sõjaväeinseneride kooli saadeti ta õppima pärast oma ema surma. Peale kooli lõpetamist suundus ta küll erialasele tööle, kuid aasta hiljem läks erru. Tol ajal huvitus Dostojevski utopistlikust sotsialismist mida innustas veelgi Belinski ning 1846. aastal ilmus tema esikteos ,,Vaesed inimesed'' (e. k. 1. tr. 1964). Väljaantud raamatule lisaks kirjutas ta veel mitmeid jutustusi aga tema karjääri katkestas arest
Väljendatakse milligramm ekvivalentides. Tavaliselt määratakse katioonide neelamismahutavust (tähistus T). Kujutab endast neeldunud aluste (S) ja neeldunud vesiniku ja alumiiniumi (H) summat. T=H+S (mg ekv/100 g) Neelamismahutavus on seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide. 32. Küllastusaste Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%) Mida väiksem on mulla küllastusaste, seda rohkem on muld vaesunud alustest ja halvem on viljakus. Kui V<50%, siis muld vajab tugevat lupjamist. Kui V=50...75%, siis muld vajab mõõdukat lupjamist. Kui V>75, siis muld tavaliselt lupjamist ei vaja. 33. Mulla aktiivne happesus. Mulla happesus on põhjustatud vesinik- ja alumiiniumioonidest mullas. Mulla happesus jaotatakse: Aktiivne hapesus ja potentsiaalne hapesus. 1) Aktiivne happesus põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikioonid.
sellest, et ta ei saanud tütardelt vastuarmastust. Teda pimestas see, Honore de Balzac ,,Isa Goriot" et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte keegi. isa Goriot - endine nuudlikaupmees Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Vautrin- põgenenud sunnitööline Paul Bäumer peategelane Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Albert Kropp amputeeritud jalg Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Müller - õppis kõike. Kuul kõhtu, kaks tundi elus. Leer - armastas reisida ja armastust
tarbis praktiliselt kogu elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas, siis olid ka riigi tulud suured ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. Kõik paistis olevat sedavõrd hästi, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma „heaoluriigi kuldajaks”. 1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tõus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vähem, ent samas oli töötuid ja vaesunud inimesi, kes abi vajasid rohkem. Mitmetes riikides tekkis riigieelarve defitsiit ja hakati rääkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed kriitikud väitsid koguni, et heaoluriik ongi kõikides hädades süüdi, kuna kulutab liiga palju ja paisutab riigibürokraatiat. 9 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ometigi näitas areng hoopis vastupidist. Need riigid, kus rahva heaolule tehti jätkuvalt suuri
geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. Mulla tekkimine sai alata alles hetkest kui tekkis elu. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid 51. Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga
- Kas petmist on võimalik andestada? - Kas enesetapp on lahendus? 5. Dostojevski elu ja loomingu ülevaade, 1 romaani lähivaatlus 1) elu Eluaastad 1821-1881 Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega ( seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised). Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit. Ka Dostojevskile jätab sügava mulje. Ta on kinnine, üksik, lugemiskirg. 1837 suri ema tüsistusse, 1839 sureb ka isa (väga sünge). Isa omaenda pärisorjad tapsid ta. Sellest tekib haigus:
Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna o» ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid olla nii suursugused tütred. Hakatakse arvama, et ta on kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab varsti selgeks, et eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saanud teada, et see on proua de Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda
kihistumist. a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms. b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus-gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 16. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. I
Enamiku talupoegade karistuseks oli peksmine. Lõppeb karistusega, hiljem saadetakse Siberisse. o 1905 võttis Vilde osa ülestõusust Tsaari vastu. Peale seda hakkas elama igal pool Euroopas. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna, kirjutas 1917 Euroopa tasemel romaani o Oli saanud euroopalikuks o ,,Mäeküla peremees"- psühholoogiline romaan(realism). Olulisem tegevus inimese sees. Mõisa ja mõisnikke kujutas teisiti. Paljud vaesunud. Piimameest kirjeldatakse vaesena. Mõisas kirjeldatakse kuidas peremees elab I korrusel ja II korrusel kanad. Parun vanapoiss. Suhtleb ainult 2 õega. Suletud tulevikuta seltskond. Romaani peategelaseks Tõnu Prillup- kogu elu vaene olnud, ema ütles, et temast saab tulevikus rikas mees, kuna oli karvane. Ootas seda rikkust. Prillupi naine sureb, järele jääb 2 last. Surnud naise noor õde Mari tuleb appi ja nad abielluvad
Kriitiline realism, must-valge. Mõisnikud negatiivsed, talupojad üllad. Kirjeldused on täpsed, nt talupoja koormised. 1905 vilde oli tsaari võimu vastane, emigreerub karistuse kartuses Euroopasse. 1917ni elab mööda Euroopat, ameerikas ka. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna. ,,Mäeküla piimamees" vahetab kriitiliserealismi psühholoogiliseromaani vastu. Enamus tegevus toimub inimese sees mitte ümber. Mõisnike kujutatakse teisiti. 1905 põletati mõisad maha, mõisnikud vaesunud. Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun vaesunud parun Kremer. Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup, elab mäeküla mõisa maadel, väga vaene mees. Prillupi
· ilja petrovitsh politseinik · alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika · raskolnikov võõrandub ühiskonnast, - kas seadused kehtivad ainult karjainimestele või tohib neid muuta eriline inimene. raskolnikov erinev tapab · inimpsühholoogia kuritööd pandi toime alguses, karistus väga palju hiljem tegeleb mentaliteediga, kõhklustega, paranoiaga · mõistatuslikkus raskolnikov(haritud, taibukas, õilis, täiesti vaesunud, aga andis viimased kopikad marmeladovi perele, õigustas oma käitumist) · moraalsus kas pärast religiooset elu on kõik lubatud(viimne kohtupäev ei tulegi, kas siis saab tappa ja röövida) · erinevad ühiskonnaklassid · nihilism inimese elul ei ole mõtet, seotut utilitalismiga seotud(maksimaalne kasu kõigile inimestele) · füüsiline vs psüühiline karistus · vaesus probleemid
kardinali õukonda. Sõjaväes sattus ta Leipzigi merelahingusse ja sai haavata. Kui ta 1575 laevaga Hispaaniasse läks, sattus ta piraatide kätte vangi. 1580 koju jõudes hakkas ta maksukogujaks ja läks jälle vangi. Lõpuks hakkas teatritele näidendeid kirjutama. 1605 kirjutas ta ,,Don Quijote I" ja 1615 ,,Don Quijote II". Need olid küll väga menukada romaanid, kuid vaeseks jäi ta sellegipoolest. ,,Don Quijote" on paroodia, mis naeruvääristab rüütliromaane. Don Quijote on vaesunud aadlik, kes loeb rüütliromaane ja läheb nende tõttu hulluks. Ta hakkab ette kujutama, et on rändrüütel. Ta võtab omale uue nime Don Quijote (pirukas) La Manchast (mõttetu koht Hispaanias). Kannupoisiks võtab ta endale Sancho (peenike) Panza (kõht), kes oli rumal aga nutikas. DQ lubas saare vallutada ja tema valitsejaks panna sinna. Omale võttis DQ hobuse ja SP pidi eesliga sõitma. Oma südamedaamiks valis ta Dulcinea, vaese talutüdruku
niisugune ühiskonnakorraldus, mille hüvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas, siis olid ka riigi tulud suured ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. Kõik paistis olevat sedavõrd hästi, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma ,,heaoluriigi kuldajaks". 1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tõus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vähem, ent samas oli töötuid ja vaesunud inimesi, kes abi vajasid rohkem. Mitmetes riikides tekkis riigieelarve defitsiit ja hakati rääkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed kriitikud väitsid koguni, et heaoluriik ongi kõikides hädades süüdi, kuna kulutab liiga palju ja paisutab riigibürokraatiat. Ometigi näitas areng hoopis vastupidist. Need riigid, kus rahva heaolule tehti jätkuvalt suuri kulutusi riigieelarvest, suutsid 1980-ndate aastate
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4...
Balti lamekarbi kooslus Balti lamekarp, söödav südakarp, kirpvähi liigid. Suure roostekarbi kooslus (Bornholmi nõos suure roostekarbi-balti lamekarbi- lubilamekarbi kooslus)hulkharjasussid punane süstlõpuslane ja tavaline kombitsmühklane, keraskärssloomad harilik silinderkärslane ja lõpussaba- keraskärslane, koorikloomad merikilk, tavaline harjaslabalane ja suur hulklõpuslane ning limustest söödav rannakarp jt. Hulkharjasusside ja koorikloomade vaesunud kooslus. LÄÄNEMERE PÕHJATAIMESTIK LIIGILINE KOOSTIS Rohevetikad Mändvetikad Pruunvetikad Punavetikad Kõrgemad taimed PÕHJATAIMEDE ÖKOLOOGIA JA LEVIK MADALA SOOLSUSE TÕTTU PÕHJATAIMESTIK LIIGIVAENE. Levik sõltub: soolsus, vee läbipaistvus, toitesoolade olemasolu vees, substraat, temperatuur. Horisontaalne levik sõltub soolsusest. Vertikaalne jaotumus sõltub valgusest- taimed saavad ju orgaanilist ainet sünteesida ainult valguse käes.
Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes. Haridust sai kodus, kuniks pandi pansioni
Rüütli (kangelase) "kõrge" seiklus madaldati ühiskonna heidiku (antikangelase) maa ja mullalähedaseks seikluseks. Siingi oli aimata rüütliromaanide paroodiat. Kuid Cervantese mõte ulatus sellest kaugemale. Ta muutis paroodia uueks võimsaks sünteesiks, kus ei mõtestunud ümber mitte ainult rüütliromaan, vaid ka pikareskne romaan ise. Rüütliromaanid inspireerisid Cervantest tegema oma romaani kangelaseks don Quijote, vaesunud hidalgo, kes Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. Pikareskne romaan võis talle ette öelda idee panna see rändrüütel seiklema ajas ja ruumis määratud oludesse, ühtlasi neist sõltuma ja neile vastanduma. Ebatavaliselt tähtis selles kontseptsioonis oli jätta don Quijote südamedaam Dulcinea (Aldonza Lorenzo) romaani reaalsest vaatepiirist välja - nii et tema kohalolek romaanis on veelgi "kehatum" kui Beatricel Dante "Jumalikus komöödias"
Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa oli olnud aadlisoost, aga olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. Ema poolt oli kaupmehi, haritlasi esivanemate hulgas. Ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes
Tõnu Prillup on aga ,,mitme elava kuju joontes moodustatud". Tõnu naine Mari on loodud Karjaküla kutsari naise Miina Rondiku eeskujul. Kaheksateistkümneaastane noorik oli olnud kinnise iseloomuga, ent vaade kelmikas ja riietuses üritanud ta midagi ekstravagantsest luua. Romaani ,,Mäeküla piimamees" peateemaks on kujutada mõisniku ja talupoja suhteid XIX sajandi 90ndate aastate algul. Tol ajal toimus Põhja-Eestis hoogne külade kapitaliseerimine ning vaesunud mõisnike perekonnad olid degenereerumas. Reaalsete olukordade ja sündmuste alusel käsitleb Vilde ,,Mäeküla piimamehes" talupoja rikastumisiha, aadli mandumise ja abielurikkumise teemat, neid roamaani süzees üksteisega põimides. Konflik romaanis areneb kolme peategelase vahel: Tõnu Prilliup, tema nooriku Mari ning mõisnik Kremeri vahel. Tõnu otsustab rikastud vale valiku abil, mis hiljem talle saatuslikuks saab. Müües maha oma noore
Marat’ põrm tõsteti Panthéonist välja ja visati prügimäele. Kirikute uksed avati taas, paljud pagulased pöördusid välismaalt kodumaale. Konventi tulid tagasi need žirondiinidest saadikud või asendusliikmed, kellel õnnestus ellu jääda. Hinnad lasti vabaks, algas vabaturukaubandus. Kibekähku tekkis endistest tavakaupmeestest ja sahkerdajatest uus suurkodanlus, kes oma jõukust tavaelus uhkusega välja näitas. Nende uusrikaste lapsed abiellusid tihti vaesunud aadlikega, kel polnud peale nime enam midagi. Imelikul kombel (nagu hiljaaegu ka Eestis) rikastusid ka parlamendisaadikud ja muud riigi- või linnaametnikud. Kuna kapitalism hakkas juurduma omasoodu, sai parlament tegeleda ka tõsisemate probleemidega. 18. žerminaalil a. III (7. aprill 1795) võttis Konvent vastu dekreedi meetersüsteemi kasutuselevõtu kohta. Teadlased olid selle tööga tegelenud esimese parlamendi koosseisu ülesandel alates 1791. a. Nüüd
Tema võrdlus Aglaya ilu koos Nastasya on prelüüdi kaks naiste rivaalitsemine hiljem romaan. Ganya saagi Myshkin kui ta lahkub, ja palub teda saata Aglaya saladus teadmiseks. Ganya on huvitatud raha: kui heaks Aglaya oleks temaga abielluda, siis ta ei võtaks abiellub Nastasya. Aglaya vastused Ganya soovil sõnadega: "Ma ei tee mugavamaks." See vastus tekitab Ganya viha suunas nii Aglaya ja Myshkin. Etapis liigub elukoha Ivolgins, Ganya on vaesunud pere, kust Myshkin kavatseb rentida ruumi. Motifs raha ja kättemaks on eriti rikkalikult sündmusi, mis järgida. Lugeja tutvub Ferdyshtchenko, mehe kostiline, kes kohe hoiatab Myshkin ei laenata talle raha. Hiljem Nina Aleksandrovna, Ganya ema hoiatab ka Myshkin, ütlen talle, mitte raha laenata tema abikaasa, General Ivolgin. General Ivolgin on kompulsiivne valetaja, kes kogu romaan räägib palju fiktiivseid lugusid, tihti lootused üha austust.
haridus, siis pole tagatud, et vabadust teostataks vooruslikult ning et see viiks eudaimonia`le. Kuigi kõik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult võimu teostada – kõigil koos riigitüüri küljes rippuda ei ole võimalik ega paku enamusele ka huvi. Seetõttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja rahva heaks võimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased pärinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tõttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta süüdistab endisi oligarhe vandenõude sepitsemises demokraatliku võimu vastu ning toob nad selle ränga süüdistusega kohtu ette. Seal mõistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt süüdi ning karistuseks hukatakse või pagendatakse riigist, nende varad aga võõrandatakse ja jagatakse rahvale laiali.
Liigsete liikide hüpotees on, et liigirikkus on ebaoluline, oluline on, et primaarprodutsentide, tarbijate, lagundajate jne biomass säiliks ja kui see nii on, siis igasugune süsteem üldiselt funktsioneerib suurepäraselt ka väga väheste liikidega. Otsustamine kumb hüpotees on õige, on erakordselt keeruline. 45. Tõendid fossiilsete ökosüsteemide kohta. Enamus ökosüsteeme, mis eksisteerisid üle 600 miljoni aasta tagasi on olnud väiksema liigirikkusega kui olemasolevad ning need vaesunud ürgsed kooslused pidid taluma terve hula juhuslikke väljasuremisi. Praegune liikide väljasuremise kiirus on mitmeid suurusjärke suurem kui see oli fossiilsetes ökosüsteemides. Ei saa öelda, et praegused ökosüsteemid ei oleks lõhutud massiliste väljasuremistega või et ürgsed ökosüsteemid funktsioneerisid sarnaselt praegustele. Raske on ürgseid kirjeldada, kuigi kivisöes ja paekivis on säilinud jäänused viitavad talitluse erinevustele võrreldes praegustega, pole teada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
