Vaeslaps ja talutütar (Ollakse kujutletaval saunalaval. Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb)
Draamatöö läbiviimise kavand Kätlin Kattai KLÕ 24 J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel. Eesmärk: ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine: töökuse ja laiskuse mõisted; peenmotoorika arendamine; erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil. Mina ja keskkond Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal
paigutatakse lõppu); komarvu seadus (arv 3 või 3 kordused pluss/miinus 1); tavalise kaksuse seadus (korraga on tegevuses maksimaalselt 2 tegelast); ainsa peategelase seadus (keskenddutakse ainult ühele tegelasele); kaksikute seadus (kaks tegelast ühes rollis- n. Hans ja Grete); vastandite seadus (tegelaskujud on kontrastsed- n. hea vaeslaps kuri peretütar); tegude või tegevuse seadus (tgelase oskusi/omapära kinnitavad konkreetsed teod); alguse seadus (algus rahulik, algusvormel); lõpuseadus (konkreetne lõppvormel). · Novellilaadsed e. Olustikulised muinasjutud Muinasjuttude lemmissituatsiooniks on sotsiaalselt seisundilt madalama ja rõhumise alla kannatava tegelase või jõult ja võimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva, ent rumalaga. NB
Võimas rühm Võimsasse rühma (nimetati ka Vene Viisikuks ja Balakirevi ringiks) kuuluvad lisaks 3 vaadeldavale isikule veel ka Mili Balakirev, Cesar Cui ja rühmituse ideoloog Vladimir Stassov. Võimsa rühma nime sai, kui 1860-ndate aastate keskel ilmus Stassovi muusikakriitiline artikkel, milles vene rahvuslikku muusikute koolkonda nimetati väikeseks, kuid juba võimsaks rühmaks. (Artikkel pidas silmas küll kõiki rahvuslikke heiloojaid, kuid Balakirevi ring oli selleaegsete heliloojate hulgas kõige rahvuslikkum.) Samas võiks selle nime panna ka puhtalt loomingu põhjal- suures osas võimsad teosed (ajaloolised ooperid, programmilised teosed, laulud- kuulates on tunda jõudu ) Aleksandr Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Realism: Olustiku pi...
,,Ei ale esä tare tennü egä veli paari pannu Ole ei esä tennu tarre, võõras nurga nukertenu, ole ei veli pannu paari võõras kivi kergitenu, külä esä tennu tare, võõras saina saisma pannu." võõras veli pannu paari, Sellele on kõige lähemal ,,Eesti Rahvalaulu antoloogia tüüp 1628 Vaeslaps tahab võõras saena saesaten, süüa [Vaeslaps Vaeslaps itkeb ema-isa]: võõras nurga nukerden. ,,Külä olõ, kelt ma küsü, võõras olõ, kelt ma võta; võtma võõrastõ käen, taba tarka puusa pääl; võtmarihma rindo pääl." Sangaste
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu. Kuulamine: Ooper"Boris Godunov, Kroonimisstseen, aaria, Pildid näituselt. Nikolai Rimski Korsakov 1844-1908. Ta oli võimsa rühma liige ja tegi palju muusika elu arenguks. 1. 37 pikka aastat Peterb. Konservatooriumis (on õpetanud Mart Saart, Artur Kappi, Rudolf Tobiast) 2. ...
Modest Mussorgski Haapsalu Gümnaasium 2012 Tutvustus Modest Mussorgski (vene 21. märts 1839 28. märts 1881. Oli vene helilooja, Mili Balakirevi, Aleksandr Borodini, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakovi kõrval üks Võimsa rühma liikmeid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Oli revolutsiooniline. Tulihingeline demokraat. ,,Võimas Rühm" Venemaa demokraatlikeim muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 - 1870-ndate alguseni. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid, harida muusikalist lihtrahvast. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõn...
legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval- Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing. Muistend Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19
,,Pan Kleksi akadeemia." 1.)Kes on peategelane,kui vana ta on,miks ta õpib selles koolis? Peategelane Adam Põikpea on 12.aastane;Ta on selles koolis,sest tal olid kogu aeg kodused tööd tegemata ja lõpuks ajas ta mitmesse kohta tinti peale mis maha ei tulnud.Peale seda otsustasid ta vanemad panna ta sinna kooli. 2.)Kus asub akadeemia;milline on see hoone?Akadeemia asub sokolaadi tänava lõpus;Hoone on neljakordne,mis on ehitatud värvilistest telliskividest. 3.)Millise põhimõtte järgi võtab Pan Kleks oma kooli õpilasi,miks?Kuidas see tava sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud õpilased hariduseta. 4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,...
Naised elavad unistustes ning romantilises ja ilustatud maailmas. Mehed armastavad aga asju ratsionaalse pilgu läbi vaadata. Üks paarike istub öise taeva all, tütarlaps on tähistaevast vaimustatud. Ta naudib hetke ning selle romantilisust. Mees ei näe selles aga midagi erilist ning tahaks kohe asja kallale asuda, nii suudlebki ta tüdrukut. Tüdruk aga pettub, solvub ning jookseb minema, jättes mehe ükskõikselt õlgu kehitama. Novell ,, Teine Kohvikann" räägib vaeslaps Katjast, keda taheti algselt lõbutüdrukuks müüa, kuid ta satub hoopis kunstnikele modelliks. Reaalselt oli ta siiski pigem teenja ja lõbutüdruk. Tema ise ei saanud sellest aga aru ning oma naiivsuses ja rumaluses arvas ta lihtsameelselt, et tema olukord on hea. Ta ei elanud vastavalt sellele, kuidas ise tundis, vaid vastavalt kunstnike soovidele. Ka novelli nimi sümboliseerib Katja olukorda - ta oli korduvkasutuses ning tähtsusetu.
EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine “Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, ...
(keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas). Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit.Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad". Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps, talupoeg ja mõisnik, rehepapp ja vanapagan, karjus ja kuningas). Muinasjutu lemmiksituatsiooniks on rõhumise all kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks.
Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga). Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Esimene muinasjutu raamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" . 6 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk ja täitmatu naine , Nõiutud krevett ja Kuldkalake) Järgnevas peatükis on vaatluse alla võetud kolme erineva autori poolt kirjutatud, kuid sisult sarnased muinasjutud
Modest Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Oli ,,Võimsa Rühma" liige. Mussorgski loomingu tippteoseks on ooper "Boriss Godunov", mis lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi. Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Sellise mõtte esitas ta oma kaasaegsele kunstnikule Reekvinile. Suhetes Stassoviga püüab ta viimasele selgeks teha edasiliikumist helikeele uuendamisel. Mussorgski: "Krobeli...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium referaat Modest Mussorgski Õppeaine: Muusika ajalugu Õpilane: Reelika Saar Klass: 12 c Sissejuhatus Valisin Modest Mussorgski, kuna põhikoolist mäletasin, et ta oli erilise mõttemaailmaga helilooja, kes oleks võinud elada head mõisniku elu, kuid soovis teisiti. ,,Mitte lihtsalt tutvuda, vaid vennastuda ihkan rahvaga: kohutavalt suur soov, aga kui hea see oleks..." (Modest Mussorgski) Modest Mussorgski sündis 1839. aastal ning suri 1881. aastal. Modest oli alguses silmapaistev ohvitser. Ta loobus oma paljulubavast karjäärist(jäi ametnikuks) ning siis ka päranduseks saadud valduste...
1862-Peterburi Konservatoorium.1866-Moskva Konservatoorium.Ennem käidi kõrgharidust saamas välismaal.Vene muusika puhul toetub muusika väga palju kiriku traditsioonisele.Mängiti palju rahvamuusikat ja koorimuusikat.Mihhail Glinka-Venemaa üks esimestest heliloojatest.Soov muusikat õppima hakata tekkis sellest,kuna ta onul oli orkester.Õppis Peterburis Aadli Pansionis->esimesed eraviisilised klaveritunnid.Kuna aristokraadile on muusiku amet sobimatu, töötas riigiametnikuna.L:Kirjutas Venemaa esimese ooperi"Ivan Sussanin"-idee Itaaliast(külastas seda).Tegevus toimuv Vene-Poola sõja ajal. Seal segunevad Itaalia ja Vene muusika.Taust on ajalooline aga sisu on välja mõeldud.Etendus 1836 aPooled olid vaimustunud. 1 ooper veel ,,Ruslan ja Ludmilla"- muinasjutulise sisuga."Kamaarinskaja"-rahvamuusika töötlus,aluseks 2 vene rahvusviisi.Võimas rühm-19.saj. Kp jagunesid V-muusikud kahte leeri:Ühed vene heliloomingu tulevik seisneb Lääne heliloojate...
Tänapäeva tuhkatriinu Elas kord üks tüdruk kelle nimi oli Anett. Aga kõik kutsusid teda tuhkatriinuks, kuna ta oli vaeslaps ja pidi tegema kodus kõik tööd üksi ära. Ta elas kasuema Mariga ja kahe kasuõe Stellaga ja Liisiga. Stella ja Liis olid ta vastu õelad, kogu aeg käsutasid ja norisid teda. Tuhkatriinu ise oli heasüdamlik ja ilus. Ta ei olnud õdede ega kasuema peale vihane ,et nad teda käsutasid ja norisid. Ta õppis 9 klassis koos oma õdedega. 10 klassis käis üks poiss nimega Martin , ta oli kooli kõige popim poiss, kuna ta vanemad olid rikkad ja poiss kandis kogu aeg kõige uuemaid ja stiilsemaid riideid. Kõik kooli tüdrukud tahtsid teda endale poisiks. Kõik koolis ootasid iga aastast balli kus võisid osaleda 9 -12 kl õpilased kaaslasega ja muidugi kõik tüdrukud tahtsid Martinit endale kaaslaseks. Alati enne balli toimus paarpäeva varem pidu kus tavaliselt Martin otsustas kellega ta ballile läheb. See...
SEE ON INDIAANI SUVI Pilved on mööndavalt maad ligi, ripuvad nagu rasked udarad, nõristades halli sappi. Tuulehurdad tantsivad galoppi, nende vilistav falsett vihiseb taeva all nagu rakett. Õuest on kadunud laste huiked, ära varaselt linnu luiked. Astrid aias pekstud porri, penigi pagenud onni. Sügis oktoober. Ent sa oled tagasi, rohkem ma ei küsi, kas, et sa kaua ei püsi, sest kullas ja purpuris metsateed on kiiresti tuhaks põlevad teed. Kuid su hiline lembus on vaeslaps selle embus. See on indiaani suvi, pärast seda tuleb talv ja lumi. Salme Ekbaum 13 NOVEMBER Võtaks toda vahust novembrikuud, kadu, kõdu ja tuulte turma. Suvi on mõistetud armutult surma Kõik mis tärkas ärkas ja märkas, mullavaramu varjule kanna, eluhoidlasse üle anna. Silmile tõmba sõba, õhtuhallust kingitseb tuba. Rändlinnuna rännata luba
Mina valisin selleks „Hea sadama“. „Hea sadam“ on A. Mälgu rannatriloogia viimane osa ning sinna kuuluvad veel „Õitsev meri“ ja „Taeva palge all“. August Mälk on ise pärist Saaremaalt ning tänaseks surnud. Ta olnud õpetaja ja koolijuhataja. Ta on kirjutanud romaanidele veel lisaks novelle ja näidendeid. Minu valitud Mälgu raamatu tegevus leiab aset 20.sajandi alguses Saaremaal asuvas külas. Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud. Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda. Seal asusid Jull ja tema õde, Luisi. Hiljem nad lahutati. Juuljus läks töötama ja elama kalur Taavi juurde. Taavi on Kipri talu hea südamega peremees, aga ta oli viinalembeline. Kui Taavi Julli koju viis, pidi ta oma naisele, Liisule, seletama, kust ta poisi sai ning miks teda vaja läheb.
perekonnas. Perekonnanimi Bach tähendas oja. Räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Üle 200 aasta oli Bachide suguvõsast pärit silmapaistvaid muusika esitajaid ja heliloojaid. Johanni isa, Johann Ambrosius Bach, oli andekas viiuldaja ja trompetimängija. Tema onud olid aga professionaalsed muusikud, kelle oskused ulatusid kiriku orelimängijatest heliloojateni. 1694 suri Bachi ema ning isa suri juba järgneval aastal. 10aastane vaeslaps kolis oma vanema venna, Johann Christoph Bachi juurde, kes oli orelimängija Ohrdrufis. Venna juures kopeeris ja õppis ta muusikat. Vend, kes teda ise õpetas, keelas Bachil kopeerida oma noote. Seda tegi noor Bach salaja öösiti, millest olid tingitud ka tema probleemid nägemisega. Juba noorena äratas Bach tähelepanu improvisaatori võimetega. 14 aastaselt sai Johann Sebastian koraalstipendiumi prestiizsesse Püha Miikaeli kooli Lüneburgis.
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. 1. Definitsioonid: aimekirjandus- teabe- e populaarteaduslik kirjandus. Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muina...
MUUSIKA ARVESTUSE KÜSIMUSED Romantism: Sai alguse 19 saj. teisest aastakümnest. Seda perioodi kunstis (üldiselt, mitte maalikunst) iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak e. siis kahte 19.saj. uut suunda- kriitilist realisti ja romantismi. Kriitiline realsim väljendub eelkõige kirjanduses ja kujutavas kunstis ja muusikas esineb krit. real. eelkõige vene heliloojate (mussorgski) loomingus. Lääne-Euroopa muusikas jäi valistevaks romantism. Muusikas väljendub romantism eriliselt kaunite viisidega: tunglevad, erutavad, vabalt, lainevalt arenevad. Samuti saab oluliselt tuult tiibadesse nn. helidega "maalimine" ja "kirjeldamine", ka on oluline koroliitne kõlapilt. Griegi loomingu üldiseloomustus: Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Mela...
KARIN RASK Uurimistöö Tallinn 2011 SISUKORD...............................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................3 1. ELULUGU............................................................................4 2. INTERVJUU.........................................................................5 3. ROLLID................................................................................6 3.1 Rollid Nukuteatris............................................................6 3.2 Rollis mujal......................................................................6 3.3 Auhinnad..........................................................................7 4. KOKKUVÕTE.......................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS................................................9 6. LISAD....................................
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde...
tuuleiil, lained lendaisd vahutades ning peksid silla pihuks ja põrmuks. Kui torm oli rahuneud ja suurest tööst vaid pilpad järel, Kalevipoeg vaid ohkas ning otsustas minna läbi järve, täpselt nii, nagu ta selat varem juba tulnud oli. Tahtis veel enne minekut kõhu täis süüa ning püüdis selleks vähki. Hiljem, õhtust süües, meenus talle aga vaese orvust karjapoisi lugu. 3.3. Vaeslapse lugu Peipsi järve kaldal Nõuka talus elas emata- isata vaeslaps, kes oli ühtlasi ka majapidamsie karjapoiss. Oma kauni sulni lauluhääle saatel karjatas ta laehmi, vasikaid, lambaid, otsides neile uuteks päevadeks paremaid rohelisemaid karjamaid. Kodus koheldi teda halvasti, kõik ta kallal sõitlesid, ei olnud rahu päeval ega ööl. Suve lõpus ei külmaks talveks isegi uut kuube mitte. Nii ta oma päevi veetis, lauldes oma kurvast saatusest ning loomi karjatades. Kui ühel päeval kuulis tema õrna häälekest haldjatütrest metsapiiga
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses t...
Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari olid läinud marjule, kuid äkki hakkas äikesevihma sadama ja mõlemad pistsid jooksu. Küüp möödus Nipernaadist. Toomas vedas Anne-Mari vihma eest küüni varju. Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis. Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada. Ta läks parvevahi Joona juurde. Parvevaht Taavet Joona oli vaeslaps, kelle isa oli koos armastatud naisega parvega kosest alla sõitnud, sest too teda vastu ei armastanud. Joonale meeldis Anne-Mari, aga too sõbrustas Küübiga. Anne-Mari läks linna Jairust vaatama ja Joona läks koos temaga, et sookuivatamiseks puure tuua. Nipernaadi jäi parvepoisiks. Küüp rääkis talle, et hoopis Anne-Mari oli hobuse varastanud ja Jairus oli süü enda peale võtnud. Jairus palus, et Küüp hoolitseks Anne-Mari eest nende kolme vangis istumise aastate ajal.
Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees.
Võimas rühm" "Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea vestluskaaslane, klaverimängija, pildus vaimukusi, originaalsusi, oskas rääkida nii, et teda kuulati. Hakati õppima komponeerimist. Õppetöö vaba; õpiti huviga. Mängiti põhiliselt kergemat ja saksa ning itaalia repertuaare. Nendega liitus Stassov (kunstikriitik, laia silmaringiga, rääkis ajalo...
novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Muistend on rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul, näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi jt.
SISSEJUHATUS Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene he...
Abja Gümnaasium MODEST MUSSORGSKI Referaat Koostaja: Sigrite Laidmets XI klass Juhendaja: Kadi Kask Ülemõisa 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1. ROMANTISM........................................................................................................................ 4 1.1. Romantism muusikas.......................................................................................................... 4 2. MODEST MUSSORGSKI.................................................................................................... 6 2.2. Looming...................................
"Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju alla. Mis ehmatanud leehoidjal nüüd peale hakata! „Ahjualune“ räägibki heasüdamlikust mõisakokast, kes ahjualuse palvele toitu maitsta vastu tuleb ning ise seetõttu kannatab, kuid hiljem heldelt tasutud saab. Sarnane tegelane on olemas ka teiste rahvaste rahvaluules. Vaeslaps ja talutütar „Vaeslapsja talutütar“ on lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma kolmele pojale pruute otsima. Kui vaeslaps pääseb hiire õpetustega vanapagana pojale mehele minemisest, siis ahne talutütar oma rumalusega peab seda tegema. Imelik peegel Imemuinasjutus kutsub vana kuningas oma kolm poega enda juurde, et enne surma pärija määrata. Kes isale nooreks tegeva imepeegli koju
Maarja (kosmiline paariline) ei anna talle ega ta hobustele süüa. Jeesus sureb ära. Lõpeb teatud mõttes teoloogiline maailm. 1927 Anne Vabarna. Peko - kunagine viljakusjumal, keda puunuku kujul hoiti viljasalvedes, aeg-ajalt viidi põllu äärde, et viljaõnne oleks. Raske sünnitus, mis polekski võimalik olnud, kui Essu ja Maarja appi poleks tulnud ja oma kätega last vastu poleks võtnud. Essu paneb lapse nimeks Peko. Tugev poiss. Mägi, mäe keskel puu, puu all neiu, vaeslaps nagra. Ema saab aru, et Peko peab selle tüdruku naiseks võtnud. Kuna ta on vaeslaps, siis on ta ka Essu ja Maarja laps. Essu ja Maarja võtavad Peko ja Nagra vastu, lubatakse lahkesti Nagra Pekole naiseks. Peko räägib, et kuigi Nagra on vaeslaps pole ta kuskil nii hästi söönud kui Essu ja Maarja juures. Vahepeal igast imelikke sündmusi, tuleb sõda ja Nagra satub Venemaale, sest Peko on vahepeal venelaste käes vangis. Nagra läheb pojaga Pekole järgi, poeg saab surma
Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret. Pidi viis puuda kangast ketrama, kuduma ja pleegitama ning rulli keerama. Lehm lohutas ja kästis tal ühest kõrvast sisse ronida ja teisest välja. Tüdruk tegi ning vajalik oli tehtud
novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu tavaline põhisüžee hõlmab nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis (kavala) tegelase võitu tugeva või rikka, aga halva (rumala) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Kirjanike (st mitte rahvaluule, mida suuliselt edasi kanti) loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. (R. Krusten „Eesti lastekirjandus) Esimesed muinasjutukogud ilmusid Euroopas 17. sajandil, need ei olnud aga algselt lastele määratud. 1697. aastast pärineb Charles Perrault’ muinasjutukogu „Haneema muinasjutud“, mis sisaldab paljude hiljem tuntuks saanud muinasjuttude algvariante
5. Jutud rumalast vanapaganast (1000-1199) 6. Najlandid (1200-1999) 7. Vormelmuinajutud (2000-2399) ,,Muinasjututüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju" (Järv 2009: 14) Liitumine e kontaminatsioon = eri jututppoide liitumine Tuntumad muinasjutusüzeed kaasajal (Dégh ja Vazsonyi 1993 järgi) Tuhkatriinu Lumivalguke Rapuntsel Abistaja nimi Uinuv kaunitar Vaeslaps ja peretütar Õide vendi otsimas Hans ja Grete Punamütsike Loompruut Lumivalgeke ja roonisnupp Jack ja oavars Saabastega kass Imemuinasjuttude jaotus ATU kataloogis: imemuinasjutud (vahemikus 300- 749) Üleloomulik vastane Nõiutud elukaaslane või sugulane o Naine o Mees o Õde o Vend Üleloomulikud ülesanded Üleloomulikud abilised
11. Kingu Priidu - tasane mees, eelistas pilli mängimist rammukatsumisele. Oli Liisi pulmas pillimeheks. 12. Eespere tüdruk Mai - Matsakamaid naisi. Talle meeldis perenaine, kuid südamevalu Kaarli pärast oli liiga suur. Lahkus. 13. Uus tüdruk Mari / hilisem Vargamäe Eespere perenaine valged hambad. Töökas, teeb Jussilegi silmad ette. Nobe ja kärmas. Arvestas perenaisega ja sellega, et tollel ka last vaja kantseldada. Tagasihoidlik. Vaeslaps isa polnud, ema surnud. Pruunid silmad. Üha enam hakkas Juss meeldima. Rõõmus, lõbus, kädistab nagu harakas aiateibas. Krõõt usaldas teda väga. Lõpuks kuulatigi Mari, nagu ta oleks uus perenaine. Võõrdus kirikust Jussi matuste pärast. Sest ajast peale, kui Krõõt teda oma järeltulijaks soovis, tõusis tal endalgi see tahtmine ning hakkas kahetsemagi, et Jussiga sauna elama oli läinud. Armastas peremeest, tolle poega, tema varandust, emist, uttesid, lehmi
Hunt saab teenitud palga ja lammas päästetakse. Kalevipoeg otsustab nüüd üle Peipsi silla ehitada. Poolik sild aga ei pea tuultele vastu ja laguneb laiali. Kalevipoeg loobub silla ehitamise plaanist ja otsustab jalgsi läbi lainete sammuda. Enne teeleasumist püüab ta kehakinnituseks vähke. Vaenelaps laulab oma kurvast elust ja raskest tööst kurja peremehe ja perenaise juures. Teda kuuleb ainsana haldja tütar metsapiiga. Ta lubab, et vaeslaps leiab karjateelt õnne. Karjalaps leidiski lõomuna ja pani selle põue hauduma. Munast tulihiirepoiss. Seegi pandi põue. Hiirest sai kass, kassist koer, koerast lambatall, kellest kasvas kena lammas. Nüüd on vaenelaps rõõmus ja hoiab oma lammast kui silmatera. 13. LUGU RÄNNAK LAUDADEGA. MINEK ALLMAAILMA. PÕRGUPIIGAD. Kalevipoeg rändab jälle laudadega kodu suunas. Teel puhates kuuleb ta haraka laulu, kes
• Muinasjuttudel ilmnevad teatud seaduspärasused: kordused, kolm tegelast, lavaline taksus(kaks tegelast on laval), võideltakse kas nõu või jõuga, põhijutuks on millegi võitmine või raskuse ületamine, eelduseks on mingi häda. Muinasjuttude liigitud: • 1)Looma muinasjutud- peategelasteks linnud, loomad( rebane, hunt, karu, kass, koer, vares) • Tavaliselt ühe episoodilsed e lühikesed • 2) Imemuinasjutud- lemmik tegelaseks suure jõuga poiss; vaeslaps erandlikult tüdruk • Abiliseks mingi koer(hunt) • Kõrtsis kohtuvad talupoeg • Muinasjutud: Kuningatütar Klaasmäel, Vanapagan kosimas, Tuhkatriinu, • 3) Legendmuinasjutud- peategelased pärinevad kristlikest religioonist(jumal, kristlus, peetrus) • Iseloomulik moraliseeriv, õpetlik, manitsev lõpp. • ................-tegelasteks rooma keiser ja jumal.
Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel Sant – ld. Sactus (pühak) Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19.saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide tarbimine) Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) Ruum on struktureeritud
Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel · Sant ld. Sactus (pühak) · Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19. saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide tarbimine) Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) · Ruum on struktureeritud
Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased. Kirjandust läbib kaks lapsekuju: vallaslaps ja vaeslaps. Vallaslaps oli mõistetud ter- veks eluks vaevlema, mõnitusi ja halba kohtlemist taluma, kui ta oli madalamast seisusest. Kasvatuse eest hoolitseti võrdeliselt perekonna sotsiaalse staatusega- mida madalam seisus, seda vähem osutati tähelepanu laste kasvatamisele. Tavaliselt õppis poiss oma isa elukutse. Lihtinimese poeg oli juba 6-7 aastaselt rakkes jõukohasel tööl kodus, põllul või töökojas. 14-15 aastased poisid olid tavaliselt juba igati
Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased. Kirjandust läbib kaks lapsekuju: vallaslaps ja vaeslaps. Vallaslaps oli mõistetud ter- veks eluks vaevlema, mõnitusi ja halba kohtlemist taluma, kui ta oli madalamast seisusest. Kasvatuse eest hoolitseti võrdeliselt perekonna sotsiaalse staatusega- mida madalam seisus, seda vähem osutati tähelepanu laste kasvatamisele. Tavaliselt õppis poiss oma isa elukutse. Lihtinimese poeg oli juba 6-7 aastaselt rakkes jõukohasel tööl kodus, põllul või töökojas. 14-15 aastased poisid olid tavaliselt juba igati
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
1931 ilmus Süleyman Ragimovi (1900-83) viieosalise romaani ,,Samo" (1931-52) esimene osa, milles kujutati väljapaistvalt Aserbaidzaani külaelu6. Külaelu kujutamisel oli üks väljapaistvamaid ka Mir Dzalal Ali oglu Pasajev (1908-1978) ja tema romaanid ,,Ülestõusnud inimene"7 (1935), ,,Noore inimese manifest"8 (1940) . 1 Lõpetas 1927 Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli. Aktiivseimaid kirjanduselu organisaatoreid 20. aastatel, Punaste Sulgede Liidu loomise initsiaatoreid. 2 Vaeslaps. Õppis 1929-31 Moskva Riiklikus Ülikoolis Keele ja Kirjanduse teaduskonnas, lõpetas Bakuu Pedagoogilise instituudi. 1936 sai Lenini ordeni. Pärast 30ndaid hakati tema luuletusi tõlkima teiste NSVL rahvaste keeltesse (vene, ukraina, gruusia, usbeki, turkmeeni jt keeltesse). 1956 sai esimese aseri kirjanikuna rahvapoeediks. Sõja ajal käis kultuuribrigaadi koosseisus tihti rindel. Pärast sõda külastas välisriike (Saksamaa, Poola, Bulgaaria, Hiina, Prantsusmaa,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
