Kõigel on suund hüve poole ja neid hüvesid võib olla ka palju. Kui tegutsemisel on mingi eesmärk ja me selle kaudu saame ka midagi muud ja kui me seda kõike muud ei eelista ning see tuleb niisama kaasa, siis ongi see hüve. Poliitikas on palju seost hüvega. Näiteks poliitikas jälgitakse õiglust ja seadusi, kuid nendes on palju vastuolu ja hajuvust. Just hajuvus on seotud ka hüvega. Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles, et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja nauding kuulub hinge juurde
Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht", ilmus Jannseni eestvedamisel Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa F.W. Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863, so kuus aastat. Just see pani aluse eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "marahva" asemel "Eesti rahva" poole
Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 5. juunil 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees". Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863, mis teeb kokku kuus aastat. Just see pani alus eeesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. PärnuPostimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme! " armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Ajalehe kaudu organiseeris ta rahvuslikku liikumist ning sidus selle keskuseid. Tõsiseks tõkkeks ajalehe tegevusele oli karm tsensuur. Ametlikult olid
(Paul Viiding) 8 August Sang August Sang(1914-1969) kes väljendab oma luules tõeotsinguid ja kahtlusi. Õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Sang on siiski heausksem ja elulähedasem natuur; ta esikkogu ,,Üks noormees otsib õnne"(1936) on nooruslike meeleolude ja ideaalide raamat, mille meeldejäävamaid luuletusi ,, Ärkliarmeelased" kuulutab tulevikku paadunud rahamaailma vastu protestitavale vaesele haritlasnoorusele. Küpsem, ent ühtlasi pessimistlikuim on Sang oma teises kogus ,, Müürid"(1939), mille nimiluuletuse ahistav kivimüüride-sümboolika on mõneti analoogiline Viidingu traataiale. Sangal on ülekaalus traditsiooniline ristriimiline katrään. Ta luuletuste sõnastus on lihtsam ja kõnekeelsem kui Viidingul või Talvikul, ent vähemalt ,, Müüridest" peale täpne ja ilmekas. Juba 1930. aastatel ka oma viljakat tõlkijategevust alustanud Sang on
Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863, mis teeb kokku kuus aastat. Just see pani aluse eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt,
Jules Verne'gi püüdlikult juristikutseks: algul õppis kodulinnas Nantes'is, seejärel suundus Pariisi kõige siiramate kavatsustega õpingud edukalt lõpetada. Aga vaatamata sellele, et juristiamet oli tulus ning tõotas rahulikku tulevikku, läks kõik teisiti. Kirjanikutee algus Oli see pealinna mõju või pesitses Jules Verne'i hinges juba varem kiindumus kunstisse, pole muidugi täpselt teada, kuid Pariisis astus ta peagi kirjanduse vaevalisele ja algaja jaoks ka vaesele rajale. Kindlasti mängis siin olulist rolli ka tutvus Victor Hugo ja Alexandre Dumas'ga. 1850. aastate esimesel poolel kirjutas Verne üpris suure hulga libretosid muusikalavastustele - ilmnes, et tal oli luuleannet. Pakkumata sügavamat rõõmu, võimaldas see tegevus Verne'il siiski kuidagiviisi ära elada ja ühtlasi millekski tõsisemaks valmistuda. Kõige heatahtlikumaks noore algaja vastu osutus tollal oma kuulsuse tipul olev
Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 – 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes hiljem uut kirjaviisi, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse,
Selle aasta riigieelarve oli 89,4 miljardit krooni (2,4% vähem raha) 21% tulumaksust läheb 45% riigi eelarvesse ja 55% KOV. Millised võimalused on riigil teostada maksupoliitikat: EU maksupoliitika põhineb kaudsetel maksudel. Meil on tööjõud õrgelt maksustatud, kapital on vähe maksustatud, Leedus ka. Käibemaks Euroopas: nt Küprosel toiduainetel käibemaksu pole, tarbekaubad on maksustatud 15%. Meil käibemaksu tõstmine toiduainetele, mõjub kõige halvemini vaesele inimesele. Soome langetas majanduskriisi tingimustes käibemaksu, et tarbimine suureneks. Maksupoliitika rakendamine · Maksuda laekumise peab kindlustama tugev riigipoolne kontroll · Maksudest kõrvalehiilimise tulemiks on varimajandus (selle loob rahvatulu deklareerimata ja järelikult ka maksustamata jäänud osa) · Inimese võõrandumine riigist ja varimajandus on tihedalt seotud · Maksupoliitikaga on seotud ka maksusoodustused
ümber sõrme keeranud, näidates välja vaid oma vagadust ja jumalakartlikkust, paljastamata oma pahelisi külgi. Seesuguseid inimesi on ka tänapäeval üllatavalt palju, kahjuks on veel rohkemgi Orgoni tüüpi tegelasi. Ei taheta enam mõelda kaine mõistusega ega oma peaga. Isegi ei kuulata oma lähedasi. Laskutakse ühte naiivsesse kinnisideesse ja püsitakse seal, laskmata kellelgi oma arvamust muuta. Teoses kirjutas Orgon heas usus kõik oma maise vara tema silmis vaesele ja kõige paremale hingele maa peal, kes tegelikult oli selle täielik vastand. Samas on lihtne mõista ka Orgonit, kes pimestatuna näilisest jumala armust sai sedasi vabaks oma pattudest. Ta oli nõus lahti ütlema oma pojast, loovutama oma tütre mittesündsale mehele ja usaldama kõik oma saladused sellele samale peiule. Ometi ei olnud selle petise eesmärk pühenduda hinge puhastamisele ja jumala teenimisele.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Piia Saat PASCAL- LÕPMATUS JA INIMENE NING TAVADE PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Keskkonatehnika teaduskond Õpperühm: TÖ11b Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 1. Elulugu............................................................................................................................................. 3 2. Lõpmatus ja inimene........................................................................................................................ 4 2.1 Lõpmatus................................................................................................................................... 4 2.2 Inimene..................................................................................................................
Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga-aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast. Ülemkoda (Lordide koda) tuli likvideerida. Samuti tuli kaotada kuningavõim. Majanduse alal nõudsid levellerid kirikukümnise, kaubanduslike ja tööstuslike monopolide ning muude eesõiguste kaotamist ning abi osutamist vaesele. Eesmärk oli seega kodanlik demokraatlik ühiskond. Sõjaväe juhtkonna arvates olid levellerite nõudmised liiga kaugeleminevad. Nende eneste esialgne programm nägi ette parlamentaarse monarhia kehtestamist. Parlamendi valimised pidid toimuma iga kahe aasta tagant ja valimisõigust pidi piirama varanduslik tsensus. Viimast põhjendati väitega, et ainult nendel inimestel on maal huvisid, kellel on varandust.[13] 1648. a
Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Sellest tuli ka ta hüüdnimi Postipapa. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 18571863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise ,,maarahva" asemel ,,Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti
aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et
osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga- aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast. Ülemkoda (Lordide koda) tuli likvideerida. Samuti tuli kaotada kuningavõim. Majanduse alal nõudsid levellerid kirikukümnise, kaubanduslike ja tööstuslike monopolide ning muude eesõiguste kaotamist ning abi osutamist vaesele. Eesmärk oli seega kodanlik demokraatlik ühiskond. Sõjaväe juhtkonna arvates olid levellerite nõudmised liiga kaugeleminevad. Nende eneste esialgne programm nägi ette parlamentaarse monarhia kehtestamist. Parlamendi valimised pidid toimuma iga kahe aasta tagant ja valimisõigust pidi piirama varanduslik tsensus. Viimast põhjendati väitega, et ainult nendel inimestel on maal huvisid, kellel on varandust. Üheks parlamendi ja armee tülide põhjustajaks olid erinevad usulised veendumused
Silmapilgutamist, vilistamist ja muud sarnast peetakse väga vulgaarseks. Sõprust või õrnemaid tundeid vastassoo vastu näitavad avalikult välja ainult teismelised. Kui astute kahe inimese vahele või möödute kellestki, on viisakas kummardada. Ärge iialgi puudutage kedagi, ka väikeseid lapsi, peast; seda peetakse keha kõige pühamaks osaks. Käed puusas seismist peetakse väga agressiivseks ja seda tuleks alati vältida. Kui saate, andke alati vaesele tänaval neist möödudes väike annetus. Kui peate midagi tegema või osutama ühe käega, ärge kasutage vasakut kätt, eriti moslemite juuresolekul, kuna seda peetakse ebapuhtaks käeks (seda kätt kasutatakse tavaliselt isiklikuks hügieeniks). Andke dokumendid, toit ja raha edasi ainult parema käega. (Foster 2000: 174) Füüsiline kontakt ja füüsiline ruum Enamik asiaate seisab üksteisest tavapärasest natuke kaugemal; hoiduge soovist alguses lähemale astuda
,,Ära siin midagi vigurda." ,,Säärasel juhul pange talle vähemalt kaanid! Olen eluotsani tänulik!" Velsker vihastas ja käratas: ,,Mis sa seletad! T- tolvan..." Jakov vihastas samuti ja läks üleni punaseks, kuid ei öelnud sõnagi, võttis Marfal käe alt kinni ja talutas ta vastuvõtutoast välja. Kui vankrisse istuti, alles siis vaatas Jakov karmilt ka pilkavalt haigla poole ning lausus: ,,Oh teid, pukki seatud artiste! Küllap oleksite rikkale kuppu pannud, aga vaesele inimesele on ühest kaanistki kahju. Juudad!" Koju jõudnud ja onni astunud, seisis Marfa kümmekond minutit, hoides ahjust kinni. Talle paistis, et kui ta kohe pikali heidab, siis hakkab Jakov kahjudest kõnelema ja temaga selle pärast riidlema, et ta lamab ega taha tööd teha. Aga Jakov vahtis tusaselt ja meenutas, et homme on Johannes Ilmutaja, ülehomme Nikolai Imetegija päev, siis aga pühapäev, selle järel esmaspäev- raske päev. Neli päeva ei saa töötada, aga Marfa sureb
Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht"), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist.1863
Vabadust vaadatakse kui eneseteostust ja suuremat rõhku pannakse indiviidi osalemisele grupis. · Parlamentarism Liberalism on alati kaitsnud parlamentaarset valitsusvormi kui süsteemi, kus valitud kogu kontrollib täidesaatvat võimu. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja vaesele rahvamassile, siis hakkab rahvas seda tingimata kuritarvitama. Nüüdisaegne liberalism on sõlminud demokraatiaga rahu. · Võimaluste võrdsus Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud. · Reformism Progress vajab aktiivset kaasaaitamist reformidele, mitte aga lihtsalt passiivset osavõttu.
südamerabandusse surnud. Koolis oli kuulda olnud, et laevatehas või pigem pisike paaditöökoda endise laevatehase mingites hoonetes perekonnale toetust ei maksnud. Ning et Laasik oli käinud sügiselt direktori juures teatamas: tema peab minema gümnaasiumist ära, kui härra Wikman ei vabasta teda õppemaksust. Hiljem oli kuulda olnud, et seda härra Wikman ka tegi. Riks sai ka Wikmani käest tasuta suppi, midagi too jagas mõnele üksikule vaesele õpilasele. Pärast isa surma olevat Laasiku- poisi ema hakanud tegema kodus harju. Ta oli noores eas kuskil harjatöökojas töötanud. Tal oli olnud veel mingeid riistu pööningul alles ja oskus enam-vähem näppudes. Ja midagi tuli ju teha, et Riks saaks gümnaasiumi ja kümneaastane Ella algkooli läbi. Riks oli õppinud harjade tegemise ema käest kiiresti ära ja see oligi neid viimase aasta toitnud. Nädala läbi pani Riks vabad tunnid ema kõrval
asevalisteja. Juutide messia ootustel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid taevavabariiki pääseda ainult need, kes temasse uskuvad ning meelt parandavad. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maitse väärtuste juures ja võib saada meeldepadandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks. Jumalariik ei olnud avatud edukale ja endaga rahulolevale inimesele, vaid vaesele ja põlatud inimesele, keda maised hüved jumalast eemale ei hoia. Selline õpetus leidis kiire vastukaja ühiskonna alamkihtides, tekitades umbusku ülemkihis. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkamisy surnust üles ärganud, end oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud ning veel kord jumalariigi peatset saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poolt ette kuulutatud messias ehk Kristus. Jeesus
puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas. Sinilindu on peaaegu võimatu kätte saada. Tyltylil läheb vaja palju mehisust, meelekindlust ja vastupidavust, et kõik raskused ületada ja inimese vaenlasi värisema panna. Lastel ei õnnestunud ehtsat lindu kaasa tuua. Mälestustemaalt toodud lind värvus mustaks, Tulevikuriigist toodud punaseks, Ööpaleest pärit lind aga suri. Siniseks värvus hoopis Tyltyli kodus puuris olnud tavaline kall lind, kui poiss tahtis teda vaesele naabritüdrukule kinkida. Maeterlinck vihjas "Sinilinnus" sellele, et inimkond peab alati edasi püüdlema, et eksirännakutel areneb inimene ka ise. Samuti ka see, et inimene ei pea ainult edasi püüdlema, vaid peab ka hea olema. "Sinilind" pole siiski traditsiooniline muinasjutt. Selles leidub Maeterlinckile iseloomulikke sümboleid ning ennete, unenägude ja unistuste kehastust lavakujudes. Rahvamuinasjuttudes ei
Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab. Õnnelik Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints palus Pääsukest, et too viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ning jaotaks ka kulla vaestele. Pääsuke oli samuti hea südamega nagu Prints ning ohverdas oma Egiptusesse sõidu Printsi ja vaeste abistamise nimel. Samuti oli ära mineku takistuseks Pääsukese armastus Printsi vastu. Pääsuke jäi külma ilma kätte surema, sest ei suutnud kallist Printsist lahkuda. Lõpuks surigi Pääsuke, suudeldes Printsi ning seejärel kukkudes printsi ette maha. Samal hetkel purunes ka Printsi süda kaheks tükiks.
Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees(originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht"), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. 23
et kaaluvad üles hea, mida neist võiks saada. Utilitarismiga kaasnevad siiski mõned probleemid: · otsuse tagajärgi on raske ennustada, kuna inimkonna kogemus on väike ning iga situatsioon on erinev; · tagajärjed võivad olla raskelt mõõdetavad ning sageli me ei teagi neid (pikaajalised); · netokasu maksimeerimine võib kaasa tuua suuri kaotusi mujal (näiteks orjatöö kasutamine); · kasulikkus ei ole võrdse kaaluga, näiteks 10 krooni vaesele või rikkale. 2) DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel, põhjuslike seostel. Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus hea või halb ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Deontoloogia käsitleb inimeste õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Õigusprintsiibid: inimene saab teostada oma õigusi, kuid ei tohiks rikkuda samas teiste õigusi.
etendusest ja üldisest pinevusest: «Vaadake seda äbarikku! Ta palub almust!» Kes kivi konnalompi on visanud või linnuparve tulistanud, sel on aimu mõjust, mida need ebakohased 26 sõnad keset üldist pingelist vaikust avaldasid. Gringoire võpatas otsekui elektrilöögist. Proloog katkes ja kõigi pead pöördusid segaduses kerjuse poole, kes end häirida laskmata ses vahejuhtumis paraja silmapilgu leidis heaks lõikuseks ja kaebliku häälega kõnelema hakkas, ise silmi pilutades: «Andke vaesele, halastage!» 1 4 «Tohoh! Jumala eest,» hüüdis Joannes, «see on Clopin Trouillefou. Hei, sõber, kas su haav jalale enam ei kõlvanud, et sa ta käe peale oled pannud?» Nõnda öeldes viskas ta ahvi osavusega väikese mündi võidunud kübaralodusse, mida kerjus oma haige käega rahva poole sirutas. Kerjus võttis almuse ja kibeda pilke meelerahuga vastu ja jätkas oma haleda häälega. «Andke vaesele, halastage!»
Moraalne tegu on see, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Mis on moraalne (tegu)? Kaks olulist verifikatsiooniprintsiipi, kas ei saa verifitseerida, või ei ole võimalik kirjeldada selle verifitseerimise meetodit. Niisiis on ta iseend järgi mõttetu. Pole mingit alust piirata mõttekust empiiriliste komponenti: a) See mis lähtub kohusest ja mitte tunnetest, kalduvusest, ihadest. Näide: kui anname vaesele raha kaastundest (hinglisest piinast, populaarsuse suurendamiseks) siis pole me paratamatult vaatlusväidetega. 2. Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud. Aga meil on ju tõsiseid argumenteerivaid vaidlusi tegutsenud moraalselt, kuigi pealtnäha on mõlema teo moraalsus laitmatu
Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht"), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale 7 teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.
1897. aastal 19. mail sai ta vangist välja ja saadeti sõprade poolt Bernevali linna Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend ,,De Profundi", mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960. aastal testamendi kohaselt. Ka kirjutas ta luigelaulu ,,The Ballad of Reading Gaol". Kahes viimases teoses on ta rääkinud kõige ilusamalt, südamlikumalt ja läbitungivamat inimeste kannatusest, murest ja kurbusest ning tundund kaasa viletsale ja vaesele. 1899. suve lõpul on Wilde Pariisis, kus ta elas ühes hotellis, mille peremees tasus tema söögi ja joogi ning majapidamise. Suurema summa saades jõlgub ta natuke ka suurlinnas kuid raha lõppeb kiiresti. Sõber Douglas käis pärast isa surma tehda vahel edvistades kostitamas. Wilde suri 30. Novembril 1900 ajuvähki ning tema matused on lühikesed ja kurvad. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 3: 1) L. Tolstoi elu ja looming
Kõige tuntum oli SuurBritanias liikumine mida tunti Arts and Crafts 'i liikumine. Selle liikumise taga oli Morris. o Kunagi oli nii olnud, et rikastel inimestel olid väga ilusad esemend, kunstipärased objektid, millega nad ennast ümbritsesid. Vaestel polnud aga neid. Kui keegi valmistas kellegile midaig (lihtrahvas kuningale tooli) tuli see teha väga ilus, aga kui pidi tegema vaesele, siis tehti lihtne (koledam). Leavist hakkas huvitama, miks see nii on. Ilusate asjad omamine ei pea ju olema aind rikastele. Arts and Craftsi üleskutse oligi, et ka teie maailm võib olla ilus. Tuleks teha ilusaid asju ka üksteisele. See puudutas ka haridust, kirjandust raamatud pidid olema ka ilusad vaadata. Sellest ajastust ongi iseloomulik see,
· Kuid Õnnelik Prints oli nii kurva näoga, et Pääsukesel hakkas temast hale. Ta täitis Õnneliku Printsi korralduse. Ta tundis, kuidas seest läks soojaks. Õnnelik Prints ütles seepeale, et jah, see on sellest, et sa tegid heateo. Siis jäi Pääsuke magama. · Järgmisel päeval otsustas ta Egiptusesse minna, kuid Õnnelik Prints palus tal veel jääda. Nüüd tahtis ta, et Pääsuke viiks tema ühe silma, safiiri ühele vaesele näitekirjanikule, kes pidi näidendi valmis saama, kuid kellel oli selleks toas liialt külm. · Ta tahtis uuesti hüvasti jätta, kuna peagi oli oodata lund, kuid Õnnelik Prints peatas teda taas. Ütles, et viigu tema teine silm ühele vaesele tüdrukule. · Pääsuke küll ei tahtnud ta viimast silma ära nokkida, kuid see oli Õnneliku Printsi käsk. Ta tegi, mis palutud. Ta pöördus tagasi kuju
kohustused -tegevused, mida ta tegema peaks (ja samuti tegevused, mida ta teha ei tohiks). Olla moraalne tähendab täita oma kohustusi, olgu sellel siis niisugused või naasugused tagajärjed. Mõned teod on absoluutselt õiged ja teised valed. 134. Immanuel Kanti eetikateooria Milline tegu on moraalselt õige? Selline, mis lähtub kohustusest (kohusest) ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Nt. kui anname vaesele raha sügavast kaastundest või hingelisest piinast tulenevalt või hoopis selleks, et heategijana populaarsust koguda, siis ei ole meie tegu moraalselt ok, sest teo motiiv on väär.Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Immanuel Kant (1724-1804) Mõistuslikel inimolendeil lasuvadteatud kohustused. Need on kategoorilised, s.t absoluutselttingimusteta kehtivad: "Sa peaksidalati rääkima tõtt". Moraal ongiKanti jaoks sääraste käskude või kohustuste süsteem
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid pr...
117 Peategelased on noored Ata ja Nabat. Õpivad vene meistri Pavel Kuzmits Mironovi käe all eriala. 118 Noored Sapar ja Zina kanali ehitusel. Zina kogeb raskeid hetki, ent ei sõida siiski ära. 119 Arhiiviandmetele tuginedes kohtus Sasoltan Karadzajeva tõepoolest Leniniga. 120 Kõrbekarjuse lõket ei suuda asendada kasesalud, sinised jõed, mered. 121 1972 sai autor Vabariigi Leninliku Komsomolipreemia. 122 Kalandar bai on maajagamiskomisjonis ja ei anna vaesele Jalkabile maad; tolleltt võetakse ära osa endisestki maast ja antakse teisele. Ent linnas saab Jalkab õiguse. Baid paljastati ja Jalkab sai maa tagasi. 123 Naine Annagözel võitleb oma mehe Geldõ aga asemel Annageldõ bai'ga, et saada isaani maa, mida mees ei tahtnud vastu võtta. Naine läheb komisjoni ja ütleb, et võtab maa vastu oma mehe asemel. Erinevalt mehest, kelle teadvus oli mürgitatud religioossetest eelarvamustest, tunneb naine, et kannatuste põhjustajad on baid
Kaua ja liigutatult vaatas ta selle poole üles; siis heitis ta akna alla selili maha, käed risti rinnal, hoides oma armetut närbunud õiekest. Nii tahtis ta surra -- väljas külmas maailmas, ühegi varjuta tema kodutu pea köhal; ükski sõbralik käsi ei pühi surmahigi ta laubalt, 26 ükski armastav nägu ei kummardu kaastundlikult tema kohale, kui suur surmaheitlus algab. Ja nii näeb tema teda, kui ta vaatab välja rõõmsasse hommikusse, -- ja oh, kas valab ta ainsatki pisarat tema vaesele elutule kehale, kas ta rinnast tõuseb ühtegi tasast ohet, kui ta näeb, et rõõmus noor elu on nii julmalt hävitatud, nii enneaegselt maha niidetud? . . . Aken avanes; teenija ebakõlaline hääl rüvetas pühalikku rahu ja -veejuga ujutas üle maaslamava; märtri maised jäänused! Lämbuv kangelane kargas kergendava turtsatusega jalule; miski lendas summutatud sajatuse saatel vihisedes läbi õhu, järgnes puruneva klaasi klirin, ja üks väike ähmane kogu vilksas üle
Atikasse ja müüride varju pagenud ateenlased pidid võimetus vihas pealt vaatama oma külade ning põldude põletamist. 430. a. puhkes ülerahvastatud linnas, kuhu laevastik lakkamatult moona vedas, taud (diagnoos on ebaselge), mis tappis lühikese ajaga umbes kolmandiku ateenlastes. Suri ka Perikles (429. a.). Inimkaotustest hoolimata jätkasid ateenlased laevastiku toel edukat vastupanu. Periklese surma järel tõusid ateenlaste etteotsa peamiselt vaesele linnaelanikkonnale toetuv ja agressiivsemat sõjapidamist nõudev Kleon, ning kiiret rahu pooldav Nikias. Kumbki neist polnud aristokraatlikku päritolu, ent kui päratult rikas ja jumalakartlik Nikias oli aristokraatia poolt ilmselt omaks võetud, siis nahaparkal (pigem küll töökoja omanik) Kleon rõhutas sageli robustselt oma rahvalikku tausta. 425. a. hõivasid ateenlased Pylose neeme Messeenia rannikul ja Kleonil õnnestus vangistada lähedasel
käsitleb võrdselt vaid neid, kes on võrdsed. Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Võrdsustav õiglus käsitleb loomu või staatuse poolest ebavõrdseid seaduse ees võrdsetena. Kui rikas teeb vaesele kahju, tuleb see rikka poolt kompenseerida nii, et mõlemate kannatus oleks lõppkokkuvõttes võrdne. Jaotav õiglus oli ajaliselt varasem kui võrdsustav, viimane eeldab arenenud ühiskonda. Jaotav ja võrdsustav õiglus käsitlevad inimesi ja õiglust erinevalt. Aristoteles kommunismi oluliseks ei pea. Reziimide tüpoloogia. Aristoteles eristab kuut erinevat valitsemisvormi lähtuvalt kahest põhimõttest: kui palju on valitsejaid ning kas nad valitsevad endi või kõigi huvides. Igal
vehklemiskunsti ja ma kardan Bastille'd.» «Hm!» tegi d'Artagnan. «Ega minagi Bastille'st roh- 98 kem ei hooli kui teia. Kui aitaks mõõgahoobist, läheks asi veel kuidagi.» «Härra, selles asjas panin ma kõik lootused just teie peale.» «Kas tõesti?» «Kui nägin teid alati hiilgavatest musketäridest ümbritsetuna, kes kõik on härra de Treville'i sõdurid ning järelikult kardinali vaenlased, arvasin, et teie ja te sõbrad oleksite vaimustatud, kui saaksite meie vaesele kuningannale teene osutada ja Tema Eminentsile vingerpussi mängida.» 99 «Kahtlemata.» «Ja siis mõtlesin ma veel, et võlgnete mulle kolme kuu üüri, millest ma ei ole iialgi rääkinud ...» «Ja-jaa, te kõnelesite juba sellest argumendist, leian, et see on väga tore.» «Ja arvestades veel seda, et ma ei räägi teile enam kunagi tulevikus üüridest, niikaua kui osutate mulle seda au, et minu juures elate ...» «Väga hea.»
jõudsid kanda. Kuhu merele saadetud jesuiitidel minna, polnud enam Hispaania mure. Pärast pikemat ekslemist Vahemerel said nad viimaks randuda Korsikal. Samalaadne aktsioon toimus ka Hispaania kolooniates, kus ookeanile saadetud jesuiite tabas enamasti häving. Katoliku kirikul oli hispaanlastele veel 18. saj. teisel poolelgi äärmiselt suur mõju. Et seda vähendada, lõi Aranda riikliku hoolekande süsteemi, et asendada kirikut, kes jagas ainuüksi Madridis iga päev 30 tuhandele vaesele tasuta suppi. Rahvale jäid Aranda ümberkorraldused võõraks. Kui 1768. aastal kuningas oma nimepäeval tavakohaselt kuningalossi rõdule ilmus, küsides, mida rahvas soovib, kuulis ta ühest suust: lubada jesuiitidel tagasi tulla. Mõistagi jäi see soov rahuldamata. 1773. aastal saatis paavst Clemens XIV jesuiitide ordu laiali. Selleski sündmuses oli Aranda käsi mängus. Majanduse edenemiseks rajati Hispaanias kanaleid ja maanteid viimaseid peeti Inglismaa kõrval Euroopa parimaiks
juures, 20° C juures on S tase kõrge aga isegi eksponentsiaalselt kasvavates bakterites. 1. Transkriptsioon. Rakkude üleminekul eksponentsiaalsest kasvufaasist statsionaarsesse tõuseb rpoS mRNA kogus raku kohta 20 korda, valgu hulk aga 100 korda. rpoS transkriptsioon on kontrollitud 4-lt promootorilt, neist peamine on p1 (70-sõltuv ja ppGpp poolt stimuleeritud). Transkriptsiooni stimuleerivad nõrgad happed (atsetaat, bensoaat) ning rakkude viimine rikkalt söötmelt vaesele (tagab 10-kordse transkriptsiooni tõusu). 2. Translatsioon. rpoS mRNA moodustab sekundaarstruktuuri, mis takistab mRNA transleerimist. Selleks, et mRNA muutuks transleeritavaks, peab temaga seonduma RNA shaperon Hfq (varem tuntud nimetuse all Host Factor I, HF-I osalust on näidatud veel RNA faagi Q replikatsioonil). S ekspressiooniks madalal temperatuuril kasvavates eksponentsiaalse kasvufaasi rakkudes on vajalik
Rikast koheldakse võrdselt rikkaga, vaest võrdselt vaesega, kuid mitte rikast vaesega. Orja tuleb kohelda võrdselt orjaga, isandad on võrdsed vaid teiste isandatega. Samas, paremale flöödimängijale tuleb anda parem flööt, ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Oligarhias domineerib jaotav õiglus, demokraatias aga võrdsustav õiglus. Võrdsustav õiglus käsitleb loomu või staatuse poolest ebavõrdseid seaduse ees võrdsetena. Kui rikas teeb vaesele kahju, tuleb see rikka poolt kompenseerida nii, et mõlemate kannatus oleks lõppkokkuvõttes võrdne. Jaotav õiglus oli ajaliselt varasem kui võrdsustav, viimane eeldab arenenud ühiskonda. Jaotav ja võrdsustav õiglus käsitlevad inimesi ja õiglust erinevalt. 6 Aristoteles kommunismi oluliseks ei pea. · Õigluse kohta ütleb Aristoteles ka, et see "tähendab anda või võtta headest asjadest vaid võrdse või õiglase osa"
suhu võtma. Mis on ära seletatud: armasta tõde, armasta teda üle kõige, aga hoia alati ja igal pool teda suhu võtmast. Karda ja värise! Sest Issand ei jäta seda mitte nuhtlemata, kes tema nime kurjasti pruugib. Tõde ei jäta inimest mitte nuhtlemata, ta ei jäta vana härra Maurust nuhtlemata, kui see teda küllalt ei karda ega armasta. Sellepärast armasta, kuid karda, sest kartus ongi õige armastuse algus. Kui härra Maurus ütleb vaesele poisile, ta peab tõtt kõnelema, siis peab ta seda tegema ja ei mitte enam tõde kartma, vaid ainult armastama, üle kõige armastama. Tõde, see on Jehoova pale, mida Mooses tohtis ainult selja tagant näha, enne kui läks käsulaudadega rahva juure. Kas mõistate -- rahva juure! Ja rahvas! Rahvas ei näinud tõde selja tagantki, tema sai ainult käsud. Teie olete minu Mooses ja mina olen teie Jehoova ja teie peate tõepalge pöörama minu poole, et mina teda näen ja käsen. Kuid teie ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
