täisnimi on hoopis Abul Kasim Muhammad Ibn Abdullah. Ta oli islamiusu prohvet ning mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muhamed on islamiusu tekitaja ning suurima levitaja. Islam on üks viiest maailmareligioonist (islam, hinduism, budism, hiina universism, kristlus). 2. MUHAMEDI ERAELU Muhamed sündis 12. detsembril 571. aastal Mekas vaese kaupmehe peres. Tema isa nimi oli Abdullah b. AbdulMuttalib B. Hashem ja ema nimi Aminah. Tema pere kuulus Quraisi hõimu Hasimi linnaaraablaste hõimu. Muhamedi isa suri, kui ta ema oli teist kuud lapseootel ning ema suri, kui Muhamed oli 6aastane. Pärast ema surma adopteeris Muhamedi Ayman ning ta eestkostja oli ta vanaisa AbdulMuttalib. Too suri, kui Muhamed oli vaid kaheksa aastane ning ta eestkostjaks sai tema onu Abu Talib. Nooruses töötas Muhamed karjuse ja kaameliajajana
21. Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Teemad valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitses ajalooteemaline maal. 22. Mille järgi võid öelda, et tegu on just nimelt klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Kaks plaani esimene, kuhu on koondunud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Vähenes huvi elava looduse vastu ja eriti valguse vastu. Klassitsistlik maal oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 23. Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. 1. David, ,,Tapetud Marat" 2. Ingres, ,,Allikal" 24. Nimeta ka üks kuulsaim hispaania maalikunstnik tollest ajast? Mille poolest on tema looming eriline? Goya. Lõi teosed, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu.
KLASSITSISM DS-1-P-E-tal 2009 KLASSITSISM Klassitsism on 16.-19. sajandi kirjanduse, arhitektuuri, muusika ja kunstide suund, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsimis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt...
,,EVITA" Laupäeval, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Nokia Kontserdimajas vaatamas Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice muusikali ,,Evita". See lugu räägib sellest, kuidas 15- aastane vaese päritoluga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Duarte abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Kui ma teada sain, et Evitast tehakse muusikal ka Eestis, olin ma kindel, et olen
Enne targaks siis rikkaks Huvitav on tõdeda, et tarkus ja rikkus käivad käsikäes. Kuid kahjuks on pahatihti nii, et rikkus on ilma tarkuseta ning hääbub peagi. Miks küll inimesed kaotavad raha? Miks kaob mõistus rikkaks saades? Kuidas on nii, et rikkad on tihtipeale vanad inimesed? Paljud inimesed suhtvad rahasse kui võimu. Nad võtavad raha kui võimekuse sümbolit. Kui vaadata seriaale, tuleb nendes peaaegu alativõrdlus rikka ja vaese vahel. Ikka on nii, et rahakas perekond alandab ja põlgab vaesemaid. Ning filmi lõpuks on seisused vahetunud ja endine vaene oskab rahaga väga hästi ringi käija. Nii imelik kui see ka ei ole, ongi see pahatihti nii. Rikkurid lähevad liiga võimukaks ning kaotavad enda raha igaveseks. Iga aasta kajastub meedias edetabel, mis sisaldab rikkurite nimesid.Tabel koostatakse nii eri riikides kui ka kogu maailmas. Sageli peale selle ilmumist hakkavad levima jutud
Tema algatatud võitluses hukkusid tuhanded süütut mehed, tema poeg ning ka tema alles olev perekond, ehk siis kõik tema kolmvenda. Isegi Giselherd, kes oli oma õde alati toetanud ning tema lemmik olnud kaotas oma elu. Lisaks kõigele eelnevale võib öelda, et Kriemhild oli valelik. Ta nõudis, et temale antud lubadused oleksid täidetud nagu kord ja kohus, kuid ise lubadusi ei täitnud. Rüdegar oli lubanud tema eest võidelda, ning selle lubaduse nimel, saatis ta vaese mehe oma vendade ja Hageni vastu. Ise andis Kriemhild aga lubaduse Dietrichile ning hiljem ütles sellest lahti. Kui Dietrich oli lõpuks ometi vangistanud Hageni, oli Kriemhild nii õnnelik, et lubas kangelase kõik soovid täita. Dietrichi ainus soov oli säästa Hageni elu, mida auväärne inimene oleks siis teinud. Kibestunud Kriemhild aga tappis mehe ning tõestas sellega, kui vähe tema lubadus tähendas ning kui vähe oli temas järel aud.
ülemvõim maailmamajanduses. Kuigi maailmamajandusse kaasatakse aina enam piirkondi, toodetakse ja tarbitakse põhiosa väärtusi endiselt maailma majanduskeskustes - Põhja-Ameerikas, Lääne-Euroopas ja Jaapanis (Ida-Aasias). Valdav osa raha- ja kaubavoost liigub jätkuvalt Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika vahel ja siseselt. Samal ajal on ulatuslikud alad Aafrikas, Sise-Aasias ja ka Ladina-Ameerikas "suurest majandusest" eemal. Lõhe rikka Põhja ja vaese Lõuna vahel on endiselt olemas. Vaid mõned Ida- ja Kagu-Aasia riigid nagu Lõuna-Korea, Taiwan, linnriik Singapur ning Hongkong on libisenud arengumaade killast välja. Samas on endise Nõukogude Liidu Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid tuntavalt vaesumas. Infoajastu globaalne tööjaotus Infoühiskonnas on ettevõtete vahel suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele, tihti vaid
libahundid, lendvad ja katkud kenasti koos oleksid. See on tal suurepäraselt välja tulnud. Tegelaskond on ääretult mitmekesine ja kirju-mirju. On suuremad vargad ja väiksemad vargad, mõned tagsihoidlikumad ja mõned isegi nii-öelda aatelised, on kiusu ja kadedust, õnne ja õnnetusi ja filosoofiat. Isegi veidi romantikat on ära eksinud Liina ja kupja- Hansu näol. Viimase lumest kratt on üldse hella hingega ja ajab vaese Hansu pea sassi võõramaa aadete ja kommetega. Kubjas on end nõus isegi katkule ohverdama. Toapoiss Intsu, kes on..."eestlaste kuninga Lembitu järeltulija, ning järelikult kuuluvad paruni aluspüksid mulle" aatelisus on karikatuurne, Muna-Ott on tark mees ja pügab kõiki jumalaid (varastab kõikide peremeeste tagant), Vanapagana katlas istujatel vahet ei tee (tal ei ole seal tuttavaid või on korruptsiooni suhtes immuune), Õuna Endel kakleb kõigiga ja unustab kähku
keskonnale Putukad Hapnik MINU Loomad Söögiks PUU loomadele Torm Inimtegevus Minu puu tähtsus mulle Eriline võreldes teistega Kokkuvõtte Nõmmemets on kuiv, liivane, vaese mullasusega, hõreda taimestikuga,aeglase kasvuga, põhjavesi on sügaval, põhiline puu liik on mänd ja pinda tavaliselt kattab kas samblikud või kanarbik. Ma uurisin 10X10 ruut m ala nõmmemetsas. Minu maa-ala peal kasvavad männid, kadakad, sarapuu, samblikud, kõrrelised ja pihlapuu. Valisin ühe puu ja uurisin seda lähemalt, kirjeldasin seda puud ka. Ja vaatasin kuidas on see puu loomadele ja mulle kasulik. Kasutatud kirjandus
muredest. Kõige lihtsam on loobuda, kuid kas see on siis täisväärtuslik elu, kui elad ainult uskumuselt ja ei taha elus midagi muud? Mina arvan, et iga inimene peaks leidma oma õnne läbi meeldiva töö. Sellega jõudma siis sinna, kuhu ta südamest soovib minna. Ei ole muidugi oluline palju inimene teenib. Oluline on inimesed ja armastus sinu ümber. Tihtipeale on rikaste inimeste elu hingeliselt tühisem, kui vaese inimese elu. Jah, me tõesti elame ühe ja sama taeva all, aga meil kellegil pole sama silmapiir. Kõik see sõltub meie perest, meie tahtmistest ja soovidest. Pole vahet, kes me tulevikus olla tahame või kui kaugele soovime jõuda, et soov täituks, tuleb ainult vaeva näha.
Kalevipoeg õppis ussisõnad pähe ning jätkas siis oma teed. Õhtu hakkas pimenema ning külm mehe ihu karastama, kui Kalevipoeg kaugelt künka tagant suits märkas. Kange mees seadis sammud künka poole. Jõudnud koopani, märkas Kalvite kallis poeg ahelate kütkes rippuvat kaunist katelt, mille ümber kolm meest tuld kohendasid ja leemt segasid. Kalevipoeg astus ligi ja viskas lauakoorma maha. Kõnetas siis mehi ja küsis meestelt pajas keedetava roa kohta. Mehed vastasid, et keeb vaese mehe katel. Kalevipoeg soovinud sellest osa saada. Mehed vastanud, et keedavad sööki nõidadele, tuuslar-taatidele, sortsi poegadele, vihavõttjatele, kadeduse kasvatajatele. Kalevipoeg soovinud minna nende peremehe kotta, et pärida luba söögist osa saada. Paja ümber askeldavad mehed hoiatanud teda, et ta silmad lahti hoiaks ega kodurajalt eksiks. Seejärel käskinud nad Kalevipojal läbi väravate kummardades minna kuni toaukseni.
Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omakasupüüdlik, salakaval, kahepalgeline. Miina isa. Tahtis Miinat Pritsule naiseks anda, sest Prits oli talle siis mõisas head kohta lubanud. Vana parun ehk parun Heidegg: Nõudlik, ülbe, kuulab alandlikult oma naise sõna, teadlik oma seisusest. Oli Vaitlas mõisahärra. Andis oma koha oma vanimale pojale üle. Ise kolis Kose kihelkonda. Oli karm ja kindlakäeline mõisahärra oli ka haagikohtunik olnud. Ta naine on
iseseisvadt olevust, mis on loodud selleks, et meie elu täiuslikumaks ja rõõmsamaks muuta. Kui poiss kübara pähe pani, võtsid kõik asjad tema ümber elu sisse. 2. Mille poolest sarnaneb ,,Sinilind" muinasjutuga? Muinasjutt on teadlikult väljamõeldud või meelelahutuslik jutuke, mis ei pruugi arvesse võtta loogigat. Nagu raamatuski oli, et nad nägid unenägu, kus oli võlukübar, kuid päriselus ei oleks see reaalne. Muinasjutus on üldjuhul tegemist nõrga ja vaese, aga tubli ja abivalmi tegelaselu, samuti oli ka raamatus. Samas on ka õnnelik lõpp, kuigi unenägu sai läbi, nägid lapsed ümbritsevate asjade ilu ka ilma kübarata. 3. Milliseid paiku külastavad ning kellega kohtuvad lapsed otsingutel? Esimesena läksid nad Mälestustemaale, mis viis läbi tiheda ja vana metsa, maada katsid küll lilled, kuid nad ei lõhnanud. Äkitselt oli nende ees ere valgus ja äkki nägid nad kauguses oma vanaema ja vanaisa
*kaasaeg=pettumus/kaasaeg=parim *kahtlus/ideaalid *tunded, emotsioonid, sentimetaalsus, üleloomulikkus/mõistus *maastikumaal saab juhtivaks/maastik ei huvita neid, tohutu huvi ajalooliste ja heroiliste teemade vastu*Klassitsiste huvitasid ajaloolised ja heroilised teemad, nad ei tundnud maastiku vastu huvi, takerduti Poussinist lähtunud ideaalmaastiku põhimõttesse. Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, seetõttu on klassitsistlik maastik enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Romantismis saab maastikumaal juhtivaks. Tihti valiti äärmuslikke, isegi ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive, nt FRIEDRICH loobus klassistsistidele tüüpilisest suletud või ,,kulissidega" kompositsioonist ja eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Tema loodustõlgendused olid emotsionaalsed.*Mõned saksa kunstnikud taasväärtustasid katoliku usku. Nende hulgas tuntuim oli nn NATSAREENIDE koolkond, Sant` Isidoro religioosne vennaskond Roomas
ka südametunnistus, see hävitab tema elu. Zola kirjutas ka suguvõsa romaanisarja, kuhu kuulus 20 romaani ,,Rougon Macquartid." Jälgib ühte suguvõsa viie põlvkonna vältel, üks pool arendab ülespoole, saab edukamaks, teine käib järjest alla joodikuteks ja prostituutideks. ,,Söekaevurid" Romaan räägib söekaevuritest, kuulub suguvõsa romaanidesarja. Peategelane on noormees Etienne, kes läheb tööle söekaevandusse, puutub kokku sealse troostitu ja vaese eluga. Kujutab streiki, kus Etienne on üks eestvedajaid. Töölised jäävad nälga, sest streik kestab pikalt, kujutab, kuidas inimesed moodustavad vägivaldse massi ja hakkavad linnas laamendama. Kujutab seda, kuidas suures rühmas inimene kaotab vastutuse ja käitub vastavalt rühmale. Lõpuks surutakse streik maha, politsei ajab laiali. Kõik naasevad kaevandusse tööle tagasi
Charlotte Bronte Jane Eyre Autorist Kirjanikuna saavutas edu ja tuntuse Biograafia romaaniga Jane Eyre. Charlotte suri 31. märtsil 1855. a. Charlotte Bronte sündis 21. apr. 1816. a. vaese külavaimuliku perekonnas Yorkshire`is. Charlotte õppis vaestekoolis, mis on ka Looming raamatus aluseks olnud Lowoodi varjupaiga kirjeldamisel. "Jane Eyre", avaldatud 1847 Aastal 1832, pärast kahte ebameeldivat "Shirley", 1849 kogemust guvernandina, ütleb Charlotte koha "Villette", 1853 õpetajana üles ja sõidab tädi käest saadud "The Professor", kirjutatud enne "Jane Eyre'i", rahaga Brüsselisse õppima, et luua koos kuid kirjastuste keeldumise tõttu avaldati Emilyga Haworthi väike erakool. postuumselt 1857 Charlotte Brontë, maalitud George Richmo...
mängima. Ma ei taha sellega midagi kurja väita, muidugi on Eestis ka palju toredaid ja abivalmis venelasi, aga kahjuks usun siiani, et paljud on siin halbadel eesmärkidel, eriti sellised kes on Venemaalt siia elama tulnud, mitte need kes Eestis sündinud. Eesti tulevik saab olla vaid heaoluühiskond, mis tagab kõigile elanikele nautimisväärse elu ja välistab suured ühiskondlikud lõhed. Et väikese ja veel suhteliselt vaese elanikkonnaga Eesti võiks oma elujärge parandada, on vaja tagada riiklikult tasuta kvaliteetne ja kõigile kättesaadav haridus ning arstiabi kõiksugustes olukordades. Võibolla kunagi saab veel eestlastest ja venelastest sõbrad, sest olles ise sõbralik ja abivalmis teiste vastu, saad vastutasuks samuti teiste heakskiidu.
Rodolphe kirjad. Ta vajus hämarusse. Ta ei suutnud uskuda, et Emma oli truudusetu ning Charles ei märganud midagi, vaid tegi kõik, et Emma ei peaks millestki puudust tundma. Ta kohtub ka juhuslikult Rodolphega ja annab mõista, et ta teab kõigest, kuid ei pea mehe vastu viha. Järgmisel päeval sureb Charles oma aias. Tütar Berthe saadetakse Charlesi ema juurde, aga päras tema surma, asub Berthe elama tädi juurde, kes pani vaese tüdruku ketrusvabrikusse tööle. Kõlab justkui õnneliku lõpuna. Kõigi piinad lõppesid.. Autori juhtmõte seisnes selles, et inimesed ei oska rõõmu tunda olemasolevast, vaid keskenduvad liialt unistamisele. Ta tegi väga täpselt selgeks, kuhu selline asi viib. Kõik tahavad alati paremat, ilusamat ning suuremat ja loomulikult pole see midagi halba, kuidas muidu elus edasi jõuda. Peab olema eesmärk ja unistus, aga ei tohiks kaotada reaalsustaju
Kahe erineva zanri võtete ühendamine oli vajalik selleks, et anda ooperile täiesti iselaadne helikeel, kuivõrd reaalsus ja muinasjutulisus põimuvad siin nii tihedalt, et on raske märgata, millal üks üle teiseks läheb. Mozarti elu koosnes kokkusobimatutest vastuoludest . Ühelt poolt üldtunnustatud geniaalne muusik ja teiselt poolt inimene, perekonnapea, kes oli alalises puuduses sunnitud elu lõpuni mistahes esinemis- ning loomisvõimalusi otsima . Ühelt poolt iseloomu poolest vaese lihtrahva esindaja, teiselt poolt võimukas helide valitseja, kes oli suuteline kroonitud peadele nende õige koha kätte näitama . Kõigest sellest jutustas helide keeles uues sajandi künnisel ka "Võluflööt"- Mozarti luigelaul ooperiloomingu vallas. Mozart suri 5.XII 1791 aastal Viinis. Arvatavasti tapsid Mozarti kolmekümne viie aastases elueas viletsus ja intriigid, need "öökuningannad", kes ei suutnud taluda tema geniaalsust ning vabadusejanu.
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
maha. Tal oli kaasas kannel ,millega ta mängis lugusi kuni talle uni peale tuli. Kui Toomas öömaja otsima hakkas koputas ta Loki talu uksele ja tutvustas end viisakalt. Loki isa otsustas talle öömaja anda. Hommikul tuli Habahannes kohe asja ,uurima olles kuulnud ,et vases talus olla külaline. Loki isal ja Habahannesel tuli suur kähmlus ,mille käigus lubas Nipernaadi teha Loki isa talu paremaks. Ta kauples Habahanneselt endale puugi mille abil muutis ta vaese talu palju tervemaks. Nipernaadile hakkas meeldima Loki ,kelle ta oli isegi lubanud endaga kaasa võtta. Ka Lokile meeldis Nipernaadi, samuti meeldis Nipernaadi ka Mallile. Lõpuks jõudis kätte see õhtu mil Loki ja Nipernaadi pidid teele asuma. Kui Nipernaadi parvele astus, ei leidnud ta sealt Lokit vaid hoopis Malli. Mall oli Nipernaadi parvele hüpanud ja tahtis temaga kaasa sõita. Nipernaadi aga hüppas parvelt maha ja lükkas Malli keskvoolu.
Pinged pole mitte inimestel omavahel, vaid ka riigi ja elanike vahel. Ei suudeta leppida faktiga, et majanduskriisid ei tulene kellegi kurikavalast plaanist vaid kujutavad endast tagajärge, mida põhjustas eelkõige mõõdutundetu tarbimine laenude toel, põhimõttel "pärast meid tulgu või veeuputus." Arvamus, et riiki korraldab ainult president, on tõeliselt rumal. Lugedes netikommentaatoreid antud teemadel vaidlemas, tahaks neile öelda, et vaese presidendi ülesanne pole uute töökohtade loomine, raha kotiga toomine ja koolimajade ehitamine, vaid temale on jäätud see viimane sõna kuulutada seadus välja või mitte. Riiki valitseb valitsus, kelle üleasanne on juhtimine kõrgeimal tasemel ja see, milline on sellise juhtimise tulemus oleneb juba otseselt igast riigi kodanikust ka sellest kes ei valinud. Ei tohiks segi ajada, et valitsus loob vaid tingimusi vastavalt meie võimalustele, mitte võimalusi
AUGUST MÄLK 1900-1987 Pärit Lümanda vallast, rannakaluri poeg. Lapsepõlv saab loomingus läbivaks. Lisaks merele on teda lapsepõlvest kummitama jäänud õitsevad õunapuud. Mälk õppis Kuressaare linnakoolis, lõpetas selle omades algkooli õpetaja pabereid. Alustas õpetajakarjääri Koovis, kuid üsna pea pidi katkestama, kuna kutsuti Tartusse sõjaväkke. Saaremaale tagasi tulnud asus õpetama ? .30ndate keskel läks elama Tallinnasse ja ta valiti riigikokku. August Mälk on võitnud Pätsi auhinna, kirjandusauhind, võitis endale Lagle talu. Arvati, et võidab Tammsaare. 44ndal aastal lahkub Rootsi, kus elab elu lõpuni ja jätkab intensiivselt loometööd. Loomingu I periood: 19261933 (Saaremaal) Tuli kirjandusse intrigeeriva teemaga ,,Surnu surm". See on jutustus pidalitõbiste elust. Saaremaal oli üks tõsisemaid selle haiguse koldeid. Mälk on seda teemat kasutanud mitme...
Hapniku rikas veri aga mööda kahte paremat/vasemat (kokku 4) kopsuveeni tagasi südamesse ja pumbatakse sealt veri kehasse laiali. V.VRE on ebatavaline,sest seal ei kanna arterid ,mitte hapniku rikast ja veeni hapniku vaest verd nagu tavaliselt vaid vastupidi. S.VRE vereliikumine südamest kehasse ja tagasi. Kannab hapniku rikast verd kogu kehasse, peale kopsude ja toob hapinku vaese vere tagasi südamesse. Veri väljub südamest läbi aordi ja pöördub tagasi südamesse 2 õõnesveeni kaudu. II Veresooned Veresoon on torujas elund,mida mööda veri voolab. Arter Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd.
kodaniku õigused Nobiliteet- patriitside ja jõukate plebeide perekonnad,kelle seast on pärit enamik Vana-Rooma riigiametnikke ja senaatoreid. Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud. Algselt ainult patriitsid, pärast Rooma kuninga Servius Tulliuse reforme 6.saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis
Viinis(1781-1791) algas tema elu vabakunstnikuna. Kuna Viinis oli tal head suhted ja seal tema endist tööandjat ei sallitud, sai ta seal heale järjele.Tellimsui tuli ja tema elas head elu. Seal ta ka tutvus vanema saksa muusikaga. Hilisemal ajal jäi tellimusi vähemaks ja kuigi tema kuulsus oli haripunktis ei saavutanud ta ametlikku tunnustust. Oma elu lõpuaastatelgi kirjutas ta viimaseid teosid surivoodil. Ja romantiseeritult võib öelda, et ta suri vaese geeniusena. · Vokaalmuusika: Haydn eelistas instrumentaalmuusikat, aga ta on ka kirjutanud vokaalteoseid. Ta kirjutas oopereid, oriatooriume ja ka vokaalset kirikumuusikat. Tema kõide tuntumad vokaalteosed on oratooriumid. ,,Liimine" ja ,,Aastaajad" Mozart kirjutas arvukalt oopereid ja ta oli ka nende poolest tuntud. Samuti eksperimenteeris ta singspielidega. Üks tuntumatest on reekviem, mille ta kirjutas oma surivoodil. · Instrumentaalmuusika:
Kool ja ühiskond on ühte nägu. Ühiskonnas toimuvad protsessid mõjutavad koolis ja hariduselus toimuvat kõige otsesemalt. Kuigi kool on olemuselt konservatiivne ning allub muutustele aeglaselt, mõjutab tänapäeva infoühiskond koolis toimuvat tugevamini kui iial varem. Ühiskonna poolt on peale pressitud edukultus. Tänapäevane elu esitab inimesele suured nõudmised, seega loob ka sama suured hirmud. Praeguste noorte üks üldisemaid ja suuremaid hirme ongi kartus vaese luuserina elu hammasrataste vahele jääda. Suurimaks hirmuks on see, et ei pääse ülikooli, ei leia tasuvat tööd. Võidujooks paremale stardiplatvormile jõudmiseks algab juba kooli minekuga: lapsevanemad on valmis võtma eratunde, et nende laps saaks nn eliitkooli nimekirja. Gümnaasiumis rõhutatakse, et kui hakkama ei saa, siis ülikooli uksed jäävad suletuks. Samas on koolid ise samuti ühiskonnapoolse surutise all. Kuigi ikka ja jälle
Higgins karistab Elizat ebaõnnestumise puhul söögita jätmisega. Samuti huvitab Higginsit ainult kihlveo võit ja ta ei hooli Eliza tunnetest. Higgins jätab Eliza tahaplaanile mitmel korral, olgugi, et Eliza on palju saavutanud, tõstab Higgins oma saavutusi Elizaga rohkem esile. ,,Minu veetlev leedi" on lugu, mille aluseks on müüt Pygmalionist, Küprose kuningast, kes armus tema enese tehtud skulptuuri. Keeleteadlane Professor Henry Higgins kohtub ühel vihmasel õhtul vaese lillemüüja Eliza Doolittle'iga ning teise keeleteadlase koloner Pickeringiga. Nad veavad koloneliga kihla, et Higgins suudab Eliza aktsendi kaotada ning teda ballil kõrgklassi daamina esitleda. Pickering nõustub kihlveoga ning Higgins võtab Eliza oma õpilaseks. Ta on Elizaga ülimalt nõudlik ja sunnib naist üha uuesti kordama tähti ja hääldusi ja lisaks õigele hääldusele õpib Eliza seltskonnas inimestega suhtlema ja käituma. Olenemata ebaõnnestumistele saab
Andres Ehin 13. märts 1940 Tallinn 10. detsember 2011 Eesti luuletaja, tõlkija ja kirjanik. Ta õppis Tallinna 21. Keskkoolis, edasi läks õppima Tartu ülikooli kus ta valis erialaks soome-ugri keeled. Töötas 1960.--1970-ndail ajakirjandusväljaannetes ,,Küsimused ja Vastused", ,,Sirp ja Vasar", ,,Kultuur ja Elu" (1990-ndate alguses lühiajaliselt ka ajakirjas ,,Mana"), seejärel ENE toimetuses. Luuletusi avaldas ta küll juba alates 1960. aastast, kuid tema debüütkogu ,,Hunditamm" ilmus alles 1968. aastal. Seejärel on Ehin järjekindlalt avaldanud õhemaid ja toekamaid luuleraamatuid. Lisaks on talt ilmunud romaane, näidendeid, arvustusi, filmistsenaariume, esseid jm. Andres Ehin oli üks kõige rohkem reisinud eesti luuletajaid, ta esindas ja tutvustas meie kirjandust väsimatult ja laiahaardeliselt. Ka tema enda loomingut on rohkesti tõlgitud ning ta ise on jätnud oma jälje originaalse ja julge luuletõlkijana, paljude eri kultuuriruumide vahe...
hakkaks. Harrastatavate tegevuste mõte on naudingu saamine ning mis puutub huvidesse, pole olemas kuldset keskteed ütlemaks, milline ajaveetmise viis on parim. Kahjuks kisub erinev arusaam enese lõbustamisest inimesed mõttetutesse tülidesse, mille eesmärgiks on idée poolest selgitada välja kõige parem ja õigem huviala. Selle põhjal saab järeldada, et paljude hobi meie seast on igasugune enesepõletamine eikuhugi viivate vaidluste läbi. Pole olemas kindlat retsepti rikka ega vaese elu jaoks. Kuigi on võimalik olla jõukas nii materiaalselt kui ka vaimselt peetakse tõeliseks väärtuseks nende kahe segu. Inimeste jaoks on olemas teatud normid täisväärtusliku elu jaoks. Need, kes leiavad, et omavad kõike, mis on vajalik normaalseks eksisteerimiseks, on tegelikult saavutanud võrdlemisi rikka elu.
näljane või haavatud ning hakkab tiigrile kalu ja kilpkonni püüdma, hakates samal ajal tiigrit treenima, et kummalgi tekiks paadis oma territoorium, kuhu kumbki osapooltest tulla ei tohi. Sisu Olude sunnil peab taimetoitlasest noormees ise sööma kõike, mis kätte juhtub. Ühe ränga tormi ajal kaotab Pii enamiku oma toidu- ja veevarudest ning jääb ajutiselt pimedaks. Ta kohtab teist merehädalist, kuid tiiger Richard Parker sõi vaese mehe ära.Viimaks jõuavad nad Mehhiko rannikule, kus tiiger tagasi vaatamata igaveseks sealsetesse džunglitesse kaob ning Pii kohalike poolt päästetakse. Lugu on uskumatu kõigile Pii räägib kahele jaapani laevafirma töötajale oma loo, kuid nad ei usu seda. Seejärel räägib noormees neile samast loost teise versiooni, kus loomade asemel on tema paadikaaslasteks inimesed: prantslasest laevakokk, noormehe ema ning noor haavatud Taivani madrus
Tiit Piibeleht Sandri koolivend. Kaval ning tark luuletaja, kes Vestmani ja Sandri üle trumpab ning saab Laura koos varandusega. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Tema sõnad on murdesegused ning kohati raskestimõistetavad. Ta vastab küsimustele alati väikese viibimisega. Piibelehe suhtumist teistesse on üsna raske määratleda, ehk ongi tema kõige omanäolisem ning salapärasem tegelane kogu teoses. Sandrit on ta nõus abistama, näides ise talle lihtsameelse ja vaese kirjanikuna, kellele suurem rahasumma ainult heameelt teeks. Samal ajal selgub kurb tõsiasi, et Tiit oli kõik teised ülekavaldanud, saades omale Vestmani tahetud maad ning minnes lisaks veel Vestmani tütrele kosja. Piibelehe välimus on samuti kõike muud kui tavapärane - kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; taskud välja veninud; kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane. Liina
· Oli edukas · Tal oli 5 last ja naine · Tal viskas tavaline elu üle ning hülgas oma pere ja ostis pintslid ning hakkas maalima · Lahkus Pariisist 32. aastasena Tahiiti saarele · Tahiititare pidas müstilisteks ja parimad teosed on just neist maalitud · ,,Naine puuviljaga" · ,,Oled sa armukade" · ,,Tahiti naised rannal" · Tahtis maalides edasi anda emotsioone ja sügavaid tundeid · Suri vaese ja üksikuna pidalitõvesse · ,,Autoportree kollase kristusega" · ,,van Gogh päevalilli maalimas" · ,,Öine kohvik Arlesis" · Henri de Toulouse-Laudree 1864-1901 · Sai mõjutusi Degas´i loomingust ja Jaapani puu lõikest · Pärit jõukast perest · Jäi lapsena invaliidiks (lonkur ja küürakas) · Töödes palju irooniat ja kibestumust · Külastas Pariisis kabareesid ja öölokaale ning teisi kahtlasi asutusi
Pearu pärast pidi Andres jätma vahel töö ning tegelema temaga. Vahest pettub ka Pearu Andreses. See on siis, kui Andres veab Pearu koos oma hobusega oma rukkisse, samal ajal kui Pearu magab. Pearu, kes teadis, et Andres alati ausalt mängib, ei suutnud uskuda, et Andres niimoodi võiks teha. Tundub, et Andres ei usu enam, et paljalt tõega õigluse jalule saab seada. Andres on terve elu ajanud taga tõde ja õigust. Igal vargamäelasel on oma tõekspidamised, maailmavaated. Vaese jussi tõekspidamine on, et Mari tema naisena peab tulema tagasi sauna. Kuna Mari seda ei tee, tapab Juss enda. Indreku tõde on, et ta tahab minna linna õppima. Pearu tahab katsuda jõudu erinevatel aladel. Mari tunneb süüdi end Jussi surmas ning see süütunne jälitab teda kuni tema elupäevade lõpuni. Tõde ei ole miski, mida saaks lihtsalt defineerida. See ei ole sama igaühe jaoks. Igaühel on oma tõde, mida taga ajada, mille järgi käituda.
Tarvitatakse ka üksinda, pilves olemine muutub normaalseks. Tekib kõrgenenud teluvus e. tolerantsus aine suhtes. Loobutakse õppimisest. Sageli tekivad masendus, enesetapumõtted ja katsed. Ei ole võimeline enam tarvitamist lõpetama. • Sõltuvus- kasutatakse ainet ka siis, kui seda ei taheta. Tekivad kehalised ja psüühilised haigused, sagenevad enesetapukatsed. Probleemi eitamine. Levinumad narkootikumid Amfetamiin (amf, a, Ants, speed, vitamiin, triip, vaese mehe kokaiin, kollane rebane, jahu, pori, Antonio): • aitab õppida- näiliselt jah, kuid pärast eksamit ja amfetamiini toime lõppemist kaob mälust vähimgi jälg õpitust; • aitab kõhnuda- aitab küll, kuid toob kaasa depressiooni, mis võib kesta aastaid, ja lisalt varakult vananenud välimuse; • aitab autot juhtida- see on vale, sest ohutunne minetatakse täielikult. Mida suurem kiirus, seda rohkem riskitakse.
° Aasia Tiigrid - nii kutsuti 1970ndatel kiiresti arenevaid riike: Lõuna Korea, Kagu Aasia piirkond, Taiwan, Singapur. Neis riikides panustati tootmise ümberkorraldamisele ja moderniseerimisele ja nende odavad tooted vallutasid kiiresti maailmaturu. ° Banaanivabariik algselt kasutati banaanivabariigi mõistet Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest. Tänapäeval kasutusel halvustava mõistena vaese ja korruptiivse riigi kohta. ° Inforiigid hästi arenenud põhja riigid. ( nt Lääne Euroopa, Põhja Ameerika, Jaapan ) II Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastiku, asustuse, majanduse ning selle ruumilise korralduse iseloomustamine. 1. Agraarühiskond ° tegevusalad põllumajandus, kalandus, jahindus. ° ressursid maa, vesi, mets, vajalik suur maa-ala. ° tehnoloogia algeline, suur käsitöö osakaal.
Dostojevski elu ja looming Sündis vaese arsti perekonnas. Isa poolt pärines põlisaadlike suguvõsast. Suguvõsa oli vahepeal kaotanud tiitli ja varanduse. Dostojevski teenis arstina välja aukraadi, mis lubas tal end uuesti aadlikuks kuulutada. Ema poolt Moskva kaupmeesteringist. Isa oli keevaline, ihne ja kohutavalt sünge. Ema on jällegi haritud, religioosne, hellatundeline. Isa kasvatab kaks venda, kasvatab oma lapsi kohutavalt rangelt. Dostojevski on oma elu lõpuni väga sügavalt religioosne. Kujuneb keeruliseks tegelaskujuks. Õppisid Moskva aadlipansionis pärast kodukoolitust. Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe Inseneri kooli, kardavad halvasti õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 ...
võttis temalt võimu ära ning peksis vihast oma naist , kuid pärast kui sõbrad olid ta maha rahustanud , jäi Calandrino südame valuga ). Bruno ja Buffalmacco · Bruno ja Buffalmacco olid mõlemad nagu tavalise välja nägemise , natukene teistmoodi kui tava inimesed , kuna nad olid ikkagi ka kuntsnikud . · Bruno ja Buffalmacco iseloom: Mõtlematud ( panid vaese Calandrino kannatama , valetades talle et ta nähtamatu ). Pahatahtlikud ( loopisid Calandrinot kividega ). Must huumor ( nalja oskasid teha , kuid seda teise peal ning haiget tehes teisele ehk riivates teise tundeid ja ära kasutamine ) · Brunol ja Buffalmaccol moraalitunnetus puudub ( kuna , nad loopisid oma sõpra kividega , kuna neile tundus see naljakas , ning viisid oma nalja liiga kaugele lastes
Viimaks andis Mari järgi ja hakkas mõisniku armukeseks. Tõnut ei saatnud loodetud edu ja üsna pea hakkas ta oma teguviisi kahetsema. Ühel õhtul teel kõrtsist koju Tõnu külmus surnuks. Teose ,,Isa Goriot" peategelaseks on endine nuudlikaupmees, kes üle kõige jumaldas oma kahte kaunist tütart. Mõlemad tütred said kaasavaraks kopsaka summa raha- kumbki sai poole isa varandusest. Kui tütred olid isalt viimsegi sendi saanud, siis unustasid oma isa täielikult. Neil oli häbi vaese isa pärast, hoolimata sellest, et too oli teinud kõik, et oma järeltulijad õnnelikuks teha. Kui Goriot taipas, et ta tütred on teda vaid ära kasutanud, suri kurvastusse. Ta tütred ei tasu isegi Goriot'i matuste eest. Romaani ,,Punane ja must" peategelaseks on 19-aastane Julien Sorel, kes ihkas rikkust ja pääsu kõrgklassi. Ta oli silmakirjalik, ja püüdis oma eesmärkide saavutamiseks kõrgklassi naisi võrgustada
Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. Kingitud hobuse suhu ei vaadeta. Kinnas kotti, pöial matti. Kuidas küla koerale, nii koer külale. Kuri keel on teravam kui nuga. Kus suitsu, seal tuld. Kõik, mis teed, tee hästi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Laisal päev pikk. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi. Mets vaese mehe kasukas. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Mis täna tehtud, see homme hooleta. Nagu ema, nõnda ka tütar. Naine mehe abi, mees naiste tugi. Nimi ei riku meest. Odav kala, lahja leem. Parem istu linaharja otsa kuikoduväime koha pääl. Pill tuleb pika ilu peale. Põllunägu näitab põllumehe tegu. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Salajutt läheb haisema.
August Mälk 1900-1987 1. Autorist ja loome: 1. eesti romaani- ja novellikirjanik 2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia. Juuljus – minategelane, noor ja tark poi...
Rooma 1. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe ehk vaese ja rikka Rooma kodaniku suhe. Patroon oli rikas ja mõjukas kodanik, kes andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus ja aitas materiaalselt. Klient täitis vastutasuks patrooni heaks koormisi, saatis teda sõjaretkedel ja hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 2. Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal.
Roo ma ühiskonnas kujunesid läbivateks m õisteteks: patriitsid ja plebeid. 1. Patriitsid olid vanadest suguv õsadest pärit roo mlased, jõukad, suured maavaldused. 2. Plebeid olid suure m osa rahvast, lihtrahvas. Plebeid tahtsid õigusi juurde, patriitsid ei soovinud privilee ge loovutada. Patriitse ja plebesid sidus positiivses m õttes :patrooni ja kliendi suhe 1. Patroon m õjuvõi mas isik , rikas kodanik , kes andis osa o ma maast vaese male kaaskodanikule kasutada. Tekkis patrooni ja kliendi suhe. Patroon kaitses o ma klienti igas m õttes ja samal ajal pidi klient patroonile lojaalne ole ma. Kliendilt oodati NT: sõjakäikudel osale mist, positiivse reklaami tege mine. Ühel patroonil kujunes välja terve klientide võrgustik. Poliitiline korraldus vabariigi ajal Roo ma vabariik ehk res publica ladina k. ühiskondlik asi. Olid ole mas mitmed riigiv õi mu organid.
Mihhail Lermontov Elulugu Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi suguvõsa ei olnud jõukas. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten, kes eluviisilt oli provintsikeigar ja pummeldaja. Ema Maria Mihhailovna oli pärit rikkast perekonnast ning saanud parima kasvatuse. Rikka pruudina oleks ta võinud teha hiilgava partii, kuid kirglik armastus vaese naabermõisniku vastu sundis teda suguvõsa vastuseisu kiuste J.P.Lermontovile mehele minema. Abielu oli õnnetu ja varsti pärast poja sündi kolis naine oma võimuka ning rikka ema juurde tagasi. Tema lapsepõlv oli rõõmutu. Varase ea muljed jätsid ta hinge eluajaks rusuva jälje. Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse. Tütrepoega armastava vanaema ja isa vahel algas vägikaikavedamine. Kohe pärast tütre surma "ostis" vanaema 25000 rubla eest isa käest
Ta soovib saada advokaadiks ja pingutab selle nimel väga. Kuid hiljem ta mõistab, et ta peab kuuluma kõrgesse seltskonda, et saavutada endale edu ning hea tulevik. Selleks peab ta aga hakkama läbi käima kõrgseltskonnaga ning õppima nende elustiili. Selleks, et kuuluda ülemkihti on tal vaja näha vastav välja. Raha küsib ta oma niigi vaesuses kannatavate õdede, ema ja tädi käest. Nii muutub, tema välimus juba teose alguses vaese üliõpilase omast peeneks ülemkihi noormehe omaks. Ta armub ühte Goriot'i tütresse Delphine'i, kes elab väga luksuslikult. Nende õnneliku elu takistab aga Delphine'i hukatusse viiv abikaasa, kes kasutab naise pärandust oma riskantsetes tehingutes. Kui Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Rastignac muutub teose jooksul päris palju
paranoiade ja südametunnistuspiinade ümber, kusjuures lõpuks otsustab ta ennast üles anda ning ta saadetakse Siberisse sunnitööle. Sinna läheb temaga kaasa ka endine lõbutüdruk Sonja, kes teda armastab, kuid linna jäävad noormeest taga igatsema õde koos sõbraga. Minu jaoks jäid raamatus peamiselt kõlama mõtted peategelase hullumisest ja paranoiadest. Kindlasti on raamatus olulisel kohal armastus nii pere ja sõprade ringis, kuid ka naise ning mehe vahelised tunded. Esile tuli vaese inimese võime olla heatahtlik ja samas sooritada vägivaldne mõrv majandusliku heaolu nimel. Vähemtähtis pole ka isiku enda halbade tegude kahetsemine ja võime nendega elada. Nagu eelpool mainitud, oli Raskolnikov pärit maalt ning tema rahaline seisukord ei olnud sugugi hea. Tudeng elas võlglasena kitsas katusekambris, tööd tegi harva ja lõpuks oli ta sunnitud oma väärisesemeid pantima. Selline elu võib inimese paratamatult hulluks ajada ning viia kuriteo sooritamiseni.
imet korda saata, siis tembeldasid nad mehe mõtlematuks ja rumalaks. Viha ja kadedus paneb ju inimesed kõvasti rääkima ja sehkendama. Maailmas on raske teistest silma paista ning kaaslastest parem olla, kuid miks ei lase me teistel eluliha maitsta, kui meil endil hambaid pole? Villut pilgati ja alandati, kuni ta lihtsalt enam ei suutnud ja enesetapu sooritas, mis oli küll vale tegu, kuid päästis vaese mehe sellest maapealsest põrgust ja kannatamatust piinast. Isegi üks Lääne-Aafrika vanasõna ütleb, et pole olemas kahte täpselt ühesugust asja. Olen alati teadnud, et kunagi ei saa inimeste vahele võrdumismärki panna, sest meis kõikides ei voola sama veri. Kui heidan pilgu korraks enda sisse, näen vaid mõnda organit koos lisavarustustega ja segaduses südant. See süda sarnaneb Nipernaadi omaga, kelle imelisest teekonnast on kirjutanud Goethe oma teoses ,,Nipernaadi``
mitte mingisugust ta läks siis Viru varieteesse tellis kõige kangemat ühel kenal eesti neiul kes näis juba langevat nõnda madalale et ta heitis pilgu neegrile aga siis ka temast põrkus õuduses ta eemal ei see olnud õige neeger näinud neiu kohkudes olnud hoopis Priidu Beier põsed naerulohkudes JUPITERI KORRALDUS Ma saan teile lubada ainult lund vihma ja rahet Mõnikord ka taevamannat heeringaid ja konni Kõmistas Jupiter äikesemürina saatel vaese hirmus väriseva Tartu linna kodaniku P. B. kõrva Aga koristage minu silmade eest see hale peldik mida nad nimetavad nüüd Tartu bussijaamaks Võtke ja koristage ta minu silmade eest ja ma tasun teile kuninglikult Saadan teile heeringate asemel tüseda pilvetäie austreid ja angerjaid kui soovite siis ka keefirit ja kalja Aga ärge tehke Tartu linna kulul nii haledat nalja! " Luuletamine on minu jaoks näitlemine"
paranduse- orjuse täielik keelustamine. · Tema oli see, kes kaotas Ameerika Ühendriikides pärisorjuse, algul vaid põhjaosariikides ja hiljem kaotati see ka lõunas, kuigi pidi selle eest maksma oma eluga. · Abraham Lincoln suri 15. aprillil 1865. aastal Washingtonis. Abraham Lincoln Abraham Lincoln sündis 12. Veebruar, aastal 1809 Hodgenville'is Hardini maakonnas Kentucky osariigis. Ta sündis vaese farmeri perekonnas ja oli noorpõlves põllutööline, parvetaja ja poepidaja. Mõlemad ta vanemad olid sündinud Virgina osariigis. Ta omandas oma hariduse iseõppijana. 8 aastasena kolisid nad Kentuckyst Indiana osariiki.Tema ema suri kui ta oli 10 aastat vana. Alates 1837 aastast tegutses ta Springfieldis, Illinoisi osariigis advokaadina. 1834 kuni 1841 kuulus Illinoisi osariigi parlamenti. Aastatel 1847 kuni 1849 kuulus ta USA Kongressi Esindajatekotta
jõuka ja praktilise meelega iirilannaga, kellega ta elas abielutult, st initiimse lähenduseta, elu lõpuni. Emotsionaalse rahulduse sai Shaw kirjavahetusest, mida pidas mitme naisega, ka Mrs Patrick-Campbelliga, kellele mõeldes on loodud ka ,,Pygmalioni" Eliza roll. Shaw on andnud elamise retsepti: elage oma elu täisvereliselt, pühendage end kaasinimestele, et võiksite pärast surma oma jumalat kohates kui seda jumalat üldse olemas on temale mitte vaese patuse kombel, vaid julgelt ja valju häälega öelda: Ma olen lõpetanud oma töö maa peal, ja ma tegin rohkem kui minult nõuti. Nüüd ma tulin sinu juurde tasu nõudma. Ja nõuan seda õigusega. Austusest kirjaniku vastu ei töödanud Shaw surmapäeval ükski teater maailmas. Shaw näitekirjandus võib kõrvutada W. Shakespeare` iga loominguga, satiirikuannet J. Swifti omaga, lisaks sellele oli ta ka kõige loetavam muusikakriitik Inglismaal, oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
