Kas teised varjuvad samasse auku, kus P end varjab. Rünnak lõpeb. Maa on segamini pööratud ja laibad on kõikjal laiali. Üks nekrut on raskelt viga saanud. Nad tahavad talle halastuslasu teha, kuid inimesi tuleb juurde ja nad ei tee seda. Üllataval kombel on kannatanud vähe. Veoautod jõuavad kohale ja mehed viiakse rindelt minema. V Mehed arutavad, mida nad teeksid, kui sõda lõppeks. HI tuleb nende juurde ja üritab nendega esmalt sõbralikult vestelda. Teda üllatab vaenulik suhtumine ja T hakkab teda sõimama. HI vihastab ja läheb kaebama. T läheb end varjama. Veltveebel tuleb kiis HU-ga ja tahab T-d näha. Ta kaaslased väidavad, et ei tea, kus T on. Hiljem tulev HI nende juurde ja mehed vastavad ta küsimustele ikka irooniliselt, eriti Kropp. Loenduse ajal küsitakse ka T kohta. Tema rühmakaaslased aga räägivad HI tegudest ja ka voodimärgamisega seotud juhtumist. Siiski viiakse T ja A kartsa, kuid nad saavad siiski loodetust kergema karistuse.
ETRUSKI KUNST Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt ini...
Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4
temast nähakse läbi. Kui tahame oma kaaslastele meeldida, peame neile silma vaatama. Suheldes inimesega, võiksime kujutada vestluskaaslase laubal kolmnurga. Jälgides seda jääb partnerile mulje, kuulaja on asjalik inimene. Intiimne pilk jälgib kaaslase keha kuni puusadeni. Huvi väljendab silmanurgast heidetud pilk. Võib järgneda ka kulmukergitus või naeratus. Kui aga kulmud on kortsus, tähendab see seda, et teile kingiti vaenulik pilk. Häbelikud inimesed kardavad ja ei talu sageli silmsidet . Kui silmside kestab juba rohkem kui üle poole ajast on pigem tegu armunutega ja ollakse rohkem huvitatud vestluskaaslasest kui tema sõnadest . Halvemal juhul põrnitsevad üksteisele aga vaenlased kes on võitlusvalmis , ja ka siis kui teise inimese väide või küsimus tekitab viha või agressiivsust . Erineb meie kehakeel ju teistest rahvustest , siis sõltub ka inimese pilgu pikkus tema rahvusest
Arvatavasti: Inimesed hakkasid omandama järjest rohkem ja kõrgemat haridust, sest valgustuse juhtmõte on usk mõistusesse. Samuti hakkas tänu valgustusele ühiskonnas tekkima inimeste vaimne vabadus, mõistuslik suhtumine ja kritiseerimisjulgus. Mõnevõrra muutub inimeste suhtumine jumalasse Levima hakkab liberalism, mis nägi valgustatud valitseja asemel riigi eesotsas ette valgustatud rahvast J. Locke Locke leiab erinevalt Hobbesist, et riigieelne ühiskond ei olnud kaugeltki vaenulik ja inimesed olid sündinud vabana, elasid üksteist abistades · Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ja kuningas (täidesaatev võim) ei looks seadusi · Locke`i arvates ei tohtinud ühtegi seadust ilma kuninga vastava otsuseta ellu viia · Maksude kogumine peab jääma parlamendile · Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist
raadio, TV, film, video, internet) liikumine; 5) ideede, ideoloogiate ja sotsiaalsete liikumiste fännide, meedia ja ühiskonna hoiak (Terry, Jacksoni 1985). levimine. Pealtvaatajatevaheline vägivald: Spordis endas või viimastel aastakümnetel täheldada kahesuunalist arengut: üheltpoolt - Otsesed põhjused (kõrged ootused meeskonna võidule, kõrge pingeseisund, vaenulik "spordi sportistumine" ja teisalt "spordi anti-sportistumine". Paljudes riikides on "spordi vastasseis areenil) sportistumine" kaasa toonud riigi ja/või erasektori poolt finantseeritud tippspordi süsteemi - Sotsiaaltekkelised põhjused (poliitilised ja geograafilised erinuevused, meedia reageering) kujunemise
kohanemisvõimed) Fantaasiarikas Ülipraktiline Loominguline Väheloominguline Eelistab muutusi Eelistab rutiini Uudishimulik Vähehuvitatud Liberaalne Konservatiivne 4) Sotsiaalsus kirjeldab sõbralikkust suhtlemisel (paremad meeskonnatöö oskused) Usaldav Kahtlustav Helde Ihne Leplik Vaenulik Leebe Kriitiline Heatujuline Ärrituv Kaastundlik Ükskõikne 4 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD 5) Kohusetunne/meelekindlus kirjeldab usaldusväärsust ja vastutustunnet (kõrgem töösoorituse tase) Kohusetundlik Hoolimatu Tööd rabav Laisk
avalikult oma traditsioonilise usu kandjaiks, suur osa ülejäänuist oli seda aga varjatult. 20. sajandi algul sündis lõpuks udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur. Kui maride piirkonnast ei saanud suurt tööstuspiirkonda ning enamik marisid säilitasid oma keele ning põliselanikkond säilis, siis jäid udmurdid oma põlisel asualal tugevalt vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnadest seda eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. (ERM, Eesti Rahvamuuseum, 2002) Seega on ajalooliselt maride keel ja kultuur paremini ja rohkem muutumatuna säilinud, kui udmurtidel, sest tegelikult oli Marimaa maavarade poolest suhteliselt vaene, samas aga udmurtide piirkonnas oli rohkem metallimaaki ning seetõttu saadeti ka rohkem vene talupoegi Udmurtiasse, kui Marimaale. See oli udmurdi kultuurile ja keelele oluline hoop ja võrreldes maridega, on nende keel ja kultuur tänapäeval seetõttu halvemini säilinud. Iseloom
mitte. Eristamisprotsess on meie identiteeditunde oluline komponent me võime määratleda oma mõtteid ja tundeid ning mitte lasta end teistel kergesti mõjutada. Kui immuunsussüsteem hakkab end ründama samamoodi, nagu ründab võõrkehi, tekib mõni autoimmuunne haigus. Seega on oluline eneselt küsida, mida tunnen iseenda suhtes. Kas kannad endas minevikust pärit süütunnet, kas sügaval endas oled enda vastu vaenulik, kas kulutad liialt aega teiste aitamisele, tõrkumas aitamast iseennast? Mida oleks vaja muuta? Närvisüsteem on kui kommunikatsioonivõrk, mis seob kõiki meie olemuse erinevaid osi, selle süsteemi kahjustused viitavad kommunikatsiooni katkemisele aju ja mingi kehaosa vahel. Valu on keha viis meie tähelepanu köita. See on viis kuidas meile öelda, et midagi on valesti, tuleb peatuda ja vaadata millega ma õieti tegelen, leida millised muutuse on vajalikud. Kui me
sattusid tupiktänavasse. Autoj läks teed küs aga samal ajal oli samas kohas Princip kes siis lasi ühe revolvri tühjaks- 3 kuuli mööda, 2 kuuli abikaasale- suri kohapeal ja üks FF südamesse, suri teel haiglasse. A-U ultimaatum- alguses peale atentaati ei juhtunud midagi, kuid siis 25.07. esitas A-U ultimaatumi. Nõudis Serbialt 5 punkti täitmist: 1) lõpetada igasugune A-U vastane propaganda 2) Kõik salaorg keelata, liikmed vangi 3) Haridussüst ümber korrald, kõik A-U vaenulik ära korjata 4) kõrvaldada kõik valitsustegelased, kes olid A-U vaenulikud 5) seoses atentaatiga lasta Serbiasse A-U sõjaväe politsei ja regulaararmee- selle punktiga ei nõustutud. Vastus anti A-U 25.07. õhtul. 28.07. kuulutas A-U Serbiale sõja. Algas I Ms. Sõjakuulutused (kes kellele)- Venes segadus kuna olid Serbia toet, kuulutasid üldmob ja siis jälle katkestasid, sest Sm oli vastu jne, Nikolai II oli vilets. Juhiks hakkas kindralstaabi juht. 01.08 kuulutas Sm-
Tema ema oli Alice- Brigitta Engmann, kel olid eestirootsi juured. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutas ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis, Prantsusmaal. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis 1946. aastal tagasi Eestisse. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli, kus 1953. aastal lõpetas ajaloo eriala cum laude. Nõukogude
Koos õigusega valitseda pidi Hobbesi arvates valitseja kindlustama alamate julgeoleku. Juhul, kui ta sellega hakkama ei saa, ja ainult sel juhul, kaitses Hobbes alamate õigust valitsejale vastu panna. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke, kes oma raamatus ,,Kaks traktaati valitsemisest" esitas esimese inimõiguste käsitluse. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond polnud kaugelti vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Olukord muutus alles üleminekul põlluharimisele, kui tekkis varanduslik ebavõrdsus. Locke pidas väga oluliseks, et seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim ei looks seadusi. Kahe võimu tasakaalus hoidmiseks ei tohtivat ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksuda kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi kompententsi.
● Innovaatilisus,riskide võtmine,ühine õppimine. 39. Milliseid juhtimise/eestvedamise valdkondi on võimalik emotsionaalse intelligentsuse mõjuga parandada? ● efektiivsete meeskondade loomine ● efektiivne planeerimine ja otsustamine ● Inimestemotiveerimine ● Visiooniedastamine ● Muutusteesilekutsumine ● efektiivsete inimestevaheliste suhete loomine 40. Mida nimetatakse töökiusamiseks? Töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist kord nädalas pika perioodi vältel. 41. Millised mõjud ja tagajärjed on töökiusamisel töötajale? Mõjud: Töökiusamine mõjutab ohvri võimalusi suhelda piisavalt, säilitada sotsiaalseid sidemeid
mõjutada ka teisi, eriti lapsi ja ära hoida, et nende arengut ei määraks pime saatus (Adler 1995). Erinevalt Franz Boasi ja teiste antropoloogide arvamusest on uuringud näidanud, et isiksuseomadused sõltuvad kultuurist väga vähe. Tavad ja kombed võivad eri paikades olla erinevad, kuid põhiliste isiksuseseadumuste osas on inimkond väga ühetaoline. Igal pool on nii, et kui inimene kaldub tundma hirmu, siis on ta samal ajal ka teiste inimeste vastu vaenulik. Kuigi võib olla üksikuid kõrvalekaldeid, kehtib üldreegel, et jutukad inimesed on loomult pigem rõõmsa- kui kurvameelsed. See on ühtemoodi nii Koreas, Islandil kui ka Zimbabwes. Kuigi stereotüüpse kujutluse kohaselt peaksid eri rahvuste vahel olema suured erinevused, on need erinevused tegelikult suhteliselt väikesed. Nende kolme leiu seletuseks esitasid Robert R. McCrae ja Paul T. Costa, kes töötavad USA rahvuslikus tervishoiuinstituudis, 1996
AJALUGU 1. HEAOLUÜHISKOND Heaolukasv 1950.a keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heoluühiskonnani jõudma. Elatustase ebavõrdne. Heaoluühiskond: a) tähendas sotsiaalse turvatunde b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus nüüd tarbeesemeks. Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolud...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond LIBLIKAEFEKT Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti...
Joffe. Rahuleping. Esmane ja kõige olulisem punkt oli vastastikune tunnustamine Nõukogude Liit tunnustas Eestit, Eesti tunnustas Nõukogude Venemaad. Teiseks määrati kindlaks riigipiir. 1919 olid olnud aktiivsed piirilahingud. Tartu rahulepingu kohaselt läks piir 10-20 km Narva jõest idas. Kolmandaks pandi kirja, et mõlemad pooled kohustusid mitte lubada oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust. Venemaa jaoks oli vaenulik loodearmee, kes oli juba eesti poolt desarmeeritud ja laagritesse pandud. Venemaa pidi laiali saatma kommunistlikud vene väeosad ehk Punased Eesti Kütid, sest mitte kõik ei olnud Eesti eest sõdinud. Neljandaks kuulutati välja opteerimine ehk Venemaa territooriumil elanud eestlased võisid valida kodakondsuse ja minna Eesti aladele, venelased Eestis võisid valida vene kodakondsuse ja minna Venemaale. See valija oli siis optant. Eestlasi oli Venemaale läinud maa ja raha pärast
kogu meeskonna ühine panus ning rõõm saavutatu üle jagatud. Grupitöö korral ei süüdistada juhti tema liigses ambitsioonikuses teiste üle võimu haarata, kuid ühiskonnas esile kerkinud erinevate klasside puhul süüdistatakse tihti eliiti selle liigses võimuahnuses ja klassisüsteemi taastootmise soodustamises. Khan väidab, et eliit on paljuski ebavõrdsuse sisuks, olles pime kasvava ebavõrdsuse probleemide suhtes ja vaenulik programmide suhtes, mille eesmärk oleks ebavõrdsust vähendada (Khan 2012). Tekib küsimus, kuidas on võimalik süüdistada eliiti, kes on ka ise selle sama süsteemi produkt? Kui on huvi katsetada klassideta ühiskonna võimalikkust, kas siis ei tuleks kardinaalselt hoopiski süsteemi ennast muuta? On ju kõik klassid selle süsteemi produktid. (Ent mis on süsteem?) Nõustun teooriatega, mille kohaselt on eliit (ka sisemiselt eristunud) ja mass loomulikud ühiskonnast eralduvad kooslused
saamise "kodanliku natsionalismi asjaolud natsionalistina" põlu mahitamises alla Mõõdukas, laveerija, Täiesti umbkeelne, Isikuomadused, "Hundid söönud, oskas ainult vene keelt, mis mõjutasid lambad terved", pugeja, pugeja, eestlasi vihkav, tööd juhtival kompromisse otsiv, vaenulik teisitimõtlejate kohal kaval suhtes Arvestas Eesti oludega ning oli samas Vaino jaoks ei Tegevus ka Moskva-meelne. eksisteerinud mingeid üleliiduliste ja Põllumajandustoodang kohalikke huvisid.
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
domineerida, kontrollida või teha kahju teisele inimesele. Tegurid, mis põhjustavad mängijate agressiiivset käitumist: sportlaste vahetu suhtlusringkond (treenerite või vanemate „toetus“); mängustruktuur ja kohtunike poolne reeglite käsitlemine; fännide, meedia ja ühiskonna hoiak Millised on pealtvaatajate vägivalla põhjused ja vormid - Otsesed põhjused (kõrged ootused meeskonna võidule, kõrge pingeseisund, vaenulik vastasseis areenil) - Sotsiaaltekkelised põhjused (poliitilised ja geograafilised erinnevused, meedia reageering) - Väljakusisesed põhjused (mängu tulemus, alkoholi tarbimine, kohtuniku suhtumine ja mängu vilistamine) - Väljakuvälised põhjused (rahvahulga tihedus, temperatuur, pealtvaatajate emotsiooniline seisund, kisa/lärm/muusika) 9. Sport ja poliitika Kirjelda kuidas on sport ja poliitika omavahel ajaloo vältel seotud olnud ja millised tagajärjed sellel on olnud:
Selline tegevus ei meeldinud aga absoluutselt sakslastest mõisnikele ja nende eestvõtmisel algatati Carl Robert Jakobsoni ja tema ajalehe vastu mitmeid kohtuprotsesse. Ajalehe ,,Sakala" asutamine lõi Jakobsonile väga mõjusa tee enda väljendamiseks, ta ütles oma mõtted suhteliselt otse ja keerutamata välja, mis aga tekitas talle palju probleeme. Jakobson avaldas ka palju artikleid mis käisid otseselt kiriku pihta, seega tekkis tal vaenulik õhkkond ka usutegelastega. Jakobson nägi ette kiriku lahutamist riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis ,,Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks. Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse. 2.3. Jakobsoni raamatud ja õpikud Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talu-pidamisjuhendeid
üksainus kvartett ja 2.klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem.Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks. Külm, vaenulik ümbrus mõjub Schubertile rusuvalt. 1820-ndail aastail muutub tema muusika tõsisemaks, võrratult sügavamaks. "Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja surma motiivid (klaverifantaasia "Rändur"- 1822, kvartett a-moll 1824, laulutsüklites "Kaunis möldrineiu"- 1823 ja "Talvine teekond"-
Genfi naases ta uuesti 1541. aastal ning muutis linna põhjalikult. Kalvinismi võit Genfis tähendas suurt muudatust inimeste elulaadis- pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muu meelelahutus, selle asemel pidi lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid ning käima kirikus. Enam ei tohitud kanda erksavärvilisi riideid ja ehteid. Ajapikku muutusid kalvinistid vaenulikuks teisitimõtlejate suhtes, samamoodi nagu olid katoliku kirik olnud vaenulik ketserite suhtes. Nad olid sallimatud anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Lõpuks jõudis asi nii kaugele, et kalvinismi seisukohtade arvustamise eest 6 võis oma lõpu leida tuleriidal. Niiviisi suri ka silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553). Kuigi kalvinism ei saavutanud võitu teistes Sveitsi kantonites, levis see laialt üle
Rahvusvahelises ühiskonnas (eks tegelikult seegi nn korraldus ole nüüdisaegsete impeeriumitega vahetus kontaktis, olles kohati ka ise impeeriumiks) toimuv diplomaatiline rutiin ja asjaajamine annab hea aimduse olukorrast, mida võib nimetada formaalseks sallimiseks ning mis mõningas mõttes võib korreleeruda teise ülaltoodu sallivuse-võimaluse ehk leebelt ükskõikse suhtumisega erinevustesse. Sest kehtib ju siin paljuski maksiim ,,ela ja lase elada" mõni riik võib olla aktiivselt vaenulik, valmis nii mõnelgi türanni kombel oma naabri kultuuri kahjustama, kuid ei taha või ei julge kanda otsese sekkumise kulusid. Nii et kui diplomaadid suruvad nende türannide kätt, siis see on teatud ,,kinnastatud" tegevus: sel pole moraalset tähendust, küll on need aga sallimisaktid. Sallimisaktid jällegi kas rahu huvides või ka veendumusest, et mingi reform peab seestpoolt välja kasvama. Selles siseriikluses või ka institutsioonisisesuses
Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat ja hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel, seetõttu pidi ka ka poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Sellest tulenes ka tema hea keelteoskus. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941 Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis, Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Ta leidis tööd "Vanemuises" dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja.
Kogumulje on eri vaatepunktide tihti konfliktne ja mitmemõtteline kokkupõrge mis paneb lugeja mõtlema, soovima leida erinevat või oma vaatepunkti. Psühholoogiline realism näitas tegelase arengut seespoolt, midagi ilustamata. Tähtis oli erapooletus tegelase käitumise ja kõne edasi andmises, samuti hingeelus. Hemingway, ,,vanamees ja meri". Eksistentsialism lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks. Inimest ümbritseb vaenulik absurdne maailm, mis rusub ja deformeerib inimese. Elatakse asjade maailmas, võõrandutakse teistest inimestest teise inimese mõistmine on võimatu. Inimese tõeline olemus avaldub piirsituatsioonis. Tegelikkust on võimalik tunnetada ainult kunsti kaudu. Eksistentsialism levis peale Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem Prantsusmaal kirjanduses ja kujutavas kunstis. Esindaja Sartre, Camu. Modernistlik luule luule, mis tekkis 20.saj
Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud väga Jean Bodini omast. [1] John Locke esitas esimese inimõiguste käsitluse. Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Locke pidas valgustajana vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist: ,,On naeruväärne, kui Taanis karistatakse inimest seepärast, et ta pole luterlane, Genfis, et pole kalvinist, ja Viinis, et pole katoliiklane." Locke'i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile Põhja-
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärinduse õppetool ÄJ-06 Eneseregulatsioon ja stress Referaat Juhendaja:Riina Juks Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Väimela 2007 Terje Aarna 2 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED................................................................................... 4 1.1 Sotsiaalmajanduslikud stressitegurid................................................................... 4 ...
mis võivad voolata kraatrist väga kaugele ning hävitada kõik enda teele jääva. Inimohvreid aga reeglina ei kaasne, sest laava liikumine on piisavalt aeglane, et inimesed jõutaks evakueerida. 6 4. Vulkanismi kasulikkusest Vulkaanid võivad põhjustada laastavaid katastroofe, see võib jätta mulje nagu oleks vulkanism inimkonna suhtes ainuüksi vaenulik loodusjõud. Kuid vulkanismil on positiivsed küljed. Tänu vulkaanidele mis tegutsesid miljoneid aastaid tagasi on meil olemas hüdrosfäär ja atmosfäär. Vulkaanid kujundavad ümber ka meie planeedi pinnamoodi. Tänu vulkanismile on tekkinud palju saari näiteks Island , Jaapani saared ,Hawai saared ja teised. Hoolimata vulkaaniliste purskeproduktide poolt põhjustatud kahjust. on vulkaaniline tuhk otse ületamatu väärtusega mullaomaduste parendaja ning mulla taastootja
põlglikult. Vastuseks tulistas Vasco da Gama nende linna suurtükkidest, võttis ka pantvange. Suhted asukatega olid rikutud. Mürgitatud usaldus jälitas Vasco da Gamat ja laevastikku kogu Aafrika rannikul ning jõudis isegi üle mere Indiasse neile järele. · Sõnumid, kui inetult portugallased Mocambique's käitusid jõudsid juba enne neid kohale ning moslemid kavatsesid nad vangistada. 13.aprillil lahkuti Mombasast ning jäeti see leppimatult vaenulik moslemite linn selja taha. · Capocate linnas kohtasid kahte Tunisest päris moslemit. Rääkisid pikalt India määratutest rikkustest ning pakkusid oma abi. Sõbraliku mauri nimi oli Moncaide. · 27.mail jõudsid Portugali laevad Calicuti lähedal Pandarani ankrupaika. Seal teatas trobikond pärismaalasi, et zamorin ootan neid Calicutis oma palees. · Augusti algul otsustas Gama, et on aeg alustada koduteed
lapsed peavad tembeldama ema ja isa kodu vahel. Tihtipeale kolib isa välja, sellal kui lapsed jäävad emaga ning isa käib neid ainult külastamas. Täpsemalt käib ta laste juures, et kuidagi kompenseerida oma kohalolematust. See, millest lapsed suurt kasu saavad, on isa positiivne sekkumine nende ellu, eriti kui seda jagub suurtes kogustes. See on mitte ainult väärtus omaette, vaid toimib ka negatiivsete tegurite leevendajana, nagu näiteks majanuduslik kitsikus või vaenulik või raske iseloomuga ema. Depressiivsete emade lapsed saavad täisikka jõudes paremini hakkama, kui neil on isaga head suhted. (Myllärniemi, J. 2010) Toon välja erinevad isarollid peale lahutust: „Hea isa“ – suhtleb lapsega aktiivselt ka peale lahutust, omab suurt tähtsust lapse tegemistes ja igapäevastes muredes ja rõõmudes. Paneb tähele lapse vajadusi ja sekkub aktiivselt lapse ellu. (Myllärniemi, J. 2010)
oleks probleem nende oma. Nad jätavad lapsed ilma võimalusest vastutada oma konfliktide eest ja õppida, kuidas neid ise lahendada. Lapsed võivadki jääda sõltuma sellest, et keegi teine lahendab konfliktid nende eest. Niimoodi jäävadki lapsed oma probleemidega vanemate juurde jooksma. Peaaegu alati, kui vanem laste konflikti lahendab, tunneb üks laps, et talle on liiga tehtud, ja on vanema peale vaenulik ja pahane. Mõnikord võib vanem ära teenida aga mõlema lapse viha, kui keelab neile seda, mille pärast nad tülitsesid. Mõni konflikt võib eeldada vanemalt ka aktiivsemat rolli. Sellisel juhul saab vanem probleemilahendust edendada aktiivse kuulamise abil, võttes endale vahemehe, mitte kohtuniku rolli (aidates peegeldada mõlema lapse tundeid). Kui panna lapsed ise tülisid lahendama, siis tasapisi loobuvad nad oma tülidesse ja ebakõladesse vanemaid kaasamast. Vanemlik võim
Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes. Lindude ja kalade etoloogiliste uuringute väitis Lorenz, et kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni mingi sündmus juhtub olema ,,päästikuks", mis selle vallandab. Päästik esineb tõenäoliselt liigispetiifilse signaali vormis, moodustades teatud liiki ähvardava poosi näiteks vaenulik jõllitamine või lähenemine isikliku ,,territooriumi" piiri ületades. Lorenz väitis, et agressiivne energia koguneb indiviidis pidevalt, nii nagu kraanist tilkuv vesi täidab ajapikku paagi. Kui nivoo muutub liiga kõvaks, ,,voolab" agressiivsus üle ääre. Lorenzi arvates peab ühiskond seetõttu hoolitsema agressiivse energia ohutu vallandamise eest. Vägivalda pealt vaadanud või seda mõnel sotsiaalselt vastuvõetaval moel (näiteks agressiivse
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajane lisaprotokoll, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks. Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks 1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal, mis katkestati nõukogude poolt 21.august.1939. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. S...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................................................................................ 4 1.2 Liigutuste kogum ................................................................................................................................ 4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine ................................................................................................. 5 1...
riigivõimu, ohverdades vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Jean Bodini omast. Ka Hobbes pidas oluliseks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus valitsejal Hobbesi järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke (1632-1704). Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud üldse vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist aidates. Olukord muutus, kui mindi üle põlluharimisele, sest siis tekkis varanduslik ebavõrdsus, mis pingestas senise rahuühiskonna. Locke`i järgi säilitas rahvas ka pärast lepingu sõlmimist suveräänsuse, mis tagati võimude lahususe printsiibiga. Locke arust oli väga tähtis, et seadusandlik võim (parlament) ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim (kuningas) ei looks ise seadusi.
Eriti said kannatada maaharitlased. Suur osa avaliku elu tegelastest pakku välismaale või Soome. Teemant ja Päts mõisteti tagaselja surma. Kohtuprotsessid sageli vaid farsid. Kuna juhid ja linnamehed olid põgenenud või põranda alla läinud, siis olid peamised kohtualused maamehed, kellel polnud võimalik kuhugi pageda. Tulemused: Talupoegade ja baltisaksa mõisnike vahelised suhted halvenesid pärast revolutsiooni. Eestlased olid nüüd nende silmis vaenulik ja ähvardav element. Asuti kaitsepositsioonile. Karistussalkade terror vaid ajutine abinõu. Algas nende rahvuslike jõudude entusiastlik mobiliseerimine, et end ühendada ja kaitsta veel viimast. Võimalused rahulikuks koostööks ahenesid. 1905.a. said erakondade kõrval poliitiliste otsuste vastuvõtjateks ja hulkade mobiliseerijateks mitmesugused ülemaalised, kohalkud ja kutsealased koosolekud ja kongressid
3. Soome armees: Sinna läksid need kes ei soovinud Saksa vägedes võidelda – Jalaväerügement (JR) 200 nn. Soomepoisid (u. 3300 meest) Eesti II vabadussõda 1944 1944. Alguses murdis punaarmee läbi Saksa rinde põhjas – Leningradi blokaadi lõpp. Vene väed peatati Narva jõe joonel tänu eestlaste väeosadele ja Euroopa SS- vabatahtlikele. Nõukogude vägede julmusest räägib selgelt Vene ülemjuhatuse käsk esimestele ründajatele - "Eestlased on meile vaenulik rahvas. Seepärast tuleb maabumisel kõik tsiviilisikud armutult hukata ning purustada ja hävitada kõik ettejuhtuv. Mingisugust halastust ega armuandmist ei tohi olla. Hukata tuleb kõik, vaatamata vanusele ja soole.“ See pani ka veel kõhkleval seisukohal olnud Eesti mehed minema sõtta Saksa sõjaväemundris kommunistliku Venemaa vastu. kaitselahingutes 1944 kevadel väljanäidatud vapruse eest autasustati mitmeid Eesti
teada nende mõju. Meie sotsiaalsest intelligentsusest oleneb millises järjekorras, vahekorras ja intensiivsusega me suhtlemisel teiste inimestega mõistust ning emotsioone kasutame. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel koos olles ning sellega, mis ohustab nende suhteid. 42. Selgitage töökiusamise sisu. Sõnastage eluline/praktiline näide. Töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Emotsionaalse kahju tekitamine, mis mõjutab ohvri vaimset ja füüsilist tervist kord nädalas pika perioodi vältel. 43. Millised mõjud ja tagajärjed on töökiusamisel töötajale? Sõnastage eluline/praktiline näide.
klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem (vt. "Instrumentaalmuusika"). Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks. Külm, vaenulik ümbrus mõjub Schubertile rusuvalt. 1820ndail aastail muutub tema muusika tõsisemaks, võrratult sügavamaks. "Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja surma motiivid (klaverifantaasia "Rändur" 1822, kvartett amoll 1824, laulutsüklites "Kaunis möldrineiu"
Selline tegevus ei meeldinud aga absoluutselt sakslastest mõisnikele ja nende eestvõtmisel algatati Carl Robert Jakobsoni ja tema ajalehe vastu mitmeid kohtuprotsesse. Ajalehe "Sakala" asutamine lõi Jakobsonile väga mõjusa tee enda väljendamiseks, ta ütles oma mõtted suhteliselt otse ja keerutamata välja, mis aga tekitas talle palju probleeme. Jakobson avaldas ka palju artikleid mis käisid otseselt kiriku pihta, seega tekkis tal vaenulik õhkkond ka usutegelastega. Jakobson nägi ette kiriku lahutamist riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis "Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks. Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse. 13 Kasutatud kirjandus 1. Internet 2. Eesti Entsüklopeedia 2., 4
abitu on, kui sellepärast, et ta vajadusel ja külm ja arvestav oskab olla. Härra Valenod' armukadedusest saadetud anonüümkiri teatab linnapeale, mis tema majas tegelikult toimub. Proua, saates ka endale Julieni abiga ühe anonüümkirja, suudab oma abikaasa küll ümber veenda, kuid leiab samuti, et Julieni teise linna seminari saatmine oleks talle kõige parem. Lahkumisstseen on liigutav. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julieni õnnetuseks on tema liigne tarkus liigne tuluke ta silmis, mis näitab et sa suudab iseseisvalt arutleda see on aga kristluses suur patt, nagu teada. Enamus õpilastest on rumalad talupojad, kes tahavad saada preestriks ainult sellepärast, et töö oleks kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba
Opiaatide põhilised toimed · Valu vaigistamine· Eufooria· Lõõgastatus ja uni· "Trankvilliseeritus"· Köha pärssimine · Pupillide ahendamine· Kõhukinnisus· Iiveldus jaoksendamine· Hingamiskeskusepärssimine· Perifeerne veresoontelaiendamine· Kehatemperatuuri alandamine· Näärmete pärssimine· Suguiha vähendamine Opiaatide võõrutusnähud · Valud · Kergestiärrituvus · Düsfooria ja Depressioon · Rahutus ja unetus · Hirm ja vaenulik Käitumine · Vererõhu suurenemine · Kõhulahtisus · Külmavärinad, Kananahk · Pupillide laienemine · Pisaratevool, voolus ninast · Kehatemperatuuri tõus · Spontaansed ejakulatsioonid · Võõrutusnähud kestavad kuni kaks nädalat, tugevaimad nähud 2-4 päeval peale manustamise lõpetamist. 11. loeng kannabinoidid Kanepi toimed · Subjektiivsed toimed: lõõgastumine, kerge eufooria, ülemeelikus, suurenenud sensoorne
Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja lilled". Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele püüseb ligi üksnes kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu" ning selle eesmärk on hoopis ,,rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali" 2. Ibsen (elu, ,,Peer Gynt": sisu etappides, Grieg, võrdlus ,,Ekke Mooriga"; ,,Nukumaja": naisküsimus, sisu, ideed vaata töölehelt). Ibsen: 1828-1906; Norra. Pani aluse moodsale draamale, see oli proosa vormis
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik. Nagu varsti isegi veendute on siinses refereeringus osa marerjale veel tõlkimata, kuid usun et teie teadmisi lai...
· mõistuslikku tegevust Mõtlemine on inimese eripärane tegevus hea elu on eelkõige mõistuspärane elu. Hüveline inimene on mõistuslik, enesest lugupidav ja initsiatiivikas. Inimeses on 2 täiuslikku vormi: · vaimutööga tegelev inimene (filosoof) · tavaolukordades kõlbeliselt käituv inimene. A. peab eetikat sissejuhatuseks riigikäsitlusele. Moraali kujunemine · Ürgkogukondlikule ühiskonnale on omane eel- ehk protomoraal: hea tähendab meid. Mitte-meie on potentsiaalselt vaenulik jõud. · Tegelik moraal eeldab selget vahetegemist mina ja meie vahel. Moraali kujunemine on seotud isiksuse kujunemisega: inimene teadvustab oma kordumatust, oma võimalusi ja vastutust. Moraal kujuneb sugukondliku ühiskonna lagunemisperioodil. · F.Fukuyama Võime rühmaviisiliseks koostööks ühiskondlik kapital andis eelajaloolisele inimesele olelusvõitluses olulise eelise. Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid on mistahes koostöö vältimatu eeltingimus
Selline tegevus ei meeldinud aga absoluutselt sakslastest mõisnikele ja nende eestvõtmisel algatati Carl Robert Jakobsoni ja tema ajalehe vastu mitmeid kohtuprotsesse. Ajalehe "Sakala" asutamine lõi Jakobsonile väga mõjusa tee enda väljendamiseks,ta ütles oma mõtted suhteliselt otse ja keerutamata välja, mis aga tekitas talle palju probleeme. Jakobson avaldas ka palju artikleid mis käisid otseselt kiriku pihta, seega tekkis tal vaenulik õhkkond ka usutegelastega. Jakobson nägi ette kiriku lahutamist riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis "Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks.Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse. Estonia selts 1865.a. sügisel asutas grupp Tallinna elanikke Viru tänaval asuvas kaupmees Trummeri majas
suured, põhimõttelised aga enam mitte. Ometi saavad tegelase elukäigus saatuslikeks Just need väikesed, minevikus toimunud vastutulekud -- need on põhimõtteliste reetmiste otsesed eelkäijad. Seepärast kogevadki Vetemaa tegelased oma tahtevõimetust, tunnet, et oled mutrike, hammasratas vaenulikus süsteemis, mingis absurdses isetöötavas masinavärgis. Vetemaa labiilne tegelane oma vahekorras ühiskonnaga on sugulane eksistentsiaalse subjektiga: välismaailm on üksiku suhtes vaenulik jõud. Ruuben arutleb: «Üksikisik ei tähendanud midagi» ja «see oli mingi imelik isetöötav masinavärk». Seetõttu kaobki tegelasel kujutlus endast kui vaba tahtega isikust, kui sõltumatust ja autonoomsest subjektist. XX sajandil on inimkonna ette kerkinud probleem üksikisiku olemisest maailmas, tema totaalsest vastutusest. Maailmas toimuva ülekohtu eest ei saa vastutust kellelegi teisele panna. Tingimusteta allumist, mis varasematel epohhidel oli ainumõeldav käitumisviis, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
