1.VIHAKÕNE DEFINEERIMINE Eesti põhiseaduse paragrahv 45 punkt 16 kohaselt: ’’Ei ole olemas ühtset vihakõne definitsiooni. Kvalifitseerimine sõltub isikutest, teemast, situatsioonist ja riigi ajaloost ja olukorrast. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) rakendab sellises olukorras artiklit 17 – õiguste kuritarvitamise keeldu ja artikklis 10 (lg 2) sätestatud piiranguid (konventsiooniga kaitstud väärtusi). [3] Vihakõne ehk vaenu õhutamine on mõiste, mida kasutatakse sageli, ent mitte alati ei saada sellest ühtemoodi aru. Tegemist on kontseptsiooniga, mille osas puudub ka rahvusvaheliselt ühene konsensus. Vihakõne on keeruline ja erinevaid arvamusi tekitav küsimus, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdisktsioonid käsitlevad erinevalt. Vihakõne on äärmiselt kontekstispetsiifiline nähtus, mis sõltub nii keskkonnast, kõnelejast kui auditooriumist. Vihakõne
ee, siis võib avaldatud uudiste kommentaaridest leida väga õelaid mõtteavaldusi. Kommenteerijad nimetavad alusetult artiklis avaldatud inimesi, keda nad isegi ei tunne, rumalateks või inetuteks. Seda võib nimetada juba raskeks sõnavabaduse kuritarvitamiseks. Negatiivse sõnavabaduse vähendamiseks Internetis võiks korraldada nn sokiteraapia. Tuleks vaadata erinevatest foorumitest kasutajate postitusi ja uudisteportaalide kommentaaridest uurida välja kindlad inimesed, kes õhutavad vaenu, olles ise vaenulikud, ja minna nendega kohtuma. Tuleks küsida otse, kas nad peavad end Internetiliku vaenu õhutajateks või mitte. Ilmselt nad vastaksid, et mitte. Turu-uuringute AS korraldatud sõnavabaduse uuringust selgus, et enam kui 40% inimestest ei taha või ei julge sõnavabaduse teemal üldse mingit arvamust avaldada. Aga kui inimene vaikib, tähendab see tavaliselt seda, et tal on midagi varjata. Kui sellisel viisil umbes
jättis koguduse Püha Vaimu juhtida ja õpetada, ühendas ta meid endas uueks inimeseks. Sellepärast tuletage meelde, et teie, kes te enne ... Olite tol ajal lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas. Aga nüüd olete teie, kes enne olite kaugel, Kristuses Jeesuses saanud ligi Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad teinud üheks ja kiskunud maha lahutava vaheseina, vaenu, kui ta oma lihas kaotas käsusõnade käsu seadlustega, et ta need kaks looks enese sees üheks uueks inimeseks, tehes rahu, ja lepitaks mõlemad Jumalaga üheks ihus risti kaudu, kui ta vaenu suretas enese läbi.
Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes, et see liit lahutaks iidse vaenu kahe perekonna vahel. Kolmandas vaatluses tapab Tybalt suurest vaidlusest Mercutio ning kättemaksuks sõbra eest, tapab Romeo Tybalti. See sündmus suurendab viha veelgi Capuletti´de seas. Kohtuotsusega pagendatakse Romeo Veronast, kuid Romeo ei tee seda. Paris
VÕLUMUNA Elas kord kuri nõid, kellel oli võlumuna. Ükskord veeres muna jänku korvi, kus oli veel väga palju mune. Nõid tahtis muna tagasi ja lendas luuaga jänku korvi juurde ning võttis muna ära. Jänes tahtis muna tagasi ja lõi nõialt muna käest. See aga veeres kana- pesasse ja kana hakkas seda hauduma. Jänes ja nõid pidasid vaenu terve päeva. Selle ajaga hakkas võlumuna kooruma ja tuli väike tibu. Nõid vajus kurbusesse ja hävis. See oli viimane nõid ja sellest ajast peale ei ole maailmas enam ühtki nõida.
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu
Nad olid nii armunud ja õnnelikud ning nende tulevik oleks võinud olla ilus. Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneliku lõpuga. Siiski leidus veel keegi, kes Montecchisid ja eriti veel Romeot vihkas see oli
kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline. Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib ka vihkamisest - kaks pere, kes pidasid juba aastaid vaenu, panid aluse sellele, kuidas lugu lõppes. Teos on nii tuntuks saanud mõneti just oma realistliku sisu poolest. Realistlikuks saab seda tänapäeval pidada küll mõningate mõõndustega, kuid see näitab tõeliselt hästi, kui palju on inimesed nõus armastuse ja suhete nimel ohverdama. Romeo ja Julia armusid esimesest silmapilgust. See on miski, mis tundub minule veidi uskumatuna, kuna nad olid tõesti noored ning "rohelised". Nad suudlevad juba
alam, kui mees. Oli ka 1 vastanu, kes ei salli eestlasi, põhjuseks toodi eestlaste põikpäisus. II. Kokkuvõte Teistest rassidest inimeste vastu kasutatakse poliitiliselt ebakorrektseid, või lausa solvavaid väljendeid, aga kuna Eestis nende rasside esindajad puuduvad, siis ei saa seda probleemiks veel pidada. Mis kõige tähtsam, see ei iseloomusta eestlaste suhtumist nendesse, ainult üks inimene avaldas vaenu mustanahaliste vastu ja 4 inimest asiaatide vastu. Testis vastanud avaldasid vaenu kõige rohkem vene rahvusest inimeste vastu, kuid samas kasutati venelaste vastu ka kõige leebemaid väljendeid. Selline vastuolu on tingitud sellest, et venelasi on Eestis siiski vägagi palju ja see tõttu tuleb oma väljendeid rohkem valida. Vaenu põhjusteks toodi peamiselt seda, et venelased ei oska keelt ja nad on ebameeldivad. Tegu on vägagi üldistavate väidetega, mida oli ka oodata, sest küsitlus viidi läbi regioonis, kus venerahvusest inimesi on vähe, või venelased on
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Y Ristiusu vastolu Rooma võimudega Y Ristiusk- radikaalne; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal Y Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus Y 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Y Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus
Prantsuse kangelaseepos Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja
saa valida, rahvus pärandatakse sulle kaasa sünnist ja see areneb välja kasvades ja õppides. Kui hakata vaatama tänapäeva olukorda siis inimesed väga ei hinda neid väärtusi. N.ö "halli passi" inimesed nõuavad igasuguseid õigusi ja vaidlevad kõigega mis on esmatähtis, alustades riigikeele õppimis suutmatusest, lõpetades kõige kritiseerimisega. Sellised inimesed ei ühenda ühiskonda vaid omamoodi kahjustavad seda ja tekitavad vaenu ka nende vastu kes on võtnud enda kohustuseks harida ennast kultuurselt. Taolise mõtteviisiga inimesi kes ainult tahavad endale õigusi ja ei üritagi kuuluda rahvusesse ei saa kutsuda ühiskonna ühendajateks. Rahvus on siiski see mis ühendab inimesi omavahel ja kodakondsus ei ole sama vääriline vaid on üks dokument mis annab sulle seadusliku kaitse.
Kristus Jumala poeg Kristluse levik Rahu ja õnneaeg Apostel ( tähendab kreeka keeles saadikut ) Peetrus esimene Rooma piiskop Paulus Süürias , VäikeAasias ja Kreekas uued pooldajad Piiskop ( juht ) Presbüter ( vanem ) Kristlased ja Rooma riik 12. saj ajal 5% Rooma rahvastikust kristlased Üksainus jumal , teised ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne Teiste jumalate austamine usust lahtiütlemist Halvustav suhtumine umbusku ja vaenu Jumala põlgamine viha ja karistuse tagakiusamine harv juhus Märtritel jumalale truuks jäädes võita uusi pooldajaid Tänan tähelepanu eest !J
ei tohi jätta kõrvale ühtki võimalust toreduse ja luksuse väljanäitamiseks; nii et kui sääraselt käitub valitseja, jõuab ta lõpuks ikka selleni, et raiskab ära kõik oma vahendid, ja on lõpuks sunnitud - kui ta ikka veel tahab säilitada helde inimese mainet - koormama kodanikke erakorraliste maksudega, näitama üles karmust nende sisse nõudmisel ja astuma kõikvõimalikke samme raha muretsemiseks. Selline teguviis hakkab tekitama alamates vaenu ja kui valitseja lõpuks ikkagi vaesub, ei pea temast enam keegi suuremat lugu; nii et olles toonud oma heldusega kahju paljudele ja kasu vähestele, satub ta suurde kitsikusse juba esimese raskuse puhul ja on hukkumise äärel mis tahes hädaohus; püüdes seda adudes helduse ülesnäitamisest taganeda, saavutab ta kiiresti ihnuskoi häbistava kuulsuse. 2. Seega, kui valitsejal pole võimalik ennast kahjustamata helde inimese väärtuslikke omadusi kasutada -
hommikul algad, sellega õhtul lõpetad." · ,,Eks elame edasi, aeg annab arutust." · ,,Kel siin ilmas aega surnutega rehkendada- surnud elavad omaette, meie omaette." · ,,Õigus teeb sinu südame kõvaks, sinu meeled kurjaks, õigus paneb silma silma vastu, hamba hamba vastu." · ,,Aeg pole jänes, et ta eest ära jookseks, ja keretäis pole metslind, et sa soojaga halvaks läheks." · ,,Kes vaenu külvab, see vaenu lõikab ja kes sõda kuulutab, see lõikab verd." · ,,Halvad sõnad rikuvad head kombed." · ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus."
Miks puhkes külm sõda? Nagu on teada puhkes külm sõda peale Teise maailmasõja lõppu ning, kui Teise maailmasõja võitsid NSV Liit ja USA eesotsas miks pidid ometi kaks liitlast omavahel vaenu pidama ning tagatipuks sõda alustama? Ilmselt ei olnud USA rahul NSV Liidus valitseva kommunistliku korraga ning NSV Liit ei kavatsenud seda korda aga muuta. Kuna Saksamaa kaotas Teise maailmasõja jaotati riik lääneriikide ja NSV Liidu vahel ära. Lääne-Saksamaa jäi üldjoontes Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA okupatsiooni alla ning Ida-Euroopa NSV Liidu okupatsiooni alla. Ka see korraldus süvendas Külma sõja algust. Näiteks üritas Nõukogude sõjavägi sulgeda teed, mis
ka politsei: riigiametnike ning poliitikute üle, kuna rahvas on see, kes otsustab selle alusel, mida ajakirjandus neile vahendab. Seetõttu on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjanduse peamine ülesanne on teavitada rahvast võimalikult ruttu ning täpselt juhtumitest. Ajakirjanduse puhul on väär avaldada valeteavet, sest see tekitaks ühiskonnas segadust ja väga võimalik , et ka vaenu ajakirjanduse vastu. Kõigil inimestel on õigus sõnavabadusele ning mõtteavaldusele ning sellega peab kaasnema ka piiritunnetus, ehk selge arusaam sellest, mida võib ja mida ei või kõigile avalikuks teha. Muidugi võidakse pidada maha vaidlusi, kuid vahel just need parimate tulemusteni viivadki. Ajakirjanike kohus on vastutada selle eest, et uudis, mille nad avaldavad ei rikuks kellegi õigusi ega oleks vastandlik sellega, mis on tegelik tõde
Varsti abliellub ta khaani tütrega ja vürst Igorist ning khaanist saavad liitlased. Igor korrutab lauset: "Venemaa peab jääma ühtseks!" Probleem Probleem raamatus "Lugu Igori sõjaretkest" seisneb selles, et Igor koos oma venna Vsevolodiga läks sõjaka rahva polovetside vastu. Halb oli see, et Igor polnud teatanud sellest oma nõbule Svjatoslav Vsevolodovitsile ja kuna Igor polnud hästi ette valmistunud, ootas ees kaotus. See oli häving kogu Venemaale, sest lahing äratas uuesto üles vaenu polovetside ja venelaste vahel, mille oli eelnevalt uinutanud Svjatoslav ise. Sõnum Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa ja ta rahva rahuliku töö kaitsmiseks. Tänapäeva ooper Kuulus A. Borodini ooper "Vürst Igor" Igori sõjaretk Lakitud miniatuur. Venemaa kunst
Varsti abliellub ta khaani tütrega ja vürst Igorist ning khaanist saavad liitlased. Igor korrutab lauset: "Venemaa peab jääma ühtseks!" Probleem Probleem raamatus "Lugu Igori sõjaretkest" seisneb selles, et Igor koos oma venna Vsevolodiga läks sõjaka rahva polovetside vastu. Halb oli see, et Igor polnud teatanud sellest oma nõbule Svjatoslav Vsevolodovitsile ja kuna Igor polnud hästi ette valmistunud, ootas ees kaotus. See oli häving kogu Venemaale, sest lahing äratas uuesto üles vaenu polovetside ja venelaste vahel, mille oli eelnevalt uinutanud Svjatoslav ise. Sõnum Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa ja ta rahva rahuliku töö kaitsmiseks. Tänapäeva ooper Kuulus A. Borodini ooper "Vürst Igor" Igori sõjaretk Lakitud miniatuur. Venemaa kunst
.. Hamlet oli hull sest ta nägi oma isa vaimu? Ma ei usu. Sest enne seda, kui hamlet vaimu nägi, nägid seda ka vahipidajad, kes sellest üldse hamletile rääkisid. Aga miks ema seda vaimu ei näinud ei oska öelda. Ehk sellepärast, et vaim ilmutas ennast ainult nendele kellele oli vaja end ilmutada. Mina ei arva, et halmet oleks olnud hull, ta sai teate osaliseks, mis pani ta vastavalt käituma ja teada saadest et ta onu tappis ta isa, tekitab ju vaenu ja kättemaksu himu. Aga selleks ei pea olema inimene hull. Arvati, et hamlet on hulluks läinud armastusest ophelia vastu. Ta saatis neiule armastuskirju. Muidugi ta muutus teose vältel ohtlikuks, kuid minu meelest kõik nad muutusid. Hamlet aga sellepärast, et ei teadnud kunagi mis ta järgmisena teeb, mõtleb, arvab. Kõik tuli ootamatult, just kui ophelia isa Poloniuse surm.(hamlet arvates, et tapab ära oma onu.) Hamlet oli kindlasti suureks ohuks kuningale, tema enda onule
Ameerika Ühendriikide sünd 8. klass 1. Indiaanlased ja Euroopa kolonistid a) Euroopa kolooniad – väljarändajate asupaigad : Omavahelistes sõdades jäid peale inglased ja prantslased Seitsmeaastases sõjas (1756 – 1763) kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele b) Punanahad ja kahvanäod : algul heatahtlik suhtlemine (kaubavahetus ja oskused – mais ja tubakas) vaenu tekkimine maa pärast (pettused ja jõud) indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid – kapitalistlikul tootmisel põhinevad maavaldused b) Lõunapoolsed suuristandused: mis põhinesid Aafrikast toodud
õnnelikuks või mitte. Elus on tihti nii, et inimesed kellel on palju raha ja ühiskonnas kõrge positsioon ei ole kõigele vaatamata õnnelikud vaid vastupidi on nende elu probleemide rohke. Sageli on nii, et nad muutuvad rahast sõltumaks. On juhused, kus inimestel tekib sõltuvus hasartmängudest. Targad inimesed kasutavad raha enda harimiseks ning oma laste tuleviku kindlustamiseks. Paljudel juhtudel on raha tekinud inimeste vahel vaenu ja vihkamist. Paljud ei mõista, et raha teenitakse raske tööga ja hea mõistusega, mitte aga teiste tagant varastamise teel. Rahast tingitud vihkamise võib aga viia ettearvamatuse tagajärgedeni. Meie ühiskonnas on praeguselt hetkel elatustase väga ebaühtlane. Vaesus, mis tekitab kuritegevust ei lase ka edukatel inimestel ennast turvaliselt ja õnnelikena tunda. Minu arvates, need, kes ei suutnud saavutada nii palju kui mõni teine ei tohiks edukate inimeste üle viha kanda
Stereotüüp on juba nii laialt levinud, et keegi ei küsi enam endalt, kui palju selles väites ka tegelikult tõtt on. Islam on rahu religioon Seda võib juba mõista religiooni nimetust analüüsides. Sõna islam tähendus araabia keeles on end Jumala tahetele allutama, sisemist rahu leidma ning see on tuletatud sõnatüvest SLM, mis väljendab kõiksugust rahu. Enesetaputerrorism Oma usundit sügavuti õppinud moslem ei õhuta vaenu ega soorita enesetappu, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud – kellelgi ei ole õigust ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes. Seega rikuvad enesetaputerroristid korraga mitmeid islami seadusi ja islamit selles süüdistada ei saa. Kuritegude peamine põhjus Loomulikult leidub islamimaailmas moslemeid, kes ühel või teisel põhjusel islamiseaduse koha pealt silma kinni
enesekindluse ja usaldamatuse eest, ta peab oskama tegutseda mõõdukalt ja tasakaalukalt. Valitsejal tuleks olla nii armastatud kui ka kardetud. Kindlam on olla kardetud, sest mõlemat olla on raske. Valitseja, kes usub inimeste lubadustesse ja sõprusesse, hukkub. Inimesed pööravad hädas temast eemale ja rahaga ostetud sõprus laguneb. Hirmu all sõlmitud sidemed ei katke häda saabudes, sest neid hoiab kartus karistuse ees. Hirmu tuleb sisendada nii, et valitseja ei langeks ise inimeste vaenu alla. Sõjakäigul ei tohi valitseja julma ja halastamatu inimese kuulsusest hoolida, see hoiab väe ühtse ja võitlusvalmina. Machiavelli toob näiteks Hannibali, kelle sõjakäikude edukust ajaloolased imetlevad, julmust aga hukka mõistavad. Machiavelli arvates peab valitseja kasutama kõiki omadusi mis tema pädevuses et võimul püsida, isegi siis kui ta selleks peab tegutsema aususe halastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu
päritolu.. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas
haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle. Kuna rahvas on see, kes otsustab ja otsustab selle alusel mida ajakirjandus neile vahendab, on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjanduse peamine ülesanne on teavitada rahvast võimalikult ruttu ning täpselt viimastest juhtumistest. Vägagi väär on avaldada valeteavet, sest see külvaks ühiskonnas segadust ja väga võimalik, et ka vaenu neljanda võimu vastu. Kõigil ühiskonna liikmetel on õigus sõnavabadusele ning mõtteavaldusele ning sellega peab kaasnema ka piiritunnetus, ehk selge arusaam sellest mida võib ja mida ei või kõigile avalikult teatavaks teha. Samas aga peab ühiskond olema tolerantne. Muidugi võidakse pidada maha vaidlusi ning vahel just need parimate tulemusteni viivadki. Ajakirjanike kohus on vastutada avaldatu eest, vastutada selle eest, et uudis, mille nad
Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata. Orduvennad andsid nii mungavande, kui ka tõotuse võidelda relvaga kristlasi ohustavate tegurite vastu. See vallutus aga Islamimaid eriti ei kõigutanud. Neid huvitas rohkem Konstantinoopol, kui Jeruusalemm. Kahjuks ei osanud kristlased seda ära kasutada. Ristisõdijate strateegilised vead suurendasid vaenu enda vastu ja see viis Edessa kaotamiseni aastal 1144. I Ristisõjas oli nii õnnestumisi, kui ka ebaõnnestumisi. Uusi vallutatud alasid aga ka kaotati neid. Hoolimata mõningatest äpardumistest ja mitteõnnestunud eesmärkidest, oli I Ristisõda siiski teistest Ristisõdadest kõige edukam.
Küberkiusamine Küberkiusamine on: Sõimamine ja ähvardamine õelate e-kirjade, tekstisõnumite jne kaudu. Ahistamine ja jälitamine erinevates portaalides. Isikliku informatsiooni ja saladuste levitamine. Internetilehe (koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks (libakontode tegemine). Võõraste inimeste peksmise/löömise filmimine ja materjali levitamine internetis, eesmärgiks mõnitamine ja ,,naljatamine" jne. Kiusamise ohver Ohvriks võib olla ükskõik kes. Selleks, et mitte sattuda ohvriks tuleb olla ise tähelepanelik kellega sa suhtled, ei tohi mitte kellelegi jagada oma kontaktandmeid jms. Kindlasti tuleks jälgida ka seda kellega suhtlevad sinu sõbrad, et sa saaksid ka neid hoiatada ja nii ära hoida pahandusi.
Lembitu vabastati pärast poegade pantvangi andmisega .1219 aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Kuningas Valdemar ise. Asuti eestlastele kuulunud linnustesse, ilma et neid oleks takistatud. Allajäämise põhjused: Vabadusvõistluse lõppjärk: 1) vastaste sõjamehed olid hea varustusega, hea väljaõppe ja kogemustega, neid oli ka palju Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. 1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust
aristokraatide ootused ja lootused ning teiselt poolt olla meele järele kodanikele; Rooma keisrid seisid silmitsi veel ka kolmanda jõu - sõjaväega, mis sai paljudele neist huku põhjuseks, kuna kodanikel ja sõdureil on vastandlikud huvid ning keeruline on olla samal ajal meele järele mõlemale. Seetõttu tuleb valitsejail teha valik: kui valitseja ei suuda saavutada olukorda, kus keegi teda ei vihka, tuleb tal kõigepealt püüda pääseda kodanike vaenu alt; seda suutmata aga luua head suhted tugevamate ja mõjukamate kodanikkonna rühmitustega, mistõttu valitsejad tihti seovad end enne sõdurite, kui kodanikega. Vaenu teenitakse nii heade kui halbade tegudega, mistõttu valitseja on oma võimu säilitamiseks sageli sunnitud headuse kõrvale jätma, sest "kui on rikutud see osa ühiskonnast, keda sa enda püsimajäämiseks otseselt tarvilikuks pead, tuleb sul tema meele järele
rubla kätte. Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. · Säärases mulgis tahetakse näitata rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, sõjaväest kõrvalehoidmist. Näidendi lõppus oli näha kuidas Männiku Märt sai osavaks kauplejaks. Sellega õppis ta ,et alati tuleb end harida ja seda, et haridus on elus väga tähtis ning ilma selleta ei jõua kuhugi. Isegi Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust ning Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest . Jaanika
oska ohtu märgata. Lastega manipuleeritakse, ähvardatakse, lõpuks ei leia lapsed enam väljapääsu. Tavaliselt kardavad lapsed juhtunust rääkida lapsevanemale ja tagajärjeks võib olla sassis närvisüsteem või isegi enesetapp. Virtuaalmaailmas leidub ka kiusajaid küberkiusajad-inimesed, kes on pahatahtlikud ja õelad. Loovad kodulehti ja levitavad alavääristavat infot kaaslaste üle naermiseks. Ohvrist võidakse internetti panna üles pilte, videosi. Õhutatakse vaenu. Meelitatakse ohvritelt personaalset ja isiklikku informatsiooni ja levitatakse seda. Sekkutakse eraellu.Mainet allaviivat infot levitades kaotab ohver sõbrad , teda hakatakse narrima. See võib tuua kaasa hirmsaid tagajärgi sassis närvikava või isegi enesetapu. Mõtlemata tagajärgedele avaldatakse suhtlusportaalides ning mujal veebis infot millel on tegatiivsed tagajärjed neile endile kui perele. Jagatakse isikuandmeid. Võib toimuda identideeti vargus
naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad. Samuti osutus edukaks Euroopa feodaaltsivilisatsiooni ning roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee ps. ja Läänemere piirkonnas. Kuid need sõjad süvendasid vaenu läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel. 10) keskaegne haridus
Näiteks loodi otsustamaks kultuuriväärtuste hulka kuuluvate monumentide saatuse üle, 1790.aastal Monumentide Komisjon. Veel loodi ka kunstimuuseum , avalike raamatukogude võrk ja pandi ka alus Rahvuslikule arhiivile mis säilitas vana korra aegseid dokumente. Niisiis toimusid mitmed otsustavad teod ja tegemised mis muutsid sügavalt inimeste suhtumist kultuuriväärtustesse. Revolutsiooni aastate algul olid paljud inimesed täis viha ja vaenu vana korra peale. Nad püüdsid hävitada kõike mis meenutas neile vana korda ja sellega kaasnenud sündmusi. On ka väga mõistetav miks nad seda tegid. Prooviti hävitada erinevaid dokumente , sest taheti teha lõpp koormistele ja muudele asjadele mis oleksid nende elu keerulisemaks teinud. Kui aeg läks edasi ja inimesed veidi rahunesid said nad aru , et neil on ikkagi vaja mõndasi väärtusi säilitada. Nad mõistsid, et kõike ei saa hävitada
Julia ärkab üles. Näeb, et Romeo on surnud ja suurest kurbusest võtab Rome pussi ja lööb selle endale südamesse ja sureb. Teose tegelasteks on : Romeo- Montecchi suguvõsa noor, osava ja julge pärija, kes armub Juliasse. Ta oli valmis ohverdama oma elu, et olla Juliaga koos. Julia- Capuletti suguvõsa noorim järeltulija(14 aastane), kes enamasti Kes enamasti täitis vanemate käske, kuid eiras kahe suguvõsa vahelist vaenu. Armastuse nimel ohverdas oma elu Lorenzo- Kiriku õpetaja, kes väga abivalmis ja aitas noortel salaja abielluda ja oli nõus kaasa mängima plaanis, et Romeo ja Julia koos põgeneda saaksid. Capuletti (Julia isa), Montecchino,(Romeo isa) Paris,( vürsti poeg) Tybalt, Mercutio, sinjoora Capuletti(Julia ema) ja Montecchi (Romeo ema) Konflikte tekib alguses selles, et kaks suguvõsa on omavahel riius, kuid nende suguvõsade lapsed armuvad üksteisesse
Eestimaalaste allajäämine 13. sajandi alguseks läks maapind eestimaalaste jaoks ennekõike tuliseks, oli alanud risitsõdade ajastu. Kristliku maailma piire taheti laiendada, paganlus taheti välja juurida, sakslastest kaupmehed ihkasid oma mõjuvõimu itta laiendada - see kõik pani alguse 1206. aastal eestlaste muistsele vabadusvõitluse. Eestimaalased olid varemgi võõrvõimudega sõdinud, miks jäid nad aga seekord kaotajateks? Paarikümne aasta jooksul tuli vastu seista sadadele rüüsteretkedele, mis vähendasid märgatavalt eestlaste vastupanuvõimet. Eestimaal olid eelnevate aastate jooksul valitsenud mitmed valitsejad. Eestimaalased olid majanduslikult kui ka moraalselt kurnatud ning see võis ka olla põhjuseks, miks ei suudetud tulemuslikult ristisõdijatega sõdida. Esmakordselt sõdis Eesti territooriumil selle ajajärgu kohta väga heal tasemel sõjavägi. Vastasteks olid ordurüütlid, kes olid elukut...
viimaste sajanditeni, kus ruumi on inimkonnale hakanud väheks jääma ning paratamatult üksteisega läbikäimine tihenenud. Erinevused rahvaste vahel viivad sageli mõistmatuseni. Mõnedele meist võib tunduda imelik, et prantslased peavad konnakoibi delikatessiks, samas imestavad teised, kuidas me küll suudame süüa verest valmistatud vorsti. Kellel on rohkem õigus? Puudulik kontakt teise kultuuriruumiga võib peale mõistmatuse sünnitada ka vaenu. Kõiki valgeid peetakse Lähis-Idas või Aafrikas ekslikult ameeriklasteks ning neid süüdistatakse maailma probleemides või kohustatakse kohalikke aitama. Läänemaailmas vaadatakse viltu kõigile, kes on islamiusku. Paljudel on valusalt meeles terrorirünnakud, mille taga seisid enamasti islamiäärmuslased. Näiteid võib tuua ka kodumaalt erinevused eestlaste ja venelaste kultuuri vahel põhjustavad tihti probleeme, kuna igaühel on õigus toetada oma rahvast ja südamelähedast riiki
* 1920.aastatel üritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sõjaväge) * Saksamaale kohta kätte näidata püüdes ja kätte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vägedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tõttu oldi sunnitud väed välja tõmbama). * 1920.aastatel oli Prantsusmaa kõige nõukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. * 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). * Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: * algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise
Esiaeg ehk muinasaeg- puuduvad kirjalikud andmed Ajalooline aeg- kirjalikud andmed olemas Tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, oli alanud nende liitumine maakondadeks, mille vanemate koostööst on juttu Liivimaa Kroonikas--> riikluse kujunemise alged. Liivimaa sõja eeldused: 1.Lääne-Euroopas välja kujunenud küllalt tugev vaimne jõud katoliku kiriku näol ja poliitiline võim feodaalriikide näol. 2.Saksa kaupmeeste majanduslik huvi ja rahaline toetus. Liivimaa sõja põhjused: 1.Kiriku poolt: kirikusisene võimuvõitlus, rahuliku misjonitöö ebavõrdsus, sõjakas tsistertslaste ordu 2.Feodaalrüütlite poolt: vajadus täita ristisõja tõotust ja hankida maid noorematele vendadele. 3.Saksa kaupmeeste poolt: Huvi turvaliste, kristlike sadamate vastu. Eestlaste allajäämise põhjused: Ordurüütlid hea väljaõppe ja kogemustega sõjamehed, tolle aja relvastus täiuslikum, vallutajaid korraga mitu (saksa, taani ja rootsi), vallutajaid toetas L- Euroopa täht...
Kui ma oleksin petaja, teeksin ma kike lbusalt. Tihtilugu on tunnid liiga tsised ja igavad ning seeprast kaob pilastel huvi ja nad hakkavad lihtsalt muude lbusate asjadega tegelema. Kui tund oleks natukenegi mnguline, teeks pilased rohkem kaasa ja mul oleks hea petada ning pilastel hea ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma hooliv. Vtaksin kiki pilasi vrdsetena, sest kik peavad ju saama korraliku hariduse, olgu ta suur, vike, paks vi peenike. pilastevahelist vaenu ja vgivalda ma ei salli ning petajana teeksin kik vimaliku, et seda ei oleks. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma mistev ning abivalmis. Kui pilasel on kasvi vga vike mure, vib ta alati tulla mulle sellest rkima ja nu ksima. Ma ritaksin teda vhimalgi moel aidata, sest kski inimene ei peaks ega tohiks olla kurb. Kui ma oleksin petaja, oleks mu jutt ja petus kigile selge ja arusaadav, sest pris tihti on nii, et mne jaoks on ppekava liiga kiire ja enne kui
ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu. ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144. Teine ja kolmas ristisõda. Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa. Teist ristisõda võib pidada tervikuna kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses. Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm euroopa valitsejat: saksa-rooma keiser friedrich 1 barbarossa, prantsuse kuningas philippe 2 auguste ja inglise kuningas richard 1 lõvisüda
KUNSTNIK Kui me püüame keskaega ette kujutada ja visualiseerida, on kunstiteostel selles väga suur roll. Kunstiteoseid tegid kunstnikud kes ei soovinud muud tasu peale jumaliku. Enamius kunstnikke soovis jääda anonüümseks kuna nad ei lootnud et neid suur edu ees ootab. Antiikmailma kriis tõi kaasa kunstitoodangu kahanemiseni ja pildid hakkasid kujutama vaenu. Keskaegsetes tekstides ei leidu mõistet isikute kohta keda tänapäeval nimetatakse kunstnikeks. Sõna artista tähistas vabu kunste õppivat või viljelevat inimest. Alles 13. Sajandi lõpul kasutati seda sõna inimese kohta kes omas vastavaid tehnilisi oskusi. Kõrge positsioon oli aga kullasseppadel, kes töötasid kõige hinnalisemate materjalidega, sammuti klaasimeistritel, kes valdasid keerulist tehnoloogiat. Peamised allikad kust saab teda kunstnikest on kirikute kroonikad. Kõigepealt
jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. 2) Liisi tüli isaga Andrese jaoks oli vastuvõetamatu, et tema pere lapsed võiksid Oru omadea suhelda. Eriti marru läks Andres siis, kui Pearu süüdistas tema tütart litsilöömises. Varsti pärast seda sai Andres teada, et Liisi on Joosepist rase ning mees oleks oma tütre vaeseomaks peksnud, kui Mari poleks sekkunud. Andres viskas Liisi oma majast välja rase neiu pidi isa ja naabrivahelise vaenu tõttu sauna elama minema. Hiljem Andrese viha lahtus ning Joosepi ja Liisi pulmadeks pani ta tütrele kaasa päris kopsaka kaasavara. 3) Kes on Kassiaru Jaska? Kassiaru Jaska oli hobuseparisnik, mõisale härgade ja vilja ostja, kes raamatu alguses tihti uhkeldas oma raha ja rikkusega ning jõi tihti kõrtsi saksatoas ühes Oru Pearuga. Teose keskel Jaska veidi raundes- pärast ühte laadalkäiku surid tema lapsed kahtlasse tõppe
H. Balzaci romaan ,,Isa Goriot" on hea näide n.ö ahviarmastuse kohta. Isa Goriot` armastus oma tütarde vastu oli nii suur, et ta andis neile andeks kõik halva, mis nad talle olid teinud. Tegelikult pettis ta aga ennast ning kujutas ette, et tütred temast veel hoolivad. Selline armastus hukutas nii isa Goriot` kui ka tema tütred. Ma arvan, et kui kõik inimesed suudaksid üksteisele alati andestada ja teineteisega arvestada, ei oleks maailmas praegu nii palju vihkamist ja vaenu. Meie elu võiks olla üles ehitatud armastusele ja andestusele. Kui meid keegi millegagi haavab, ei tohiks kohe kättemaksule mõelda. Peamine on armastada ja andestada.
see võib ka olla põhjus, miks veel tänapäevalgi on eestlaste ja venelaste vahel väga teravad välissuhted. Selliste massirepressioonide ajal viidi Eestist ära allikate kohaselt üle 30000 inimese, kuid tegelik arv võib ulatuda veel palju kõrgemalegi. Eestlastel on juba sajandite vältel olnud probleeme välisvallutajatega. Üks suurim vaenlane ongi olnud meile ehk Venemaa. II maailmasõja aegsed ja sellele järgnevad aastad on ainult süvendanud meie rahvuste vahelist vaenu. Teine maailmasõda on jätnud meie kultuuri ja rahva südamesse sügava jälje. Eesti rahvastik vähenes ligi 200000 inimese võrra: paljud põgenesid, kuni veel said; küüditati; tapeti; arreteeriti. Linnade purustamiste tõttu, näiteks Narva ja Tartu, langes ka Eesti kultuurielu, kuna kehtesti tsensuur ja suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola. Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt
oska hinnata väärtusi, mida saaks ka ilma rahata. Campanella utoopilises teoses ,,Päikeselinn" kirjeldati ideaalset võrdsus- ühiskonda, kus valitseb õnn ja rõõm. Arvatakse, et aastail 1918-1940 oli Eestist taoline Päikeselinn loodud. Päikeselinna võib võrrelda Platoni riigi ideega. Mõlemat riiki peab juhtima isik, kes on tark ning mõistab headuse ideed. Kuid neil oli ka erinevusi. Platon jagas om riigi seisustesse, mis võis süvendada klasside vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik võrdselt ja mitte eesmärgil, et rikastuda. Kui tänapäeval käivad inimesed just sellepärast tööl, et olla jõukad, siis selline nähtus tol ajal puudus. Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik
üleastuja vara või teenistust, nagu on igal inimesel kogu inimkonna alalhoidmise õiguse alusel luba karistada kuritegu ja teha kuriteo kordamise ärahoidmiseks kõiki mõistuspäraseid asju, mida ta oskab. * /…/, “ Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene”. * /…/, Kõik inimesed on algselt loomuseisundis nii kaua, kuni neist nende omal tahtel ja nõusolekul saavad mõne poliitilise ühiskonna liikmed. Sõjaseisund * Vaenu ja hävituse seisund. * Kui keegi kuulutab sõna või teoga, mitte raevukalt ega tormakalt, vaid vaoshoitult ja etteplaneeritult, oma kavatsusest võtta teise inimese elu, siis paneb ta end sõjaseisundisse tolle inimese suhtes, kellele ta oma kavatsust oli kuulutanud. * Sõjaseisundis isikuid võib kohelda kiskjatena, s.o nende ohtlike ja kahjulike loomadena, kes hävitaksid kindlasti inimese enda kohe, kui ta nende võimusse langeb.
Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine. See tõi kaasa vaenu suurenemise Läänemaailma, Islami ja Bütsantsi vahel. Mis on uusaeg ja millal see algas. Majandusliku arengu erijooned uusajal, uus vaimumaailm, riik ja valitsemine, uusaja lõpp. Uusaega iseloomustab uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. Uusaja alguseks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. Majandusliku arengu erijooned
Oluline: · Esimene Ristisõda jäi ainsaks õnnestunuks kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Vähe oluline: · 1096.a liikus Püha Maa poole liikuma juba elukutselised võitlejad, eesotsas tähtsamate ülikutega hertsog Gottfriediga ja krahv Raymondiga. · Islamimaailm ei olnud huvitunud Jeruusalemmast vaid konstantinoopolits, kuid ristisõdijad ei osanud olukorda oma huvides kasutada ning 1144.a kaotati vaenu surumistel Edessa. Teine ja Kolmas ristisõda Väga tähtis: · Teine ristisõda, oli kristlaste suur nurjumine, nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt, kuna kaotati Edessa ja Damaskuse piiramise operatsioon ebaõnnestus täielikult. Tähtis: · Jätkus islami konsolideerumine ning etteotsa tõusis Salah ad-Din, mille tulemusel purustati lahingus kristlaste väed ja hõivati kaitseta jäänud Jeruusalemma. Oluline:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
