traditsioonid ja rahvariided“, nagu ütleb üks filmi algustiitreid. 1931. aasta detsembrikuus tuli Tallinnas ekraanile Theodor Lutsu õppefilm „Gaas! Gaas! Gaas!“. Filmi loomise tingis tollal maailmas levinud seisukoht tulevikusõjast kui tugeva lennuväe osavõtul peetavast keemilisest sõjast. Film algab loenguga õhukaitsekursustel, kus arst selgitab kuulajaile gaaside omadusi ja võitlust nende hävitava toime vastu. Varsti seejärel ründabki oletatav vaenlane õhust ja maalt. Mõned võõrad lennukid murravad läbi Tallinna kohale, linnale langeb gaasi- ja süütepomme. Sel ajal kui samariitlased annavad all abi kannatadasaanuile ja korravalvurid püüavad vältida paanikat elanike hulgas, käib üleval õhuvõitlus. Film lõppeb desinfektsiooni- ja päästekomandode töö näitamisega rünnakujärgses linnas. Kriitikale film meeldis. Kõigi sõnavõtnute heakskiidu pälvis asjaolu, et Luts oli
emotsiomaalne side grupiliikmete vahel, teadvuse teisenenud seisundid, mina destruktsioon st lahtiütlemine iseendast ja oma minevikust grupiga liitumisel, illusoorne tegelikkusetaju) - teadmised (kursisolek liikumise oluliste tekstite ja põhimõtetega, kitsapiirilised, spets treeningud, usuliste mõistete ümberdefineerimine - eetika (üldine käitumisnormide ja väärtuste süsteem, milles usugrupis lähtutakse; oma eetikakäsitlus, vaenlane on illusoorne, suhe perekonnaga) - osadus (grupi kokkuliidetavuse määr, kõrgenenud, sügavam ühtsustunne, ühtekuuluvustunne rajaneb ühise eesmärgi teenimisel rituaalide kaudu, grupinarkomaania, ei rajane liikmete vabatahtlikul meeldivusel, sõltuvus grupist, elu allutamine grupile kontroll, grupi surve, grupimeelsus ja -keelsus Lahkumine: - 4 viisi: minnakse ise ära, ollakse sunnitud lahkuma, grupp hääbub liidri lahkumise
Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1. osa 1
Siis aga ta tegi midagi ning kohe kogunesid inimesed ümberringi. Mida Diogenes tegi? V: siristas linnu kombel 13.Päeval olevat Diogenes õlilambiga ringi käinud, seletades, et otsib. Keda Diogenes otsis? V: inimest 14.Kes vastas, millal tuleks hommikust süüa, nii: "Kui oled rikas, siis millal tahad; kui oled vaene, siis millal saad." V: Diogenes 15.Mis on Diogenese meelest tõeline nauding? V: hingerahu 16.Kes ütles: "Igal inimesel peab olema kas hea sõber või õel vaenlane - mõlemad hoiavad tal silma peal ja takistavad sel moel teda kurja tegemast"? V: Diogenes 17.Kord rääkinud keegi, millises luksuses elab Makedoonia kuninga Aleksander Suure õukond. Mida Diogenes selle peale ütles? V: "See on küll tõesti õnnetu, kes isegi hommikust sööma ja lõunastama peab, siis, kui Aleksander Suur seda tahab" 18.Mida tegi Diogenes, kui nägi kord poissi, kes jõi vett peopesast? V: Diogenes viskas minema kruusi ja ütles: "Poiss ületas mind lihtsuses" 19
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Toitumishäired Referaat Meiliin Soome 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Toitumishäired lk 4 3. Haigestumine toitumishäiretesse lk 5 4. Kehakaalu vähendamine lk 6 5. Mehhanism lk 7 6. Psüühika muutused lk 8 7. Anoreksia lk 9-11 8. Buliimia lk 12-13 9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest ja viimased uuringud Euroopas näitavad, et ka Euroopas on see muutunud probleemiks. Samal ajal, kui osad inimesed võitlevad ülekaaluga, tuleb teistel tegeleda toitumishäiretega. Kogu maailmas kasutatakse...
kuriteo. Ira furor brevis estraev on lühike hullumeelsus. Ira odium generat, concordia nutrit amorem raev sünnitab vihkamist, üksmeel toidab armastust. L Legendi semper occasio est, audiendi non semper lugemiseks on alati võimalus, kuulamiseks mitte alati. Libenter homines id, quod cupiunt, creduntinimesed usuvad seda, mida nad uskuda tahavad. Lingua est hostis homnium amicusque diaboli et feminarum keel on inimese vaenlane ning naiste ja saatana sõber. Litterare non erubescunt kirjatähed ei punasta. M Magna rse est amor armastus on suur asi. Malum consilium est, quod mutari non potest halb on see otsus , mida ei saa muuta. 3 Malum nullum est sine aliquo bono ei ole halba ilma heata. Manet omnes una nox kõiki meid ootab üks öö; kõik on surelikud.
Venemaale tark ja aus valitseja. 3.pilt. Metsalagendik Moskva lähedal. Talupojad on mässu tõstnud. Tahetakse üles puua kohalik bojaar ja kaks jesuiiti,kes saabuvad vale-Dimitri saadikutena. Nad pääsevad tänu vale- Dimitrile, kes saabub poolakate saatkonnaga ja suundub Moskva poole. Rahvas tervitab neid, kuid hakkab siiski mõistma, kellele Dimitri toetub. Prohvetlikult kõlavad Jurodivõi sõnad: "Voolake, kibedad pisarad, tuleb vaenlane, saabub pimedus!" 11 KOKKUVÕTE Selline oligi minu referaat, kus rääkisin romantismist üldiselt ning süvenesin ka romantismi muusikas. Sain teada ka väga palju sellisest suurest Vene heliloojast, nagu seda on Mussorgski. Kõige rohkem meeldis mulle tema juures see, et ta ei süüdistanud oma halvas elujärjes pärisorjuse kaotamist, nagu paljud seda tegid, vaid toetas seda isegi. Mussorgski on
o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridustaseme tõusu ja kommunikatsioonivahendite kasvu kõrval - on elanikkonna liikuvus, paiksete asukate vahelduvus." (Tedre 1987, 225). Just nimelt need põhjused, milles nähti folkloori allakäiku ja hukkugi, on olnud üheks tõukeks uue tõlgenduse tekkimisele osale tänapäeva jututraditsioonist. Tegelikult on paljud järgnevalt pakutavatest lugudest elanud meie keskel juba aastakümneid, ainult et meie suhtumine neisse kui traditsioonilisse folklooriilmingusse oli tõrjuv
Just kõigi liikmete uus maailmanägemine on see, mis on lähtepunktiks uudsei organisatsiooni ülesehitamisele. (Alas, 2002: 98) Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta julgeb vastutust kanda enese tegude eest, ega ei vaatle keskkonda kui probleemide allikat. Kõrge isikliku meisterlikkuse saavutanud inimestel on palju seostuvaid ühiseid tunnuseid kindel eesmärgitunnetus/missioon, tegelikkus on pigem liitlane kui vaenlane, õppimine on elamisviisiks ning avaram vastutustunne. Õppiv organisatsioon Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust, oma peidetud mõtete ja arusaamiste teistele arutamiseks ja analüüsimiseks pakkumist. See toob kaasa enda varjatud hoiakutest ja kaitsemehhanismidest teadlikuks saamise ning annab võimaluse neid muuta. (Alas, 2002: 98)
1)spartiaadid – toorlasest vallutajate järeltulijad 2)perioigid – vabad käsitöölised ja talupojad, puudusid poliitilised õigused 3)heloodid – orjad, õigused puudusid Riigile pani aluse kuningas Lykyrgos ning 9/ 8 saj. eKr paneb kirja esimesed seadused. Kõrgem võim : 2 kuningat , basileuse – nagu väepealikud Vanemate nõukogu ehk geruusia – väh. 60 aastane Vigaseid inimesi ei vajatud – visati kaljult alla. KREEKA-PÄRSIA SÕJAD Kõige ohtlikum vaenlane Kreekale oli Pärsia. Pärsia vallutas Türgi osad ning ähvardas tungida Kreekasse ja seeläbi Euroopasse. 5. saj pärslased purjetavad Kreekasse laevadel – toimub Maratoni lahing – kreeklased võidavad ja saadeti kuller Ateenasse rõõmusõnumit viima. (Jooksis maratoni pikkuse maa ja jõudis ära öelda, et kreeklased rõõmustage, me võitsime ja langes surnult maha.) 480 eKr – uus sõjakäik – pärslased eesotsas Xerxesega. Lahing toimus Termopüülides
Käes hoidis ta viskevasarat,mis pöördus pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi. Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid.
Idee oli ehitada esimene töötav võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). See võrk sai nimeks arpanet. Tol hetkel tekkis vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Võrk tuli ehitada üles hajuspõhimõttel, mingit keskust olla ei tohtinud, kuna selle võis vaenlane üles leida ning hävitada. Seetõttu konkureeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Peale 1969 aasta proovi, kus võrku kuulus vaid neli arvutit, prooviti lisada veel arvuteid. 1972.aastal kuulus võrku kusagil 37 arvutit. Aasta hiljem võeti kasutusse projekt, mille eesmärgiks oli ühendada igasugu lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel
Ajalugu ADOLF HITLER Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas, tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina, tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud, kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Pigem näis see vihjavat tähtsusetule ja keskpärasele tulevikule. 16-aastane Hitle...
Tõsiseks ohuks olid Briti laevastikule Saksa allveelaevad. KOKKUVÕTE. 1914. a. võitlustes oli nurjunud Saksa väejuhatuse välksõja plaan. Sõda venis pikale ja sakslastel tuli lahinguid pidada nüüd kahel rindel. AASTAD 1915-1916 LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et vältida sõja edasist venitamist, seadis väejuhatus eesmärgiks lasta vaenlane verest tühjaks, s.o. hävitada armeed. Rünnakuteks valitigi niisugune koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni. Verduni kindlus oli koht, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni kindluse kaitset organiseeris kindral H. P. Petain /petä:n/. Lahing kestis 10 kuud - 21. II - 18. XII 1916. See oli sõjaajaloo üks verisemaid lahinguid, kus nn. sõja "hakklihamasinas" jahvatati prantslaste 95 diviisist läbi 65 ja sakslaste 125-st 50. Kokku
kohta? USA- Nemad arvasid et Lääne Berliin on rahu saar keset kommunismi, Oaas kõrbes jne, lisaks ka lääneliku elulaadi elav sümbol, koht kuhu põgeneda, konflikti põhjuseks ikkagi peeti NSVL halba korda ja lakkavaid probleeme. NSVL-Pidas kriisi põhjuseks ikka lääne ettevalmistusi sõjaks, Lääne berliini peeti konflikti hälliks jne., 3)Hinnake Ida ja Lääne tegutsemisviise vastaspoole suhtes 1961.a Põhjendage. USA- Arvan et nemad tegutsesid õigesti, NSVL oli vaenlane, seal polnud korda ja oli oodata ettearvamatuid samme. Pean õigeks USA väekontingendi suurendamist Lääne saksamaal, konflikti korral oleks saanud kiiresti reageerida. Ida-Arvan et nad laimasid vastaspoolt liiatigi jõuliselt 4)Põhjendage missugune dokument teie arvates käsitletavat problemaatikat kõige usaldusväärsemalt? Pingelõdvendus, Külma sõja taasägenemine 1.Pingelõdvendus Miks otsiti võimalusi suhete parandamiseks?
Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused. Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi. Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale
30. juulil koondasid punavõimud Kautla ümbrusse kaks NKVD pataljoni, ühe hävituspataljoni ning ühe kompanii jagu miilitsaid, kes 31. juuli hommikul alustasid üldist pealetungi. Viimasel hetkel saabus Kautla metsavendadele appi 30-meheline Jäneda, Pirsu ja Lehtmetsa metsavendade salk, mis koosnes põhiliselt sõjaväest põgenenud eesti sõjaväelastest. Koos Kautla ümbruse metsavendadega ulatus metsavendade arv nüüd ligi 2000-ni. Nii elavjõult kui ka relvastuselt ülekaalus olev vaenlane ründas ERNA grupi laagrit korduvalt. Kartes laagri ümberpiiramist, oldi lõpuks sunnitud positsioonidelt lahkuma. 10 tundi kestnud lahingu ajal viidi piiramisrõngast välja naised, lapsed ja relvadeta mehed. Korrapärane taandumine sai võimalikuks vaid üksikute vastupanugruppide ennastohverdava tegevuse tõttu. Kautla piirkonnas toimunud lahingutes langes 29 metsavenda. Vastane kaotas surnute ja haavatutena vähemalt 150 meest. Metsistunud vastased põletasid maha Kautla talu ja viskasid
ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid. Alistati liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, kasutati ära nende vahelisi vastuolusid Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Eestlaste sõjaväekorraldus oli mõeldud üksikute sõjakäikude tagasitõrjumiseks, mitte plaanipärase vallutuse vastu. Puudu jäi elavjõust. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ja lõpuks ei jätkunud enam võitlejaid. Vaenlane sai pidevalt täiendust mere tagant. Eestlastel puudus riik, sidemed erinevate maakondade vahel olid nõrgad. Puudus koostöö naaberrahvastega. Pihkva ja Novgorodi vürstidega tehti koos mõned ühisoperatsioonid, kuid selleks tuli teha kingitusi, meelitada rahaga. Venelased ei pidanud alati kinni kokkulepetest ja pealegi oli neil oma eesmärk saada eestlaste alad oma võimu alla. Seetõttu tuli eestlastel
Ta on nüüd umbes neljakümneaastane. 14) Virginia on mures Galilei silmanägemise pärast ning kavatseb kohale kutsuda arsti. Ise ta enam samuti ei kirjuta, vaid dikteerib ning laseb oma tütrel enda eest kirjutada. Nad töötavad vahepeal peapiiskopi tsitaadite kalla, analüüsides neid ja oma arvamustega täiendates. Uksele koputatakse. Väljas on Andrea Sarti (kel on kavas minna Hollandisse ja seal teaduse alal töötada). Ta on nüüd keskealine mees. Temast on saanud Galilei vaenlane ning Virginia on valmis talle ust näitama, ent Galilei tahab temaga siiski vestelda. Andreale anti ülesandeks uurida Galilei tervist. Seda kähku teada saades, tahab ta ruttu lahkuda, ent Galilei venitab tema lahkumisaega. Galilei räägib talle, et ta on valmis kirjutanud ,,Discorsi" (Arutlused kahest uuest teadusest mehhaanikast ja vaba langemise seadustest). Galileile antakse küll paberit ja tinti, ent kõik tema kirjutised pannakse luku taha
diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam). Neegrite vabastamine tõi endaga kassa massilise hulkumise, vargused ja röövimised. Inimõigused ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele. 14. Millised vastuolud olid iseloomulikud 20. saj alguse Venemaale? Milles avaldus Venemaa imperialismipoliitika? Milles avaldusid Stolõpini reformid? - Peamine vaenlane oli Türgi (tahtis saada Konstantinoopolit ja Dardanellet). Tahtis saada ülemvõimu Balkanil. Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister Stolõpin läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. 15. Millal toimus I Vene revolutsioon? Põhjus ja tulemus. 17. okt manifesti sisu ja sellest
Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu sõber) (nimetati Pingpongi diplomaatia) o Sõlmiti SRP (strateegilise relvastuse piiramise leping) lepingud: SRP 1: tuumarelva leviku piiramine (jõustus) SRP 2: tuumarelva vähendamise leping (hakatakse relvi vähendama) (ei jõustunud) · Helsingi protsess: o algas 1973 o eesmärk: sõlmida Euroopa Julgeoleku ja Koostöö leping
Tähtsaim ehitis oli linnuse siseõues paiknev torn, milles asusid feodaali ja ta perekonna eluruumid. Torni ülemisel korrusel oli alati valve, alumisel laod või vangikongid. Ajapikku hakati rajama ühe keerulisema ehitusega linnuseid. Idas käinud ristirüütlid jäljendasid võõrastel maadel nähtut ning ehitasid peamüüri ette veel teise, veidi madalama. Samuti püüti väravaehitisi muuta võimalikult keerulisteks, et ühest väravast sisse murdnud vaenlane niipea edasi ei pääseks. Näiteks pidi ühte Inglismaal asuvasse linnusesse siseneja kõigepealt ületama tõstesilla, siis läbima viis väravat ja kuus allalastavat raudvõret, pöörama paremale ümber nurga ning lõpuks ületama veel ühe tõstesilla. Suuri, mitme kindlustusvööndiga linnuseid võisid endale lubada üksnes suurfeodaalid. Väikefeodaalid pidid leppima sootuks tagasihoidlikuma eluasemega ja paljudel rüütlitel polnudki oma linnust. Nad elasid siis
2 Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjutuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektile tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus (toit, valu, solvang, agressioon, vaenlane, isa ämm, piits jne) kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni vastavalt nende inimeste elukogemusele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 215) Afektiivne elamus võib üle kanduda kõigile, mis selles seisundis inimese vaatevälja juhtub. Ärritatud inimene on pingestatud ja et pinge vajab maandamist, siis on inimene valmis leidma oma pinge maandamiseks ja emotsiooni väljaelamiseks täiesti teisejärgulisi ja kõrvalisi põhjuseid
palestiinlased. 22. Berliini kriis 1955. aastal olid lääneriigid andnud Saksamaa Liitvabariigile täieliku suveräänsuse. Vormiliselt sama oli NSV Liit teinud Saksa Demokraatliku Vabariigiga. Kuid SLV ei olnud nõus tunnustama SDVd ja käsitas end saksa rahva ainsa esindajana. Hallsteini doktriiniks nimetataksegi tollase riigisekretäri seisukohta, mille järgi iga riik, kes peaks tunnustama või diplomaatilisi suhteid sõlmima SDVga, on SLV vaenlane, kellega katkestatakse suhted. Hallsteini doktriini ainsaks erandiks on NSV Liit. 1958. nõudis Moskva, et Lääneriigid viiksid oma üksused Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV võimudega otsestesse läbirääkimistesse. Eesmärgiks oli saavutada lääneriikide tunnustust SDVle kui iseseisvale riigile. Kuis 13. august 1961 rajasid NSV Liit ja SDV nn Berliini müüri. Suhtlemine Ida ja Lääne vahel lõpetati täielikult. 23. Kuuba kriis
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana hävitab kõik mehed, kes tema teele jäävad: Philippe Hugoni, kes pannakse vangi peale sõjaväest raha varastamist; pankur Steine...
See räägib sellest, kuidas Vanakurat lõhkus ära Tõllu maja samal ajal, kui too võitles vaenlastega. Maja alla jäi Tõllu naine Piret. Tõll naases koju, nägi surnud naist ja hakkas Vanapaganat kättemaksuks taga otsima. Väsinud otsimast, ta uinus, kuid ärkas, kui Vanapagan teda kimbutama hakkas. Tõll ajas Vanapagana laintesse, siis mattis naise ja läks taas sõjatandrile. Linn oli juba sõda kaotamas, kui Tõll saabus. Seekord oli rohkem vaenlasi ja üks vaenlane raius Tõllul pea maha. Peata Tõll suutis sellegipoolest edasi võidelda ja andis enne loodusesse sulamist lubaduse, et vajadusel vaid kutsutagu teda ja ta tuleb taas appi. (Molotchkov, 2012) 2. 2 Suur Tõll 30 aastat hiljem Rein Raamatu ja Jüri Arraku koostöös valminud filmi ,,Suur Tõll" (1980) põhjal ilmus paar aastat hiljem (1982) raamat ,,Suur Tõll", mis tänavu (2014) taasilmus. Oktoobris, Jüri Arraku 78
Kolmikliidu sõlmimine ei tähendanud siiski veel lõplikku lõhet Venemaa ja Saksamaa vahel. Otse vastupidi, 1887 said teoks Saksa-Vene läbirääkimised kaksikkokkuleppe sõlmimiseks. Tulemuseks oli nn. Edasikindlustamisleping, millega mõlemad pooled võtsid endale kohustuse säilitada heatahtlik erapooletus, kui üks neist peaks sattuma sõtta mõne kolmanda suurriigiga. Erandiks kuulutati olukord, kui Venemaa peaks ründama Austria- Ungarit või Saksamaa Prantsusmaad. Vana vaenlane Venemaa Bismarcki kavandatud Prantsusmaa isoleerimispoliitika kandis vilja. Mitmel korral oli tekkinud sõjaärevus, mis oli tingitud kartusest, et Saksamaa võib Prantsusmaad rünnata enne, kui viimane on taastanud oma sõjalise jõu. Pingeid teravdasid sajandite jooksul kujunenud Prantsusmaa ja Inglismaa vastuolud koloniaalküsimustes ning Inglismaa lähenemine Austria- Ungarile ja Itaaliale seoses vastuoludega Balkanil. 1889 tegi Bismarck Briti peaministrile
Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud.Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust. Pinnakunst Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. 13 Mesopotaamia kultuur Kiri Kiri tekkis IV aastatuhandel e.Kr. Kasutusele tuli kiilkiri, mis suruti kiilukujuliste piipulkadega savitahvlitele. Haridus Koolid kujunesid templite juurde, õpetajateks olid preestrid ning õpilased olid enamasti pärit jõukamatest perekondadest, kuid oli ka erandeid. Õpiti lugemist,
• reaalpoliitika kriis; • Realistliku tulevikuvisiooni puudumine, reaalpoliitika kriis; • Tehnokraatia, oligarhia ja korruptsiooni kasv • Reaktsioon ebademokraatlikule liberalismile (Cus Mudde, 2013) 4.5. Populismi roll ühiskonnas • Protestimeelsuse kandja; • Kardinaalsete muutuste algataja; • Kodanikualgatuste, otsedemokraatia koondaja; • Uue eliidi kujundaja • Demokraatia vaenlane, aga vahel ka sõber • Populism on lihtne, demokraatia keeruline 4.6. Populistliku valitsuse tunnused • Riigiaparaadi tasalülitamine • Korruptsiooni ja poliitilise toiduahela laienemine • Vastumeelsete kodanikuühenduste allasurumine, („välismaised agendid“) • Autoritaarsuse kasv valitsemises, kasutades raadio, tele- ja sotsiaalmeediat • Parteilised seadused ja isegi põhiseadus (Venemaa, Venezuela, Ungari jt) 4.7
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; ...
Anna Sophie. Varssavi komandant Rootsi võimu ajal, Arvid von Horn, kes pärast vangilangemist vabastati, hakkas sobitama separaatrahu Augusti ja Karl XII vahel. Kuninga palvel koostas Patkul märgukirja, kus Dresdeni õukonna patud kõik üles olid loetud, küll kaudse adresseeringuga. Selle kirja peale oli isegi Patkuli sõber Flemming kirjutanud "maledixisti et damnaberis". Pole siis imestada, et ta Euroopa õukondade kõige vihatum mees oli. Ent Patkuli kõige vihasem vaenlane õukonnas oli kuninga isiklik referent Pfingsten. Miks see nii oli, ei ole teada. Naisprobleeme pärast "la petite confidente"i ei tundu tal olevat, kuigi üks vihje krahvinna von Stratmannile siiski tema kirjades leidub. Kuningas August on tahtnud Patkulit küll naida, nimelt rikka lese Anna von Einsiedeliga. Sellest ei tulnud lõpuks midagi välja, kuid pruut ja tulevane äi olid Patkulile truud tema surmatunnini. Tsaari armee edasitungimine Liivimaal tegi Patkulile aina
See seisnes vastase valdustes rüüstamises, kuid ka vene tagalasse korraldatud äkkrünnakutes ning isegi linnuste ründamises. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased Schenkenbergi ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi Jannibali rahvaks". Liigjulguse pärast piiratigi see salk hiljem, 1579. aastal, Rakvere lähedal venelaste poolt sisse. Palju arvukam vaenlane pühitses seda kui suurt võitu. Haavatud juht viidi koos kaaslastega Pihkvasse, kus kõik tsaari käsul julmalt hukati. Lisaks linna alluvuses olnud talupoegade sõjajõule ründasid venelasi ka mitmed teised iseorganiseerunud talumeeste üksused. Üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk. Liivimaa kuningriigi lõpp. Tsaar ei usaldanud enam Magnuse väejuhivõimeid ja saatis Tallinna vastu oma väe venelastestjuhtidega. 1577.aasta jaanuari lõpul jõudis see linna müüride alla, kus
Ta oli sügavusklik ega hoolinud suuremat ilmalikust elust, ka riigivalitsemisest. Jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel. Erik Punane rajas 10.saj Islandalaste koloonia Gröönimaale. Tema poeg Lev Eriksoon, Jõudis aastal 1000 P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. Thor(Tor) muinasskandinaavia taevajumal. Oden(Odin) päikese ja sõjajumal Frej(Freyr,Frö)- päikesekultusest pärinev jumal. Naispoolus Freja. Viljakusejumal. Loke(Loki) Jumalate vaenlane, saatana osa etendav hiiglane William I Vallutaja Inglise kuningas ( 1066-1087).oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre.
Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on vaenlane, kuri vaim, kes võitleb vale eest. Kõik inimesed peavad nende kahe vahel valima. Õige valijad saavad pärast surma paradiisi, vale valijad lähvad aga põrgusse. Eshatoloogia hea võidab alati. Dualism kaks vastastikku leeri, seal siis hea ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad. Pühad tekstid Avestad aja jooksul kujunenud tekstide kogu.
sajandi mängis olulist rolli kogu maailma rahvusvahelises elus. Ta oli 20. sajandi ajaloo võtmeisikuid, kellel oli nii pragmaatikut kui ka aatemeest ja keda inglise rahvas kord imetles, kord põrmu tõukas. Loodus oli sellele silmapaistvalt andekale inimesele andnud tugeva tahtejõu, ebatavalise energia ja hiilgava oraatorivõime. Churchill oli sotsiaalse ja rahvusliku rõhumise vastu võitlevate rahvaste järjekindel ning sõjakas vaenlane, veendunud antikommunist ja külma sõja ideoloog. 13 Lisa 14 Kasutatud kirjandus Churchill Eesti entsüklopeedia kirjastus Churchill üks 20.sajandi elulugu Christian Craf von Krockow http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/winston_churchill.htm http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?61209 15
Ioonia polise probuulide kokkutulekul Panioonionil] tegi Thales, mileetoslane, kelle perekond tuli algselt Foiniikiast; ta veenis ioonlasi pidama ühtainust buleuteerioni [riiginõukogu istungitekoda], ja see buleuteerion pidi olema Teoses, sest Teos on Ioonia keskkoht, ning et teised üksteist polist peaksid olema endiselt asustatud, kuid neid tuleks õiguslikult käsitleda deemidena." Lüüdia ja Pärsia sõjas (Kroisos alustas sõda Kyrosega 546 eKr) mõistis Thales, et Pärsia on ohtlikum vaenlane kui Lüüdia, ning aitas Lüüdiat insenerina: Herodotos (11 A 6 DK=Historia I 75.45): "Kui aga Kroisos jõudis Halyse jõe juurde, siis pärast seda, nagu ma arvan, tõi ta oma sõjaväe üle olemasolevate sildade kaudu; kuid enamiku kreeklaste teada tõi talle sõjaväe üle Thales Mileetosest. Sest räägitakse, et Kroisos oli nõutu, kuidas tema sõjavägi jõest üle saab, sest praegusi sildu tol ajal veel ei olnud, ja et Thales, kes oli
6. Lüüasaamise põhjused OBJEKTIIVSED SUBJEKTIIVSED · Süstemaatilised ründeretked · Eestlastel polnud riiki. · Vaenlase oluliselt parem relvastus ja · Sidemed maakondade vahel olid elukutselised sõjamehed. nõrgad. · Eestlastel tuli korraga võidelda mitme · Puudub koostöö lähinaabrite liivlaste ja vaenlasega. lätlastega. · Vaenlane sai pidevalt täiendust, · Ühistegevus venelastega jäi väheseks. eestlastel polnud seda kuskilt võtta. · Vallutajate selja taga seisis Lääne- Euroopa mõjukaim jõud katoliku kirik. 7. Vana-Liivimaa piiride kujunemine a. Liivimaa ristisõdadega vallutatud regioon Läänemere lõunakaldal. b. Lõunapiir: · 13. sajandi lõpuks alistati kurelased ja semgalid. · Ristisõda jätkus veel leedukatega, kes võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu
negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks teises ebareaalses maailmas. LSD-st tingitud emotsionaalne reaktsioon on tugevasti sõltuv keskkonnast ja inimestest, kellega koos seda tarvitatakse. Kui kaaslasi ei ole, siis võetakse kaaslaseks isegi mõni koduloom, näiteks kass (3). LSD toime möödub tavaliselt mõne tunniga, kuid võib säilida kestev meeltesegadus hirmuäratavad meelepetted, ettekujutus, et kuskil varitseb mõni vaenlane, et inimesi kiusatakse taga. Sellises seisundis inimene on oma kujutlustest vabanemiseks suuteline sooritama mõrvu või enesetappu (3). 10 Kuigi LSD narkootiline toime on tõenäoliselt sama kõigile, väljendub see iga kasutaja puhul üsnagi erinevas vormis ja sõltub kasutaja intellektist. Mõni tunneb ühtsust kosmosega, mõni kujutleb, et on võimeline lendama ja hüppab välja kõrghoone aknast (3)
· Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud · Isegi võitjariigid olid võimetud sõjakulusid kokku arvutama 2. Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil · Venemaa Impeeriumist eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Kõigil viiel riigil tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne
Maal oli Puskin ametis "Ruslan ja Ludmilla" kirjutamisega, mida ta oli alustanud juba lütseumis. Külaelu võlu ei kestnud kaua. "Ma kära armastan ja rahva hulka, " kirjutas Puskin esmakordselt Mihhailovskojes viibides, kus viibis vaid pisut üle kuu ja 1817 aasata augusti lõpul naases ta jälle Peterburgi. Puskin tutvub paljude silmapaistvate inimestega, kellest kujuneb tema alatine seltskond ja isegi tema tulevaste sõprade ring. 1920 aasta algul sai poeet esimest korda tunda, et vaenlane, kelle vastu ta oma satiiridega võitlusse oli astunud, hakkab anduma vastulööke. Levisid kuuldused, et valitsusvastaste epigrammidega autorit on Salakantseleis vitsadega karistatud. "Nägin end avaliku arvamuse silmis häbistatuna," meenutas Puskin 1825a. "Mind haaras meeleheide." Puskini elus esilekerkivad mured langesid kokku suurte sündmustega tema loomingulises tegevuses: 26.märtsil 1820 a. jõudis ta lõpule "Ruslani ja Ludmilla" kuuenda, viimase laulu kirjutamisega
1. KESKAJA FILOSOOFIA Irenaeus(u 125-202) 1. Millal oli keskaeg? V: 476-1492 2. Kas Irenaeus on keskaja või keskaja-eelne filosoof? V: keskaja-eelne filosoof 3. Kus Irenaeus sündis? V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8. Mille poolest on Irenaeuse filosoofia tuntud? V: võitluses gnostitsismi vastu 9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid ük...
Kuna kiriku hoole all oli vaestehoolekanne, arstiabi, haridus ja nüüd ka kohtumõistmine, hakkas kirik järk-järgult üle võtma riigi ülesandeid. Constantinuse lapsed kasvatati üles ristiusu vaimus, Constantinus ise aga lasi end ristida alles surivoodil. Hiljem kuulutati Constantinus kiriku poolt pühakuks. Apostel Paulus ja ristiusk Paulus sai apostliks alles pärast Jeesuse surma. Enne kristlaseks pööramist olnud ta äge kristlaste vaenlane. Paulus pani aluse kristluse levikule kogu Rooma impeeriumi territooriumil, eelkõige kreeklaste seas. Pauluse esialgne nimi oli Saul(us). Ta sündis Tarsoses juudi perekonnas ja õppis telgitegijaks. Tõsiuskliku juudina vihkas ta kristlasi ja võttis osa esimese ristiusu märtri Stephanose surnuks loopimisest. Hiljem, teel Damaskusesse, et hävitada kristlaste kogudus, toimus Sauluse imepärane muutus. Mehe pimestas taevasse
mille tulemusena uhketest eestlastest aastasadadeks orjarahvas sai. Enne Muistset vabadusvõitlust olid eestlased sõdinud ainult ümberkaudsete hõimudega ja käinud ka mõningatel kaugematel röövretkedel, kuid suuri sõdasid siinne rahvas läbi elanud ei olnud. Siiski oli neil olemas mingisugune sõjavarustus, nii et kui ristirüütlid eestlasi ründasid, ei alistunud nood mitte kergesti, vaid võitlesid vapralt, kuni vaenlane neist lõpuks jagu sai. Minu eesmärgiks selle tööga on uurida, missugust sõjavarustust kasutati Muistse vabadusvõitluse ajal ning seda eriti eestlaste poolel, missugused olid erinevate relvade plussid ja miinused, kuidas neid valmistati, jne. Informatsiooni saamiseks olen uurinud kirjalikke ajalooallikaid ja ajaloolaste väljakaevamisi, kuulanud loenguid ning praktiseerinud võitlust muinasaegsete relvade koopiatega. Muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 13
laulsid oma kuulsusest on nüüd kadunud." Aurelius kirjutab, et kuulsus, ükskõik kui suur hakkab kaduma hetkest, mil surm võtab sind ja vahel isegi enne seda. Ta uskus, et surm on mõtete seisak, mis tähendab, et sulle pole miski enam tähtis või teadmise kadu, mis tähendab, et sinu praegune elu ei loeks enam ka. Tähtis on elada oma elu hästi ja olla üllas inimene. Parim kättemaks on mitte olla selline nagu sinu vaenlane on. Imeks pandav on see, et mees, kes kirjutas neid sõnu, oli tol ajal maailma kõige mõjuvõimsam inimene. Ta valitses kõige suuremat impeeriumit, mida on nähtud, kuid oma raamatus väljendas tagasihoidlikkust ja graatsilisust. Ta püüab elada moraalset elu, head elu ja pidevalt kihutab ennast elama, kuidas on tema arvates parim. Kuna Aureliuse tööd polnud kunagi mõeldud avalikule silmale, on ta loobunud kõigist füüsilistest ja ajalistest raskustest, et
surma leiti aga hauakamber siiski tühi olevat, Jeesus oligi oma ennustuse kohaselt üles tõusnud. Mitmel korral ilmutas ta end oma jüngritele, kes tema hakkasid levitama usku Jeesusesse Kristussesse kui Messiasse ja Jumala pojasse kõikide rahvaste juures, nii nagu ta neil käskis. Jeesuse jüngritest apostlitest on tähtsamad kaks, Peetrus, Jeesuse lemmikõpilane ning Paulus, kes sai apostliks alles pärast Jeesuse surma, olles enne kristlaseks pööramist olnud äge kristlaste vaenlane. Paulus alustas misjonitegevust mittejuutide seas, pannes nii aluse kristluse levikule kogu Rooma impeeriumi territooriumil, eelkõige kreeklaste seas. Peetrus asutas esimese kristliku koguduse Roomas, saades selle koguduse piiskopiks (30-67. a.). See on oluline selle poolest, et Peetruse järglastena pidasid Rooma piiskopid end teistest piiskoppidest olulisemateks. See väljendus hilisemas paavsti (papa lad. k. isa, saksapäraselt pabst, eesti k. paavst) institutsioonis
1.30. 1.30. Isa sõna enam kui ema vits. 1.31. 1.31. Ema hellitab, isa karistab. 1.32. 1.32. Lapsel valutab sõrm, emal süda. 1.33. 1.33. Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida ühte ema. 1.34. 1.34. Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks. 1.35. 1.35. Hea naine vaese varandus. 1.36. 1.36. Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. 1.37. 1.37. Parem üheksa sõpra kui üks vaenlane. 1.38. 1.38. Parem üks vana sõber kui kaks uut. 1.39. 1.39. Oma silm on kuningas. 1.40. 1.40. Omad vitsad peksavad kõige valusamini. 1.41. 1.41. Mis noorelt külvad, seda vanalt lõikad. 1.42. 1.42. Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! 1.43. 1.43. Tarkus on enam kui rikkus. 1.44. 1.44. Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. 1.45. 1.45. Tahad head, ära tee kellelegi kurja. 1.46. 1.46
Sünged, võikad elupildid, masendavalt kirjeldatud suurlinn, ühiskonna kritiseerimine · Tehnika sõltub inimesest ta ei suuda sellega kaasa minna ja laguneb. Surma ja enesetapumotiivid. Inimene on tehnika arengu vastu jõuetu. Muutunud väärtuste maailm (jumal, armastus, õiglus, tõde). · Maailma lõpp, sest üks ajastu on lõpule jõudnud · Sõjajärgne süütunne vaenlane on vend ja kaaskannataja Ekspressionistlikud kirjanikud: Marie Under , Henrk Visnapuu DADAISM Modernistlik kirjandusvool, mis tekkis 1916.a. Zürichis ühes kabarees. Dadaistid kasutasid algelisi väljendeid, ebaloogilisi seoseid, ühendasid seoseta sõnu. Lapsekeelsed väljendid. Häälikute ja sõnade suvaline kokkukuhjamine viis absurdini. Nad tahtsid vabaneda vormidest ja mõistuse kontrollist. Iseloomulik: · Mängulisus, mõnitamine, pilkamine
Venemaa probleem mis Venemaast saab? Kaotajad Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Compiegne'i rahu vaherahu Saksamaaga, sõjategevuse lõpp 11.11.18 Pariisi rahukonverents Versailles rahuleping võitjariikide ülekaal maailma kujundamisel 2. Pariisi rahukonverents 1919-1921 Kohal olid kõik riigid, kes olid olnud Saksamaa või selle liitlastega sõjajalal, kaotajad kohale ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega määrati sõjasüüdlaseks Saksamaa.
Maailmas on kasutusel veinipudeli kaks erinevat baasvormi maskuliinne õlgadega bordeaux' pudel ja feminiinne sujuvajooneline burgundia pudel. Kolmas prantsuse veinipudeli vorm on sihvakas pikendatud kaelaga alassi flööt. Iga pudeli vorm, värvus ja maht on tihedalt seotud selles sisalduva veiniga. Valged veinid pudeladatakse helerohelistesse klaaspudelitesse. Valgest klaasist pudel on mõeldud rose- veinidele. Korgid Vilets kork on veini vaenlane. Metall- ja plastkorke on mugav kasutada, kuid omaduste poolest jäävad nad looduslikust korgist kaugele maha. Kaks esimest sulevad pudeli peaaegu hermeetiliselt. Teatud jookidel on seevajalikm kuid vein vajab hingavat korki, see on tema küpsemise eeldus. Sulgeda vein õhukindlalt tähendab peatada elava mateeria areng. Tammekork on kerge, elastne ning tema kvaliteet ei muutu temperatuuri vaheldumisel. Korgitamm, nagu ka oliivipuu, on vana kultuurpuu. Ta kasvab Vahemere-äärsetes maades
rünnaku eest. 20.saj algul paranesid Itaalia ja Pr. suhted. Tugevnes Itaalia vaen A-Uga, suhted Venega, aga paranesid. 1911. Itaalia vallutas Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks Liibüa. Koostööpartneriks Saksale ja A-Uile oli Türgi, kes lootis neilt toetust Vene ja Itaalia surve vastu. Antandi võtmeriigiks oli Pr, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit.Samuti põrkusid nende huvid Aafrikas. Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. Oli vaja purustada A-U ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa jaoks kujunes sõjas peamiseks vaenlaseks Saksa ja andis Pr. lubaduse alustada rünnakuga Saksa vastu. Ing polnud andnud lubadust, et Saksa rünnaku puhul nende poole sõtta astub. Ing ei saanud lubada Saksal muutuda domineerivaks jõuks. See sobis ka Jaapanile, kuna too oli huvitatud Saksa kolooniatest Aasias. USA tulek Jõuliselt astusid maailmavõimu konkurentsi Ameerika Ühendriigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
