Taotlesid sotsiaalset õiglust, astusid välja rahvusliku, majandusliku ja seisusliku rõhumise, eraomandi vastu. Tahtsid luua uut ja õiglast ühiskonda. Need ideed jõudsid siia Saksamaalt tänu sidemetele sealsete ülikoolidega (eeskätt üliõpilaste ja gümnaasiuminoorte seas) ja Venemaalt, kuna Eestit kasutati kohana, kuhu tsaarivalitsus saatis meelt parandama liiga aktiivseid tööliseid, need levitasid neid ideid eeskätt tehastes ja vabrikutes, kus nad töötasid. Vene poolt tulnud ideede puhul rahvust ei rõhutatud, Saksa poolt tulnutes rõhutati ka rahvuse olulisust. 1905.a revolutsioon hõlmas kogu tsaari-Venemaad, põhjused selle puhkemiseks igal pool suuresti sarnased. 1)sotsiaalmajanduslikud põhjused (tööliste pikk tööpäev, vähene palk, sotsgarantiide puudumine, maapuudus, 2)sotsiaalpoliitilised põhjused (tsaari käes täielik
3. Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil? Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19. sajandi Ameerikas? Ameerikas 19.sajandil kasutati odava tööjõuna naisi ja lapsi, kes pidid vabrikutes töötama väga väikese palga eest. VENEMAA: 1. Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat? Aleksander III sisepoliitikat iseloomustas äärmuslik venestamine impeeriumi äärealadel. Valitsus kasutas selleks administratiivabinõusid, vene keele sundust ning õigeusu pealesurumist. 2. Mis õigused said talupojad 1861. aastal kehtestatud pärisorjuse kaotamisega? Talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju
mitte kohalikuks otstarbeks. Näiteks olid eestlased tuntud viina tootmise poolest ja selle müümisega teistele aladele. Sealt saadud hiigelkasumid investeeriti kohalikesse mõisatesse ja nende ehitusse. Siinsed aadlikud rikastusid kiirelt ja seeläbi elavnes mõneti ka eesti majanduselu. Hiiglaslikul sõjaväel ja järjest kasvaval ametnikkonnal oli suur nõudlus kalevi järele ja niigi rajatigi esimesed kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. Vabrikutes said tööd tuhanded inimesed ning seega oli tööpuudus väike. Neist suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, mille enamus toodangust oli mõeldud Venemaal asuvatesse riidevabrikutesse. Vabrikus kasutatavat puuvilla toodi peamiselt Egiptusest ja Ameerikast. Järgmised olid masina- ja metallitööstus keskused Tallinnas. Tallinnasse rajati ka Balti puuvillamanufaktuur ning nii kujuneski Tallinnast peamine tööstuslinn
Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. Uusajale omased tunnused majanduses olid nt kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760.-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid
hoopis suuremaid õigusi ning vabadusi. Tsaarid ning teised kõrgest soost inimesed nautisid oma elu, kuid tavainimesed arvasid, et see pole õige ning takistab riigi arenemist. Tsaarid, aga hoidusid igasugustest muutustest. Venemaa uhkused Venamaa tsaarilossis ehk Talvepalees oli 1500 ruumi. Kogu Peterburi oli väga luksuslik koht. KOMMUNISTLIK PARTEI Linnadesse rajati tehaseid ning vabrikuid, aga need vajasid ka töötajaid. Talupojad, kes tulid maalt linna, hakkasid töötama vabrikutes ja tehastes. Töötingimused ja palk olid väga kehvad. See muidugi ei sobinud neile. Aegamööda hakkasid nad oma õiguste eest niiöelda võitlema ning hakati korraldama streike. Kommunistid vaatsid tulevikku kui kommunistliku 2 riiki, et kõik inimesed on võrdsed ning saavad ka oma töö eest võrdset palka. Kõik need
Naise olukord läbi ajaloo nii müütide kui kaasaegsete kirjanike pilgu läbi Koostas: Karola Rianne Mahhova Müüdid on mingi kultuuri uskumused ja moraali normid. Antiiksed või kaasaegseid müüte uurides näeme, et need lood kinnitavad ning seletavad ühiskonna soorolle, põllumajanduslikke suhteid, sotsiaalseid rolle ja juriidilisi protseduure. Lugu välja mõeldes valitses ning õpetas hõim ema liikmeid nii naisi kui ka mehi. Müüdi vestja oli alati nii loo ümberjutustaja kui uuendaja. Kreeka mütoloogias on mees- ja nais- jumalad. Kui inimesed loodi, elasid nad rahus ja külluses nagu jumalad. Jumalad armusid aeg-ajalt surelikesse naistesse ja nii sündisid pooljumalatest tütred ja pojad. Siis loodi Zeusi käsul Pandora ehk "kõigi andidega varustatu", sest kõik jumalad ja jumalannad olid talle midagi kaasa andnud. Zeus käskis teha neiust häbitu ja varga ning saatis ta inimestele m...
Peamine tootmisüksus on mõis, talu ja tootmiskeskus küla, maakond. Kasutatakse maad, metsa, vett ja veokulud on väga suured. Keskkonda väga ei reostata, vähe osaletakse maailmamajanduses. Nt Tšaad, Rwanda, Burundi Tööstusühiskonnas sündimus ja suremus langevad, iive alguses tõuseb, pärast langeb, keskmine eluiga tõuseb, linnastumine on keskmine. Peamine majandussektor on töötlev, tööd tehakse käsitsi + masinaga. Peamiselt toodetakse vabrikutes ja tehastes ning tootmiskeskus on riik. Kasutatakse maavarusid, maad, metsa. Veokulud on suured, keskkonna reostus on samuti suur. Osaletakse vähe maailmamajanduses. Nt Hiina, Bangladesh Infoühsikonnas on sündimus ja suremus väike, iive samuti, keskmine eluiga on suur, linnastumine on suur, aga väheneb. Peamine majandussektor on teenindav, tööd teeb masin + vaimne töö. Peamiselt toodetakse uurimus- teenindusettevõtetes, toodetakse kogu maailmale. Kasutatav ressurss on info
Veneetsia munk Ortes nimetas sellist olukorda ühiskondliku rikkuse üldise iseloomu seaduseks. Jõukas klass sai jõukaks alamklassi arvelt. Antud teksti lugedes valdasid mind pigem negatiivsed emotsioonid. 19. sajandi elu tundub meie praeguse 21. sajandi kõrval täielik põrgu. Elati jubedates tingimustes ning töötati kus iganes võimalik. Samuti saadi tehtud töö eest ainult miinimumpalka, kui sedagi. Kahju oli lugeda, kuidas 19. sajandil pidid juba väikesed lapsed vabrikutes ja manufaktuurides töötama. Nad olid küll harjunud sellise eluga. Kui tänapäeval tahetakse aga, et lapsed kasvõi oma tubagi koristaks, tuleb neid mitu tundi veenda, enne kui nad seda teevad. Kuigi laste tööjõuks kasutamine on paljudes riikides keelatud või kuidagi moodi piiratud, usun, et tegelikult võiks natuke õppida sellest, kuidas kunagi elati. Tänapäeva lapsed võtavad kõike liiga iseenesest mõistetavalt, aga äkki, kui nad näeksid,
positsioonisõda. Suurem osa laskemoonatagavaradest oli ära kulutatud, sest ette oli valmistatud 3 - 4 kuud kestvaks sõjaks. Nüüd tuli riikide majandused ümber kohandada pikaajaliseks sõjaks. Kasutades betooni, soomuskupleid ja okastraati, võidi ehitada välikindlustusi. Oli vaja ka uusi strateegilisi plaane. Kogu tootmine tuli riigis ümber korraldada relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele. Meeste mobiliseerimine tekitas tööjõu puuduse vabrikutes ja põllumajanduses. Tööle asusid naised ja noorukid. Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks, kus hävines praktiliselt kõik. Põletati külad ja hävitati isegi põllud. LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et vältida sõja edasist venitamist, seadis väejuhatus eesmärgiks lasta vaenlane verest tühjaks, s.o. hävitada armeed. Rünnakuteks valitigi niisugune koht, mida
Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Gregor Alton Elu keskaegses linnas ja maal Referaat Juhendaja : Meeli Loorits Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elu linnas...........................................................................................
Kui tervis on korras, on aeg hakata rohkem liikuma. Tänapäeva istuv eluviis paneb inimese varem või hiljem kahe valiku ette, kas hakkata "liikumis- või taastusravi" sõltlaseks. Edukuse saavutamisel on oluline ja määrav see,kuidas me suudame taastuda igapäevastest vintsutustest. Kas unustatud vana? Vanemad inimesed mäletavad aega, kui kell 11 kostis raadiost reibas klaverimuusika ja aktiivne naishääl teatas, et algamas on virgutusvõimlemine. Kümneks minutiks katkes töö paljudes vabrikutes, tehastes ja kontorites selleks, et teha juhendatult harjutusi. Õnneks on tänaseks vana hea virgutus- ehk tootmisvõimlemine taasavastatud. Kehakultuur Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on
tugevaid tundeid äratavaks teemaks.Uue puhta ampiirjoone rõivasiluetis muutusid polsterdised ha võlisjuuksed liigseks.Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue,rohkem klassikast mõjutatud joonega,ning kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari.Kümnendi edenedes leidis üha rohkem naisi end militaarses või poolmilitaarses mundris ja see mõjutas moodi kuni 1920.aastateni. Tehes vabrikutes tagalatööd,lasksid paljud naised oma juuksed puhtpraktilisel põhjusel lühikeseks lõigata,et aga samal ajal esindasid naised rahva südametes vagadust ja kaitsetust,siis kandsid sõtta minevad mehed oma südameis madonnalike juuste idealiseeritud kiujutist. ,,Kardinasorng" oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel.Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti ehispaela.Õhtul kaunistati see sulega või vääriskividega ja kaarena põskedele langevad juuksed seoti
kõrge iga, trahvide süsteem, tööpäeva pikkus. TV lk. 24 ül. 4. 19. SAJANDIL 21. SAJANDIL Haigestusraha ei makstud Haigestusraha makstakse Vallandati ja pensionit ei makstud Inimene saab pensionile jääda Trahviti kergekäeliselt ja kogu aeg Trahve ei ole aga inimene võidakse peemiast ilma jätta. 12. Mis ohustas tööliste tervist 19. sajandi vabrikutes? Kuidas oleks saanud ohtu vähendada? TV lk. 25 ül. 5 13. Miks oli vabrikuomanikel ja tööandjatel võimalik töölisi kergelt oma tahtmisele allutada? TV lk. 25 ül. 6. 14. Mida nõudsid 19. sajandil töölised tööandjatelt, et oma töötingimusi ja heaolu parandada? TV lk. 25 ül. 8. Töötasu- paremat palka Hügieen- Tualettide hooldamist, tasuta seepi kätepesuks Tööaeg- pikemat puhkeaega Tööohutus- masinate täiustamist õnnetuste vähendamiseks 15
sealsetelt meistritelt ning arendasid välja Rooma klaasitööstuse. Rooma Impeeriumi laienedes laienes ka klaasimeisterdamise kunst, Rooma Impeeriumi allakäigul käis alla ka klaasikunst. Koos Impeeriumi langusega tulid klaasivalmistamiskeskused tagasi Kesk Itta, ning püsisid seal kuni Renessansiajastu alguseni. Renessansi perioodi klaasitootmise märkis üles, D.W.Horne. Ligikaudu 1000 aasta jooksul valmistati klaasi Rhinlandi metsa vabrikutes, kohalikku puitu kasutati sulatusahjudes tule tegemiseks ning kaasivalmistamiseks vajalikku järelejäänud tuhka kaaliumkarbonaadi segus. Klaasisulatusahjude kohta teatakse niipalju, et esimesed kasutamiskõlblikud toodeti 13 sajandil Inglismaal ning samal ajal hakati seal valmistama ka aknaklaase ja toidunõusid. Veneetsias hakati valmistama esimest kristallklaasi umbes 1550 aastal ning oma toodangut eksporditi Inglismaale. Et konkureerida Itaalia kristalliga, töötasid inglise
Tööstuslik pööre tõi kaasa ka veel uudse töökorralduse. Masinatel töötajad said kiire väljaõppe ja rohkem polnudki vaja. Tööle said kõik (alates kirjaoskamatustest). Enam polnud väikest nokitsemist, vaid koguti inimesed kokku vesiratta või aurumasina ümber. Kõik alustasid ja lõpetasid töö samal ajal. Aurmasinad olid kulukad. Masinad tõid kaasa suurema tööjaotuse. Tootlikus tõusis, kui kõik töötasid omal kohal perfektselt. Kapitali puudus Esimestes vabrikutes töötas umbes 20 inimest. Tehnoloogia arenguga paisusid ka ettevõtted. Otsustati suuremate masinate kasuks, sest nendega tuli odavamalt välja. Ka vabrikuhooned nõudsid ehitamist ja parandamist, ka sinna kulus raha (tuli võtta laenu). Tekstiilivabrikuid oli odavam pidada kui nt kaevandada, sest nende seadmed olid kallimad. Aktsiaseltsid Hakati looma seltse, et koondada eraisikute sääste. Vabrikutootmist hakati pidama investeerimisvõimaluseks
majanduslikku olukorda. Kui lõpetasid tänases mõistes põhikooli, mis tol ajal oli 7 klassi, siis pidid juba suutma täita riigikukrut oma oskustega. Samamoodi toimisid ka teaduslikud saavutused: kõik, mis loodi, tuli ka realiseerida, et suureneks taaskord riigi kassa. Samuti võeti uus suund koolides. Kõik õpitu tuli läbi teha praktiseerides ning sellest kasvas välja koostöö tootmisettevõtetega. Õpilased hakkasid käima vabrikutes praktikal ning tekkis arusaam, et kool ja tootmine kuuluvad kokku. Tol ajal ei olnud oluline kvaliteet, vaid kvantiteet. Kui tootmisesse toodi uued traktorid, oli täiesti normaalne, et käigukastist oli puudu mõned hammasrattad ja et selle traktori eluiga on poole lühem, kui peaks olema. Kuigi igale tootele pandi peale kvaliteedimärk! (Pallo 2017) Iren Hansen
peetakse just mitmeid vabrikute ja tehastega seotud töökohtasid tekstiilitööstus, riietusesemete tootmine, nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine, puidutöötlemine ja puittoodete tootmine, transpordivahendite tootmine, veondus, laondus ja side, kummi- ja plasttoodete tootmine, ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine. Kui võtta aega tagasi 1980ndatesse, siis sellel ajal oli tööstusühiskond väga populaarne. Enamus meie emadest ja vanaemadest töötasid vabrikutes ja olid enda alal spetsialistid, kes jälgisid nahatoodete korralikku toomist ja selle vastupidavust. Niisamuti oli meil Tallinnas enda klaasivabrik, kust kogu Eesti ja ka lähimad naabrid said varustatud meie endi ilusate nõudega. Nüüd 2000ndatel aastatel pole see enam mitte mõeldav, vabrikud on suletud ja inimesed on jäänud tööta ja seoses sellega on pidanud ümber õppima muu eriala. See nüüd otseselt ei tähenda, et ümberõppimine oleks halb tegevus. Vägagi tervitatav on mitu
Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaalt , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstused . Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus- ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks vabrikutes, veduritel (rongiliikluses), aurikutel. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid , Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin
Uudistootena valmistati 1912. a. esimene rinnahoidja. Leinaväljenduseks lõigati juuksed lühikeseks. Moeiidolid: Lillian Gish, Mary Pickford (pildil) ja Gloria Swanson. Soengumood: Juuksed sõmboliseerisid ,sel aastakümnel naitse seisundit ühiskonnas samavõrd kui korsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud koht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Tehes vabrikutes tagalatööd, lasksid paljud naised oma juuksed puhtpraktilisel põhjusel lühikeseks lõigata. ''Kardinasoeng'' oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel. Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti üle ehispaela. Õhtul kaunistati see sulgede või vääriskividega ja kaarena põskedele langevad juuksed seoti taha sõlmeks või rulliks. Henna oli kooskõlas uue idamaise moega ja paljud naised eksperimenteerisid pigem sellega , kui riskisid proovida tolleaja primitiivseid värve
· veebruaris üritas Saksamaa Venemaale uut pealetungi teha · 1918 sekkus otseselt sõtta ka USA, mis tekitas Saksamaale uusi probleeme · märtsist juulini võtsid sakslased läänerindel ette neli suurpealetungi peamiselt tegutsetigi läänerindel, idarindel Saksa väed taganesid · sõja kestel olid keskriigid end ära väsitanud · Saksamaa tegi Prantsusmaale veel 4 suurt pealetungioperatsiooni, polnud enam ressursse sõda jätkata 7) Tulemused · tekkis tööjõupuudus vabrikutes, kaevandustes, põllumajanduses · tööle pidid minema naised ja noormehed, kellele maksti väiksemat palka · mõnedes riikides kehtestati üldine töökohustus (mehed 16-60) · keelatud nõudmised palga või töötingimuste parandamiseks + streigid · USA-st sai Euroopa riikide võlausaldaja ning neile tekkis piiramatu turg · raha väärtus langes katastroofiliselt · maailm suhteliselt rahulik, lõpetas sajandi kestnud arengu 3
aastal prnatsuse aednik Joseph Monier vältimaks lillepottide purunemist, pani ta neid valmistades betooni sesse raudvõrestiku. Laialdaselt hakati raudbetooni kasutama 1880.aastal. ÜHISKOND Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Olulise osa moodustasid vabrikutööölised, kelle kohta kasutati mõistet proletariaat, mis tähistas kõige vaesemat inimest. Vabrikutöölisel puudus varandus. Tööaeg oli vabrikutes 12-16 tundi, kuid 1847.aastal kehtestati Suurbritannia parlamendi poolt 10-tunnile tööaeg. 18880.aastatel aga USA liikumine 8- tunnise tööpäeva. 18.sajandil oli 20 miljonit vabrikutööölist, 19. sajandil aga 40 miljonit, kes koos pereliikmeteg amoodustasid Inglimaal 75 % rahvastikust, Saksamaal ja Prantsusmaal 45-50%. Proletariaat kihistus, mis ennekõike väljendus palgas. Industriaalühiskonna teise pooluse oodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt
näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides. 19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Industrialiseerimisrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töödata vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917.a., peale mida hakkas riik demokratiseeruma. Lähiajalugu 1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid. Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuigi neutraalse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ...
2.1. Heaoluühiskonna kujunemine: · Agraarühiskonnas oli: - riigi ülesandeks sisekorra ja turvalisuse tagamine, välisvaenlase tagasitõrjumine. - kiriku, perekonna, küla- ja vallakogukonna ülesandeks oli tegeleda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. · Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi: - tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes. - mehed ja sageli ka naised ning noorukid töötasid vabrikutes palgatöölistena. - lapsed ja vanurid vajasid aina enam ühiskonna abi. · 18.-19.saj kodanlikud revolutsioonid kehtestasid esimesed demokraatlikud valitsemissüsteemid. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Uus sotsiaal-majanduslik ja poliitiline olukord tingis uue ühiskonnatüübi heaoluühiskonna väljakujunemise.
c) transpordi areng Balti raudtee, kiirem transport, laevaja paadikaubandus, sisekaubanduse areng d) linnastumine linlasi tuli juurde, alevid kasvasid, linnavolikogu valitses linna, Vene linnaseadus 1877. a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine 1850. aastatel talude päriseksmüümine Väikepõllumees iseseisev ja ettevõtlik peremees Maatarahvas maata, teenisid mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses arenes laevandus ja paadikaubandus tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga salakaubandus asutati merekoole 1864. a rajati merekool Heinastesse Vaimuelu Tartu ülikool taasavati 1802. aastal, hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele, taheti tõkestada mässuliikumist Impeeriumi aladele, Eestis otsiti uut võimalust saada kõrgharidust, Vene alamad ei tohtinud LääneEuroopas õppida
kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpi pilli nimetatakse rahva seas eesti või võru tüüpi lõõtsaks, ka lihtsalt teppo pilliks. Lõõtsaharrastus on Eestis väga laialt levinud, mängivad nii noored kui vanad. Lisaks sellele õpetatakse lõõtsamängu pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Üsna laialt levinud olid Eestis ka Venemaa vabrikutes valmistatud lõõtspillid. Eriti hinnati Peterburi pille ("petrokradskajad"), mida kohalikud meistrid jäljendama hakkasid. Seda tüüpi pillid võimaldasid mängida ka minooris ja rahvas nimetas neid pilli nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste tõttu liblikapillideks. Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise iseõppimise teel
ainsaks sissetuleksuks on palk. Selle tagajärjel tekkis ka vasakpoolne ideoloogia, mis oli välja kasvanud tööliste rahulolemattusest ja nõudmisest. Linnades vabrikutööstus laienes, kuna kasvavad linnaelanike massid vajasid palju ja odavat kaupa. Vajati kapitali vabrikuhoonete ehitamiseks. Kapital saadi läbi kaubanduse. Uute ettevõtete rajamisel hakati kasutama uusi tehnika saavutsi. Tööstusliku pöörde algus 18. sajandil Inglismaa vabrikutes alustati tekstiilitööstusega ja võeti kasutusele mehaaniline ketrus nimi. Ta nimi oli Jenny. Prantsusmaal toimus see 18. Sajandi lõpul (1860). Eelkõige masinate kasutuselevõtt. Saksamaal algas see 1880. USAs 1850. Töösusliku pöörde puhul hakati kasutama auru ja vett. 1765 leiutas James Watt aurumasina. Aur tõrjus lõpuks vee kõrvale ja seda kasutati ka kõikjal. Tööstuslikku pööret võib ka nimetada uueks raua ajaks, kuna söe ja raua tööstus tõusis uuesti esikohale
· peamiseks viinaköökides valmistatud viin · väljaminekud hakkasid suurenema paremad toidud, mõisahäärberid jne · oluliseks tooraineks sai kartul · Talude päriseksmüümine algas 1850ndatel aastatel Lõuna-Eestis ja raha saadi selleks linakasvatusest. · Talude ostmine aitas kaasa mõisamajanduse lammutamisele ja väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas. · Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, vabrikutes jms. Talupoegade jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. · Pastla asendati saabastega · seljas vabrikuriidest ülikond · valguseks petrooleumlamp Viljakasvatuse asemel sai olulisemaks piimakarjakasvatus. LAEVANDUS 19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus. · Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik · kaubandus arenes · tegeleti salakaubandusega · metskaptenid rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid
olemasolu. Talude päriseksmüümine algas 1850ndal lõuna-eestis. Talupojad said raha talu ostmiseks eelkõige linakasvatusest. Pärisomanikeks saadi mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvatele ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele eesti külas. Külla jäi alles maatarahvas, kes teenis elitist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning käsitöö või kaubanduse tegeledes. Laevandus ja meresõit 19.saj. arenes eestis kiriesti laevandus ning paadikaubandus. Purjelaevu kasutati enamasti rannasõitudeks, kaupu transporditi Riiga, peterburi ja teistessegi sihtkohtadesse. Tihe oli laevaliiklus ka Soome ja Rootsi vahel. Põhja-Eesti randlased tegelesid aktiivselt tulutoova salakaubandusega. Olulise tõuke andis Krimmi soda, mil Inglise-Prantsuse mereblokaadi tõttu ametlikku kaubavahetust ei toimunud. Soome viidi
troopiline ja troopiline mereline õhk mis tuleb sellest et USA ümbritsevad 2 ookeani. Ka sademeid on rohkem sest USA on suhteliselt mägise maastikuga ja mägedes sajab rohkem vihma . http://www.climatediagrams.com/north_america/united_states_of_america/washington. htm "Üldmaateadus Gümnaasiumile" Ülle Liiber,Kalle hein http://www.climatediagrams.com/europe/estonia/tallinn.htm 18. Iseloomusta riigi majandustaset arvestades õhu saastumise probleeme. Tööstuslinnades ja vabrikutes rakendatakse uusi filtreid ja meetodeid et vähendada saasteainete atmosfääri sattumist. Mõeldakse palju selle peale et vähem saastada õhku. Kõrgelt arenenud tehnoloogia. Suurlinnades valitseb sudu mis kahjustab inimeste tervist "Üldmaateadus Gümnaasiumile" Ülle Liiber,Kalle hein 19. Suuremad ilmastikukatastroofid Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi.
Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja viljapeksumasin. 4) Kuidas kasutati aurumasinat? Vabrikutes. 5) Kuidas mõjutas tööstuslik pööre põllumajandust? Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid, masinate kasutuselevõtt aitas saadusi kiiremini töödelda ning tööd lihtsustada. Tootmine suurenes. 6) Miks loodi Saksa Tolliliit? Sest ühtne tollisüsteem puudus ning seda kõike oli vaja parandada. Tõhusamalt oli vaja vastu seista ka välismaa kaupade konkurentsile. Selle loomine aitas kaasa ka üldisele majanduslikule arengule.
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asu...
kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16.sajandist rakendati nn. "tsunfti suletust" = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks Käsitöö keskaegses linnas Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja
Linakasvatamine Enamasti saadi pärisomanikuks aastakümnete jooksul mõisnikule võlgu makstes. Mis juhtus taluga, mille järelmaksu peremees õigel ajal tasuda ei suutnud? Talu pandi võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele. Maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö või kaubandusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga muutused elulaadis: jalga saapad, selga ülikond, petrooleumilamp. Piimakarjakasvatus. Põllumajandusalaste teadmiste levikule aitasid kaasa põllumajandusseltsid ja rahvavalgustuslik tegevus. Milliseid raha teenimise võimalusi pakkus randlastele meri? Laevanduses arenes kiirest paadikaubandus. Purjelaevu kasutati rannasõitudeks, kaupade transpordiks. Põhja-Eestis tegeleti aktiivselt salakaubandusega.
vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale. Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes. Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile. Koosolek lõppes kell 10:15 õhtul. Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid Kristjan Jalak, Neeme Ruus ja Aadu Hint. 21. juuni riigipööre Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud. Tallinnas 21. juuni hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Juunipööre algas pealinnas kell 10 hommikul kogunemisega Vabaduse väljakule. Rongkäigulised kandsid punalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!" ja "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!".
Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid
Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides. 19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riik demokratiseeruma. Lähiajalugu 1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid. Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuigi neutraalsuse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära.
leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi 4) Sotsiaalsed kihid a)palgatöölised; b)kodanlus – ettevõtjad, oankurid, arstid, advokaadid, haritlased. Tööliste osakaal suurenes – talupojad lahkusid malt, et linnade vabrikutes tööle hakata. Tööliste osakaal 19.sajandil: 50-75%. Kujunes välja ka töölisklassist jõud, mis hakkas võitlema töötingimuste parandamise ja tööäevade lühendamise eest. 5) Trantspordi ja raudtee arneg. 1825. a. rajati Inglismaale esimene raudteeliin. Positiivsed küljed: tegi inimestele tarbekaubad kättesaadavamaks, alandas kaupade hindu, suurendas tööviljakust, tööliste elu ja töötingimused paranesid, elanikkonna kiire kasv, soodustas hariduse levikut.
hakkaksid. Tootmise uuendamiseks oli vaja ka raha ning inimesi. Ühtlasi hakkasid vabrikute- ettevõtete omanikud järjest enam huvi tundma ka uute tehniliste leiutiste vastu ning nende väljatöötamist vähemalt osaliselt rahastama. Üleminek vabrikutootmisele nõudis hulgaliselt tööjõudu, mida saadi enamasti maalt. Ühiskonna tehniline areng edendas ka põlluharimist ning vabanes hulganiselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nii muutusid endisel talupojad palgatöölisteks, kes enda ja oma perekonna toitmiseks müüsid oma tööjõudu. Tööstusrevolutsiooni kiirendas kindlasti ka rahvastiku kiire kasv, mille üheks põhjuseks oli varasemate laastavate epideemiate taandumine ning tervishoiuolude paranemine, mis vähendas suremust ning suurendas elanikkonnas loomulikku juurdekasvu. Masintootmine suurendas olulliselt kaupade toomist. Kuid ühiskonnas pidi olema vajadus selliste kaupade järele
Hitleri viimased ponnistused 1944-45 · Saksa inimressurss oli ammendumas. Armeesse kutsuti vanu mehi ja alaealisi poisse Hitlerjugendist. · Käsk pidada vastu viimseni. · Hitler lootis imerelva peale, mis pidi muutma sõja käiku ja sundima Briti ja USA sõlmima rahu. · 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja ballistiliste rakettidega V-2 (14m, 1-tonnise lõhkepeaga) Madalmaadest. · Neid toodeti maa-alustes vabrikutes Harzi mägedes, aga mitte piisavalt, et muuta sõja käiku. Berliini vallutamine ja Saksamaa kapitulatsioon · Hitler ja Braun lõpetasid elu 30.IV enesetapuga. · Goebbels mürgitas oma kuus last, sooritas koos naisega enesetapu. · Himmler langes Briti vägede kätte vangi ja sooritas enesetapu (kaaliumtsüaniid). · Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Bormann. · 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest. · Linn varemetes. Vägivald tsiviilelanike kallal.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Henri Tamra LINNAD KESKAJAL Referaat Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu ...
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin la...
_____Gümnaasium ______nimi_______ 12.a klass SELTSIMEHELIKKUS, KOKKUHOIDMINE, ÜHTEKUULUVUS RASKE AEG ÜHENDAB Referaat ____2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Arved Viirlaid............................................................................................................4 1.1 Elulugu.................................................................................................................4 1.2 Teosed..................................................................................................................5 2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs................................................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................
Tähvre virutas Annile kõigi ees 2 korda käega näkku. Pidu lõppes sellega, Mart oli õnnelik, et pidu läbi lõpuks. Laasmanni eide poeg Oskar tuleb Peterburist koju, on mässumeelne ja kaasab ka Mardi sinna. Mart ja Jüri räägivad, et keiser tuleks maha võtta ja uus valitseja vaja panna, tuleb streik, Jüri ei osale ja ei lähe ka koosolekutele. Mart ei ole mässumeelne, ta ainult huvi pärast jälgib ,mis toimub. Tulevad revolutsioonid ja streigid vabrikutes. Jüri ei lähe kaasa, aga Mart on mässumeelne ja käib salaja rahvaga kokku saamas. Jürile pakutakse rohkem palka ja paremat tööd, kui ta teiste järele nuhib. Jüri ei ole nõus. Laasmanni Herta armub Marti ja üritab teda ka ennast armastama panna. Mart aga on huvitatud vaid Hildast, kes on ka mässumeelne, kuid nad on ainult sõbrad, armastust ei ole. Mässajad nõuavad ,,vabadust" ja et vangid vabaks lastaks. Laasmanni Oskar pandi ka kroonu poolt vangi
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Aurumasin Katti Tsirkova 8.klass Narvas 2007 Aurujõu ajastu Aurumasin leiutati 1777.aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub
18. sajandil hakati rajama hotelle, aadlikud andsid oma paleed osaliselt või täielikult majutusasutusteks. Koos majutusega pakuti regulaarset tõllateenust, valuutavahetust. Reisijatele olid abiks pagasi järelvaatajad ja teejuhiks giidid. Transpordi areng 19. sajandil viis turismi uude ajajärku, teise faasi. Regulaarne laevaühendus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sai alguse 1820. aastal. Esimene rong sõitis Inglismaal 1825. aastal. 2. Algfaas 1850 - 1914 Töötamine tehastes ja vabrikutes tagas töölistele puhkuse ja vaba aja olemasolu. Lisaks sugulaste - tuttavate külastamisele hakati kodukohast eemale reisima. Algas hotellide ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. Cook´i reisid Thomas Cook, inglasest reisiettevõtja aastatel 1845 1892, uskus reisimise võimesse moraalselt tervendada. Lisaks tööle trükkalina oli ta tegev ka ilmaliku jutlustajana baptisti kiriku juures ning karskusliikumise toetajana. Murest tööliste alkoholi tarbimise pärast,
bussiga, lennukiga elanikkonna kihid IV Kõrgfaas Alates 1945 Autoga, Kõik kruiisilaevaga, elanikkonna tsarterlennukiga kihid Aastatel 1850-1914, kui levinud oli massitöö tehastes ja vabrikutes, tekkis inimestel vajadus puhkuse ja vaba aja veetmise vastu. Alustati sugulaste-tuttavate külastamisega ning hiljem reisiti ka lihtsalt puhkuse eesmärgil. Sellel ajajärgul tekkis ka turismitarbimine, mis tähendas, et mugavuse ja kiiruse nimel hakati teenustele rohkem 8 raha kulutama. Algas hotellide, turismikohtade ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. (Jakobson, 2003) 20. sajandi alguses oli Euroopa poliitiliselt stabiilne ning reisiti palju. I maailmasõja
Inimest koheldakse kui omandit ja tema vabadus on piiratud. c) Laste töö (child labour)- Töö liik, mis on suure töenäosusega ohtlik lapse tervisele. Samuti võib olla kahjulik lapse füüsilisele, vaimsele, moraalsele, sotsiaalsele ja hingelisele arengule. Tavaliselt katkestab see ka lapse haridustee. Tööorjuse ohvriks võivad langeda kõik- mehed, naised, noored ja vanad. Tööorjuse ohvrid võivad tegutseda legaalsetel tegevusaladel, nii erinevates vabrikutes, põldudel, erinevatel ehitustel, kui ka hooldajatena, lapsehoidjatena, narkokulleritena jne. (Sotsiaalministeerium 2008) 2. Elundikaubandus: Isiku värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine kolmanda isiku poolt, ähvardades jõuga või kasutades jõudu, röövimist, pettust jms, eesmärgiga eemaldada selle isiku elund(eid). Eestis on keelatud elundite ost ja müük. Inimeste kaubitsemine elundite saamise eesmärgil ei
panti talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha) Põhja- Eestis algas talude massiline päriseks müümine 1860-1870 aastatel, saaremal alles 20.saj algul. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste(ehk väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19
Enamus naisi kandsid pehmeid lokke, et näha välja naiselikud. Alguses olid juuksed pealael siledad, et kanda kübaraid, kuid aja möödudes hakati juukseid pealaele kuhjama. Üks populaarne soengu stiil oli Chignon, mille nimetus pärineb prantsuse keelsest väljendist: ,,Chignon du cou". Soengu põhimõte oli, et juuksed kinnitati nõeltega kaelale. Ühiskonnas oli palju erinevaid liike Chignone. 1940. aastatel oli näha seda soengut koos peasallidega, mida kanti vabrikutes tööl käies. Rõngaid meenutavad lokid ja juuksenõeltega lokid olid 1940. aastatel vägagi moes. Juuksenõela lokid olid kõige tavalisemad lokiliigid. Neid oli võimalik teha kogu pea pinnal, kuigi neid kasutati vaid soengute väiksematel osadel. Neid lokke kasutati eelkõige näo vormimisel naiselikumaks. ,,Omelete fold" (,,Omletivolt") oli samuti üks levinud soengustiil 1940. aastatel. Selle soengu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
