Lapstöölised Brigita Maria Raave Kuidas sai alguse? Sai alguse 18. sajandi lõpus ja 19. Sajandi alguses tööstusrevolutsiooni käigus, mil seni valitsenud manufaktuure ja väiketöökodasid hakati järjest ja üha rohkem asendama vabrikutega. Vabrikutes ei hakanud töötama mitte ainult lastevanemad, vaid ka nende lapsed, osalt see sai alguse vaeste töölisperede rahapuuduse tõttu, osalt aga sellepärast, et ükski seadus seda ei piiranud. Töötingimused ja keskkond Vabrikutes töötasid lapsed alates kaheksandast eluaastast. Töötingimused ei erinenud eriti täiskasvanutega. Kuid neile võis vähem palka maksta ning neid oli kergem disiplineerida. Tööpäevad olid väga pikad. Kahjulik mõju lastele
Rauasulatamiseks vajati sütt ja seepärast võeti kasutusele uusi söekaevandusi Ketrus ja kudumismasina leiutamine pani aluse tekstiilitööstusele, mis sai üheks tähtsamaks haruks Inglismaal AURUAJASTU Esimesed masinad töötasid langeva vee jõul ( vabrikud jõe ääres) või tuuleenergial 18.saj aurumasin (esimesed 17.18.saj vahetusel) 1765 James Watt leiutas universaalse aurumasina Aurumasinat hakati kasutama vabrikutes, aurikutel, veduritel (raudteeliiklus MUUDATUSED PÕLLUMAJANDUSES Uued maaharimisviisid ja põllukultuurid Raudader, külvi ja viljapeksumasin Suurem põllumajandustoodang võimaldas toita tööstuses tegelevat elanikkonda SAKSA TOLLILIIT Tähtis tööstuskeskus oli Berliin Arenes trasport Majanduse arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine Kodanlus huvitus tollipiiride kaotamisest, et vastu seista
18. sajandil toimusid suured muutused tehnoloogilises arengus. Inimtööjõudu hakkasid asendama masinad ja manufaktuuride asemele tekkisid järk-järgult vabrikud. Seda murrangulist pööret nimetatakse tööstuslikuks pöördeks ehk tööstusrevolutsiooniks, mis sai alguse Inglismaalt. Tootmine muutus küll lihtsamaks, kuid kuidas mõjutas masinate kasutuselevõtt ja vabrikute tekkimine inimeste igapäevaelu? Oluline leiutis oli aurumasin, mida hakati kasutama vabrikutes. Lisaks masinatele oli tootmiseks vaja ka inimesi, kes hakkaksid masinatega töötama. Tööjõudu saadi enamasti maalt, sest mida rohkem masinaid kasutati põllumajanduses, seda vähem leidus tööd maal. Seetõttu olidki paljud perekonnad sunnitud minema linnadesse uut elu alustama ja hakkama palgatöölisteks vabrikus. Toimus linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuid sealsed elutingimused olid esialgu päris viletsad
Jõudsalt arenes ka keemiatööstus, see vastu tekstiilitööstuse tähtsus vähenes. 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele nafta ja elekter. Vabrikute tekkimisega muutus tööliste iga päeva elu. Tekkisid uued sotsiaalsed kihid - proletaarid ja kodanlased. Kodanlased olid näiteks vabrikuomanikud, haritlased ja aktsionärid, nende elutase paranes. Proletaarid olid palgatöölised. Seniseid töölisi tabas tööpuudus, käidi ka vabrikutes masinaid lõhkumas. Vabrikutöölistel polnud vaja enam põhjalikku väljaõpet ega tööriistu. Tingimused olid rasked ja ajagraafikutest peeti ülimalt täpselt kinni. Tööpäevad kestsid kuni 14 tundi, seega ei jäänudki neil praktiliselt vaba aega. Lihttööliste palgad olid väga madalad, kogu sissetulek kulus toidu ja eluaseme peale. Töölistele hüvitisi ei makstud ja kunagi ei võinud teada millal tabab ettevõtet kriis. Vabrikutes
Bruno Pähkel 8.c Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu 18. sajandil hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. Vabrikutes kasutati Inimtööjõudu vähem kui enne, kuna masinad võtsid töö enda peale.Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi
Industriaalühiskond referaat Jan Kamenski 8a klass Tallinna Humanitaargümnaasium Tallinn 2016 Oma referaadis ma käsitlen selliseid teemaid nagu: -Tööstuslikpööre. -Tööliste, sh laste olukord. -Industriaalühiskonna mõju igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandil hakkasid suured muutused, mis leidsid aset siis, kui inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutada masinaid. Need muutused tegid tööd palju kergem. Kuid kui hakkati kasutada masinaid tööliste olukord ei muutunud parem.Masinad tegid palju mõjut igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandi keskpaigast maailmas hakkasid toimuma ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu
alguses töötasid noored poisid klaasitööstustes, mis oli sel ajal ohtlik, sest polnud veel korralikku tehnoloogiat. Paljud lapsed töötasid 16 tundi päevas. Pildil: Gaza tunnel Ajalugu 19. sajandi alguses viidi ellu tööpäeva pikkuse seaduseid, et piirata ületöötamist, eriti laste puhul ning 1847 piirati nii täiskasvanute kui ka laste tööpäevad maksimaalselt 10- tunnisteks 1900. aastaks oli Ameerika tööstuses arvatavalt tööl 1,7 miljonit alla 15 aastast last. Kuna tööd vabrikutes piirati, hakkas levima töötamine kodus, mis oli mõneti halvem, sest tingimused olid kohati halvemad kui vabrikutes. Ajalugu Nõukogude Liidus oli lapstööjõu kasutamine laialtlevinud, kuigi see keelati 1922. aastal. Õpilased pidid sunniviisiliselt töötama laupäeviti ja vaheaegadel. Ka kasutati õpilasi kolhoosides odava ja ebapädeva tööjõuna Lapstööjõu kasutamine tänapäeval Lapstööjõud on mitmes maailma piirkonnas siiani levinud. Enamasti on see levinud maakohtades (70%)
vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid
2.1. Heaoluühiskonna kujunemine: Agraarühiskonnas oli: - riigi ülesandeks sisekorra ja turvalisuse tagamine, välisvaenlase tagasitõrjumine. - kiriku, perekonna, küla- ja vallakogukonna ülesandeks oli tegeleda hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega. Industriaalühiskonna kujunemine muutis inimeste senist elulaadi: - tööstuse arengu ja linnastumise tulemusena elas üha enam inimesi linnades ja teenisid elatist vabrikutes. - mehed ja sageli ka naised ning noorukid töötasid vabrikutes palgatöölistena. - lapsed ja vanurid vajasid aina enam ühiskonna abi. 18.-19.saj kodanlikud revolutsioonid kehtestasid esimesed demokraatlikud valitsemissüsteemid. Uus sotsiaal-majanduslik ja poliitiline olukord tingis uue ühiskonnatüübi heaoluühiskonna väljakujunemise. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer
Aga! Revol. Ajal kuulutati välja usuvabadus. Kirik lahutati riigist . Riik hakkas oma kodanike üle arvet pidama. TÖÖSTUSLIK PÖÖRE sai alguse eri riikides, eri aegadel Käsitöölt-masintööle, manufaktuurilt-vabrikule Eeldused: 1.Põllumajandus pööre(maa muutus eraomandiks-tootmise suurenemine,tööjõu ülejäägid 2.Vaba tööjõud(tööjõudu saadi...maalt linna läinud inimesed) +tööjõuna kasutati ka manufaktuuride töölisi, kes olid tööjõuks vabrikutes 3. Raha e. Kapital(et osta/ehitada/hankida/maksta masinad, hooned, tooraine, palgad) raha hangiti suur kaupmeestelt-kaubandus tõi palju sisse. 4. Turg e. Nõudlus vastavatele toodetele(turu moodustasid/vabriku toodangu turu- linnakodanikud,kes ise ka mõned vabrikutes töötasid. Turu moodustasid-talupojad. 5. Tehnika areng(oli vaja leiutada, valmis ehitada masinad vabrikutesse Eri riikidel eri aegadel t.pööre Inglismaal algas tööstuslik pööre 1760-80a, lõppes 1850.
ettevõtlus (piirangute puudumine tagas arengu) Tulemused: 19.sajand Käsitö ö asendub masintootmisega ja üleminek vabrikutööstusele Linna de kasvamine Raske d töötingimused vabrikutes Tööpu udus, tööliste väljaastumised Uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised, proletariaat, vabrikuomanikud Ühisk onna kiire areng Tarbe
Naised ühiskondlikus elus Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9.c Sissejuhatus ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ● Naiste õiguste laienemine ● Naised eesti parlamendis ● Mood ● Ülesanne klassile ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ●Naised said valimisõigusi ●Töötasid vabrikutes (sõjavabrikutes) ●Nõudsid võrdsed õigused meestega ●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik
Kivisüsi Autor:Denis Horenzenko Kivisüsi tekke · KIVISÜSI JA TEISED FOSSIILSED KÜTUSED ON TEKKINUD TAIME-JÄÄNUSTE SETTIMISEL JA KIVISTUMISEL. ON SETTEKIVIM. · 1713. a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. · Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, · mis sellega kaasneb: · saastamine (esialgu peamiselt õhu), · looduse muutmine, · rahvastiku kiire kasv. Kivisüsi varud erinevatel riikidel USA Venemaa Hiina India 1 Austraalia Saksamaa
Sotsiaalne intelligentsus Marje Hindriksoo JA11KÕ Sotsiaalne intelligentsus ....on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel toimuvaga Madal sotsiaalne intelligentsus Avaldub lastetoas, mänguväljakul, kasarmutes, vabrikutes jne Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad Sotsiaalne teadlikkus · Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine); osalemine ühistes tegevustes; osalemine vestlustes;
Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakkumine vahekorra tulemusena Ideoloogia- kogum ideid mis juhivad inimeste poliitilist tegutsemist Industriaalühiskond- ühiskkond, mille aineline ja kultuuriline heaolu tugineb peaasjalikult tööstuse saavutusel Töölisklass- inimesed kes töötasid vabrikutes ja said selle eest palka Imperialism- suurriiklik poliitika, mille eesmärk on saavutada maailmas võimalikult suur mõjujõud Kodakontsus- ühiskonna keskkiht: linnades elavad ametnikud, ettevõtjad ja haritlased
palveränduritele ja kaupmeestele. 18. sajandil hakati rajama hotelle, aadlikud andsid oma paleed osaliselt või täielikult majutusasutusteks. Koos majutusega pakuti regulaarset tõllateenust, valuutavahetust. Reisijatele olid abiks pagasi järelvaatajad ja teejuhiks giidid. Transpordi areng 19. sajandil viis turismi uude ajajärku, teise faasi. Regulaarne laevaühendus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sai alguse 1820. aastal. Esimene rong sõitis Inglismaal 1825. aastal. Töötamine tehastes ja vabrikutes tagas töölistele puhkuse ja vaba aja olemasolu. Lisaks sugulaste - tuttavate külastamisele hakati kodukohast eemale reisima. Algas hotellide ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. Laura Pärtma LT1 dets. 08
Kaupade tootlus suurenes oluliselt, tekkis konkurents tootjate vahel mis omakorda sundis neid parandama toodete kvaliteeti. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus 17.saj toimunud revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks.Raua sulatamise eesmärgil rajati söekaevandusi, ketrus- ja kudumismasina leiutamine mitmekordistas Inglismaa tekstiilitööstuse eksporti. Kui algselt kasutati energiaallikana vabrikutes langevat vett ja tuuleenergiat,siis 1765. aastal James Watt konstrueeritud universaalne aurumasin leidis laiemat kasutust. 1807.aastal tegi Hudsoni jõel esimese sõidu Robert Fultoni poolt leiutatud aurik 1814.aastal katsetati George Stephensoni vedurit ,mis sõitis 6,5 km/h.See leiutis pani aluse raudteeliiklusele. Põlluharimises hakati 19.saj. kasutama raudtara ning ka külvi- ja viljapeksumasinaid.Tootlus suurenes ning suutis ära toita tööstusega tegelevat,
Daatum Leiutaja Leiutis 1765 James Watt Konstrueeris universaalse aurumasina. Hakati kasutama transpordis ja vabrikutes 1800 Alessandro Volta Patarei. Talletas elektrivoolu 1807 Robert Fulton Aurik. Läbis 240 km 32 tunniga 1814 George Stephenson Vedur. Arendas kiirust 6,5 km tunnis. Veduri
Arvuti Inimesed juhivad arvutiga oma äri,teevad kodutöid ja mängivad mänge. Arvutiga uuritakse ka Internetti või vaadatakse digitaalkaameraga tehtud pilte. Arvuti on argielu osa,aga nad on leiutatud üsna hiljuti. Kuni umbes 1980. aastani kasutasid arvuteid vaid teadlased ja insenerid. Riistvara ja tarkvara Arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Riistvara on see,mida saad kasutada-arvuti ekraan,CD- lugeja ja klaviatuur. Tarkvara on programmid,mida su arvuti kasutab erinevate üleannete täitmiseks. Arvutid tööl Vabrikutes töötavad arvutiga juhitavad masinad ja robotid. Ettevõtted kasutavad arvuteid kirjade kirjutamiseks, informatsiooni töötlemiseks ja raamatupidamiseks. Kunstnikud kasutavad arvuteid igasuguste asjade loomiseks,alates plakatitest ja ajakirjadest ja lõpetades röstrite ja mobiiltelefonide kujundamisega. Arvutikiibid Iga arvuti südameks on väike mikrokiip ehk mikroprotsesso...
*Võrdlemisi paksem huumushorisont *Kõdumaterjali palju ja mullas elab palju mikroorganisme *Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele. Puitu kasutati pikka aega kütteks ja ehitusmaterjaliks. Prantsusmaal ja Inglismaal ilmnes puidunappus juba 17.sajandil. Tõeline puidukriis saabus Euroopasse tööstusajastu algul, kui tohututes kogustes puitu põletati puusöeks. Vabrikutes kasutati puusütt metallisulatamiseks. Puude istutamisele ja metsa taastamisele ei pööratud suuremat tähelepanu. 5. Rohtla asend *Ekvaatorist asub mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkreal, sest lõunapoolkeral on vähe maismaad *Nullmeridiaanist asub mõlemal poolkeral enam-vähem võrselt *Paikneb laiguti enamasti mandrite keskosas *Kõige rohkem on Euraasia keskosas, palju on ka Põhja-Ameerika keskosas ja vähe on
Kas 19. sajandi Inglismaa oli hea või halb koht, kus elada? 19. sajandil valitses Inglismaal parlamentaarne monarhia ja palju oli neid, kes pooldasid demokraatlikke ümberkorraldusi ning nõudsid riigikorra uuendamist. Sealne sisepoliitika käärimine aga aina tugevnes. Rahva majanduslik kehv olukord näitas, et riik vajab ümberkorraldusi. Inglismaal kardeti, et Prantsusmaal vallandunud revolutsioon võib mässumeelsust tuua ka nende riiki ning saavutada ettearvamatuid tagajärgi. Et pidurdada igasugused revolutsioonilised mõtted, karmistas parlament tsensuurieeskirju, kitsendas koosolekute pidamist ning lasi sulgeda tööliste ühingud. Sama poliitika jätkus ka Napoleoni sõdade ajal. Napoleoni sõdade lõpp avas Inglismaa tööstuslikuks arenguks mitmeid uusi võimalusi. Kõikjal maailmas vajati inglise kaupa. Selline areng...
Raha hangiti võttes võlgu, suurendati mõisapõlde talupõldude arvelt ja tõsteti talupoegade koormisi.Majanduses hakati otsima uusi võimalusi maa parandamiseks, milleks olid siis mitmeväljasüsteem ja uued põllukultuurid. Mõisamajapidamistest jõdsid uuendused ka talumajapidamistesse näiteks jõudis kartul ka talupoja põllule ja laual.Viina hakati tegema hoopis kartulist, mis oli viljast odavam. Talupojad, kellel ei olnud maad töötasid palgatöölistena mõisates, taludes ja vabrikutes ning tegelesid ka kaubanduse või käsitööga, teenides sellega elatist.Tooraine ja suurel määral tööjõud toodi sisse ja valmistoodang välja. Ligikaudu pool põllumaast kuulus mõisatel, 80% talumaadest I maailmasõja alguseks oli päriseks ostetud. Mõisad kasutasid palgatööd, masinaid, väetisi, edenes sordi ja tõuaretus. Venemaa tööstuses toimus 19.sajandi lõpul kiire areng.Tekstiilitööstuse ja metallurgia(M etallide
kohaneda? Esmalt tuleb vaadelda, miks Ants Inglismaale sattus. Tollasel ajal oli Eestis sõjaaeg ning paljudest eestlastest said pagulased Soome, Rootsi ning mujale. Romaani tegevus toimus Inglismaal, mis ei tähenda, et see ei oleks võinud toimuda kuskil mujal. Sealsetel pagulaseestlastel olid raskused hariduse omandamisel ning inglaste suhtumises pagulastesse. Naised töötasid enamasti haiglates ning mehed põldudel ja vabrikutes. Üksik ja teistest eraldunud Ants töötas Põhja-Inglismaal tekstiilivabrikus. Kohanemisraskuseid valmistasid talle peale kodukommetest kinnihoidmise veel kaastöölised, kes pidasid Antsu tema eraklikkuse ja sõnavaesuse pärast veidraks ja segaseks. Ta oli liiga kommeterohke ja viisakas ning seda ei mõistetud tema ümber. Antsule pakkus vastupidiselt ebamugavust tema kaastööliste range ja patriootlik hoiak. Ants ei suutnud kohaneda ja tundis, et ta ei kuulu Inglismaale
Kõrvutada sisekliendi teeninduse teoreetilisi aspekte oma organisatsioonis toimuvaga ja tuua esile, milliseid sisekliendi teeninduse printsiipe organisatsioonis rakendatakse, miks ja kuidas? Teha ettepanekuid sisekliendi teeninduse parendamiseks oma organisatsioonis. 2. Teoreetiline ülevaade Postindustriaalühiskond ehk teenindusühiskond on suhteliselt noor mõiste, mida mainiti esimest korda alles 20. sajandi keskel. Enne seda valitses maailma industriaalühiskond, mis oli orienteeritud vabrikutes masstootmisele, inimesed töötasid aastaid ühel ja samal ametipostil ning töö oli kindel ja plaanipärane. 1950-ndatel algasid muutused- rohkem inimesi asus tööle teenindusvaldkonda, kasvas informatsiooni kättesaadavuse vajadus, tehnika areng kiirenes ning inimesed asendati masinatega. C. Grönroos(1990) andis vastuse muutuvale ühiskonnale, öeldes, et informatsioon ja teadmised ei ole midagi uut, need on alati eksisteerinud, tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? 1760.-1780. aastail algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret. Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam inimesi liikus maalt linna, kuna põllumajanduses polnud enam nii palju tööjõudu tarvis, kui varem. Suurema osa põllutööst tegid masinad. Ka käsitöölised ei suutnud konkureerida odavama vabrikutoodanguga ning suundusid käsitöölt vabrikutööle. Vabrikutööle üleminek ei olnud aga inimestele kerge. See tähendas väljumist senisest harjumuspärasest keskkonnast, kus inimene sai ise majandada. Samas puudusid elanikel ka vajalikud kogemused ja teadmised seoses ...
Tööstuslik pööre Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine vabrikutootmisega ja masinate kasutuselevõtmine, tööstuslik pööre sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Teistesse Euroopa riikidesse jõudis tööstuslik pööre alles 19.sajandil. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised, kes pidid nüüd vabrikutesse tööle minema, sealsed töötingimused ja palgad olid kehvad. Sageli olid sunnitud vabrikutes töötama kõik pereliikmed, kaasa arvatud lapsed. Vabrikute ümber tekkisid tööliste asulad, mis kasvasid hiljem suurteks linnadeks. Sealsed elu-ja olmetingimused olid esialgu äärmiselt viletsad. Kuna masinate kasutulele võtmine kaotas paljude inimeste tööd hakkasid töölised masinaid lõhkuma, sest nende arvates olid masinad need kes nende töö ära võtsid. Masinate lõhkumistega lootsid nad parandada ka endi palgaolusid ning üldisi töötingimusi
Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: vabrikute rajamiseks masinate ja tooraine ostmiseks tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel:
1. Mis on tööstuslik pööre?18. sajandil hakati manufaktuure asendama masinatööstusega(Algas Inglismaal).Põllumajandusest liikusid inimesed tööstustesse ja maalt linna. Kaubatootmine suurenes oluliselt, ning tootjata vahel oli konkurents mis pani tootjad kvaliteeti tõstma. Turg mõjutas tootmist. Teadus ja tehnikasaavutused olid tööstusliku pöörde eeldusteks. Kasutati langevat vett, tuult ja aurumasinat et masinad käima panna. 2.Auruajastu algus? Esimestes vabrikutes kasutati lagevat vettmis pani liikuma vesiratta mis omakorda mehanismid; aga sellepärast pidi ehitama vabrikud veekogu äärde. James Watt leiutas esimese aurumasina mida hakati kasutama rongides ja aurikutes. 3.Saksa tolliliit?Napoleoni sõdade järel majanduslik areng kiirenes, mis oli eelduseks tööstuslikule pöördele.Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa riiki.
Tekstiili- ja rõivatööstus Keidi, Kristiina , Inga 11c Kergetööstus Tekstiili- ja Naha- ja rõivatööstus jalatsitööstus Tööjõumahukas kergetööstusharu Algul tootmine manufaktuurides, hiljem vabrikutes 19. sajandil Suurbritannias, USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal Hõlmas 2006. aastal 220 000 ettevõtet, töötas 2,5 miljonit inimest ja käive 190 miljardit eurot Tekstiili- ja rõivatööstus moodustab 9% kogu Euroopa töötlevast tööstusest Tekstiilifirmade 3 põhistrateegiat: 1. Toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla 2. Hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu 3. Toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele
India Briti koloniaalvaldus · Kiire majanduslik kasv · Traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemine · Tugevnes vastupanu inglaste valitsemisele, mille eesotsas olid euroopaliku hariduse saanud hindud · 1896 India Rahvuskongress, mis seadis eesmärgiks siseküsimuste iseotsustamise õiguse Imperialismi arengule aitas kaasa tehnika ja teaduse areng · Uued energiaallikad elekter, nafta · Tööpinkide tootmine tagas seeriatootmise vabrikutes - Henry Fordi autotehas võeti kasutusele esimesed konveierid, millega auto tootmine lühenes 12 tunnile · Arenes lennundus, uued tööstusharud: keemia-ja elektrotehnika · Infrastruktuurid (liiklus,telegraaf, telefon, raadio) Reisilaev Titanic uppus:1912 Maailmamajanduse arneg · Kiire, ebaühtlasem kui kunagi varem! · Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks, riiklik regulatsioon taandus, kaubanduse tähtsuse suurenemine · Monopoolne kapitalism-AS, kontsern,
Kodune kontrolltöö lk.39 (2,5,9,10,14,15,17,18,19,20) 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Bismarck oli öelnud vaidlushoos maapäevale, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". See tähendab, et olulisi asju lahendati vägivaldselt, sõdadega. 5. Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Kui võtta näiteks Ameerika Inglismaa asemel, siis Ameerika arenes kiiresti, kuna lõppenud oli kodusõda, mille käigus rändas sisse suur hulk tööjõude. Ameerikas oli arvukalt maavarasid ja osati kasutusele võtta kõik maailmas tuntud tehnilised uuendused. Kiiret arengut soodustas lai turg. Erinevalt Euroopa riikidest puudusid Ühendriikidel ka suured sõjalised kulutused. Ma arvan, et Inglismaa sellist saatust ei oleks saanud vältida, sest neile ei rännanud sisse suur hulk inimesi...
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes. Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ost...
tööjõudu. Esmaseks finants-allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamiseks. Vabrikute-ettevõtete omanikud hakkasid huvi tundma uute tehniliste leiutiste vastu ja olid nõus neid osaliselt rahastama. Mõisteti, et tänu sellele saab tulevikus teenida uusi suuri kasumeid. Tööjõudu saadi maalt. Ühiskonna tehnoloogiline areng edendas põlluharimist ning seetõttu vabanes palju inimesi, kes leidsid rakendust vabrikutes. Talupoegadest said palgatöölised. Masintootmine suurendas kaupade tootmist, kuid kui nende asjade vastu nõudlus puudus, siis ei toodetud seda edasi. Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Turul tootjate vahel konkurents, mis sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid parandama oma toodete kvaliteetik ja hoida hinda ostajtele vastuvõetav. Murrang ka inimeste mõttelaadis, kuna kui varme tehti paljusid asju kodus (leib, kangas) siis nüüd sai seda kõike ka turult osta.
alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Tööstuspöörde eeldusteks olid leiutised ning vaba kapitali olemasolu ja selle paigutamine tööstusesse. Põllumajanduses ei vajatud enam niipalju inimesi kui varem, sest inimtööjõud asendus masinatega ning sellepärast kasvavas tööpuuduses maal kolisid inimesed linna ning hakkasid tööle vabrikutes. See üleminek ei olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks. Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg. Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja sellest rõivad, siis nüüd asendus kõik vabriktootmisega. Inimesed hakkasid ostma vabrikutoodangut
tööjõudu vaja, vastupidiselt linnale, kus rajati hulgaliselt vabrikuid ja muid tööstuid. Selline teaduslik areng andis väga suure tõuke uusajal linnakultuuri tekkimiseks, ehk urbaniseerumiseks. Inimesed koondusid linnadesse elama, kuna maal ei olnud enam võimalust enese ära elatamiseks. Linnadesse rajati uusi elamuid ja inimestel tuli loobuda oma kunagistest eluharjumustest. Nüüd tuli käia tööl vabrikutes kellaajast- kellaajani ja ka elutingimused olid hoopis teised, elati väikestes ühetoalistes korterites. Linnakutuuri arengule aitas kaasa ka kindla koolihariduse kasutusele võtt. Tekkisid uued töökohad, mis andis tõuke keskklassi tekkeks ehk kodanluseks. Seega selline linnaelu kultuur, mis praeguseks on väga laialdaselt üle maailma levinud sai alguse juba uusajal. Tänu linnakultuuri arenesid välja ka uus peremudel. Kui maaelu kultuur nägi ette, et mitu
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING
2.1.1 Suhkruroost. Suhkru pilliroog on troopilise päritoluga taim, mille kasvatamine nõuab päikest ja niiskust. Tavaliselt suhkru sisaldus moodustab 10% tema kaalust, aga see suurus sõltub kõvasti suhkru liikidest, lõikusajast ja kasvatamise asukohast. Reeglina, 100 tonni suhkruroogu hektarilt annab 10 tonni suhkrut. 1 Suhkru tootmisel saadakse esmaselt suhkrust suhkru mahla. Paljudes vabrikutes suhkruroog tükeldatakse, mahl eraldub ja suhkru kiudained pannakse eraldi. Samas rakendatakse suhkru tootmisel suhkrupeedist. Saadud suhkru mahl on piisavalt must, kuna sinna sattub ka põldudelt mulda ning osa kiudainest ja lehtedest saadud ekstraktid. Vabrikus saadud mahl puhastatakse kustutatud lubja abil, Seejärel tehakse siirup, selleks mahl tihendatakse auruga. Viimase etapina siirup keedetakse, valmis kristallid kuivatakse kuuma õhuga kuni täieliku valmimiseni. 2.1.2 Suhkrupeedist
Enne streiki peetakse läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Streik on äärmuslik abinõu oma tahtmiste saamiseks ning see juhtub siis kui ei saada hakkama läbirääkimistega. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel. Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Sellel ajal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on tähelepanu pööranud sellele, et riigisektoris ja
talupojad pidid ise õppima majandama, tekkis majanduslik kindlustunne ja neist said maaomanikud. Majandust elavdas raudteede ehitamine, mille tulemusena muutus kaubavahetus Venemaaga palju kiiremaks. Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Seal hulgas suurenes Viina müük Venemaale. Keskvalitsuse otsus muuta Tallinn Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks soodustas tööstuse arengut. I maailmasõja alguseks oli Eesti üks Venemaa enim arenenud tööstuspiirkondi. Vabrikutes said tööd 50000 inimest. Kõik need arengud toimusid Vene impeeriumi huvides, kuid aitasid samuti rajada teed Eesti iseseisvusele ja hiljem ise majanduslikult hakkama saamisele. Pärast 1905. aasta revolutsiooni tekkisid parteid. Esimene partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), selle juhiks oli Tõnisson. Loodi teisigi parteisid, kuid need hiljem suleti. Ainsa legaalse erakonnana jätkas ERE, mille tegevusele seati raamid. 17. oktoobri manifesti alusel kutsuti Venemaal kokku Riigiduuma
Inimese sõltuvus tehnoloogiast Ühel õhtul sel talvel olin kodus, ning siis juhtus midagi, mida Kakumäel juhtub liigagi tihti- elekter läks mitmeks tunniks ära. Kuna polnud elektrit, oli raske leida endale tegevust. Ning siis hakkasin mõtlema selle üle, kuivõrd me tegelikult kaasaegsest tehnoloogiast sõltume. Hommikul me ärkame äratuskella peale üles, peseme end veega, mille elektril töötavad pumbad on meile pumbanud, kanname riideid, mis on vabrikutes masinatega toodetud, sõidame autode ja bussidega. Me vaatame telekat ja kasutame arvutit ning internetti, telefone ja kümneid muid asju. Ma ei hakka isegi rääkima tehnoloogia teenetest meditsiini osas. Kui mõni neist asjadest mingil põhjusel ei tööta, on tihtipeale meie tuju ning vahest isegi terve päev rikutud. Olgem ausad: enamus meile igapäevaselt tuntud vidinatest on leiutatud inimese mugavuse ning soovi tõttu saavutada kõike järjest rohkem ja kiiremini. Milleks
Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Ta pidas mitu ametit: oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit, oli ökonoom ning Lätis tegi ta vabrikutes kirjatööd. Aastal 1927 suri August Kitzberg ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis
a. Paldiski-Tallinn-Narva-peterpuri ehk balti raudtee. c)tööstus · Masina ja metallitööstus tallinnas · Balti puvillamanufaktuur tallinna. · 20. Saj tallinn peamiseks tööstuslinnaks. · Eesti oli paberitootimis keskus. · Aluseks aurumasinate kasutusele võtt. · Seotud venemaa turuga. · Tekkisid kalevivabrikud Narva, Sinti, Kärdlasse. · Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriino lammaste kasvatamist. · Kalevi vabrikutes toodeti kedratud puuvilla · Narva eest kõige olulisem tööstuskeskus. 5. Vaimuelu 19. sajandil: a) haridus; b) eestikeelne trükisõna; c) usuelu. a) haridus · estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee
· Nõukogude karusnahakaubandus eksperimendist kasu ei lõiganud, sest kodustatud hõberebasel oli laiguline kasukas, mida rahvusvahelisel turul oli võimatu müüa. · Eksperimendi tulemusel tunnustati Nõukogude Liidus taas evolutsiooniteooriat. IDEAALINIMENE · Nõukogude Liit soovis luua uue inimtüübi: töölise, kes on valmis ühiskonna heaks ohverdama. · Inimene pidi olema alati osa kollektiivist. · Naised töötasid meestega võrdselt vabrikutes ja kolhoosides. · Ematunded tembeltati iseka perekultuuri jäänukiks. · Kui kodanik halvale teele sattus, saadeti ta töölaagrisse ümberõppele. · Ei õnnestunud luua isikupäratuid inimesi. KUNSTLIK NIISUTUS Siberi jõed tuli panna teistpidi voolama · Nõukogude juht Nikita Hrustsov tutvustas 1961. aastal plaani põllumajandusele uue kasvuhoo andmiseks. · Plaan sisaldas Siberi jõgede teistpidi voolama panemist.
sealt. Tänapäeval sõltume me praktiliselt täielikult tehnikast, ja ma arvan kui poleks olnud tööstuslikku pööret just sellel ajal oleks seekindlasti tulnud millalgi hiljem kuid kindlasti mitte nii jõudsalt ja edukalt. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka suuri probleeme, ei ole ju head ilma halvata. Kuid lõppkokkuvõttes oli positiivseid külgi ikkagi rohkem. Tööstuslikuks pöördeks nimetatakse suuri muutusi, mis leidsid aset siis, kui inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutama aurujõudu. Algus 18. sajandil toimusid ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud
Kasutati juba 4500 aasta eest tõenäoliselt Mesopotaamias Valmistamise oskus liikus edasi Egiptusesse Hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina Poleerimata ja lihvimata klaas oli kehva läbipaistvusega Sel ajal oli klaas üsna haruldane ja väärtuslik Ajalugu 1. sajandil eKr hakati arendama klaasipuhumise tehnikat 18. sajandil toodeti pajudes Euroopa vabrikutes rohkem kui miljon pudelit aastas Kaasaegne tasaklaasi kuumpoleerimise protsess töötati välja 1959. aastal firmas "Pilkington Brothers Ltd" Suurbritannias "Pilkington Brothers Ltd" Ajalugu Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel Eestis on tegutsenud ja tegutseb mitmeid vabrikud Hüti klaasikoda (1628 1664) RõikaMeleski peeglivabrik Tehas "Tarbeklaas" RõikaMeleski peeglivabrik Klaasi looduslik teke
Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. · Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine. 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia. Tõsine probleem oli korterikitsikus ja elu ning olmetingimuste halvenemine. Olenemata tööstuse kiirest arengust olid palgad kevad, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Eriti halb olukord oli naistel ja lastel, keda vabrikutes odava tööjõuna kasutati. Ületootmine põllumajanduses viis sageli farmerite laostumiseni. Hakkasid tekkima ametiühingud mis korraldasid esimesed ulatuslikud tööliste väljaastumised. Lõuna ühiskonda iseloomustas endiselt mustade ja valgete vaheline vastasseis ja rassiline diskrimineerimine, mis avaldus kõikjal - nii rongis kui koolis. · Reformide ajastu. 19 . sajandi lõpul algas Ühendriikides ulatuslik reformiliikumine, mis püüdis ohjeldada järjest
Nikolaus Pevsneri 1936 aastal esmakordselt ilmunud raamat uurib tolle aja modernistliku arhitektuuri ja tema mõju. Pevsner kirjutab, et 19. Sajandi arhitektuuritehnoloogia tugines raua kasutamisele. Esimene rauakasutus arhitektuuris on Alvobacas Portugalis, kus malmist sambad toetavad korstnat. Edasi hakati rauda laialdaselt kasutama Prantsusmaal, Itaalias, Venemaal, Inglismaal. Rauda kasutati praktilistel, mitte esteetilistel põhjustel. Sama kehtib ka raudsõrestike kasutamise kohta vabrikutes. Williamm Strutt ehitas koos äripartner Richard Arkwrightiga kuuekorruselise vabriku, milles kasutasid katmata raudposte. See ehitis enam ei eksisteeri, kuid olemas on viiekorruseline tellisseintega malmpostide ja –taladega linaketrusvabrik, mille ehitasid Messrs Benyon, Bage ja Marshall 1796. aastal. Selline ehitusviis, kus puitu ei kasutatud hakkas kohe levima. Kerkis igale poole rauast vabrikuid. Fasaadidel esinevad detailid järgisid veel tolle aja itaalialikku või
teistest hiljem. Ühendriigid ei pidanud kartma ka diktatuuri, kuna Ameerika sõdis võitjate poolel ning on tugevate demokraatlike traditsioonidega riik. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Esimesest maailmasõjast lõikasid kasu ka naised, kelle õigused ühiskonnas suurenesid suurel määral. Naised said hakata käima tööl tehastes, vabrikutes ja kaevandustes, kuigi nad said meestega võrreldes vähem palka, aitas sõda lõppkokkuvõttes oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Naiste mobiliseerimine tõstis nende eneseteadvust ja ühiskondlikku tähtsust väljaspool perekonda. Tänapäeva naised on tänu I maailmasõjale iseseisvad, tugevad ning neid koheldakse võrdselt teistega ja neil on suuremad õigused ühiskonnas. Suurt hoogu said sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus
Talupojad said endale ise kodukoha valida ning arenes väljarändamisliikumine Venemaale, kuhu suunduti otsima paremat elu. 9. Mis oli 19 sajandil Eestis põhiline majandusüksus? Külas oli endiselt mõis, mis toimis talupoegade tasuta ja suniviisilisel tööl. 10. Mis olid mõisa peamised tuluallikad ja tegevusalad? Mõisa edendamise aluseks oli viljatootmine. Peamine tuluallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Töötati ka palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanduses. Tuluallikaks oli ka salakaubandus Rootsi ja Soomega. 11. Millal rajati Kreenholmi manufaktuur? Millega see tegeles? 1858. aastal rajati Narva Kreenholmi manufaktuur, kus kasutati ära Narva jõe koskede vee- energia. Vabrikus töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest. Toodang, kedratud puuvill, saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narvast kujuneski Eesti kõige olulisem tööstuskeskus. 12
Metsade raie põhjustab erosiooni viljaka pinnase ärakandumise tuulte või vooluveega. Erosioonile järgneb kõrbestumine. Muldade erodeerumisel, kõrbestumisel kaob 6 miljardit ha maad igal aastal. Tammid. 3.TÖÖSTUS 18 sajandiks olu Suurbritannia jt. Euroopa maade metsad hävitatud, mitte ainult põldude tarbeks, vaid peamiselt raua tootmise (rauasulatusahjud) eesmärgil. 1713.a. kasutati esimest korda raua tootmisel kivisütt. Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, mis sellega kaasneb: - Saastamine (esialgu peamiselt õhu) - Looduse muutmine - Rahvastiku kiire kasv. Happevihmad Põhjustajaks on lämmastiku ja väävlioksiidid, mis reageerides veega... Tulemus: lehed, okkad... Bioproduktsioon Lagundajad mullas Muldade leetumine... Järvede hapestumine... Keemiatööstus Keemiatööstuse tekkega 20 sajandi algul ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
