ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
Kuni 6 m paksune laigutiselt leviv raba-segalasund koosneb ülemise 0,5 m jooksul erineva turba tekke kihtidest. Üksikute laikudena soo lõunaosas esineb ka siirdesoolasund. Raba ääristava madalsooriba paksus ulatub 2,5 m-ni. Kõrgesoos asub samanimeline turba perspektiivala tööstuslasundi üldpindalaga 3232 ha ja keskmise paksusega 3,8 m. Kogu varu – 18,3 mln tonni – on arvel aktiivse reservvaruna. Soo kirdeosast kaevandas aastatel 1919–1961 Kreenholmi vabriku tarvis kütteturvast Kõrgesoo turbatehas. Freesalusturvast tootis siit aastatel 1966–1976 Kohtla-Järve EPT (Suuroja et al 2009: 69). 24 2. MATERJAL JA METOODIKA Antud töö eesmärgiks oli uurida viimaste kümnendite õhusaaste muutuste mõju puude juurdekasvule. Puiduproovid olid võetud puuriga. Üldiselt kruvitakse torukujuline puur tüvesse kuni säsini, kuid antud juhul puuriti läbi puu (nii, et puur läbiks säsi). Seejärel
Herbert Johansoni väikeelamut Toompuiestee 6 on peetud esimeseks funktsionalistlikuks hooneks Eestis. 1930. aastate alguses tegid peaaegu kõik Eesti arhitektid läbi lühiajalise "valgete villade perioodi". Võrreldes meie tugevaima Pärnu koolkonna kuurortlinnalikult vallatu vormiga villadega on Johansoni väikeelamud (Kotzebue tänav 28, Vabriku tänav 14 jt) kompaktsemad ja ratsionaalsemad. Funktsionalistlikke suuri ühiskondlikke hooneid ei jõutud kuigi palju ehitada. Ometi on klassikaks muutunud sellest rühmast kaks Johansoni koolimaja. Liiatigi oli tema kooliarhitektuuri juhtiv meister ja rahvusliku koolihoone tüübi peamine väljaarendaja. 1930. aastatel oli ultramoodsa klaastorniga Lenderi gümnaasium (6
(tegelikult olid). Samal ajal levitati võimude hulgas kuuldusi, nagu kavatseks suur rahvamass sadama kõrval asuvat piirivalvegordonit rünnata. Sõdurid asusid kogunevat rahvahulka laiali ajama. Rahavs hakkas laiali jooksma, millest soldatid said hoogu juurde, hakkasid rahvast taga ajama, püssipärade ja mõnel puhul ka tääkidega 1 inimene sai surma, mitmed vigastada. Mayeri keemiavabrik ei olnud streigiga ühinenud, ja vabriku juhtkond oli sõjaväesalga vabriku kaitseks pannud, kokkupõrke tõttu sai surma 6 inimest. Pärast seda hakkas olukord linnas rahunema. 23.01ks oli üldstreik lõppenud. Saavutati väga vähe: lõpetati vaid läbiotsimised vabrikuväravates. Mõnedes ev-s tehti pisut rohkem järeleandmisi. Suurem streigilaine vallandus umbes samal ajal Narvas (2000 streikijat), suuremaid juhtumeid ei toimunud. Ka Pärnus ja Viljandis väiksed streigid. Tartu vältis jaanuaris streiki
pilte. Nikolai II aga tol päeval Talvepalees ei olnud ning valitsus ei olnud paleed valvavatele sõduritele andnud meeleavalduse suhtes mingisuguseid erijuhiseid. Tulistamine leidis aset ilmselt seetõttu, et palee ees tekkis rüselus ja osa inimesi püüdis väravatest sisse murda. Jaanuaristreik Tallinnas. Vastukajana 9. jaanuari Peterburi Verisele Pühapäevale 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad (tänapäeva Vabriku tänav, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas) Lausmanni heinamaal. sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril Tartu Ülikooli üliõpilased keeldusid solidaarsusest õppetööst
Venemaale, siis tuli sealt vastu palju tööjõudu. Koos tööjõuga ka sotsialistlikud meeleolud. Hilisem Nõukogude Liidu president Kalinin töötas sajandi alguses Dvigatelis. KAUBANDUS Suurim sadam Tallinn. tegeles peamiselt impordiga. Venemaale toodi läänest masinaid, keemiatooteid, kivisütt. Tähtsaimaks vekspordi sadamaks oli Pärnu, kust viidi läände vilja, liha ja puitu. Inimesed igapäevaelus sai valgusallikaks petroleumi lamp. Kasutusele võeti palju vabriku tooteid. Talumajadele pandi klaasist aknad. Villa hakati värvima aniliin värvidega. Toimus kiire urbaniseerumine. 26 1914. aastal oli linnarahvastikku 20%. Suuremad linnad oli Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga. Linnaelanike seas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid võim jäi balti-sakslaste kätte. Sajandi alguses oli Eestis 12 linna ja palju kiiresti kasvavaid aleveid. 1898 - loodi esimene talupoegade piimaühistu
keskmise kogukulu kõverat kummagi miinimumpunktis. See tähendab, et kui piirkulu on madalam kui keskmine kulu, siis keskmine kulu väheneb. Keskmine kulu hakkab kasvama, kui piirkulu ületab keskmist kulu. See seos kehtib nii keskmise kogukulu kui ka keskmise muutuvkulu kohta. 49 Joonis 8.4 Lühiajalised kulukõverad 8.6. Ettevõtte suurus, kulud ja tootmisvõimsus Tehase või vabriku tootmisvõimsuseks on selline toomismahu määr, mille juures keskmised kogukulud on minimaalsed. Kui tehas toodab vähem kui on tema tootmisvõimsus, on tegemist ülemäärasse tootmisvõimsusega. Tehase tootmisvõimsuse muutmine eeldab otsuste tegemist pikaajaliselt. Pikaajaliseks kuluks on selline tootmiskulude tase, mille juures tehas on majanduslikult efektiivse suurusega. Pikaajaliste kulude muutumist tootmismahu muutudes nimetatakse pikaajaliseks
77 7.69 12.50 4 15 25 100 125 25.00 1.67 6.67 8.33 5 16 25 125 150 1.56 7.81 9.38 Joonis 6.4 Lühiajalised kulukõverad 6.3 Ettevõtte suurus, kulud ja tootmisvõimsus Tehase või vabriku tootmisvõimsuseks on selline toomismahu määr mille juures keskmised kogukulud on minimaalsed. Kui tehas toodab vähem kui on tema tootmisvõimsus, on tegemist ülemäärasse tootmisvõimsusega. Tehase tootmisvõimsuse muutmine eeldab otsuste tegemist pikaajaliselt. Pikaajaliseks kuluks on selline tootmiskulude tase mille juures tehas on majanduslikult efektiivse suurusega. Pikaajaliste kulude muutumist tootmismahu muutudes nimetatakse pikaajaliseks
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (, , jne) (vt TSÜS §56). Päraldis. Päraldis vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilt-tapeete. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta (vt TSÜS §57 lg 2). Sõnast "käibes" tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste (nt maatüki omanik ja hüpoteegi pidaja) kokkulepet. Päraldis ei pea kuuluma peaasja omanikule (TSÜS §57 lg 3).
Ühe talu töödele kulus paar päeva aastas. Sepatöö oskused pärandati isalt pojale (Põhja-Eestis õpiti rohkem kodus, Lõuna-Eestis nii küla- kui mõisaseppade juures). Õpiti keskmiselt 3 aastat. Lõuna-Eestis muutus sepatöö 19. saj. omaette ametiks, Põhja-Eestis ja saartel säilis kodune sepatööoskus (igas talus tehti omale väiksemaid töid). Möödunud sajandi keskpaigast alates tuli kasutusse hulgaliselt uusi tööriistu (puurmasin, kruustangid, viil, vabriku päritolu alasid). Suured muutused on toimunud käesoleval sajandil ühelt poolt tehnika osas, teiselt poolt sundkollektiviseerimise käigus. Kasutatud allikad: http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/maimukiik.htm http://www.erm.ee/ 1. Surm ja matused eesti rahvausundis Surm ja suremine eesti rahvausundis Eelpoolmainitud põhjustel oli surmaprobleemidel ka eesti rahvausundis tähtis koht. Muistsete eestlaste maailmapildis eksisteerisid elu ja surm loomulikena koos, nad kuulusid ühtse tervikuna
ajakirjad. Kes ajakirjanikest on varem samalaadseid küsimusi kajastanud? Enne pressikonverentsi helista kõik ajakirjanikud üle kas tulevad? 6. Kutse sisaldab: põhjendus, miks toimub. Kes osalevad organisatsiooni poolt, kellele mõeldud. Kus ja millal? Kas on eritingimusi? Nt. Eelregistreerimine vajalik kui korraldatakse väljasõit, nt. vabriku külastus. Kellelt saab lisainfot. 7. Instrueeri esinejaid - Esinejad peavad valmistuma avalikuks esinemiseks! 8. Korralda üritus - pressikonverentsil peab olema juht, kes asja läbi viib tutvustab osalejaid, annab sõna, suunab küsimusi ja vastuseid. Planeeri aega lisaintervjuudeks (peale pressikonverentsi lõppu). Saada hiljem kokkuvõte pressikonverentsist ka neile, kes kohale ei tulnud.
perekonnal oli siin omaette sissekäiguga läbi kahe korruse ulatuv korter. Nüüd on üks elamutest restaureeritud piiripunktiks (Joonis 1.13 vasakul). Joonis 1.13 Narva Kreenholmi manufaktuuri 1870. aastatel ehitatud meistritemajad on ühed vanimad ridaelamu tüüpi hooned Eestis (vasakul). Türi vabrikuküla on ehitatud 20. sajandi esimestel aastatel sealse puupapi- ja paberivabriku tööliste ja teenistujate asulaks (paremal ülal). Waldhofi vabriku meistrite elamu Pärnus Riia maanteel (paremal keskel). Vene-Balti laevaehitustehase asundus Tallinnas Kopli poolsaare tipus (paremal all). Tallinna vanimaks tehaseasulaks on Balti manufaktuuri ehk Sitsivabriku elamud Koplis. Seejärel hakkavad sarnased vabrikurahva elamute kogumid arenema ka muude ettevõtete, näiteks tselluloosi- ja paberitööstuste juurde, meenutatagu siinkohal näiteks Türi vabrikuküla (Joonis 1
Nende süstematiseerimiseks on mitmesuguseid meetodeid. Peamine aktsepteeritud jaotus on: materjalid, ettevõtte vahendid ja inimtöö. Tootmisprotsess on tootmisüksuste (töökohtade) kooskõlastatud töö tootmistegurite rakendamisel toote valmistamiseks. Tootmis- ja väärtusteooria seisukohalt on alternatiivsete tootmisprotsesside valikul määravaks tootmistegurite optimaalne kasutamine. Tootmisettevõte (tootmiskäitis) vabriku, tehase, iseseisva töökoja, kombinaadi, koondise jms. üldnimetus. Tavaliselt on vabrikuks nimetatud lõpptarbijale kaupu tootvaid ettevõtteid ja tehaseks tootmisvahendeid, ehitusmaterjale jms. tootvaid ettevõtteid. Siin on siiski erandeid, näiteks õlletehas, leivatehas jt. Kombinaadiks nimetatakse tavaliselt sidusa ehk järjestikuse tehnoloogilise protsessiga ettevõtet. Tootmiskoondiseks nimetatakse tavaliselt ettevõtteid, kus on ühendatud eri tööstusharude ettevõtted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
