tehnilise hariduse ja sellega koos ülevaate tehnika viimasest sõnast ning puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendadest Lutheritest süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel vineeritehnoloogia alaste murranguliste uuenduste juurutamiseni. Seotuna Euroopa vineeritööstuse arendamisega selle varasest arengujärgust peale jätkas Lutheri firma tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist toolipõhja edukus avas firmale rahvusvahelised müügikontaktid, mille otsese tulemusena rajati 1897. aastal Londonis firma Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus eksklusiivne õigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida teistele tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935
Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest. Punased taandusid ja eestlased allutasid vabriku. Selja taga olevatest tööliste majadest lasti eestlaste poole mõned paugud. Nagu pärast selgus, olid tulistanud vabriku töölised, kelledest pärast mõned kinni võeti ja laevale toimetati. Vabriku vallutamisel sai eestlastest kergesti haavata üks sõdur, taanduvad punased jätsid maha mõisa ja vabriku vahelisele väljale 6-7 surnut. Eestlased jäid vabriku rajooni peatuma, kuna laevad pommitasid mõisat, kus asus kuuldu järgi üks punaste pataljon
Väikesi 5 - 200-grammiseid pudeleid, müüdi Tallinna ja Tartu eraapteekidele. Toormaterjaliks kasutati klaasipuru, mida hangiti Tartust ja Meleskist, naftat veeti lotjadega Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi. Ettevõtja "Lorupi"-periood Uue tõusu alguseks võibki pidada 1924. aastat, mil osaühisus rentis vabriku noorele ja ettevõtlikule Johannes Lorupile, keda võib pidada moodsa klaasitööstuse rajajaks Eestis. Lorup sündis 11.11 1901. aastal Viljandimaal, Vana-Tänassilma vallas Oiul. Tema isa Jaan
viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel murranguliste uuenduste juurutamiseni vineeri tootmise tehnoloogias. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni Eesti oku- peerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. 3 Vabrik Esimese maailmasõja Lutheri vabrik ajal ja hiljem Lutheri vabriku hoone Pärnu maanteel Lutheri vabriku tootmishoone A. M. Lutheri vabrik (ka Lutheri vabrik) oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud vabrik
Viljandi Tuletikuvabrik. Esimene Viljandi Tuletikuvabrik asutati 1889.aastal viljakaupmees ja veskiomanik Jaak-Johannes Puhk poolt. Viljandi Tuletikuvabriku näol oli tegemist ühe esimese eestlasele kuuluva suurtööstusliku ettevõttega. Kahjuks pidi algne tuletikuvabrik enda tegevuse lõpetama aastal 1905. Aasta ennem esmase vabriku sulgemist 1904. aastal asutasid Johannes Vihvelin ja Eduard Pohl uue tikuvabriku, mis on ainukesena Eestis tikke tootnud tänaseni. Kui esimene tikuvabrik Eestis avati juba 1838. aastal, siis suurema hoo sai tikutööstus sisse 19. sajandi lõpul. Üheks suurimaks tikuvabriku propageerijaks oli Carl Robert Jakobson. Tema oli see, kes soovitas talunikel ja kaupmeestel võtta eeskuju soomlastest, kes tuletikke usinalt kasutasid. Jakobson võrdles tuletiku tegemist laastukatuse panemisega, mis ei
mõisatest jäänud muljet: "...Tollane mööbel tundus nii ilus, et iga parem seltskond püüdis seda võimalikult palju kokku kuhjata." Mööbliesemeid endid on alles üsna palju, alates Tallinna raekoja neogooti troonist ja lõpetades Mustpeade klubi suurejooneliste esemetega. Mööblis ilmneb stiilide rohkus suurepäraselt ning demonstreerib kõike mis omane tollasele Euroopale.Kes tolleaegset mööblit kõik valmistanud on vähe uuritud teema, küll oli aga vabriku tegijate toodangu kõrval palju ka tislerkond, kes tegutsesid väiksemates töökodades. 19.saj lõpul kujunes eestis suurimaks mööblitootjaks 1866.a asutatud Lutheri vabrik, alates 1898 a. Luterma.Alustas Am õpitud tehnoloogia põhjal liitvineerist toolipõhjadega. Tehti ka muud: kontorikappe, diivaneid, tugitoole. Vabriku "salarelvaks" oli oma keemik Oskar Paulsen, kes oli leiutanud veekindla liimi. Palju toodeti mööblit Pariisi
Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed
Samuti polnud enam vaba maad, kus saaks talu rajada ja põllumajandusega tegeleda, selleks läksid paljud maa inimesed tehastesse ja tööstustesse tööle. Kaasnes ka tööpuudus, selle põhjuseks oli tööstuse ja masinate kiire areng ja inimestel polnud enam töökohti, sest leiutati masinaid, mis tegid enamuse töö inimeste eest ära ja töölisi jäi vähemaks. Tööstuse areng muutis tuntavalt ka ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabriku palgast. Samuti tõusis kodanluse osatähtsus ja elatustase. Tööstustes hakati kasutama uut energiaallikat-elektrit. Sidepidamis vahendid täistusid ja leiutati telegraaf, telefon, fonograaf, grammofon ning raadio. Kuna inimestel oli rohkem vaba aega, hakati käima raamatukogudes, teatrites, kinodes jne. Mõeldi rohkem enda harimisele.
Ettevõtte kasv enne Esimest maailmasõda oli erakordne, kuid samas tüüpiline, kuna tugines uudsetele organisatsioonilistele struktuuridele ja tootmismeetoditele. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer pakub sellise võimaluse. Isokoni mööbliettevõttest kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti vineeriga huvitavaid eksperimente. Lutheri ettevõte jätkas tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Allikad : wikpedia,jaakjuske.blogspot.com
sellel oli ka oma halb pool mitmed inimesed kaotasid töö. Tänu sellele hakati rohkem haridust tahtma, sest siis oli võimalus teha paberitööd ning ka masinate käsitlejad pidid olema haritud. Inimesed hakkasid linnastuma, aga tänu sellele levisid haigused palju rohkem ja kiiremini. Kuna tekkisid vabrikud olid kaubad kättesaadavamad ning nende hind ka madalam. Mitmed vabrikandid võtsid vastu otsuse, et palgatööliste palgaks on vabriku poest tasuta kaup. Aja jooksul tõi see kahju ikkagi vabrikantidele. Tehti ka teisi otsuseid. Üks suurimaid oli see, et tööliste tööpäev lühendati 8 tunnini. Nii jäi töölistele ka vaba aega muuga tegelemiseks. Sai käia teatris, raamatukogus ja muudes kultuuriasutustes. Üheks suureks leiutiseks oli elekter. Kõik elu muutus sellega tohutult. Tänavad olid valgustatud, tekkis kinokunst, võeti kasutusele patarei ning täiustusid sidepidamisvahendid.
Päästjaid peeti meeles hõbekarikate ja muude kingitustega. Mäletatakse ka seda, et nii mõnigi kord olnud mõisa aed täis kuivavaid sametkangaid ja muud peenemat kraami. Aasta enne oma surma (1909) müüs von Ungern-Sternberg suure osa siinsetest aladest H. Koganile, see omakorda aktsiaseltsile Viscosa, mis kavatses siia ehitada Eesti esimese kunstsiidivabriku. Põhiline töö käis aastail 1911-1914. Vabriku esimene etapp valmiski aastaks 1914, mil anti ka proovitoodang.Tooraineks vajalikku tselluloosi veeti Soomest ja Venemaalt. Alanud maailmasõda tõmbas kõigele kriipsu peale, vaevalt kuu aega töös olnud seadmed evakueeriti. Nimi aga jäi, isegi pärast seda kui Vene soldatid vabriku 1917. aastal õhku lasid. Uuesti alustati Kõrgessaares tööstuslikku tegevust alles sõjajärgseil aastail, mil hooned kohandati kala- ning lihatöötlemise ettevõteteks
rõdud Materjalid Kande- ja jäigastavad konstruktsioonid Metall Looduslik kivi Tellis Puit Monoliitne raudbetoon Välissein Looduslik kivi Tellis Eliel Gottlieb Saarinen Soome-Ameerika arhitekt Kirikuõpetaja poeg Eliel Saarinen · Soome tähtsamaid ning tunnustatumaid 20. sajandi alguse arhitekte · Soome Rahvusmuuseumi ja Helsingi raudteejaama projekteerija · Eestis teinud veel Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas (1905) · Endine Krediidipanga peahoone Tallinnas, praegu Kultuuriministeerium (1912) Kasutatud allikad http://tartupauluse.ee/kirikuhoone/videod https://www.google.ee/search?hl=et&biw =1440&bih=724&tbm=isch&sa=1&ei=E1vuW 6yOmxAcysmIgI&q=tartu+pauluse+kirik&oq =tartu+pauluse+kirik&gs_l=img.3..35i39 k1l2j0j0i24k1l5.35817.35817.0.36365.1. 1.0.0.0.0.137.137.0j1.1.0....0...1c.1. 64.img..0.1.137....0.q-poi-3LBhs#imgrc
mugavamaks Rahva arv tõusis Tekkisid räpased, ülerahvastatud äärelinnaagulid Inimeste elu muutus huvitavamaks Streigid ja masinate lõhkumine Uute sotsiaalsete kihtide kujunemine- kapitalist ja palgatööline e. proeetariaat 8. Käsitöölise töökoja, manufaktuuri ja vabriku võrdlus. KÄSITÖÖISTE MANUFAKTUUR VABRIK TÖÖKODA Kas oli tööjaotus? Ei Mõningal määral Jah Kas tööd tehti käsitsi Käsitsi Käsitsi Masinatega või masinatega? Kas kasutati Ei Jah Jah palgatööjõudu?
2. Millist eeltoodud töödest oleksid vajadusel valmis tegema? Miks just seda? Klaasivalmistaja, sest see tundub huvitav ja väga hea palgaga töö 3. Mis on kõigi eeltoodu tööde puhul ühist? Kõikides töödes on kas ohtlik töötada, või tegeletakse millegi kuumaga 4. Nimeta kolm põhjust, miks inimesed võisid nõustuda neid töid tegema. Raha, kogemus. 5. Koosta ajalehes avaldamiseks sobiv artikkel, milles kirjeldad tööliste töötingimusi ja teed vabriku omanikkudele konkreetsed ettepanekud tööliste töötingimuste parandamiseks. Tööliste töötingimused on ohtlikud inimestele ja neid tuleks paremaks muuta. Esmaks klaasivalmistamises on klaas valmistamisel väga kuum ja paljaste kätega selle tootmisel on väga ohtlik, seda enam kui on veel teisi inimesi ümber. Teiseks on mõned töötajad liiga noored. Mina soovitaks võtta tööle ainutl inimesi, kes on täisealised (18). RAUDTEEDE TÄHTSUS 1
b) tootmisjuhi palk c) tootmistöötajate tükitööpalk d) hooldustöötaja palk 2. Kui valmistatavate ühikute arv suureneb, siis summaarsed muutuvkulud: a) suurenevad proportsionaalselt ühikute arvuga b) suurenevad enam kui ühikute arvu suurenemine c) suurenevad vähem kui ühikute arvu suurenemine d) jäävad samaks 3. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta: a) väheneb b) suureneb c) pole võimalik öelda d) jääb samaks 4. Üks alljärgnevatest kuludest on oluline kulu vabriku ehitamise otsuse tegemisel: a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana seadme kulumimäära d) peab arvestama uue seadme kasulikku eluiga 6
.............................................. roheline vedelik * ese, mis vôimaldab nähtamatuks muutuda - ........................................khaani vôlumüts 15. Mis saab lôpuks pan Kleksi akadeemiast? .................... kahaneb raamatutega toaks 16. Kes tungib pan Kleksi saladustesse? .................................................elav nukk Aloisi 17. Kes on need tegelased? pan Kleks - professor / akadeemia direktor Aloisi - elav nukk insener Bogumil - aukude ja augukeste vabriku direktor Filip - juuksur / habemeahaja Matteus - kuldnokk / pan Kleksi loo autor Anatol Kikerik- habemeajaja Filipi poeg Glu-Glu - puudel koerte paradiisist 18. Kelleks muutub Matteus pärast nôidusest vabanemist?......... pan Kleksi loo autoriks 19. Mis saab pan Kleksist? ................................................khaani vôlumütsi roosa nööp 20. Kirjelda koolipäeva pan Kleksi akadeemias. Esimene tund on kleksograafia ehk tindiplekkide tegemine. Plekkidest moodus-tatakse
Tstushiskond sai alguse tstusprdest, kuid selle lplik vljakujunemine vttis aega le sajandi. MAJANDUSES TUSIS THTSUSELT ESIKOHALE TSTUSLIK TOOTMINE. Vikesed tkojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus T OLI KORRALDATUD KONVEIERITEL. Vabrikut viis tlised pikaks ajaks (tpev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kik mras vabriku trtm. Tdtegemine pidi olema vimalikult ratsionaalne, omanik PIDAS RANGET ARVESTUST ning jlgis, ET TLINE KASUTAKS AEGA OTSTARBEKALT Kui agraarhiskonnas sltus ttegemine ilmastikust, rahvakalendri thtpevadest ja usuphadest, siis tstusajastul polnud see enam nnda. tlus Aeg on raha! kujunes juhtmotiiviks. RATSIONAALSUS sai mrksnaks, mis iseloomustas tstushiskonda ldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tnu konveierit ja uute
Parimad näited ilmalikust arhitektuurist Turu ja Viiburi lossid- 13.saj ja Hamenlinna kindlus (romaani losstüüp) 13.-18.saj Arhitektuur: H Gesellius Thalbergi maja Helsingis (1897–1898) 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon kindlustusühingu "Pohjola" maja Helsingis (1899–1901) arstide maja Helsingis (1900–1901) arhitektide ateljee-elamu Hvitträsk (1901–1903) Soome Rahvusmuuseum Helsingis (1902–1910) Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas Vana-Lõuna tänaval (1905) Viiburi raudteejaam (1904–1913) Eero Saarinen General Motorsi tehnikakeskus, mida on kutsutud ka "Tööstuslikuks Versaille'ks". TWA terminal John F. Kennedy rahvusvahelises lennujaamas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Kresge-auditoorium Belli laboratoorium Holmdelis New Jerseys Yale'i Ülikooli jäähokihall Ingalls Rink CBSi peakontor New Yorgis
Saarineni projekteeritud hoone valmis 19111912. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega sai sellest Tallinna kõige moodsam maja. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. 3 VineeriMööblivabriku klubi Koos Lutheri vabriku laienemisega ja töötajate arvu suurenemisega otsustas juhtkond rajada oma töötajatele esindusliku rahvamaja. See ehitati 1904.1905. aastatel arhitektide Herman Geselliuse, Armas Lindgreni ja Eliel Saarineni projekti järgi. Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt. Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur
· Linoon - Kerge ja peen puuvillane või ka linane kangas, millel on tihe ja sile pealispind. Kasutatakse eelkõige voodipesu valmistamiseks. · Puuvillstrets - See kõrgekvaliteediline kiudude segu ühendab endas loodusliku puuvilla kandmismugavuse ja sünteetilise elastaani omadused. Tulemuseks on optimaalne sobivus kehakujuga ja pikaajaline rõivavormi säilimine. 1. Aastal 1856 omandas saare Ludwig Knoop ning alustas vabriku rajamist. Kreenholmi saarel asuvad Kreenholmi Manufaktuuri tootmishooned. Narva jõel Narva linna piirides Ida-Viru maakonnas. 2. Praegu ei valmistata Eestis puuvillast kangast, vaid tuuakse mujalt sisse. 1.Linast kiudu saadakse taimede kasvatamisel. 2. - lina õis. 3.Pesus tõmub linane riie kokku ja muutub raskeks ja halvasti käsitletavaks. 4. Maksimaalne pesutemperatuur, mida linane riie kannatab on 95 kraadi. 5
ERICH MARIA REMARQUE 1. AUTOR, TEOS - Erich Maria Remarque, „Läänerindel muutuseta” 2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et enamus kohtadest oli üle pommitatud. Kõik oli hästi räbal ja must, mahajäetud. Poiste magamiskohad olid külmad ning kõvad. Kalmistu oli ka üks jube koht aga poistele elupäästev. Poisid peitsid end laipade varju. Kõik oli verine ja surnud said veelkord surma. Laibad olid kõik laiali ja tükkideks. 4. ÜLEVAADE SÜNDMUSTIKUST- Julm ja mõtetu tapmine.
tegevus-pikkade traditsioonidega käsitöölised, kangruid, rätsepad- hävitasid masinaid ja kauplusi, kus neid müüa oli või oli kasutusel.energiaalikad-18.-19. saj. keskpaigas oli energiaallikaks aurumasin aga 19. saj. teisel poolel nafta ja elekter.tootmisharud-18. saj.- 19. saj. keskpaik-Söetööstus, rauatööstus 19. saj. teine pool-Masinaehitus, elektrotehnikatööstus, keemiatööstus, elektrijaamad.käsitöö ja vabriku erinevused- erinevalt käsitöölistest ei vajanud masinatel töötajad pikka ja põhjalikku väljaõpet, isiklkku vara ega isiklikke töövahendeid. Töölisteks sobisid ilma igasuguste erioskusteta kirjaoskamatud inimesed, kes tulid tööle, kaks kätt taskus.Enam ei saanud töötajad kodus või väikestes meistrikodades töö kallal nokitseda. konkurentsi mõjud-Kui oli konkurents, siis oli ka hinnalangus. Kaupade parem kättesaadavus. Toodangu maht kasvas, ette võtjad olid
haigete abistamine. Talitaja- majapidamistööde tegija. Vöörmünder- kirikuõpetaja abiline, 9. Mida tõi endaga kaasa passikorralduse seadus? Talurahvas sai vabalt reisida ning suurenes väljaränne. 10. Mis oli eesti küla põhiliseks majandusüksuseks? Mõis. 11. Mõisamajnduse peamised tegevusalad, talupoegade jõukuse kasv ning sellega kaasnenud muutused. Peamiselt toodeti viina ja vilja. Jõukuse kasvuga said talupojad endale lubada kallimaid vabriku riided, rohkem isikliku vara, nt petrooliumlambid. 12. Tööstus ja linnad. Millised tööstusharud olid esindatud, Kreenholm, raudtee mõju linnadele ja kaubandusele, metskapten, kadakasakslane. Puidu, -paberi, -keemia -ja laevatööstus. Kreenholm- Narva puuvilla manufaktuur. Tänu raudteedele hakkas arenema kaubandus, raudtee äärde tekkisid asulad ja jaamad. 13. Vaimuelu: seltsid, tartu Ülikool, Struve, Baer, eesti kirjakeele areng, laulupidu, Postimees
Koolimajad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level EUGEN HABERMAN (1884-1944) Õppis Riias ja Dresdenis Arhitekt-planeerija Tähtsaimaks tööks Tallinna ehitusplaan Paljud projektid koos Herbert Johansoniga TUNTUMAD TÖÖD: Riigipanga peahoone, Riigikogu peahoone, vabriku "Rauaniit" tootmishoone, äri-ja elamuhoone Pärnu mnt 6 "Rauaniit" tootmishoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pärnu mnt 6 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
ei peeta seda sugugi ....nahaalseks......................... 2. Vanaema kihlasõrmus on väga .perfektselt.. tehtud, seda võib pidada tõeliseks .sedöövriks........ 3. Tänapäeval peetakse rahvastikuteadust e ..demograafiat.. üheks kõige ....... teadusharuks. 4. Tööliste reaktsioon vabriku likvideerimisele oli .... ja ..... . 5. Rein on meie spordiklubi ..... uus ...... . 6. Kui inimene on oma käitumiselt ..... , ei ole tal kahjuks võimalik kuigi ........................... olla. 7. See on väga ....
Abielluvad. Elavad kusagil hurtsikus häda pärast ära, siis saab sepp kõrtsis peksa ja Jüri saab uue töökoha, laps sünnib, poiss- Mart. Kolivad maal igal pool ringi, lõpuks lähevad ära linna ,kui Mart 3 a. Raskused naabritega. Eeva arg ja ei julge vastu hakata naabri mutile, kes koridori pliiti valitseb. Saavad Jüriga uue lapse, tütre, Anni. Plika sureb tikkudega end põlema pannes. (2 aastat vana.) Kolivad uude majja, samad naabrid . kõrval on vabriku ehitus kusagil, kuhu lõpuks Jüri tööle läheb. I ptk. lõpuks on Eeva argus kadunud ja sõnavara täienenud. Ta on oma meest löönud ja ise lüüa saanud. Ta on nüüd tugevam ja teab ,et on veel ilus naine, uusi riideid kandes meeldib paljudele. Teeb seda salaja. Jüri hakkab vahepeal jooma, siis lõpuks ei viitsi enam oma välimuse eest hoolt kanda ja on niisama karvane. Aga joob vähem. Salapärases vabrikus toodetakse hauariste jm. Tegelased: Jüri-20a(27 a (vanamees)) Eeva 18-19 ?
ettevalmistatud lasteaednikkude eest hoolt kandma. Aga, et töö lastaedades nende vähe ettevalmistatud juhatajate läbi on alamale seisukorrale langenud, sellepärast ei või niisuguseid asutusi halbadeks pidada. Lasteaedu võis jaotada mitmesugustesse liikidesse: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde); 2) eralasteaiad 8mida keegi lasteaednik asutab ja omal kulul ülal peab) ; 3) seltside lasteaiad (seltsid peavad üleval ja maksavad lasteaednikkudele palka); 4) vabriku lasteaiad ( vabriku omanik peab oma tööliste lastele neid üleval) ;5) linnade ja kroonu poolt ülevalpeetud lasteaiad, mida üleüldse alles vähemal arvul olemas on. Hariduse ajalugu Eestis on sajandeid pikk. Kuid ometigi koolieelse kasvatuse ajaloo uurimist on meil seni vähe tähtsustatud. Ei saa öelda, et üldse pole uuritud. Tõepoolest üks mahukamaid uurimusi ajaloo kohta leidub arhiivides palju, kuid lähimineviku materjale ei ole niivõrd palju
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
Uute elementidega kaasnesid ka uued kompositsioonivõtted. Põhja- Eestis tõrjus taimornament geomeetrilise ornamendi peaaegu välja. Saaremaa kohalik geomeetriline kiri mõjustas aga taimornamenti tugevasti. Peamiselt linasest, villasest või puuvillriidest rahvarõivaile tikiti värvilise villase lõngaga, valge linasega, värviliste siidniitidega, maagelõngaga, kuld- ja hõbekarraga, vahel kinnitati tikandile ka litreid. 19.saj tuli linase kõrvale vabriku puuvillriie. Eesti rahvarõivais paistab silma värvirohkus. Põhivärvustest on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine võeti kasutusele 19.saj algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19.saj keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19.saj teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele. Rahvustikandite tehnika on väga mitmekesine
1.Mida nimetatakse tööstuslikuks pöördeks? Riik? Mis sajand? Tööstusharud? Miks? Üleminek käsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule tootmisele. Algus Inglismaalt, 18.ja 19. sajand. Tekstiili-ja metallitööstusharudes 1) Tooraine kergesti kättesaadav (kivisüsi, rauamaak) 2) Kolooniaid palju. (koloniaalkaubandus) 2.Energiaallikad 19.sajand? Nafta, elekter. Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4.Loetle erinevusi vabriku-ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses? Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal Suurem tööjaotus Om...
Tarkvaraarenduse mustrid: Disainimustrid Tarkvaraarendus mõeldakse mustrite all peamiselt tarkvara disaini mustreid. Disaini muster on üldine taaskasutatav lahendus tavaliselt ettetulevate tarkvara disaini probleemide korral etteantud või esilekerkivas konteksti s (käsitluses). Muster pole lõplik disain, mida saaks otse teisendada algkoodiks või masinkoodiks. Ta on pigem kirjeldus või mall kuidas lahendada probleem nii, et seda saaks kasutada paljudel erinevatel juhtudel. Disainimustrid on formaliseeritud parimad praktikad, milliseid programmeerija saab kasutada teatud probleemi lahendamisel kavandades süsteeme või rakendusi. Objektorienteeritud disainimustrid näitavad tavaliselt objektide või klassidevahelisi sõltuvusi ja vastasmõjusid ilma kaasatud klasside või objektide hulgast lõplikke rakendusklasse või objekte määratlemata. Disainimustrid jaotatakse 4 peamisse gruppi: loomismustrid; ülesehituslikud, struktuursed mustrid; käitumusl...
18. Turistid valivad reisi sihtkoha- sõltub hinnast, raha eest saadav väärtus, mugavus ja kättesaadavus, kliima, kvaliteet ja turvalisus, ettevõtte maine. 19. Turismi mõju tegurid keskkonnale, inimestele ja majandusele- Suuline: 1. Loodusturimi trendid-?? 2. Loodusturimi võimalused-?? 3. Võimalused turismialaste partnerluste loomiseks-?? 4. Võimalused tarbijate ootuste rahuldamiseks- ?? 5. Avaliku sektori roll loodusturismi toetamisel ja arendamisel-?? 6. Turismi toode erineb vabriku tootest- turismi toode ei valmi tehastes ja seda ei olegi vaja valmistada, nt looduses on miljonied vaatamisväärsusi, lilled, puud, vesi... Kuid vabriku toode- seda on vaja valmistada erinevatest materjalidest, tehis ja keemia, see ei ole looduslik. 7. Turismi taluvusvõime tasandid- Ökoloogiline ehk looduslik taluvusvõime hõlmab kõiki loodus- ja tehiskeskkonna ning infrastruktuuri muutumatuid ja paindlikke seisukohti. Turistide üleliigne arv võib kahjustada ka floorat ja faunat
valmistati tikupea vajati ka sõjaväetööstus. Seetõttu vähendati tööliste arvu ja ka toodangut. 1912 aasta 8. juulil võeti kasutusele terve hoonete kompleks. Sinna kuulusid peahoone, katlamaja, saeveski, elektrijõujaam ja valmistoodangu ladu. Mõni aeg hiljem tekkis ka hoone, kus asusid hööveldamismasin, kreissaag, seinersaed ja kappsaed. Lisaks sellele oli ka veel ladu, kus hoiti parafiini, väävlit ja antimoni. 4 1917. aasta lõpus toimus ümberkorraldus, nimelt kogu vabriku tegevuse võttis üle Järvamaa TSIV TK. Direktor jäi samaks, uuesti valiti juhtima Jaan Margus. Nüüd saabusid ka tööliste suhtes ümberkorraldused. Hakati tööle kolme vahetusega, kuid sahtlimasina ja saeveski töölised jäid ikka töötama kahe vahetusega. Lisaks kehtestati vabrikus 8 tunnine tööpäev (H. Lensmann). Järgmise aasta kevadel ühinesid G. Koppeli ja J. Marguse ettevõtted ja sama aasta alguses läks vabrik tagasi kodanlike võimude kätte
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine)
N.Pevsner "Kaasaegse disaini pioneerid. William Morrisest Walter Gropiuseni" Resümee 2015 2 Nikolaus Pevsneri 1936 aastal esmakordselt ilmunud raamat uurib tolle aja modernistliku arhitektuuri ja tema mõju. Pevsner kirjutab, et 19. Sajandi arhitektuuritehnoloogia tugines raua kasutamisele. Esimene rauakasutus arhitektuuris on Alvobacas Portugalis, kus malmist sambad toetavad korstnat. Edasi hakati rauda laialdaselt kasutama Prantsusmaal, Itaalias, Venemaal, Inglismaal. Rauda kasutati praktilistel, mitte esteetilistel põhjustel. Sama kehtib ka raudsõrestike kasutamise kohta vabrikutes. Williamm Strutt ehitas koos äripartner Richard Arkwrightiga kuuekorruselise vabriku, milles kasutasid katmata raudposte. See ehitis enam ei eksisteeri, kuid olemas on viiekorruseline tellisseintega malmpostide ja ...
Ekspluateerimine Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus Lisaväärtus – see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi Võõrandumine Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd Vabriku tehtav töö on aga väga üksluine Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju Seega töö muutub inimesele vastumeelseks, samuti tema poolt loodav produkt Inimkonna ajalugu Tootmisviiside vaheldumine: Ürgühiskond - klassideta ühiskond Orjanduslik - orjad & orjapidajad Feodaalne – talupojad & mõisnikud Kapitalistlik – töölised & kapitalistid Sotsialistlik – klassideta Revolutsioon
eelkoolipedagoogikas. Ta soovis niisuguseid asutusi ellu kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaedu võis jaotada mitmesse liiki: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde) 2) eralasteaiad ,mida keegi lasteaednik asutab ja omal kulul ülal peab) 3) seltside lasteaiad (seltsid peavad üleval ja maksavad lasteaednikele palka) 4) vabriku lasteaiad (vabriku omanik peab oma tööliste lapsi üleval) 5) linnade ja kroonu poolt ülalpeetud lasteaiad Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: - täiuslikkuse printsiip 6 - isetegemine - mäng - usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel 2. LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS Esimesed koolieelsed lasteasutused loodi 19. sajandil Inglismaal, Hollandis, Belgias jm. peamiselt vabrikute juurde.
16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu -väljamakstud toetus - Tervisekaitseinspektsioon - majandamiskulu - peretoetused - amortisatsioon - pensionide väljamaksmine 19. Masinate ja seadmetega seotud kulud on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - rentimine
Eesti rõiva ja tekstiilitööstuses tekkis muutus 19. sajandil ,kui kadusid käsitöö tsunftid ning asemele tekkisid uued manufaktuurid.Esialgu olid need algelised ,sest paljud tööd tehti veel käsitsi ja kodus,kuid tehnika arenedes asendusid need õige pea võimsamate vabrikutega.Tekstiilitööstuse alguseks võib pidada aastat 1819,mil asutati ,,Narva kalevivabrik" (rajaja kaupmees P.Momma)."Kreenholm" (asutati 1857.a. L. Knoopi poolt,kes ostis endale Kreenholmi saare;sellest ka vabriku nimi) oli Eesti üks esimesi suuremaid vabrikuid,mis toimib tänaseni ning on arenenud edasi ka teistesse välisriikidesse. Ta kasutas tööstuses meie omal maal kasvavat toorainet --lina.Just viis aastat enne ,,Kreenholmi" asutamist, rajati Narva jõe kaldale ,,Narva linavabrik". Narvat võis pidada isegi tekstiilitööstuseselinnaks,kuna sealt said alguse paljud tekstiilitööstusettevõtted. Eestis tegeleti ka lambakasvatusega, peamiselt Hiiumaal (,,Hiiu-Kärdla kalevivabrik" 1829
vastastikune seotus, tööstuslik kauatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (tööstusühiskond, postindustriaalühiskond ja teadmusühiskond) 2) Mille poolest erinesid tööstust ja postindustriaalühiskond? Tööstusühiskond 17 saj lõpp kuni 20 saj. esimene pool. Majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine. Olid suured vabrikud, töö oli korraldatud konveieritel, kõike määras vabriku töörühm. Töötegemine oli väga ratsionaalne ning omanik pidas ranget arvestust. Infoühiskond sai alguse 20 saj. viimasel veerandil. Valdav kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid. 3) Mille poolest erinevad info- ja teadmusühiskond? Infoühiskonnas on valdav kõrgtehnoloogia massiline kasvamine. Teadmusühiskonnas aga
Konservatism : Edmund Burke,Georg Wilhelm Hegel. Rõhutasid,et riik ja ühiskond arenevad orgaaniliselt ja et areng saab toimuda ainult pikkamööda. Liberalism : John Lockei,Constant de Rebeque. Väitsid,et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesedühiskondliku lepinguga,mis ei ole neid aga vabandustestilma jätnud.Põhivabadusteks pidasid nad sõna-,trüki,koosolekute,ühingute ja südametunnistuste vabadust. Majanduslik liberalism : Adam Smith. Väitis,et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses,rahas ega maas,vaid töös.Rikkuse suurenemis eelduseks pidas Smith majandusliku tegevuse täielikku vabadust.Riigi ülesanne oli ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine ning teede ehitamine.Lõi ka turumajanduse. Utilitarism : Jeremy Bentham Väitis et inimtegevust tuleb hinnata kasulikkuse järgi.Rõhutas indiviidi vabadust ning leidis,et riigist on tulu,kui ta annab üksikisikule võimalikult suure vabaduse. Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas töö...
Ainult Digne'i piiskop kohtleb teda lahkelt, kuid viletsusest kibestunud Valjean vastab tema headusele varastades lauahõbeda. Sandarmid püüavad Valjeani kinni ning toovad ta piiskopi ette. Valjeani suureks hämmastuseks valetab piiskop tema päästmiseks sandarmitele ja kingib lisaks kaks hinnalist küünlajalga. Valjean otsustab alustada uut elu. Kaheksa aastat hiljem on Valjean, rikkudes vabastamise tingimusi, vahetanud nime ning saanud Monsieur Madeleine'ina nii vabriku omanikus kui linnapeaks. Üks tema töötaja, Fantine varjab, et tal on sohilaps. Teised naised vabrikus avastavad selle ja nõuavad Fantine'i vallandamist. Töödejuhataja, kelle lähenemiskatseid Fantine on tagasi lükanud, viskab ta välja. Üritades meeleheitlikult saada raha lapse ravimite jaoks, müüb Fantine medaljoni ja oma juuksed ning alandab end, hakates prostituudiks. Ta keeldub ühest kliendist ja satub kaklusesse. Javert on valmis
Keila Kool Õhtune osakond Kerli Loopman TEKSTIILITÖÖSTUS Juhendaja: Eve Torv Keila 2010 Sisukord § Üldiseloomustus § Jaotus § Ajalugu § Paigutus § Tööjõukulu § Arenenud riigid või arengumaad? § Eksport § Tekstiilitööstus Eestis § Kreenholmi manufaktuur § Baltika Grupp § Baltika Brändid § Brändid mujal maailmas § Kasutatud materjal Üldiseloomustus Tekstiilitööstus on kergetööstuse haru ning sellel alal töötavad oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitö...
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu. Töötundide arv vähenes umbes poole võrra. Kui varem käidi tööl 12-16h, siis nüüd olid tööpäevad u 8h pikkused. Kogu vabrikutööle üleminek tähendas se...
puuvilla. Tekkisid kariibimete saartele => soe ja niiske kliima tööjõuks orjad ja saareline asend ei lase orjadel ära põgeneda. Kolooniate kasu emamaalt: *paranes haridustase *rajati teedevõrk *uued töökohad Kujunes välja jõukate kiht. Hakkas kolooniate iseseisvumine. Ameerika ühendriigid => 1776 austraalia =>1901 ladina- ameerika => 19 saj algul Aafrika => 1960 umbes. 18 saj lõpp, 19 saj algus. Aurumasina leiutamine => aurikud, auruvedurid, aurukatlad. Oluline vabriku töölevik. Hoogne kivisöe kaevandamine. Juhtivaks riigiks Suurbritannia 19saj lõpp, 20 saj algus. Elektri leiutamine, esimesed autod, nafta kasutamine, telefonid, raadiod, terase kasutuselevõtt, esimesed lennukid. Juhtivateks riikideks USA, suurbritannia, saksamaa, itaalia, Jaapan. Hilisindustriaal tootmisviis 1960 ja hiljem. Tuumatehnika ja kosmosetehnika kasutuselevõtt. Põhjariigid tänapäevamõistes kõrgestiarenenud riigid. Rahvastiku hõive muutus ühiskonnas.
1830. a. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine Ilmub keisri käskkiri, mis sulgeb Tallinna vene õppekeelega kreiskooli ja avab selle baasil 1831.a. kaks elementaarkooli. 1837.a. Tartus avatakse eesti elementaarkool poeglastele. Kool jätkab järgmisel aastal segakoolina. Koolihariduse algus Kärdlas. Vabrikutööliste lastele hakatakse õpetama emakeelt, rehkendamist, usuõpetust ja saksakeelt. Kool on algselt mõeldud nii tüdrukutele kui ka poistele. Tööd alustas ka vabriku erakool. 1832.a. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine- Õpetajaid hakati välja koolitama 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks sai: edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste poolt asustatud maast. Seega on eesti keele uurimine kogu ajaloo jooksul olnud seltsi üks peaülesandeid. ÕESi algusaastatel kaheldi, kas eesti keelest saab üldse omaette kultuurkeel ning püüti koguda keelematerjali
Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811. aastal ostis Strietbergi kaupmees Johan Gottlieb Clementz, kes rajas siia suhkruvabriku. Sellest perioodist on tänaseni säilinud kivihooneid ning osa piirdemüürist. Majanduslike raskuste tõttu lõpetas suhkruvabrik töö 1837. aastal. Seejärel ostis koha omanimelise kaubahoovi omanik Christian Rotermann, kes kohandas Strietbergi hoonestiku tärklise- ja piiritusevabrikuks. 1861. aastal ehitati vabriku juurde auruveski, mida peetakse esimeseks tolleaegses Eestimaa kubermangus. Rotermanni tööstusettevõtte tegevuse Strietbergil lõpetas 1869. aastal vabriku hävitanud tulekahju. Tööstusettevõtte olemasolule vaatamata ei loobutud paiga kasutamisest puhke- ja väljasõidukohana. Tallinn oli 19. sajandi alguses kujunenud üsna populaarseks supellinnaks, kuhu sõideti puhkama Venemaalt ja mujaltki. 1820. aastatel asus Strietbergil vene kirjaniku Nikolai Karamzini salong, kus liikus
Sissejuhatus Tööstuslik pööre ehk tööstusrevolutsioon oli periood lõpus ja 19.sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses,tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast, levis Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ning lõpuks üle terve maailma. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete vabrikute rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palga...
püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused. Masinad, mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult naiste ja laste tööjõudu kasutada, eriti tekstiilitööstuses. Varem olid olnud käsitööliste naised kodus, aga nüüd veetsid nad pikki päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste tööjõud, hakati meeste asemel üha rohkem lapsi tööle võtma. Võitlus parlamendireformi eest Elanikud, kes olid valitseva olukorraga rahulolematud, arvasid, et muutused peavad tulema parlamendi seadusandluse kaudu. Selleks tuli muuta parlamendi koosseisu, see aga eeldas valmisõiguse laiendamist. Parlamendi Ülemkoda koosnes aristokraatidest ja kõrgematest vaimulikest. Alamkoja valimistel oli kõrge valimistsensus ja hääletamine toimus lahtiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
