Rahvaarv kasvab aastas 1,02%. Sünde 13,9, surmasid 7,53, migratsiooni vahe 3,83. Linnades elab 86% rahvastikust, 74% rahvastikust elab Põhjasaarel, seal on ka suurem osa maoore. 9. Majandus Uus-Meremaa on Okeaania jõukaimaid riike, riigi majandus on hästi arenenud. Riigis on kõrge elustandard, 2005 aastal oli ta HDI indeksi järgi 19. Alates 1984 aastast on valitsused edukalt läbi viinud reforme, et muuta riigi rangelt reguleeritud majandus liberaalseks vabaturu majanduseks. Riik nautis mõnda aega majandustõusu, kuid 1987 aastal lõhkes majandusmull ja riigi majandus oli halvatud terveks aastaks. Aeglane kasv jätkus 90. aastate keskpaigani. 1999. aastast alates on Uus-Meremaa nautinud küllaltki kiiret majanduskasvu. Uus- Meremaa on väga sõltuv kaubandusest. Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast. Põhilised ekspordiartiklid on põllumajandus, aiandus-, kalandus-,
territooriumil olenemata paikkonna etnokultuurilisest taustast oli ka omal ajal ühisidentiteedi oluline toiteallikas. Eesti euroopastumine on olnud suurel määral naaberrahvaste ja niinimetatud vanade Euroopa Liidu riikide arengu eeskuju ülevõtmine, nende kogemusest õppimine ja sotsiaalpoliitiliste otsuste matkimine. Eesti ühiskonnale on omane palju sellist, mis on ühine Euroopa kultuurile: individualismi ja liberalismi väärtustamine, seadusetähe aktsepteerimine, vabaturu põhimõtted, riigi eraldatus kirikust, euroopalik humanism ja need on plussid tänases Eestis. Peale taasiseseisvumist on Euroopa Eestile olnud ka avatuse, ratsionaalsuse ja modernsuse sünonüümiks. Euroopa on Eesti elanikele järjest enam muutumas geograafilisest mõistest kultuuriliseks ja poliitiliseks dominandiks. Möödunud 3 aasta plussid Eestil Euroopa Liidu liikmena. Eesti võidab Euroopa Liiduga ühinedes eelkõige stabiilsuse ning julgeoleku kasvu läbi.
ZOGiks. Iseseisvumise järel võttis Eesti USA eeskujul kasutusele Milton Friedmani teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke. Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse ,,vabaduse auhinnaga". See määrati talle ,,Eesti ime" läbiviimise eest, mille tulemil on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva Gini koefitsiendi järgi teisel ,,hinnalisel" kohal Euroopas (peale Portugali), globaliseerumises viie ,,edukama" hulgas maailmas. Seetõttu ongi Mart Laar
rahapoliitikat korraldav asutus Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu; finants- ja pangandusjärelevalve; arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine; sularaharingluse korraldamine; muud teenused. Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised eesmärgid {KP OSTAB/MÜÜB BONDE} * VABATURU OPERATSIOONID * REAALSE SKT * DISKONTOMÄÄR • RAHAPAKKUMINE KASV * KOHUSTUSLIK • LAENUPROTSENT * STABIILSED RESERVIMÄÄR HINNAD • PANGARESERVID * OPERATSIOONID * MADAL • KURSS TÖÖPUUDUS VÄLISTURUL {KP OSTAB/MÜÜB VALUUTAT}
Päritolu Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 aastal New Yorgis. Tema ema oli Sara Ann Delano ja isa James Roosevelt. Franklin oli oma peres ainuke laps, kuigi tal oli ka poolvend, oli ta Franklinist palju vanem ega elanud koos perega. Franklin oli pärit väga rikkast ja tuntud perest, tema on oli USA ekspresident, Theodore Roosevelt ja ta oli kauges suguluses ka paljude teiste ekspresidentidega. Lapsenda ei käinud Franklin koolis, vaid teda õpetasid koduõpetajad ja tema vanemad. Poisi ema oli väga karm ja nõudis, et tema laps oskaks prantsuse ja saksa keelt. Juba kuue aastaselt oskas Franklin saksa keeles lugeda, rääkida ja kirjutada. Franklini ema Sara oli poisile määranud kindla päevakava: kell kaheksa hommikul oli hommikueine, siis toimusid õppetunnid kuni lõunasöögini, peale lõunasööki jätkus õppetöö. Kella neljast kuueni oli mänguaeg, siis õhtusöök ja kell kaheksa pidi ta magama minema. James, Franklini isa õpetas ...
alandama ka oma kulusid s.h töötasusid. Kui ettevõte seda ei tee, siis kaotab ta turu ning lõpetab tegevuse, mis tähendab ka töösuhte lõppemist töötajate jaoks ühel või teisel viisil. Kui siseturg on avatud rahvusvahelisele konkurentsile ja seda ei kaitsta tollibarjääriga, - siis hakkab rahvusvaheline hinnatase mõjutama ka siseturul tegutsevaid ettevõtteid ning lõpuks ka avalikõiguslikes asutuste töötajaid. Rahvusvahelise vabaturu tingimustes elavad hästi need, - kes suudavad välja mõelda suuremat tarbimis ja lisaväärtust pakkuvaid tooteid ja/või toota neid odavamalt kui teised. Alternatiiviks on kodanikuteadlikkus ehk tarbijad, - kes teavad, et kui nad ostavad kodumaal toodetud kauba pisut kallimat, - siis jätavad nad raha kohapeale ning see jõuab lõpuks ringiga tagasi ka temani, pakkudes ka talle tööd ja leiba.
ka rahabaasi suurustest. Lisaks sellele, et rahanduspoliitika püüab mõjutada RR i mõjutatakse ka MB suurust teiste vahenditega. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 20 K k Keskpank k jja raha h pakkumine kk i Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 21 Rahaturu reguleerimine Vabaturu operatsioonid Suurem osa raha ppakkumise igapäevasest g p kontrollist teostatakse riiklike väärtpaberite ostu ja müügi kaudu kommertspankadele. Vabaturu operatsioonid mõjutavad pangareservide taset ja seetõttu ka ringluses oleva l raha h kogust. k t Kui keskpank otsustab raha pakkumist suurendada, siis ta ostab väärtpabereid rohkem, hk k kuii müüb.
Keskpank võib anda komm. pangale võimaluse ka oma kohustuliku reservi vahendite kasutamiseks. Tavaliselt on see ajaliselt piiratud nt. 5 tööpäeva jooksul; maksimaalselt 10. järjestikuse tööpäeva vältel. Ettenähtud päevaks peab pank reservi taastama, kui ta ei suuda likviidsusprobleemi lahendada, lõpetab keskpanga arveldusvalitsus väljamaksete tegemise panga kontolt, kuni probleemi lahendamiseni. Vabaturu tehingud Finantssektori areng on kaasa toonud rahapoliitika elluviimisel vabaturu tehingud, mis on üheks keskseks rahapakkumise juhtimise vahendiks. Vabaturu tehinguteks nimetatakse selliseid, kus keskpank ostab või müüb rahaturul riigi lühiajalisi võlapabereid. Tavaliselt toimuvad tehingud tagasiostu lepingu vormis, tagasiostulepinguid nim. repotehinguteks, mis tähendab väärtpaberite müüki tingimusel, et müüa neid kokkulepitud ajal ja hinnal tagasi ostab. Sisuliselt on tegemist laenuga väärtpaberi tagatisele
sotsiaalpoliitika, mis tagab võrdsed võimalused ja eeldused sotsiaalseks heaoluks. *Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine. Traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev maailmavaade. Kogukonna ja kollektiivi areng tervikuna. Riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Eraomandi puutumatus, traditsiooniline perekonna mudel ja religioosne moraal. - Kristlik demokraatia mõõdukas heaolu riik: kodanike majanduslikuks toimetulekuks ei piisa vabaturu majandusest, riik peab leevendama varanduslikku ebavõrdsust. VASAKPOOLSUS: *Sotsiaaldemokraatia ,,võrdsed võimalused kõigile". Võimalus saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida töö. Pooldavad segamajandust, kus eraettevõtete kõrval eksisteerivad riigiettevõtted. Majandusliku ebavõrdusese vähendamiseks peab maksma võrdeliselt kõrgeid makse. Parempoolsed leiavad, et riik peaks vähem majandusse sekkuma, kuid vasakpoolsed arvavad vastupidi. 3
ekspordipiiranguid, enesepiiranguid) Otsetoetustest hoidutakse 70-80ndatel tööstusharude konkurentsivõimelisuse Maksupoliitikas on investeeringutoetusena kasutusel vähenemine, kaitsmine väliskonkurentsi eest. amortisatsioonireeglid, tehnoloogiapoliitilised- ja ekspordisoodustused. Vaatamata ustavusele vabaturu paradigmale nähti Tehnoloogiapoliitikas olulisel kohal riigihanked potentsiaalsete konkurentide esilekerkimises (suunatud enamasti relvastus-, kosmose- ja maailmaturul ohtu Ameerika tööstusele. Et sellele energeetikatööstustele) väljakutsele vastata, tugevdati riiklikku Riiklik teadusfond NSF finantseerib samuti valikuliselt tehnoloogiapoliitikat
Otstarbekas on jagada neid ülesndeid avalik-õiguslike asutustega, asutused mis ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd ise. Näiteks raviasutused, ülikoolid, ringhääling ja TV. Kõik on riigile vajalikud ja saavad riigilt toetust, samas aga korraldavad oma asju ise. 11. Erasektori ja riigi suhted; peamised teooriad ning nende teooriate peamised erinevused Peamised teooriad on Keynes'i teooria, pooldab riigi jõulist sekkumist majandusse ja Friedmani teooria, mis pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks üldse sekkuma majandusse. 1)enamik majandusprobleeme on seotud Keynesi arust mitteküllaldase nõudlusega-Friedmani arust aga pakkumisega. 2)majanduspliitika peamine eesmärk on Keynesi arust täistööhõive-Friedmani arust isereguleerivad hinnad. 3)majandustsükleid põhjustavad Keynesi arust tarbimise ja investeerimise kõikumised- Friedmani arust aga rahamassi kasvutempo kõikumine.
4) Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist. Tuumareaktorite levikuga kasvab oht tuumarelva levikuks. Tuumaelektrijaamade ehitamiseks tuleb algselt teha väga suuri kapitalimahutusi. Samas on juba eksisteerivate tuumajaamade käigushoidmine ja kütusekulu väikesed. Hiljutised vaatlused USA-s, Rootsis, Suurbritannias ja Soomes näitasid, et tuumaenergia suudab võistelda teiste energialiikidega vabaturu konkurentsis. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979
Majandussüsteemi põhitüübid. 1. Käsumajandus: on süsteem kus kõrgemal seisvad majanduseplaneerijad töötavad välja strateegia mille järgi juhitakse kogu majandus tegevust. Need planeerijad otsustavad milliseid kaupu toota kuidas neid toota ja kellele realiseerida.Koguvõim koondub riigikätte ja see ei ole ainult omatahte pealesurumine vaid ka infovaldamine ja tarbiaeelistuste mõjutamine. 2. Turumajandus: ehk vabaturu konkurents on süsteem kus inimesed vabatahtlikult astuvad lepingulistesse suhetesse ja kogumajandus protsessi määrab turg ja kõige tähtsam on efektiivsus. 3. Tavamajandus: tegeleb peamiselt põllumajandusega,jahindusega ja kalandusega ning inimesed elavad maa piirkondades. Tavamajandus toimub kõige vaesemates(Afrika) ja tööstuslikult vähearenenud piirkondades. Toodetakse vastavalt väljakujunenud tavadele ja selliseid tooteid mida on toodetud aastasadu. 4
d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 28. Autonoomsete maksude multiplikaator leitakse järgmisest seosest: a. kT0 = c/(1+c) b. kT0 = - c/(1-c) c. kT0 = c/(1-c) d. kT0 = 1/(1-c). 29. John F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat 30. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. 168150 31. Majandustsükli langusfaasi iseloomustab a. ettevõtete kaubavarude vähenemine b. ettevõtete aktsiahindade tõus c. toodangu läbimüügi pidev kasv d. tööpuuduse suurenemine e. konkurentsi vähenemine 32. Investeeringud sõltuvad intressimäärast a. määramatult b. üldse ei sõltu c. võrdeliselt d
a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Kui suur oleks defitsiit või ülejääk kui hind oleks 300 eurot? Selgita! Kui hind oleks 300 siis pakutav kogus oleks 60 ja nõutav kogus oleks 20. Tulemuseks on ülejääk turul 40 ühikut. Turul tekib ülejääk siis kui turuhind on kõrgemal tasakaaluhinnast. Selline olukord võib tekkida näiteks siis kui valitsus kehtestab mingile kaubale miinimumhinna nii, et see ületab vabaturu tasakaaluhinda. Sellisel juhul pakkujad sooviksid sellise hinna juures rohkem pakkuda ja tarbijad vähem osta. b) Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus? Missugune oleks tarbija hinnavaru tasakaalu situatsioonis? Mida iseloomustab tarbija hinnavaru? Tasakaalu hind on 200 ja tasakaalu kogus on 40. Sellise hinna juures on nii nõutav kui pakutav kogus tasakaalus. Sellist vabaturu tasakaalu nimetame ka efektiivseks tasakaaluks.
_ Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. Põhjuseks on arengumaade majanduse lähteseisundi ebapiisav tundmine ja nende omapära arvestamata jätmine. 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine _ Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitudressursside ebaefektiivne paigutus _ Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja _ Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem. _ Turusõbralik lähenemine arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel Neoklassikaline kasvuteooria
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erak...
a. 20% oma kasumist kanda amortisatsioonifondi b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 27 Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunavad vastavat poliitikat: Vali üks: a. Jaapani kommertspangad b. Jaapani valitsus Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu c. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu d. vabaturu seadused 28 Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb: Vali üks: a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises b. otseste maksude osatähtsuse vähendamises ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamises c. tulumaksu vabastust ettevõtetele d. palkade sotsiaalses kontrollis ning rikkujatele nn. maksutrahvi sisseviimises 29 Nõudlusseadus väidab, et: Vali üks: a. nõua mis sa nõuad rohkem ikka ei saa kui on b
Northis ning "Lincoln University" ja "University of Catenburg", mis asuvad Cristchurchis. Hea hariduse taseme tagavad head õppimisvõimalused ja paljude huvikoolide olemasolu. Majandus: Uus-Meremaa on Okeaania jõukaimaid riike, riigi majandus on hästi arenenud. Riigis on kõrge elustandard, 2005 aastal oli ta HDI indeksi järgi 19. Alates 1984 aastast on valitsused edukalt läbi viinud reforme, et muuta riigi rangelt reguleeritud majandus liberaalseks vabaturu majanduseks. Riik nautis mõnda aega majandustõusu, kuid 1987 aastal lõhkes majandusmull ja riigi majandus oli halvatud terveks aastaks. Aeglane kasv jätkus 90. aastate keskpaigani. 1999. aastast alates on Uus-Meremaa nautinud küllaltki kiiret majanduskasvu. Uus-Meremaa on väga sõltuv kaubandusest. Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast. Põhilised ekspordiartiklid on põllumajandus,
, 42. Fiskaal- e.eelarvepoliitika, fiscal politic valitsuse 45. - tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja (, ) eelarvekulutuste kaudu 43. Rahapoliitika, monetary politic keskpanga tegevus, mis mõjutab raha hulka ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja soodustada selega majanduskasvu 44. Keskpank, central bank riigi peapank 45. Vabaturu operatsioonid, free market operations 46. 47. , 46. Diskontomäära muutused, discount rate changes 47. Euroopa kekpanga diskontomäär, Euribor
o Kui suremus on väiksem kui sündimus nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks. ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID Maailma toidupuudus Põhused: Rahvastiku kiire juurdekasv Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Kalavarude vähenemine Inimesed on koondunud viljakamatesse piirkondadesse, põhjustades metsade hävimise, ülekarjatamise, mullastiku vaesuse, erosiooni ja kõrbe leviku Keeldutakse toitu jagamast, mis takistaks vabaturu arengut Aafrika põud on probleemiks Tagajärjed: Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib ende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemist Väheneb riigi kõige väärtuslikum ressurss inimkapital Lahendused: Inimeste toitumisharjumuste muutmine (rohkem kalatooteid tarbida) Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha Arengumaades täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat Erosioon Põhjused: Sademed Vooluvesi Tuul Liigkarjatamine Metsade hävitamine
arenenud riike,kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu.Ebaõige paradigma teooria: Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. 13.Neoklassikalise mudelid selgitavad majanduse arengut Uusklassikaline lähenemine. Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivsest paigutusest. Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem.Turusõbralik lähenemine arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumise.Neoklassikaline lähenemine-
2. Tugevus: rohkem inimesi sai valida e valimisõiguse laienemine. Tekkis uusi parteisid. Demokraatlike riikide hulk kasvas maailmas. Nõrkus: värske, traditsioonid olid välja kujunemata ja tekitas sellega rahvas umbusaldust. Ooli veidi veel ebastabiilne, nt Prantsusmaal vahetus valitsus 20 a jooksul 41 korda. 3. Rahvarinde valitsus Prantsusmaal. 4. . 5. Vabaturu maj ei sekku üldse maj, igaüks on ise oma õnne sepp. Keinesiaistlik sekkub, ei saa olla pealtvaataja, hakati vaesemaid inimesi toetama, riiklik pension, riiklik toetus. PT 13 1. Autoritaarses: ei propageeri vägivalda(1), ei nimetata diktatuuriks(2); konservatiivne mõtlemine ja traditsioonilised väärtused (3). Totalitaarses: (1.agressiivsus, terror); totaalne kontroll, pisiasjadeni (2); revolutsioon(3) 2
impordi saldo on 50,1 miljardit USA dollarit. Maailmas on Tsiili 44 ndal kohal RKT järgi. RKT ühe elaniku kohta on 3560 USA dollarit. Maksebilanss on -757 miljonit USA dollarit. Inflatsioon 8,5% ja tööpuudus 4%. Eksport Jaapan 17% USA 16% Argentiina 7% Suurbritannia 5% Saksamaa 5% Muud 50% Import USA 24% Brasiilia 10% Jaapan 8% Saksamaa 6% Argentiina 6% Muud 50% Tsiili majanduse tugevad küljed Maailma suurim vasetootja. Aylwini valitsuse poliitiline tasakaal ja vabaturu poliitika on kaasa toonud tohutu suure välisinvesteeringute sissevoolu, mis on alates 1991. aastast taganud majanduse 5% -lise aastakasvu. Pinocheti ajajärgul vähendati riiklikku sektorit armutult, kuid selle jätkuv erastamine meelitab investeerima ja edaspidi. Nõrgad küljed Suur sõltuvus suurimast kaubanduspartnerist USA-st teeb Tsiili majanduse USA kaubanduspoliitikas tehtavate muutuste puhul kergesti haavatavaks. Vasetulu sõltub oluliselt vasehinna kõikumisest maailmaturul.
arenenud riike, kelle majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu. Ebaõige paradigma teooria: Arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvasvaheliste nõuandjate ebaõiged ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel. 13. Neoklassikalised mudelid: Uusklassikaline lähenemine: arengumaade mahajäämuse põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus. Vabaturu teooria: vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja. Ühiskondliku valiku teooria: poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega mida väiksem on valitsussektor, seda parem. Turusõbralik lähenemine: arengumaade turgudel on palju häireid mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel.
· Richard Titmuss (1968) üheselt defineerida võimatu · Allan Walker (1990) SP on kollektiivse sekkumisega paranda individuaalset heaolu · Otto von Zwiedineck-Lüdenhorst - SP taotleb ühiskonna sidususe säilitamist · T.H.Marshall - SP eesmärk: vaesuse kaotamine; · võrdsuse taotlemine; heaolu maksimeerimine Eesti otsingud on kulgenud 2-s suunas: · soovitakse integreeruda euroopalikku sotsiaalsesse turumajandusse; · samas arendatakse aktiivselt ameerikalikku vabaturu liberalismi ja sellest tulenevalt liberalistlikku SP-t. Liberaalne SP on kõige odavam kasutusel olevatest mudelitest. Võimalikult vähene riiklik sekkumine - iga kodanik peab ise, ilma kõrvalise abita toime tulema Sotsiaalne turumajandus eeldab paljude inimeste ja organisatsioonide koostööd ning sellist olukorda, kus põhiväärtuseks on inimene Eesti riigi haldussuutlikkus · Strateegiate rakendamine poliitikakujundamise
kohustuslikkus Tervishoiusüsteemis osutatud teenus on alati riiklik korraldus tasuline, olenemata sellest, kes selle eest jooksva finantseerimise (PAYG) printsiip maksab. Tervishoiu kulutuste finantseerimise allikas tööandja sotsiaalmaks finantseerimiseks on järgmised võimalused: pensioni osaline sõltuvus makstud tervishoiuteenuste ost-müük vabaturu sotsiaalmaksust hindadega; verikaalne ümberjaotus pensioni baasosa arstiabi riiklik garanteerimine riigi-ja kaudu kohalikest eelarvetest; pensioniõiguse kujunemine suhtelise õigusena eelarveväline riiklik ravikindlustussüsteem, pensionide reaalväärtuse sõltumine millel on oma sissetulekuallikas riikliku maksu
b. monetaarpoliitika on salajane ja seetõttu pole võimalik eesmärke üldse teada c. ei ole selgelt väljendunud 66. Monetaarpoliitikas vaheeesmärkidele esitatavad nõuded on: a. * mõõdetavus b. salajasus c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 67. Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunab vastavat poliitikat: a. Jaapani kommertspangad b. * vabaturu seadused c. Jaapani valitsus, Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu d. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu 68. Rootsi industriaalpoliitika mudeli kohaselt: a. * tuleb kindlasti tagada täielik tööhõive ja kaubavahetusbilansi tasakaal b. pole tasakaalustatud eelarve oluline ja ettevõtluse toetamiseks tuleb laene võtta c. tuleb soodustada igati konkurentsi tööturul ja suurendada tööpuudust, et tagada töötajate kõrge tööviljakus d
Vajaduse kasvamisel suudetakse käiku tuua ilmselt ka uusi varusid. Tuumakütuse korduvkasutuse tehnoloogiate arendamine võimaldab ilmselt tuumaenergia tootmise mitme järgneva sajandi jooksul. Tuumaelektrijaamade ehitamiseks tuleb algselt teha väga suuri kapitalimahutusi. Samas on juba eksisteerivate tuumajaamade käigushoidmine ja kütusekulu väikesed. Hiljutised vaatlused USA-s, Rootsis, Suurbritannias ja Soomes näitasid, et tuumaenergia suudab võistelda teiste energialiikidega vabaturu konkurentsis. Alltoodud tabelis on esitatud kulude hinnang kahe erineva dotatsiooniastme jaoks. Tabelis toodud kuludes on arvestatud mitte ainult jooksvaid tootmiskulusid, vaid, nagu säästva arengu strateegia nõuab, kõiki tuumaenergia tootmisega seotud kulusid. Kuna mitmete teiste energialiikide maksumuses veel kõiki väliseid kulusid ei arvestata, siis nähtavasti paraneb tuumaenergia majanduslik konkurentsivõime tulevikus veelgi. Tuumaelektri tootmiskulude hinnang
1940. aastal kui Läti kaotas oma iseseisvuse, läksid tehased ja riiklikud ettevõtted Nõukogude Liidu valdusesse. Ettevõtted natsionaliseeriti. Geginger'i tehase uueks nimeks sai Uzvara; uze Staburadze uueks nimeks sai 17.juuni. Uzvara spetsialiseerus kompvekkide tootmisele ja suured kogused eksporditi Venemaale. Staburadze valmistas küpsiseid ja kooke, ning Laima sokolaade ja sokolaaditooteid. Peale Läti taasiseseisvumist, et toetada Läti magusatootjate vabaturu tingimusi, leidis aset suurimate Läti magusatootjate konsolideerimine - Laima'st sai seeläbi peamine magusatootja. Laima on tulevikule orineteeritud ettevõte. Mõistes turusituatsiooni, säilitades oma konkurentsivõimet ja laiendades oma tegevust, on praeguseks saanud Laima'st peamine magusatootja kogu Baltikumis. Laima on üks väheseid sokolaaditootjaid Euroopas, kes tagab kogu tootmisprotsessi kakaoubadest sokolaadini. Hoolikalt säilitatud vanad oskused ja retseptid on täiendatud
o Puudused: võib tekkida ületootmine, mis viib tööpuuduseni, ühiskonna kihistumine, monopolide teke Plaanimajandus ehk käsumajandus o NSVL-s, nn sotsialismimaades, tänapäeval Valgevene o Riik dikteerib tootmist o Ühiskondlik e riigi omand o Riik määrab hinnad o Tööpuudust ei ole o Puudused: konkurents puudub, vead planeerimisel, inimesi ei huvita töötulemus Segamajandus- kõige tänapäevasem,arenenud riikides, vabaturu põhimõte ja riiklik reguleerimine. Vabaturumajandusest kõik positiivne üle võetud( eraomand, konkurents jne). Esineb Põhjamaades. 11.Majandusarengu näitajad SKP- Sisemajanduse koguprodukt o Peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust o Annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti
a. Rooma lepinguga Õige b. Pariisi lepinguga Väär c. Brüsseli lepinguga Väär Question 5 Millise pädevusega on ÜPP puhul tegemist? Vali üks vastus. a. Jagatud pädevusega Väär b. Eurooa Liidu ainupädevusega Õige c. Liikmesriikide pädevusega Väär Question 6 Millised on ÜPP korralduse põhielemendid? Vali üks vastus. a. Turukorraldus ja maaelupoliitika Õige b. Regionaalpoliitika ja ühine hinnapoliitika Väär c. Vabaturu tagamine ja sotsiaalpoliitika Väär Question 7 Millist menetlust kasutatakse ÜPP seadusandluse menetlemisel? Vali üks vastus. a. Nõuandemenetlus Väär b. Konsultatsioonimentlust Õige c. Kaasotsustamismenetlus Väär Question 8 Mis oli algselt ühise põllumajanduspoliitika esmane ülesanne? Vali üks vastus. a. Põllumajandustoodangu suurendamine ja ühisturu loomine Õige b. Euroopa põllumajandusturu korrastamine Väär c
t. nõudlus suurenes) c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat .F. Kennedy poolt kasutusele võetud “pakkumispoolne” majanduspoliitika tähendas: a. alustati ettevõttetele subsiidiumite pakkumist b. pakuti kauplustekettidele abi hindade alandamiseks c. vähendati ettevõtete ärimakse(ettevõtte tulumaks jm.) d. suurendati ettevõtete maksukoormust suurendamaks laekumisi eelarvesse Marshalli plaan oli: a. abinõude kompleks, mida Keynes pidas ainuvõimalikuks, selleks et väljuda kolmekümnendate aastate kriisist b
D IT Kolledz H i t ! Hoiatus! Katsed rakendada sama majanduspoliitikat eri kultuurides on väga riskantsed. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Järeldused: 1.Tulupoliitika võib soodustada inflatsiooni inflatsiooni-töötuse töötuse kompromissi ja vähendada deflatsioonist tingitud toodangukaotusi. Paraku häirib tulupoliitika vabaturu toimimist ja põhjustada defitsiite. Nende kõrvaldamine võib põhjustada hüppelist inflatsiooni. 2.Senised kogemused tulupoliitika alal pole just väga head. Kennedy juhtnöörid näisid inflatsiooni ohjeldavat senikaua, kui sõjakulutused hakkasid hindadele survet avaldama. Nixoni kontroll vähendas mõnevõrra õ õ i fl t i inflatsiooni, i kuid k id ainult i lt ajutiselt.
· töökoht lõi eeldused kollektiivseks "rikkuste" ümberjaotamiseks ning a/ü oli jaotusprotsessi administraatoriks · nõukogude sotsiaalkaitse süsteemi põhimõte - hüvede diferentseeritud jaotamine lähtuvalt parteilisest ideoloogiast (nomenklatuur) 1990-aastate SP valikud Otsingud on kulgenud kahes suunas: · soovitakse integreeruda euroopalikku sotsiaalsesse turumajandusse; · kuid samas arendatakse aktiivselt ameerikalikku vabaturu liberalismi ja sellest tulenevalt liberalistlikku SP-t. Sotsiaalteadlaste ja poliitikute diskussioon: kas valida ,,inimnäoga kapitalism" või ,,nähtamatu käsi" ? SP roll siirdeühiskonnas SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa selle tõttu, et ta aitab: · kaasa edukale majandusarengule; · ehitada jätkusuutlikku demokraatlikku ja turumajanduslikku ühiskonda; · kaasa Euroopa sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile Siirderiikide probleemid SP kujundamisel
Selle mudeli kohaselt on massikommunikatsioon isereguleeriv protsess, mida juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Protsessi ei saa enam lineaarsena käsitleda, kuna olulisel kohal on auditooriumi tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui kommunikaatoritele. Selle käsitluse kohaselt on meedia suhteliselt avatud ja neutraalne teenindav organisatsioon ilmalikus ühiskonnas. teadete edastamise efektiivsuse mõõdupuuna vaadeldakse auditooriumi rahulolu. Tugineb Ameerika vabaturu meediale. · 2.mudel rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel Rituaalsuse mudel peab transmissiooni mudeli puuduseks kommunikatsiooni piiramist pelgalt teadete edasiandmisega. J. Carey käsitlus aga viitab instrumentaalsusele, põhjus-tagajärg suhetele ja ühesuunalisele teadetevoolule. Carey toob välja ka alternatiivse kommunikatsioonikäsitluse jooned, nimetades seda rituaalseks. Selle järgi on kommunikatsioon seotud terminitega nagu jagamine, osalemine, ühendus, sõprus ja ühine usk
95) Kuidas toimub tehinguinfo kogumine? Tehinguinfo kogumine: vajalikud andmed (müügitehingud, pakkumised, poolelijäänud müügitehing), otsesed allikad (avalikud tehinguregistrid, avalikud andmed pakkumite kohta, informatsioon tehingus osalejatelt), kaudsed allikad (informatsioon tehinguga mitteseotud inimestelt, muud mis on vajalikud tehingu tausta kontrollimiseks 96) Kuidas toimub võrdlusobjektide valik? Võrdlusobjektide valik: välja jäävad mitte vabaturu tehingud, mida rohkem tehinguinfot, seda usaldusväärsem ja kvaliteetsem on lõpptulemus, mida rohkem infot tehingu kohta seda rohkem on võimalik rakendada erinevate parameetrite kohandamist, üldjuhul jätame välja kõige kallima ja kõige odavama tegingu. 97) Millised tehingud ei sobi võrdlustehinguteks? Võrdlustehinguteks ei sobi: sugulastevaheline tehing, sisetehing(ema ja tütarfirma), erihuvidega ostja(naaber),
majanduspoliitika ei soodusta arengumaade majanduskasvu Ebaõige paradigma teooria: · arengumaade alaarengu peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste nõuandjate ebasobivad ja väärad soovitused majanduse arenguteede valimisel 13. Kuidas selgitavad neoklassikalised mudelid majanduse arengut? Uusklassikaline lähenemine Arengumaade mahajäämuse peamiseks põhjuseks on valest hinnapoliitikast ning riigi liigsest sekkumisest tingitud ressursside ebaefektiivne paigutus. · Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja · Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem. · Turusõbralik lähenemine arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel
Utilitarism, sest mida rohkem raha sa saad juurde, Seda õnnelikum sa oled. 7,Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad, sest arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (Rootsi, Inglismaa), mis kasvab, kui su tulu kasvab. Tulu on aga isiku omand ning võiks olla puutumatu vüi väheselt puudutatud. 8.Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ükski müüja ei tohi olla nii suur ja võimas, et turuhinda mõjutada. Juhul monopoliga on see vastupidi - monopol mängib hindadega üksinda ning see-eest kaob konkurents. 9.Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Massikultuuril, sest see ei nõua mõtlemist ja süvenemist, see on parem reklaamitud
Erinevus tuleneb massikommunikatsiooni olemusest, mis .puudutab ideoloogiat, väärtusi ja ideesid ning võimaldab seega alati ideoloogilisi tõlgendusi :Kommunikatsiooni neli mudelit Edastamise(transmissiooni) mudel massikommunikatsioon on isereguleeruv protsess, mida .1 juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Seda kujundab auditooriumipoolne tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui ka seda kasutatavatele kommunikaatoritele. Auditooriumi .rahulolu, Ameerika vabaturu meedia Rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel instrumentaalsus, põhjus-tagajärg suhted, .2 ühesuunaline teadetevool. Rõhutatakse saatja või vastuvõtja rahulolule, mitte aga praktilistele eesmärkidele. Sõltub ühistest arusaamadest ja emotsioonidest. Pühitsev, täiuslikkusele püüdlev. Vajab edukusest vaatemängu. Varjatud, sümbolid. Mõjutab ühiskonda ja sotsiaalseid .suhteid Kommunikatsioon kui kajastamine ja tähelepanu: avalikustamise mudel pealtvaatamine. .3
kogunõudluse kasvust), kui raha ringluse ringluskiirus: 54. suureneb suureneb / väheneb. Kui raha ringleb kiiremini, on surve intressimäära tõusuks väiksem Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 55. Allpool on toodud pankade likviidsustaseme kontrollimise meetodid: () (i) vabaturu operatsioonid; p (ii) keskpank muudab oma laenude suurust kommertspankadele; (iii) raha paigutamine fondidesse; (iv) kommertspankade kohustusliku reservi miinimumi muutmine. Seosta alltoodud keskpanga tegevus eeltoodud kontrolli meetoditega ja selgita igal juhtumil, kas raha pakkumine suureneb või väheneb (eelda kõigil juhtumitel, et aktsioon ei ole seotud avaliku sektori raha vajadustega).
Kogunõudlus väheneb Kogunõudlus suureneb Inflatsioon aeglustub Sisemajanduse koguprodukt suureneb Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitika eesmärgid: 1. hindade stabiilsus 2. majanduskasv 3. kõrge tööhõive 4. finantsturgude stabiilsus 5. intressimäära stabiilsus 6. välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika teostamise vahendid: · Vabaturu operatsioonid - keskpank ostab või müüb riigi võlakirju. Kui keskpank müüb võlakirju, siis kommertspankade reservid vähenevad, seega raha pakkumine väheneb. Kui keskpank ostab valitsuse võlakirju, siis raha pakkumine suureneb. Selle tulemusena võlakirjade hinnad tõusevad ja intressimäärad langevad. · Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tu...
Seega hind on rahasumma, mida nõutakse toote või teenuse eest. Hind on kõigel, mille eest tuleb maksta. Teades tehtud kulutusi tootele, teenustele, kaupadele on olemas alus hinna määramiseks. Tänapäeva majanduses määratakse hind ka mõnikord teise tootehinna kaudu. Ei ole välistatud, et hind võib koosneda nii rahast kui ka tootes ( nt. auto või teleri tagastamine). Hind kujuneb ainult eelkõige nõudmise ja pakkumise alusel, kehtib ainult vabaturu tingimustes. Hinna eesmärkideks võib lugeda: käibe ja turu suurendamist, kasumi teenimist, firma ellujäämise tagamine. Hinnal on tähtis osa nii üksiku organisatsiooni kui kogu majanduse seisukohalt.. Hinnast oleneb nii ärikasum kui kogutulem Kasum = kogutulem kogukulud Kasum = (hind x müügikogus) kogukulud. Kuna hind mõjutab müüdava koguse suurust ja kasumi saamist, siis tuleb ta kehtestada tasemel, mis annaks piisavalt suure käibe.
alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve. 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab tekkida hinnatase, mis on maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. Säilitada tuleb vaba konkurents. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks? Massikultuuril, sest see ei nõua liigset süvenemist
Seega, kui juhtiv arveametnik, kellel Mis suhtes kaitseb tarbijat konkurentsiseadus? Kuidas püüdis Benthami utilitarismiteooriat täiustada J. varandusemaksud, pärimismaksud jne. on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel Konkurentsiseadus aitab tagada õigust valikule. S. Mill?John Stuart Mill püüdis utilitarismi puudusi leevendada Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks seisab ees raske kriis, tõenäoliselt koguni pankrot, varjab seda Milline institutsioon püüab garanteerida tarbija õigust liigitades hüvedvalud kõrge ja madalakvaliteedilisteks, ja viis monopolidevastaseid seadusi?Monopolidevastased omanikeaktsionäride ja võlausaldajate eest või lubab valikule?Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või
· alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab tekkida hinnatase, mis on maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. Säilitada tuleb vaba konkurents. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks? Massikultuuril, sest see ei nõua liigset süvenemist
alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? Vabaturul ei tohi ükski müüja ega ostaja olla nii võimas, et saaks mõjutada turuhinda, kuna ainult nii saab tekkida hinnatase, mis on maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim. Säilitada tuleb vaba konkurents. 9. Kummal on liberaalse turumajanduse ühiskonnas soodsamas võimalused arenguks - kas massi- või vähemuskultuuril? Miks? Massikultuuril, sest see ei nõua liigset süvenemist
mõiste "res publica" (things for the people, asjad inimeste jaoks) alla. Seda viimast on aga üsna raske defineerida, kuna ei ole teada mis "asju" ja mis ulatuses peaks riik pakkuma. Levinud on 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: Konservatiivne riigikäsitlus Res publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil osaks peab jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas on usaldus vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetretakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Näit : Jefferson "the state governs best which governs least" Konservatiivse riigikäsitluse äärmuslik vorm on libertarianism - res publica vähendamine peaaegu nullini. Liberaalne riigikäsitlus. Riik peab aktiivselt sekkuma vaba turu suhetesse indiviidide ja gruppide vahel, kuna: a) Mõne ühiskonnagrupi tegevus võib olla kahjulik teistele, samuti turusuhetele.
1899). Luuletus kirjeldab kohusestt aidata ülejäänud inimkond samadele mõistlikkuse lätetele. - Metslane on lapsik, arenemata. Tõend: puudulik tehnoloogia, jaburad kombed. Herbert Spencer (1820-1903) Väljend survival of the fittest ehk tugevama ellujäämine Evolutsiooniprintsiip on universaalne, seletab nii sotsiaalset, füüsilist kui orgaanilist muutust Tuntuim võrdlus – ühiskond on nagu organism Vabaturu pooldaja, ühiskond areneb ilma sekkumiseta kõige õigemini Spenceri üldised evolutsiooniseadused Kõigil ühiskondadel okalduvus liikuda lihtsuselt ja homogeensuselt keerukusule ja heteogeensusele. Liikumine primitiivsetelt, lihtsatelt organismidelt (ühiskondadelt) komplekssete tsivilisatsioonideni Nagu tugevamate edu viib kõige edukamate kohanemisvormidega organismide ellujäämisele, nii viib see ka ühiskondade evolutsioonile. Jean Babtiste Lamarck
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
