ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused. a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia b) hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlased c)tõusis eestlast osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalike kogemusi d)arenes kooperaktiivilii...
Eesti Vabariik 1920, 1930 Võrrelge Eesti Vabariigi valitsemist 1920. ja 1930. aastatel.(põhiseadused, sisepoliitika, majanduspoliitika) 1920 1930 Põhiseadus: 1920 aastal oli Eesti demokraatlik Põhiseadus: 1930. aastatel oli autoritaarne Põhiseaduse koostas Asutav Kogu. Asutavas kord. Põhiseaduse koostasid vabadussõjalaste kogus 120 liiget. Riigipea ametikohta ei olnud liidu tegelased. Riigikogu koosseisu vähendati riigipea ametit pidas peaminister. 50-le liikmele. Kehtestati riigipea ametikoht riigivanem. Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimu kandjaks oli Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimuks riigis oli rahvas, kes viis oma võimu ellu referendumi president, kes võis anda oma dekreetidega kaudu. Seadusandlikku võimu teostas seadusi. Riigikogu muude...
Pirita Majandusgümnaasium Maarja Pohl Eesti Vabariik aastal 2017 Tallinn 2007 Eesti Vabariik aastal 2017 on tuntud ülemaailma. Ta ei ole enam see väike abitu linn kuskil Venemaa kõrval. Eesti on see väike tugev riik Euroopas, mis kuulub nüüdseks maailma viie rikkaima riigi hulka. Viisavabadus enamike riikidega. Välissuhted on eriti head Ameerika Ühendriikidega ja Saksamaaga. Eestlased on teinud endale nime kui suurepärase kultuuriga rahvas. Muutunud on ka rahaühik. Kui vanasti oli selleks kroon, siis nüüd on käesolevaks rahaks euro
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine
Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maat...
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venela...
KONTROLLTÖÖ ( Eesti vabariik 1920.-1930. aastail) I variant 1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p )
19. sajandiks, mil eestlus eestlaste hinges taas tärkama hakkas, oli identiteedi loomus juba oma esialgsest karakterist tugevasti kõrvale kallutatud. Polnud ju mõeldav, et meie taara usk areneb edasi samal ajal kui kõrval propageeriti aina ristiusku. Periooditi lausa suruti peale. Polnud ju mõeldav, et areneb kunst, kirjandus, muusika ja muu selline, kui inimesi talutati sunnitööle ning haridus, mis mõnedele osaks sai, oli võõrkeelne. 24. veebruar 1918 sündis Eesti Vabariik. Oluline oli leida võimalikult paljude riikide tunnustus. Selle saavutamiseks, tuleb aga ennast kuidagi määratleda. Valisime, et olla eurooplased. Valisime lihtsama tee, juba varem tallatud raja. Selles valguses ei saa midagi ette heita, et oma juurtelt pole me ju päris eurooplased ja miks nii määratlesime. Võib isegi väita, et eurooplaseks saamine oli sündmuste loomulik käik. Tähtis on see, et ise teame kuhu tahame jõuda ja oma teadmistes kindlat oleksime.
Kordamisküsimused 12.kl ,,Eesti Vabariik" 1.Valige Eesti poliitikaelus 3 olulist sündmust ajavahemikus 1930-1939. Dateerige need ning põhjendage oma valikut. · Uus põhiseadus jaanuar 1934. laienesid riigipea võimupiirid, muutus valitsuse struktuur · Vaikiv ajastu sügis 1934. suleti vabadussõjalaste liidud, alustati riigi valitsemise põhjalikku ümberkorraldamisega · Presidendiks sai K.Päts aprill 1938. Eesti Vabariigi esimene president 2.Nimetage 5 poliitilist erakonda EV-s 20.aastatel. · Põllumeeste kogud - K.Päts · Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson · Eesti Tööerakond O.Strandmann · Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei(ESTP) A.Rei · Asunike Koondis O.Köster 3.Võrrelge Eesti põhiseadusi. 1920. aasta P.S. 1934. aasta P.S. Riigipea ametinimetus Riigivanem president Par...
põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks
Eesti Vabariik 1920 - 1939: omariikluse rõõmud ja mured Alates Tartu rahust, millega lõppes Eestis Vabadussõda ja mis sõlmiti 2. veebruaril 1920, sai Eesti Vabariik hakata arenema iseseisva riigina. Arenes Eesti kultuur, poliitika ning majandus, seda arengut jätkus riigile kuni 1939. aasta septembrini, mil Eesti allutati Nõukogude Liidu võimule. Ajavahemikus 1920-1939 langetati riigis mitmeid otsuseid, mis kõik mõjutasid elu Eestis. Osa neist otsustest olid valed ja põhjustasid probleeme, kuid nendega kaasnes ka saavutusi ja rõõme. Mina arvan, et rõõmud kaalusid üles omariiklusega kaasnenud mured.
Kontrolltöö Eesti Vabariik 1920-1930 1) Mõisted 1) eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga- Vabadussõda 2) riigivanem 3) maareformi tulemusena loodud talud- asendustalud 2) 23. juunil tähistatakse Võidupüha. Mis puhul? Siis saavutasid eestlased Võnnu lahingus võidu Landeswehr' i üle. 3) Kas järgnevad sündmused olid enne või pärast 1934 " vaikivat "ajastut ? Enne: vabadussõjalaste aktiivne tegevus
IX. EESTI VABARIIK 1920 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. - Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest. - Iseseisvudes muutus peaaegu olematuks Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa vahel (Nõukogude Venemaa oli esialgu isolatsioonis ja Eesti - Vene suh...
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
Eesti Vabariik (1920. 1940.a) 1. 1920. a põhiseadus (sisu, kelle poolt vastu võeti, vead ja liialdused) SISU: 15. juuni 1920. a võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt; Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget.
Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning selle tegevust juhtis riigivanem, kes täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta polnud. Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade
1. Eesti Vabariigi põhiseadused (1920, 1934 ja 1938) 1920 · Võeti vastu 15.06.1920 · Riigikord parlamentaarne demokraatia · Kõrgeim võimukandja rahvas · Võim viidi rahva poolt ellu valimiste rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu · Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt...
Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia. Rahvastiku ja majanduse arengutaseme iselomustus. 1. Rahvastiku vanuseline struktuur. Rahvastiku vanuseline struktuur Enamus riigis elavates inimestest on 15-64 aastased(69%). 65 aastaseid ja vanemaid 11% 0-14 65 on11% ning kuni 14 aastaseid on 20%. 20% aastased aastased ja Tõenäoliselt hakkab rahva hulk riigis vanemad kasvama, kuna kuni 14 aastasi on rohkem, kui 15-64 üle 64 aastasi. aastased ...
maailmas. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. 1921. aastal alustas Tallinnas eraseltsina tegevust aktsiaselts ,,Aeronaut". ,,Dvigatelis" valmistatud lennukid mahutasid 8 sõitjat. 1921. aastal alustati lennuühendust Riiaga, 1923. aastal Helsingiga. Järgmisel aastal lülitus Tallinn Stockholmist algavasse rahvusvahelisse lennuliini. Eesti välispoliitika 1920. - 1930. aastate vahetusel Kui 1920.aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitiliselt kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigast tugevnes orientatsioon Inglismaale kuna sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul paranesid Eesti suhted Rootsiga ja mõneks ajaks tuli arutusele Põhjariikide bloki idee, kuhu kuulunuksid Rootsi, Soome ja Eesti. Riikide lähenemisele aitasid kaasa riigijuhtide vastastikused kõrgetasemelised visiidid. Nii
Eesti vabariik1918-1939 kordamisküsimused IX klassile Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - k...
Eesti Ajutine Valitsus alustas taas tegevust. 28. novembril 1918 ründas Nõukogude Venemaa Narvat ja algas Vabadussõda. 2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava Kogu põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus ja maaseadus . 1920. aasta põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. Eesti kuulutati sõltumatuks demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse
Eesti Vabariik 1920-1939 · 1938, 24.aprill-K.Pätsi valimine presidendiks. · 1939, 7.juuni-Eesti-Saksa mittekallaletungi leping · 1939, 23.aug.-Moskvas sõlmiiti Molotov-Ribbentropi pakt Murdeaastad 1939-1944- Nõukogude okupatsioon. Ei näe kirjutada. 24.sept. on vaja Eestil sõlmida kaubandusleping. 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise pakt, nn baaside leping-sõjaväebaasid lubati eestisse. Lepingu sõlmimine Moskvas toimus äärmiselt ebameeldivas õhtkonnas. Nõukogude väed saabuvad Eestisse18. oktoober 1939.Baaside ajal oli sõduritel keelatud eestlastega suhelda; distsipliin oli kõva. Sellejaoks et säilitada võimalikult head suhted Nõukogude liiduga vahetati eestis ära peaminister, K.Eenpalu astub tagasi, juhtima hakkab Jüri Uluots... Laidoner sõitis Narva kirjutas alla Narva dikaadile ja sellega oli Eesti anneteeritud. Lk 72-77
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1. Kas Eesti oli 1940. kuni 1991 aastani iseseisev riik või Nõukogude Liidu osa? 2. Kes oli Eestimaa Kommunistliku Parte eesotsas 1944.- 1950 aastatel? Kes kuulusid sellel ajal ENSV juhtkonda? 3. Iseloomusta N. Karotamme lühidalt. Miks ta välja vahetati? 4. Kes oli EKP eesotsas 1950. 1978 aastani? 5. Iseloomusta J. Käbinit lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 6. Kes oli EKP eesotsas 1978 1988. aastatel? 7. Iseloomusta K. Vainot lühidalt
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
,,Eesti Vabariik" Referaat 2011 Sisukord Sisepoliitika.................................................................................................................................3 Välispoliitika...............................................................................................................................5 Majandus.....................................................................................................................................7 Kultuur....................................................................................................................................... 9 Vabadussõjalased.............................................................
laiali saadetud ning rahval puudub võimalus riigi elus kaasa rääkida. 7. Selgita: koalitsioonivalitsus, riigivanem, vapsid, president, vaikiv ajastu. koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. riigivanem riigipea president. vapsid Vabadussõjalased, kes olid Eesti 1920. 1930. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. president - vaikiv ajastu - perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks. 8. Eesti Vabariik demokraatliku parlamentarismi aastatel, vaikival ajastul. Osata võrrelda järgmiste tunnuste alusel: 1) rahva õigused ja vabadused; 2) riigivõimuaparaat; 3) parteid; 4) majandus; DEMOKRAATLIK EESTI AUTORITAARNE EESTI ( 1918. 1934. ) ( 1934. 1938. )
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus 1920 aastatel. - Pärast vabadussõda olid tööstusest järel ainult müürid, esialgu loodeti saada toorainet ja leida turgu venemaalt. Esialgu lepingud toimisid, kuid 20 aastate keskpaigas ütles venemaa lepingutest lahti, eestis algas majanduskriis (kaasnesid pankrotid) . edaspidi suunati pilk siseturule. Turbatööstus, jmasinatööstus, eesti tootis ise põllutöömasinaid , mööblitööstus, põlevkivikeemia. - 1919 aastal võeti vastu maaseadus, mõisa maa jagati taludeks. Tekkis 56tuhat uut talu. 23tuhat rendi talu. - Elu maal kiirenes , 10 aasta jooksul ehitati 40tuhat elumaja. - Talud tootsid peekonit, mune , kartulit ja võid piima - Kaupa veeti INGLISMAA (peekon , muna ) Eest või läks saksamaale ! Kartofel - soome ! - Hiinast toodi riisi ja teed ! - Põllumajandus aitas riigil kriisist välja tulla - 1928 teostati rahareform (es...
Ajaloo KT küsimused Eesti Vabariik 1917-1940 1. Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloolised sümdmused a) Eesti saavutas autonoomia 30.03.1917 1 b) EV väljakuulutamine 24.02.1918 2 c) Vabadussõja algus 28.11.1918 3 d) Võnnu lahing 21-22.06.1919 5 e) Asutava kogu kokkutulek 23.04.1919 - 4 2. Millega on silma paitsnud Eesti iseseisvumine ajaloos järgmised isikud: a) Jaan Poska kirjutas alla Taru Rahule
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis ...
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut), ...
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Lii...
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA) Presidendiks saab presidendivalimistel
Geograafia Iseseisev töö Tsehhi 2011 Sisukord Sissejuhatus Tsehhi vabariik Tsehhi kaart Suuremad linnad... Naaberriigid... Tsehhi jõed ja allikad... Brändid... Import, eksport... Põllumajandus... Turism ... Reisimine Tsehhi, Eesti kodanikuna... Tööstus Peamised ettevütte vormid Maavarad Energeetika Usundid, rahvad, keeled... Riigikord... Hädaabinumbrid... Euroopa riikide sõnadeotsing... Küsimused Tsehhi kohta? Kasutatud mterjal... Sissejuhatus Iseseisvaks tööks on Tsehhi Vabariigi iseloomustus.
Regina Peterson Soome Vabariik SOOME VABARIIK Soome,riik mis asub Põhja-Euroopas Läänemere ääres ja mille pealinn on Helsingi.Soome pindala on 338 419km² ,kuid Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome rahvaarv on 5 304 800 inimest, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Robert Rand Referaat teemal Eesti Vabariik Referaat Üldandmed Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas.See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega ja Läänest üle Läänemere Rootsiga.Lõunast Lätiga ja Ida-st Venemaaga. *Eesti pindala on 45227 Ruutkilomeetrit. *Eestit mõjutab parasvöötmeline kliima. *Pealinn ning ka ühtlasi suurim linn on Tallinn. *Rahva arv on umbes 1,34 Miljonit. *Eesti kuulub Euroopa liitu,NATO-sse, ÜRO-sse ja OECD-sse *Eesti ametlik riigikeel on Eesti keel. *Eesti keel sarnaneb palju Soome keelega ,kuna nad on sugulas keeled.
juuni sõlmiti EV ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping · 1930.aastate II poolel oli EV NSVL vahel mitmeid piirikonflikte Kokkuvõttes võib öelda, et EV enne II maailmasõda , olles ümber orienteerunud välispoliitikas Saksamaale, kaotas demokraatlike riikide toetuse. Kartes Nõukogude Liitu, loodeti Saksamaa poolsele abile, mida aga ei tulnud. Ka naaberriikide nagu Läti ja Leeduga ei kujunenud julgeoleku küsimustes koostööd, kuigi oleks seda võidud teha. Eesti Vabariik jäi üksinda. Tulemuseks Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon ning siis ligi 50 aastat jälle NSVL okupatsiooni.
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas
EESTI VABARIIK 1918-1940 Majandusolud 1920. aastatel Millised muudatused toimusid majanduses pärast iseseisvumist? Vähenes Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, Eesti oli seotud Venemaaga, osaliselt halvenenud sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem. Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne- Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi. Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja ...
Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Eesti Vabariik 1920-1938 õ lk 57-88 1. Sisepoliitiline areng 1920-1934 parlamentaarse vabariigi periood 1934-1940 autoritaarse vabariigi periood * Riigis oli täidesaatev võim, mis kuulus Vaba-riigi * Kaitseseisukord Valitsusele (Valitsus koosnes ministritest ja * Rahvasaadikute laialisaatmine (parlament riigivanemast). Seadusadlik võim Riigikogul „vaikivas olekus“) * Valimis õigus kõigil EV kodanikel alates 20. * Poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autorit...
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Eesti Vabariik (1918-1940) Nimi Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918
okupeerima siinsed valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid. Et kommunistid midagi plaanitsevad, polnud mingi saladus. 1924. aasta november oli möödunud suure kohtuprotsessi tähe all, mille tulemusel 149 Eesti riigi suhtes vaenulikku isikut süüdi mõisteti. NSV Liidus toimusid samal ajal meeleavaldused loosungite all «Maha valge Eesti timukad!», «Maha Eesti kodanluse vabariik!» jms, Jamburgis (Kingissepas) kanti ringi tohutut papist granaati kirjaga «Meie kingitus Eesti timukatele».
Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud sõltumatud. Riigipea kohta ei loodud, kuna selles kardeti ohtu demokraatiale. II põhiseadus (jõustus 1934) – kaks eelnevat seaduseelnõu, mis olid koostatud Riigikogu poolt kukkusid rahvahääletusl läbi, kui vapside kolmas eelnõu võeti vastu
Arheoloogia osutab, et just etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu – senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja varase rooma ühiskonna põhjooned, millest enamus püsis veel sajandeid pärast kuningavõimu kukutamistki. 509 eKr Rooma kuningavõim kukutati – viimane kuningas Tarquinius Superbus (Uhke) oli sunnitud tema vastu puhkenud ülestõusu tagajärjel maapakku minema. Kehtestati vabariik. ROOMA VABARIIK 509 – 30 eKr Varane vabariik 509 – 265 Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil oli Rooma võimsaim riigik Laatsiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. 390 eKr andis Rooma tugevnemisele tagasilöögi gallide sissetung Itaaliasse (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule tänapäeva
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM UNGARI VABARIIK Riigitöö Lemme-Liis Madiste 10-1 Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM................................................................................................
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. *tsensorid valiti viieks aastaks endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatori...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
