I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.....................................................................................................
Sisukord Ühiskonnaeksam 2005.........................................................................................................2 1. Nimetage kolm igaühele kuuluvat õigust või vabadust Eesti Vabariigis...............2 2. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse?...............................2 3. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. ....................................................................................................................................2 4. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel.. 2 5.Jaani inimõigusi on Eesti vabariigis tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga
kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab, et riik peab "tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses voorus üldvalimistel ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida kahe enim hääli saanud kandidaadi (Arnold Rüütli ja Lennart Meri) vahel Riigikogul. Riigikogu valis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993. aasta kevadel alustas tööd Riigikohus. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. ÜLEMINEK TURUMAJANDUSELE Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon
Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Vabadusristil on kolm liiki: Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis
1. Missugune õigusakt „räägib“ tehislike lõhna- ja maitseainetest? Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määrus nr 292 2. Mis on abiaine ja missuguseid nõudeid abiainele esitatakse? Abiaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud aine. Abiainete suhtes esitatavad nõuded, nende ainete kasutamise tingimused ja viisid ning toidus lubatud jääksisalduse piirnormid kehtestab Vabariigi Valitsus. (Toiduseadus § 18) 3. Otsige Riigiteatajast õigusakte, kus kirjeldatakse toidu säilitamisnõudeid ja kirjutage kaua tohib säilitada erinevaid torte ja biskviite ? Tortide säilitamisaeg on 6-72 h külmkapis, täielik nimekiri põllumajandusministri määruses. 4. Mis on toidu tehniline kirjeldus? Toidu tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on igasugune toidu omadusi ja valmistamist kirjeldav dokument, mis sisaldab toidu kohta järgmisi andmeid:
Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadusetahet. 1990. veebruar - registreeritud Eesti kodanike poolt valiti uus esinduskogu ehk Eesti Kongress, see moodustas täidesaatva võimuorgani Eesti Komitee. Eesti Kongress - registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990. aastal valitud esindusorgan. Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees. 18. märts 1990 - esimesed demokraatlikud valimised ENSV ülemnõukogusse. 30. märts.1990 - Üleminekuperioodi väljakuulutamine. mai 1990 - Toompeal Interliikumine, mille esimees oli Jevgeni Kogan. Eesti NSV Töötajate internatsionaalne Liikumine (Interliikumine) - 1988-1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
*arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini. Ebaedu: *vastased ülekaalus *relvastus kehvapoolne *puudus usk võitu *madal võitlusmoraal *puudusid abi ja liitlased *osad toetasid punaarmeed *puudus otstarbekas juhtimissüst. Edu: *Soomest tuli abiväge, hiljem ka Rootsist ja Taanist *moodustati vabatahtlike väeosi. Landeswehr'i sõda- oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3.
· Otto Tief: oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. · HARIDUS: · Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. · 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna. · 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. · Teenistuskäik sõjaväes: · 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel · 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses
murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas, samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi oblastis. Teise ja kolmandasse rühma kuuluvaid murdeid räägitakse peamiselt Karjala Vabariigi lõunaosas, Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal (aunuse murret lääne ja lüüdi murret ida pool). Lüüdi murre on üpris lähedal vepsa keelele. Keeleteadlaste vahel pole karjala murrete rühmitamise osas üksmeelt. Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli. Vene laensõnu kasutatakse arvukalt kõigis karjala murretes, enam siiski lõunapoolsetes. Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist
- kinnitada/vastu võtta riigieelarve - menetleda ja vastu võtta seadused - kontrollida täitevvõimu ( valitsuse ) tegevust - kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid - sedaduste vastu võtmine - valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle EESTI VABARIIGI PRESIDENT *valimine: - Presidendi valib riigikogu või valimiskogu *ametiaeg: - 5 aastat , max 2x5 aastat-> vältida ametiseisundi kuritarvitamist *Konstantin Päts - president aastail 1938-1940, Eesti esimene President *Lennart Meri - president aastail 1992-2001, Eesti teine President *Arnold Rüütle - president aastail 2001-2006. Eesti kolmas President *õigus:-allkirjastada kõiki sedausi, vastuolu põhiseadusega - rahvusvahelised suhted, loob kontakte
petitsiooniorgan Õiguskantsleri ülesanded • Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiõiguste kaitse • Lasteõiguste kaitse • Väärkohtlemise ennetamine • Muud ülesanded Põhiseaduslikkuse järelevalve • Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas • Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: • Riigikogu seadused; • Vabariigi Presidendi seadlused; • Vabariigi Valitsuse määrused; • ministrite määrused; • kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; • avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. • Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus võib ta teha õigustloova akti andjale ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega kooskõlla • Õigustloova akti andjal on kohustus esitada oma seisukoht
vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. . Riigikogu valimiste üldkirjeldus · 101 mandaati jaotatakse valimisringkondade vahel enne valimisi - aluseks võetakse hääleõiguslike kodanike arv · Valimisringkondi on 12 · Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomisjonid. · Valimistel osalevad erakonnad ja üksikkandidaadid · Kandidaatide nimekiri · (1) Erakond koostab: 1) kandidaatide ringkonnanimekirjad; 2) kandidaatide üleriigilise nimekirja. · Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ja ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. · Hääletamine toimub elukohajärgses valimisjaoskonnas.
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930
Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem. 1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati 1901. aastal. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga. Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil. 1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed. 1960.-1970. aastal toimus üle minek laiarööpmelistele raudteedele. Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1
igatahes väljas ning tal oli kindlalt väljakujunenud rahvuslipu tähendus.Seetõttu ei tunnustanud võimud veel sini-must-valget lippu täielikult. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Peagi alanud Saksa okupatsioon surus lipuvärvid küll mõneks ajaks jälle põranda alla, kuid 21. novembril 1918. aastal tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu Eesti riigilipuks. Kuigi antud Ajutise Valitsuse otsust ei leidu tolleaegsetes "Riigi Teatajates", tuleb seda otsust hinnata kui olemasoleva olukorra õiguslikku fikseerimist. See oli sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.
on üksikvõim ning vabariik on see kui riigis ei valitse ainult üks inimene, vaid hääleõigust on ka mitmetel teistel (nt:parlamendi liikmetel, rahval vms). Kui nüüd seada küsimuseks ,et kumb neist on parem siis on ka selle vastusega nii nagu paljudel teistel küsimutel ,ehk igaühu jaoks võb olla see vastus erinev, kuna tavaliselt igal asjal on oma plussid ja miinused. Mina kaldun miskipärast vastuseks leidma seda vabariigi varianti, sest kui on rohkematel kui ühel inimesel õigus riigi valitsemisel oma nõuandeid vms välja pakkuda peaks olema ka riigi juhtimine mingil määral lihtsam kuna siis on suurem lootus otsuste vastuvõtmisel mitte eksida. Aga jällegi on vabariigi halb külg see ,et kui igaüks tahab oma ideed ellu viia siis ei pruugi see valitsemine ka kõige kergem olla, kuna tülisid tekib rohkem ja samas ka võibolla mässe.
Kaitseliit kahe sõja vahel 1924. aasta 1. detsembri bolshevike mässukatse Tallinnas näitas aga kujukalt, et riikliku julgeoleku kindlustamisel ei tohi olla ükskõiksust. Omaalgatuslikkuse pitserit kandnud kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas kaks nädalat peale bolshevike mässukatset oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. 2. veebruaril 1925 kinnitas vabariigi valitsus Kaitseliidu uue põhikirja, mis mitmeti täiendas ja täpsustas seni kehtinud ajutist põhikirja. Uue põhikirjaga määrati kindlaks kogu organisatsiooni juhtimine. Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes RoskaOrasmaa ) ja tema abi nähti ette keskjuhatus, keskkogu ja tuntumatest riigi- ja seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. 1925.
Kooseluseadus Tutvu seaduste tekstidega ja vasta küsimustele. Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis
Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar...
Tallinna Majanduskool OT12 Annika Kallas 1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused Referaat Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski
1917 moodustati rahvaesindus "Maapäev" ning moodustati täidesaatev organ "Maavalitsus". K. Päts astus Eesti Maarahva Liitu, ta valiti Maavalitsuse esimeheks. Kui enamlased võimule tulid, läks Päts põranda alla. 28. novembril 1917 kuulutas Eesti Maapäev ennast Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Moodustati kolmeliikmeline "Eesti Päästekomitee". Komitee liikmed olid Konstanin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918 kuulutas K. Päts välja Eesti Vabariigi. Parteiline tegevus K. Päts oli riigivanem viies valitsuses enne 1934. aastat. 24. jaanuaril 1934. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus, mis andis riigivanemale suure võimu. Seda uut põhiseadust kasutaski K. Päts osavalt ära ja kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku
muutuma. Kõik mõisatele kuulunud maad 7% võrra, oli Eesti tööstustoodangu kasv, jagati välja maata talupoegadele ja mis alul oli olnud suurtes raskustes, Vabadussõjast osavõtnuile. Maast ilma kasvanud samal perioodil koguni 45% jäänud mõisnikele maksti riigi kassast võrra. Majanduskasvu tõus jätkus kuni Teise "valuraha". Alates vabariigi algusaastaist maailmasõja puhkemiseni. toodeti riigis suurtes kogustes vilja, mida hakati eksportima ning koguma tagavarasid kriisiaegadeks ja võimalikeks ikaldusaastateks. Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Vabariigi eelarve mahu uuring Juhendaja: Maire Nurmet Koostajad: xxx Tartu 2010 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi eelarve mahu muutusi 2005-2011 aastate lõikes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. RIIGI EELARVE MAHU KULUTUSED AASTATEL 2005-2011 RIIGIEELARVE MAHU MUUTUS (mld.)
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud · Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. · Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; · tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist; · välja heidetud advokatuurist;
klassi ajaloo kontrolltöö nr 2 Lähiajalugu I 1) Nimeta Sinu arvates tähtsaim Eesti iseseisvumise a) kultuuriline eeldus -Haritlaste kujunemine, suurüritused nagu laulupidu aastal 1869. b) majanduslik eeldus – Talupojast sai peremees c) poliitiline eeldus – 1905 a revolutsioon, aasta oli sündmuste rohke ja täis kannatusi kuid lõpuks äratas see meid ning tõi rahvale kasu. 2) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras, alustades varaseimast! A. Eesti Vabariigi väljakuulutamine B. Esimese maailmasõja lõpp C. Eestile autonoomia andmine D. saksa okupatsiooni algus E. Vabadussõja algus F. oktoobripööre ja enamlaste võimuletulek G. saksa okupatsiooni lõpp Vastus: …B;C;F;A;D;G…………………………………. 3) Mis põhjustas Vabadussõjas murrangu Eesti Vabariigi Rahvaväe kasuks? Rahvaväe pealetung, põhjuseks soomusrongid. Tuli välisabi Brittide laevastik ja Soome vabatahtlikud. Laidoneri juhtimisel oli suur roll.
MART LAAR MART LAAR · Mart Laar on sündinud 22. aprillil 1960. a Viljandis. · On Eesti poliitik ja ajaloolane. · Ta on olnud Eesti peaminister 19921994 ja 19992002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Bublica Liidu esimees Töökohad · Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 19831986 · Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 19861990 · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 · VII Riigikogu 1992 · Eesti Vabariigi peamininister 19921994 · VIII Riigikogu 19951999 · IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 19992002 · IX Riigikogu 20022003 · X Riigikogu 20032007 · XI Riigikogu 2007, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees · Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007 Esinduskogud · Eesti Kongress · Eesti Komitee 19901992 · EV Ülemnõukogu 19901992
välismaailmas vääriliselt esindama. Tänu Eesti instituudile oli uue välisministri töö kergem. Lennart võttis osa konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Helsingis ja Moskvas. Kopenhaagenis kohtus ta korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ning välisministritega. Ta esitles esimese Ida- Euroopa riigina Brüsseli peakorteris. Lennart Meri suutis saavutada Ernst Jaaksoni, kes oli selleaegne Eesti Vabariigi peakonsul, heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Lääneriigid kohtlesid Baltiriike alandavalt, kuid nagu ütles Lennart Meri ka neist tuleb aru saada. Kopenhaageni konverents oli esimene avalik üritus, kus Meri tundis, et ta on teretulnud. 7 Lennart Meri suursaadikuna Soomes Lennart Meri töötas suursaadikuna Soomes. Soomlased on rahvas, keda Lennart väga austas ja imetles. 23 aprill 1992- 10 oktoober 1992
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.....................................................................................................
ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat. Neid valiti endiste konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes endistest kui ka tegevatest magistraatidest. Senaatoris olid ametis eluaegsed. Vabariigi lõpupoole ulatus senaatorite arv kuni 600-ni. Senati kätte olid kogunenud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks et hääletada koosolekut juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikel endil puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma riigikord oli põhijoones aristokraatlik. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. Rooma vabariigi aristokraatlik iseloom ei muutunud aja jooksul kuigi oluliselt
KOHTUOTSUS ÕIGUSTEADLASTE ARVAMUS ÕIGUSE ALLIKAD: PÕHISEADUS vastu võetud 28. juunil 1992 rahvahääletusel reguleerib riigi ja ühiskonna kõige tähtsamaid suhteid peamised valdkonnad: inimese põhiõiguste kataloog riigiorganite moodustamine PÕHISEADUSE MUUTMINE JA JÄRELEVALVE Põhiseadust võib muuta: rahvahääletusel riigikogu kaks järjestikust koosseisu(3/5) riigikogu kiireloomulisena(4/5) Põhiseaduse järelevalve organid: Riigikohus Kohtud Õiguskantsler Vabariigi President ÕIGUSE ALLIKAD: RAHVUSVAHELISED LEPIGUD Põhiseaduse § 123 Välislepingu sõlmib vabariigi valitsus sätestab: Eesti riigi nimel. kui Eesti seadused Välislepingu või muud aktid on kehtimiseks vastuolus ratifitseerib selle välislepingutega, parlament siis kohaldatakse (Riigikogu). välislepingut. Eesti Vabariik ei sõlmi Enne kohaldamist välislepinguid, mis tuleb välisleping
- Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid 1) Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid (õpik lk 29-34; TV ül 18.-21.) - mõisted: riik, riigi tunnused, riigi sümbolid, territoorium, rahvastik, kodakondsus, avalik võim - riigi rahvastiku jagunemine: etnograafiline jaotus, jaotus kodakondsuse alusel - riigi ainuõigused ja valitsemisülesanded 2) Eesti riiklik korraldus (Eesti Vabariigi põhiseadus, õpik lk 41-45; TV ül 26-34) - Eesti kui demokraatlik, ühtse keskvõimuga parlamentaarne vabariik - Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja korrast: I ptk §-d 1-4. 3) Rahvas, elanikud, kodanikud (õpik lk 50-56, TV ül 38-45) - Põhiseaduse III ptk §-d 56-58 - Rahvus ja kodakondsus mõistete erinevus - Riigi elanikud: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud
................................................................11 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 14 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................15 2 SISSEJUHATUS JÜRI ULUOTS (13. jaanuar 1890 Kirbla v. Läänemaal 9. jaanuar 1945 Stockholm), Eesti Vabariigi riigitegelane, õigusteadlane, Tartu Ülikooli professor. Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Talle meeldis väga õppida. J. Uluots käis Karuse kihelkonnakoolis ja edasi läks Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Lõpetanud 1910. a. Pärnu gümnaasiumi, astus J. Uluots Peterburi ülikooli õigusteadust õppima. Pärast ülikooli lõpetamist 1915. a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse alal. Ülikooli lõpetas J.Uluots 1915
ühiskonnas, edasiõppimise võimalused Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus haridusele (Põhiseadus, II peatükk § 37). 3. Eesti elanikkond 4 p Põhiharidus on kõigile kohustuslik üldharidusmiinimum. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse 1. Mis rahvuste esindajaid elab Eestis
organiseerivaks asjaoluks. Nii muutusid rahvusvärvid eestlaste taotluste sümboliks. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Peagi alanud Saksa okupatsioon surus lipuvärvid küll mõneks ajaks jälle põranda alla, kuid 21. novembril 1918. aastal tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sini-must-valge lipu Eesti riigilipuks. Kuigi antud Ajutise Valitsuse otsust ei leidu tolleaegsetes "Riigi Teatajates", tuleb seda otsust hinnata kui olemasoleva olukorra õiguslikku fikseerimist. See oli sini-must-valge värvikombinatsiooniga lipu esimene õiguslik kinnitamine ning sidumine eesti rahva elu ja hingega. Omariikluse ja eestluse võimutähisena heisati sini-must-valge lipp 12. detsembril 1918. aastal Tallinnas Toompea lossi Pika Hermanni torni
saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tema teine romaan "Ajaloo ilu" ilmus 1991. a. See on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse ning hästi vastu võetud. Elulugu 3 Autasud ja stipendiumid: (ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu 4 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 Spender-Trust-Stipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin Stiftung-Stipendium 2003, Shveits. Teosed Leopold aitab linnameest
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis
majandustulemusest ja rahavoogudest. ·Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest Raamatupidamise toimkond ·Vabariigi Valitsus moodustab Raamatupidamise Toimkonna, mille ülesandeks on välja anda seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. ·Toimkonna nimetab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul seitsmeliikmelisena kolmeks aastaks raamatupidamise spetsialistidest, selle ala teadlastest ja praktikutest. ·Toimkonna juhendid lähtuvad rahvusvahelistest standarditest, kuid põhjendatud juhtudel võib juhendis ette näha erisusi . Riigi raamatupidamise korraldamise erisused ·Riigi raamatupidamist ja finantsaruandlust ning Eesti Vabariigi ees seisvate rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuste täitmist korraldab
tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Riigikohtu haldamine Riigikohus haldab ennast iseseisvalt tal on eraldiseisev eelarve ja haldusstruktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Kohtute juhtimine Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht.
Kellele või millele rajaksin ma ausamba? Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõjas kaotati 3600 sõdurit, haavati sai 14000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks. Vangi oli langenud 1000 eestlast, kes vahetati 10000 vangilangenud punaväelase vastu. Meie Eesti rahva ajaloos oli Vabadussõda üks kõige tähtsam sündmus: see oli meie oludes hiiglaslik võitlus, mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame
1. Eesti Vabariigi põhiseadused (1920, 1934 ja 1938) 1920 · Võeti vastu 15.06.1920 · Riigikord parlamentaarne demokraatia · Kõrgeim võimukandja rahvas · Võim viidi rahva poolt ellu valimiste rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu · Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse
Opositsioon riigikogu erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ül on esile tuua koalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda uusi lahendusviise. AJAKIRJANDUS ° Korrapäraselt ilmuvad trükised st ajalehed, ajakirjad Meedia ajakirjandus, kuhu on hõlmatud lisaks trükiajakirjandusele ka raadio- ja telesaated ja internet. 'Demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba ja mitmekülgne, esitades nii poolt kui ka vastuväiteid. RIIGIKOGU ° Eesti Vabariigi parlament, rahva esinduskogu, seadusanliku võimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse 4ks aastaks. ° Võtab vastu seadusi; võtab vastu riigieelarve ja kontrollib selle täitmist ° Teostab järelvalvet täitevvõimu üle ° Arutab riiklikult tähtsaid küsimusi ° Valib Vabariigi Presidendi Lihthäälte enamus kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu.
eesti keel; läti rahvas Tüübinimi vs juriidiline isik · riigikohus · Riigikohus · Tartu linnavalitsus · Tartu Linnavalitsus · Eesti sotsiaal- · Eesti Sotsiaal-demokraatlik demokraatlik partei Partei · Magdaleena Haigla · Magdaleena haigla · Eesti Pank · Eesti pank · Tallinna Tehnikaülikool · Vabariigi Valitsus · ! Tallinna tehnikaülikool · Vabariigi President (vale: EV · vabariigi valitsus president) · president · Tallinna Sadama nõukogu · Tallinna sadama nõukogu · Mõned Euroopa Liidu liikmesmaad ei poolda liidu laienemist. Allüksus: · (S)sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond · Tallinna (T)tehnikaülikooli keeltekeskus, (R)riigikogu majanduskomisjon Perioodika
defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadlused - Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seadlusi, millel on seaduse jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda kui on edasilükkamatu riiklik vajadus, Riigikogu ei saa kokku tulla. Määrused (Põhiseadus §87) - Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. Määrus on õigusjõult madalam, kui seadus. Määrus peab olema kõigi seadustega kooskõlas
1939. a. salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumi rahvastele. EMS JA ERSP · 1987.a. lõpus EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts; esimene massiorganisatsioon · 1988.a. alguses ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei; esimene poliitiline erakond · pöörasid suurt tähelepanu eestlastele oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele- 1988. a. veebruaris Tartu rahu (02.02) ja vabariigi aastapäeva (24.02) laiaulatuslik tähistamine. LOOMINGULISTE LIITUDE ÜHISPLEENUM 1988.a. aprill Loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale. LAULEV REVOLUTSIOON 1988. a. september 300 000 inimesega rahvuslik meeleavaldus. ÜLESKUTSE OMARIIKLUSE TAASTAMISEKS!!! ISESEISVUSDEKLARATSIOON
Eest Põhiseaduse ajaloost Esimene Essti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. Järgmie põhiseadus astus jõusse 1938 aastal, ent 1934. aasta 12. märtsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Kolmanda põhiseadusega 38 aastal seati sisse presidendi ametikoht. Praegu kehtiv Eetsi Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992.
Sisukord · Sissejuhatus · Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Järgmiseks päevaks olid riiki marssinud Saksa väed, kes ei tunnustanud riiki demokraatlikuna ning alustasid oma okupatsiooni. Märtsi alguseks suutis Saksamaa allutada kogu Eesti oma valdusesse- erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht
Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tsekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist reguleerib Eesti Vabariigi rahaseadus. Otsused uute rahatähtede ja müntide väljalaskmise ning nende kujunduse kohta võtab vastu Eesti Panga nõukogu. Eesti Panga juhtorganiteks on nõukogu ja president. Nõukogu koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu viieks aastaks nõukogu esimehe ettepanekul. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
