pdf Hagia Triada varemed. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE KUJUTAVKUNST Esineb: seinamaali(tehnikaks fresco) Fresco= seinamaaliliik ja -tehnika. Fresco maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. reljeefi väikseid kujukesi.( peeti kodude kaitsjaks.) EGEUSE KUJUTAVKUNST Erksad värvid Pidulikud sündmused ning stseenid härjamängudest. Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose paleest. Preester-kuningas või Prints liiliatega. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Frescomaaling Knossose paleest. Fragment teenijatega protsessioonikestes lõunaväravatel. http://web.zone.ee/marjukodukas/ Egeuse.pdf "Pariisitar" (preestrinna), seinamaal Knossose
Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, mis vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust, loogilisust. TRAGÖÖDIA Ühisjooned KOMÖÖDIA Kõrge zanr. Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik. Õpetlik. keelatud. Kujutati ülevaid tegevust, palju mono- Tegelasteks võisid olla lihtrahva tundeid. Mõistus tähtsal kohal. looge. esindajad ja keskklass. Aleksandriinides (paarisriimis). Tõepärasus. Tegevustikuks kaasaja igapäeva elu. Eeskujud antiigist. Kolme ühtsuse mõte. Tegelased tüpiseeritud. 2
suurte püramiidide juures, arvatakse olevat vaarao Chefereni näojooned. Vaaraode täisfiguurid on tardunud istuvas või sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse surutud käed tihedalt vastu külgi, või rinnal. Nägudel mängleb võimukus, salapärane pisut üleolev naeratus ning pilk on suunatud kaugusse. Egiptuse skulptuurid on otse eest vaatlemiseks. Figuuride proportsioonid on loomulikud, kuid hoolitud üksikasjadest. Skulptuurid lihtrahvast olid palju vabamad ja elavamad, tihti puidust ja värvitud. Reljeefid Esined madalreljeefe ning ka süvendreljeefe. Reljeefid olid tihti eredalt värvitud. Inimese- ja looma figuuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Sellised Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid. Maal ja maalikunsti omapära Maalis valitseb samasugune üldistamine ja stiliseerimine. Kasutatakse taas egiptuse poosi
erakoldselt julma tsensuuriterrori tingimustes jälle saamata jäi, kuid Jannsen ei matnud maha eesti ajalehe mötet. Kokku sisaldasid tema kirjutatud teosed 1003 laulu. Jannseni koorilauluharrastus seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari. Sellest vajadusest kasvas välja ,,Eesti Laulik" 1860. Krimmi söja tulemused ja troonivahetus 1855. aastal olid kaasa toonud uued tuuled; vabamad arenguvöimalused avanesik ka perioodikale kogu Venemaal. Load saabusid nüüd üleootuste kiiresti, veel sama aasta löpus. Pool aastat kulus ettevalmistuseks ning tellijate värbamiseks. Ja 5.juunil 1857 astus eesti rahva ette ,,Perno Postimees ehk Näddalileht", mis Jannseni toimetusel ilmus kuus ja pool aastat. Veergude peamine täitja oli Jannsen, kuid nimetada vöiks J.Weitzenbergi, Freundlichi, Kuhlbarsi, meremees Jürisoni ja söjaväearst Hirschi. 1861
· Rikkalik templiarhitektuur Templiarhitektuur · Luksori ja Karnaki templid · Rohkelt sambaid- sambakapiteelid · Kaks rida sfinkse · Templite ees üks või mitu obeliski · Inimest kujutatakse jalad, pea külgvaates Õlad, silm otsevaates · Kunsti õitseng vaarao Echnatoni ajal 14. saj.e.Kr. · Vaarao abikaasa Nofretete ja poeg Tutanchamon · Kehtestati ühe jumala usk Aton · Kujutati ainult jumala kehastust- vaaraod (kujutised vabamad, liikuvamad kui varasematel vaaraodel) · 332 e. Kr. vallutas Aleksander Suur Egiptuse. · Tema järeltulijaks sai väepealik Ptolemaios kelle dünastia valitses Egiptust 300 aastat · Viimane esindaja Kleopatra. · 30 e. Kr sai Egiptusest Rooma riigi koloonia . KREETA-MÜKEENE KUNST · Minose kultuur · Egeuse kultuur · Minos- valitseja kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg · Minotauros- sõnni pea ja inimese kehaga koletis · Knossos- Kreeta suurim loss
Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraid ja jumalusi ranged, suursugused ja üldistatud. Nt sfinks Giza suurte püramiidide juures. Ka on mykerionse ja ta naise kuju gizast. Egiptuse reljeef oli enamasti madaleljeef, sageli ka süvendreljef. Inimese ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe. Seinamaal. Maaling: noored neiud peol. Samamoodi nagu skulptuuris, olid lihtrahva ja loomade maalid palju vabamad ja elavamad. Ehnatoni-aegne kunst. Memnose koloss istuva vaarao kuju. Aton kulutati ainujumalaks. Teda kujutas suur päikeseketas. Vaarao nimeks sai Ehnaton. Ta tegi uues pealinna 350 km Niilusest allapoole. Atoni templites polnud salapäraseid ruume. Aton oli päike ja ta pidi saama vabalt valgustada kõiki ruume. Ahet-Atoni kalmistu asus aga Niiuse idakaldal ja kaljusse raiutud hauakambrite suudmed olid päikesekiiretle avatud. Ehnatoni keha on kujutatud lõdvana, pehmena haiglasena.
Üks pilt on talvisest ilmast päikesesädelus ja lume kiiskav helendus, sa lähed ja sul on väga valus, aga ka meeldiv olla... Selle kujutluspildiga olen tegelnud mitmes teoses. Teine pilt on voolamisest tänavate kaskaad, autode vool tänavatel, voolav jõgi..." · ,,Tundub, et Euroopa heliloojatel istub kultuuriline kogemus sees, sõltumata nende stiilist. Ameerika heliloojaid ajalootaak ei koorma. Nad on vabamad ja lõbusamad, flirdivad erinevate muusikastiilidega. Mitte nagu näiteks Schnittke, kelle stiilikonfliktides peitub valus, rusuv elamus. Oma loomingus olen üritanud kultuuripagasi rusuvust vältida. Kindlasti on minu muusikas kultuurikogemus olemas, aga sellega saab ka mängida." Elutee Sündinud: 06.05.1976 Haridus: · Lõpetas 1994. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, õpetajad olid
Viimase liigesepindmik on eest kuni 5 mm laiem kui tagant. Jalanina kõrgele tõstmisel satub hargi vahele ploki laiem osa, mistõttu plokk fikseeritakse ja edasine liikumine ei ole võimalik. Sel juhul me toetume kandadele. Niisuguses asendis tavaliselt hüppeid ei sooritata, sest see põrutaks tugevasti. Kui labajalga painutada allapoole, siis paigutub hargi vahele ploki kitsam osa, mistõttu kontakt luude vahel on nõrgem, liigesekihn lõdvem ja liigutused vabamad ning vetruvamad. Telg, mille ümber toimub liikumine, kulgeb risti läbi kontsluu. Kui jalg on fikseeritud, siis teostavad jala suhtes liikumist sääreluud. Lähte- ja keskasendi puhul moodustab jalg sääre suhtes täisnurga. See nurk võib väheneda labajala tõstmisel 20° võrra ja suureneda jala langetamisel (pöiasirutusel) 50° võrra. Kontsluu-sääreliigese telg on frontaaltasapinna suhtes 25° nurga all, mistõttu varbad on keskjoonest enamasti
Esimene osa põhineb sonaadivormil, lõpus improvisatsiooniline soololõik-kadents. Sümfoonia - Oluliseks eeskujuks Ludwig van Beethoven. Eripäradeks olid: Sümfoonilise tsükli ülesehitus ning orkestratsioon. Kolmandaks eripäraks oli programmiliste pealkirjade panemine. Milline pill oli kõige populaarsem sooloinstrument? Too näiteid. Populaarsemateks pillideks olid viiul ja klaver. Mida tähendab programmiline muusika? Too näiteid. Romantismiajastu muusikale on iseloomulik vabamad vormid, erksus, vaheldusrikkus, äärmuslik tempo, nüanssiderikas ja kontrastiline dünaamika. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, mis on loodud kirjandusteose põhjal või on autor andnud sõnalise seletuse või pealkirja, millega suunata kuulaja mõtteid. Millega on seostatav rahvuslike koolkondade teke? Too näiteid. Rahvuslikud koolkonnad tekkisid, sest 19. saj tärkas rahvuslus ja isamaaline patriotism.
spetsiifilistest paarissõidu elementidest, nagu heidetud hüpe, tõsted, paarispiruetid ja surmaspiraalid. Paarissõidu keerukus seisneb selles, et koos esinemiseks peavad partnerid oma tehnika sünkroniseerima ja teineteist täielikult usaldama. Vabakava on pikem (maksimaalselt 4 minutit naiste ning 4 minutit ja 30 sekundit meeste ja paarissõidu puhul) ning annab sportlastele mõningatest piirangutest hoolimata kava koostamisel vabamad käed. Kõik elemendid peaksid olema esitatud harmooniliselt muusika rütmis. Võistleja saab ise otsustada, millist muusikat lühi- või vabakavas kasutada, siiski ei ole lubatud vokaalmuusika kasutamine. Hinne, mille uisutaja või paar esituse eest saab, koosneb kahest osast: tehniline hinne ja kava komponentide hinne. Tehniline hinne antakse kava elementide eest. Sõltuvalt elementide raskusest ja soorituse puhtusest võib hinne olla kõrgem või madalam. Kava komponentide
väärikalt edasi-tagasi õõtsudes. Tema sokis jalgade tümpsumine resoneerival männipuust lavapõrandal seguneb flöödi läbilõikava hääle ja kolme trummi löökidega, moodustades etenduslee rütmisaate. Näitlejate kostüümid on luksuslikud, säravates värvides ja tikanditega. Sama kehtib kabukikostüümide kohta, sealsed teemad aga pärinevad kas ajaloost või argielust. Näitlejaid on rohkem kui noh-teatris, nad on maskita ning nende liigutused on noh- näitlejate omadega võrreldes vabamad ja sujuvamad, ent siiski väga stiliseeritud. Iidsed noh- ja kabukiteater õitsesid edasi 20. sajandi Jaapanis (raamatust „Lühike teatriajalugu“, Phyllis Hartnoll). William Butler Yeatsi (1865 – 1939) noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul“ „Emeri ainus armukadedus“ (1919) „Cuchulaini surm“ (1939) Saksa eepiline teater Rajajaks Bertolt Brecht (1898 – 1956), eelkäijaks lavastaja Erwin Piscator. Brechti „võõritusteooria“ (Verfremdungseffekt) sisuks
Eneseanalüüs Tugevused: Sain kõigega hakkama, olin kiire, tähelepanelik ja vastutustundlik. Sain suhelda paralleelgrupiga ja sain uusi tutvusi. Sain hästi teenindajatega läbi. Õppisin paar uut sööki. Nõrkused: Ei saanud päris kõigiga läbi, ühe inimesega tekkisid pidevalt konfliktid mida sai siiski lahendatud. Sellest ka pidevalt stress, mis segab töötamist. Ei meeldinud olla ainuke inimene oma grupist. Ohud: Stress ja köögis on väga palav olla. Võimalused: Võiks vabamad käed olla köögis teha seda mida ise soovid roaks. Päev võiks olla rohkem sisustatud. Nõusid ja potte võiksid pesta abikokad või mõni muu inimene, mitte et see ei meeldiks aga ma ei taha seal kuumas ruumis kogu aeg märg olla, hiljem käed lõhki. Muidugi on tore sisepraktikal olla aga ka väliskeskkonnas tahaks olla. Koolis on piirangud peal. 6
käsitöölisi, kalureid ja veovoorimehi. (Arro, 2014) Arvatakse, et linnaosa sai nime ühe kohaliku naise järgi. Kala-Mai olnud teistest veidi jõukam ning andnud kitsikuses kaaslinlastele kala. Teise legendi järgi tekkinud Kalamaja nimi sellest, et kõige vanemad sealsed elanikud kandnud perekonnanimesid Tursk, Räim ja Haug. Võib arvata, et osa elanikke elas siin juba mitmendat põlve, kuid enamik oli pärit maalt. Inimesi ajendasid maalt lahkuma eelkõige linna vabamad olud, eriti mereäärsetes linnaosades. Kalamaja läheduses asunud sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Keskajal, kui vaenlased Eestit ohustasid, oli Kalamaja tugeva linnamüüri läheduses ning sadamas paiknevate sõjalaevade kaitse all märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad. Linnaosas oli juba 15. sajandi keskpaigast oma kirik. 1527. aastal oli Kalamajas 78 iseseisvat majapidamist
pealt määravaks just ajaline nappus. On ju teada tõde, et teooria kinnistub kõige paremini praktilise töö käigus. Mitte pessimistlikult hetkel käigus olevat süsteemi maha tehes,vaid mõeldes kuidas olukorda parandada, oleks ehk mõistlik mõningate mahukamate ainete edasi andmine teostada kahes osas. Ehk lihtsalt puht labaselt lüüa aine keskelt pooleks ning õppetöö toimuks kahe semestri vältel ja lõppeks nagu ikka eksamiga. See annaks ka õppejõududele natukene vabamad käed, ehk võibolla isegi natuke raamidest väljudes ja fantaasiarikkamalt, kogu vajalik info meieni tuua. Teisalt pööraksin tähelepanu õppejõudude, kui eeskujude väga suure rolli peale õppetöö kvaliteetses edasiandmises. Igal esimese aasta tudengil on veel värskelt meeles keskkooli aegne õppevorm, kus sunnitööna kõik asjad meil ära kästi teha. Olgugi et tegemist oli natuke barbarliku meetodiga, kuid mis peamine see töötas ning adis tulemust
1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole... Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki
rüütliromaan. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes välja pärilik seisus aadel. Trubaduurid rändlaulikud 4)talupojakultuuri mõiste; talupojad oli väga paiksed ja ei rännanud. Sügavalt usklikud ja kirjaoskamatud. Funktsiooniks oli varustada ühiskonda toiduainetega. Näljahädad olid keskajal sagedased. 5)linnakultuur; toimus linnakultuuri taassünd. Kehtis linnaõigus, sealsed inimesed olid vabamad kui maarahvas. Elatusallikaks kaubandus ja käsitöö. Linnas oli hea elada sest need olid kindlustatud müüridega, see pakkus kaitset. Linnaelanike toit oli mitmekesisem kui maaelanikel. Linnal oli esinduslik välimus ja kirjaoskus oli laialdasemalt levinud. Toimusid pidustused ja näitemängud. Linnaelul olid ka miinused: iive oli negatiivne ning taudide levik oli suur. Linlased pidid tihti harjuma kõige uue ja tavapäratuga, mis võõrrahvad endaga kaasa tõid
1866 vallavolikogud, linnavalitsus, esimene seadusandlik kogum, mõisnik hakkab eralduma talupojast, talupoeg õpib asju ajama, keelustatu ihunuhtlus. 1863 passid 19saj teisel poolel tekkisid kuulujutud, et venemaal on täiega hea elu ja kuna talupojad olid hästi kergeusklikud siis nad tormasid kohe sinna. Hea elu, tasuta maa, pudrumäed, piimajõed. Usuvahetusliikumine: luteri->õigeusk. Kui võtad vastu õigeusu, saad tsaarilt maad. Talurahvas kergeusklik, majanduse kasv, vabamad käed, talud ostetakse päriseks, saadi raha kartulikasvatamisest, kartul lõpetab näljahäda 1840tel, linast kangad, 70date ärkamisaeg, massiline talude endale ostmine ja vahel ka laenuga(30a) + perekonnanimed! Suuremad ja uhkemad mõisad, viljatootamine, viin, hea elu, mõisnikud kulutasid rohkem raha. Kasumajandus kauplemine, paremad suhted, nihverdamine. Hakati korralikult riides käima, jaga kingad ja saapad, mitte enam pastlad. Vaimuelu Tartu ülikool esimest korda 1632 Rootsi ajal
suurendamiseks. Loodi ka vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Kuigi vallakohtud jäid mõisnike kontrolli alla, andis osalus kohtunikuna palju juurde talupoegade eneseteadvuse kasvule. 1816 kinnitas Aleksander I talurahvaseaduse, mille järgi kuulutati talupojad Eestis pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistati maa mõisniku omandiks. Et talus edasi elada, pidi maad mõisnikult rentima. See tähendas rendilepinguid, mis andsid mõisnikele vabamad käed oma nõudmisi esitada. Talupoeg pidi ju rendilepingu vastu võtma, vastasel juhul tehti leping teise talupojaga. Et kindlustada mõisnikke töökätega, piirati talurahva liikumisvabadust. Talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabanemisega kaasnes perekonnanimede panek. Senini kutsuti talupoegi talu, isa ja ristinime järgi.
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
Isiksus ja ühiskond. Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub. Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega : -ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud, -ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dünaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaalsed grupid Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõtt...
Talle sündis tütar, keda ta aga kunagi päriselt näinud ei ole. Tal olid olemas temast pildid ning suhtlus tütrega toimus kirjateel, ühtlasi toetas ta oma tütart ka rahaliselt. KRISTJAN RAUD 1865 1943 Pärit Viru-Jaagupist. 1892 1897 oli Kristjan Raud Peterburis . 1897-1898 Düsseldorfis ning 1899 1903 Münchenis. K.Rauale ei meeldinud eriti Peterburis kuna see oli liiga akadeemiline ning ta läks Saksamaale Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse. Seal olid meeleolud vabamad. Edasi suundus ta õppima Müncheni Kunstikooli, pärast mida Müncheni Kunstide Akadeemiasse. Tol ajal jõudis Saksamaale impressionism, sümbolism ja ekspressionism (erilise väljatoomine), milledest viimane sobis K.Rauale kõige paremini. Ta jättis ruumi aimatavale, tema töödes esines teatud võrdkujude kasutamine. Teostes domineerivad saarte maastikud, teerajad, rannatalud ja interjöörid ketrajaga, kartulikoorijaga, endasse süvenenud eidekesega
vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. 6 Barokkmuusika 17
Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks: 1) Kodu-Eesti ja 2) Välis-Eesti kultuur Teistpidi võib eristada ka kõrgkultuuri ja rahvakultuuri. Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma
Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. 6 Reljeefikunst on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Need on tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Pealmiselt kasutati neid templite seintel, sammastel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel.
Vaasimaalis eristatakse kahte stiili: 1) mustafiguuriline stiil (kujunes u. aastal 600 e. Kr.) Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse. 2) punasefiguuriline stiil (kujunes 6. saj. II poolel) Tagapõhi värviti mustaks, figuurid jäid punaseks. Detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga, peale. See tehnika oli peenem, paindlikum. Kujutised jäid vabamad, elavamad, loomulikumad. Punasefiguurilised vaasid on kreeka vaasimaali tipp.
põimuvad omavahel 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud. Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad. Klassikalised sümfooniad on 4-osalised, Mahleri omad aga 2-6-osalised. Mahleri sümfooniaid võib võrrelda Beethoveni omadega. Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 4. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Samal perioodil kirjutatud laulutsükilites sümfooniad ja vastupidi. Sümfooniad ja laulutsüklid põimuvad omavahel, kasutab nendes samu materjale
Tallinna Tehnikagümnaasium Iluuuisutamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit....................................................................................5 Jäätants.................................................................................................................................................6 Lõpugala...............................................................................................................................................7 Iluuisutamise term...
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim ...
Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks: 1) Kodu-Eesti ja 2) Välis-Eesti kultuur Teistpidi võib eristada ka kõrgkultuuri ja rahvakultuuri. Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma
- vähene enesedistsipliin - rahanappus - halb töötajate valik - liiga suured isiklikud kulutused - liiga suured kulutused äri alustamisel - äri alustamine üksnes raha pärast - klientide ignoreerimine - majanduse ja tööstusharu üldiste arengusuundade ignoreerimine - konkurentsi ignoreerimine - oskamatus või soovimatus ülesandeid alluvatele delegeerida Väikeettevõtete eelised: - Võime rahuldada erilisi turge. Nad on sageli vabamad tooma turule uusi tooteid või katsetama uusi meetodeid. - Võimalus kohaneda muutustega. Sageli üks või kaks omanikku. See annab neile suurema vabaduse muuta tegevust oma tahte järgi. Väikeettevõtete probleemid: - Kehv juhtimine. Pole enne õppinud. Uued ettevõtted ei kuku tihti läbi mitte seetõttu, et ettevõte on riskantne. Nad ebaõnnestuvad, kuna nende omanikud ei tea, mida nad teevad. - Ebapiisav finantseerimine
ohvitserile varbale astub. Ta ei vabanda teo eest ning ta saadetakse peolt koju. Kottpimeda Tartu tänaval koperdab ta tudeng Blaule otsa, kes pakub abi, kuid C otsustab tänavale pikali jääda. Seesugune humoorikas lugu raamatu lõpus vihjab baltisakslase naermisele, kohati ka iseenda üle. Dr Bertram on isegi kirjutanud, et kombeks on lahku minna naljaga, mis näitab, et loomu poolest olid baltisakslased veidi vabamad ja hindasid huumorit, samas eestlane on pigem tagasihoidlik, tõsine ning oskab enda üle naerda, kuid lahkuminek ei pea alati muhedalt lõppema. Kuigi autor tundub baltisakslaste poolel olevat, siis annab ta ka saksa-eestlasele omamoodi ja humoorika kõne. Parimaks näiteks ongi professor C, kelle rääkimise stiili saab jupikeste lausetega silme ette ja kõrvu kujutada. Tema ütlustest peegeldub saksapärane eesti keel: ,,Öelke o m a söprale, et ma ei tule felja
· Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümar plastiline skulptuuride tüüp · Kujutati alasti naist(kore) ja alasti meest (kouros) · Iseloomulik on tardunud hoiak ja võluv naeratus · 5 saj e.Kr toimus murrang Hakati kasutama kergemini tahutavaid kive ja pronksi(s.t. keerukamaid skulptuure) · Klassikalise perioodi õitseajal töötas Ateenas skulptor Müron. Tema tööd moodustavadki klassikalise perioodi õitsenguaja (Kettaheitja skulptuur) · Vabamad liigutused ja ilmekamad kujud · Sõja temaatika · Sparta skulptor POLYKLITOS ei huvitanud keeruline liikumine ja lehvivad rõivad. Kujutab sõjamehe ideaalkuju, rahulikke figuure · 4. Saj e.Kr suurmeister PRAXITELES marmorist inimilu ideaal · Hellenistlikul perioodil puudus range ühtsus, mis oli klassikalises kunstis · Plastika iseloomustab: rikas temaatika, suurepärane teostus, keerukamad poosid, dramaatilisem · Loodi kolosaalseid teoseid
aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, aga primitiivsete tingimuste tõttu lahkus ta taas Tartusse. 1907.aasta mais sooritas Oskar apteekriabilise eksami ja asus ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi "Joosepi Ärkla", mille A.Jürgenstein täielikult maha laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule. Ta saadeti 2 assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhutusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki
lahkus ta taas Tartusse. Läbimurre kirjandusse Sooritanud 1907. aasta mais apteekriabilise eksami, asus ta ajutiselt elama vanemate juurde Rakkesse. Seal kirjutas Luts näidendi ,,Joosep Ärkla", mille A. Jürgenstein täielikult maha 3 laitis. Kuid vanemate soovil tuli teha lõpp sulemehe elule: Luts saadeti assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris ,,Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega ,,Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema ,,Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus ,,Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki
väiksusele vaatamata oma seisuse kohaselt elada. See tegi talurahva seisukorra siin viletsamaks kui mujal. Mõisnikud kihutasid talupoegi nende maadelt minema vägivalla ja ähvardustega. Viletsast seisundist, millesse rahvas oli langenud, hakati väljapääsu otsima. Ainukeseks väljapääsuteeks osutus mäss, mis puhkes 1343.a. Eestlased palusid abi rootslastelt ja Pihkva venelastelt. Nad kavatsesid kogu maa rõhujatest vabastada ja Rootsi ülemvalitsuse alla anda, sest Rootsis valitsesid vabamad olud. Mäss pidi algama 1. mail, kuid algas millegi pärast 8 päeva varem, s. o. jüripäeva ööl, 23. aprillil. Mässu varajane puhhkemine ajas nähtavasti mässuplaanid segi ja tõi kaotuse. Liikumine algas Harjumaal, millele järgnesid Viru- ja Läänemaa. Kõrge mäekünka otsa tehti tuli, mis kuulutas kõigile, et mäss on alanud. Eestlaste vabadusvõitlejate salgad tungisid nüüd mõisatesse, et oma põliseid vaenlasi ja rõhujaid hävitada
juhtida koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega kooli õppe ja majandustegevust. Munitsipaalkoolide kulud (õpetajate ja direktorite palgad, õpikute soetamise ja õpetajate täienduskoolituse kulu, kommunaalkulud, remont jne) katab omavalitsus. Osa vajalikust rahast saadakse riigipoolse üldise toetuse raames. Sellest rahast makstakse õpetajate ning koolijuhtkonna palgakulud ja õppekulud. Omavalitsused on riigilt saadava raha kasutamisel järjest vabamad. Valitsuse määrusega kehtestatakse vajalikud koefitsiendid valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele. Arvestuse aluseks on õpilaste arv koolis. Koolidele eraldatakse raha õpilaste arvu järgi. Lepingu alusel tasuvad ülalpidamiskulusid need omavalitsused, mille piirkonnas elavad lapsed käivad koolis teiste omavalitsuste territooriumil. Riigikoolide puhul katab kõik kulud haridusministeerium.
vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Reljeefikunst on kunstiliik, mille puhul figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast. Need on tihti eredalt värvitud, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost
22. Miks osades riikides toimib demokraatia ja teistes mitte? Põhjenda Et demokraatia toimiks ja tekiks ning areneks, püsiks ja süveneks, on vaja nii ajaloolisi tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust ning tahtmist seda hoida ja kaitsta. 23. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida 5 kõige vabamat ja 5 kõige mittevabamat riiki Kõige vabamad riigid: Kanada, Chile, Sweden, Germany, Estonia, Netherlands, United Kingdom, Spain, Denmark, Iceland Kõige mittevabamad riigid: Russia, China, Venezuela, Western Sahara, Saudi Arabia, Syria, Thailand, North Korea, Afghanistan, Iraq
rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Kunstiajaloo mapp Kätlin Õun 12.klass 2009...
Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. -4- 2. Naised barokiajastul Ehkki varasemast vabamad, ei osalenud naised siiski veel avalikus elus. See-eest tõi 17.sajand kaasa uue suhtlemisvormina salongi, mis andis naistele võimaluse väljendada oma ideid ja arvamusi. Salonge kirjeldati kohtadena, kus kirjanikud, poliitikud, lehemehed või kes tahes sai võimaluse osa saada värskest klatsist, vahetada mõtteid, teritada mõtteid ja edendada karjääri. Salongipidajatesks olid tavaliselt jõukad ja tuntud daamid. Naiste mõtetele ja arvamustele hakati rohkem tähelepanu pöörama
Selle tulemusena eristab Maslow kahte liiki loovust: ,,erilise ande loovus" ja ,, ennast teostav loovus" Ennast teostav loovus Ennast teostava loovusega inimesed elavad rohkem tegelikus looduslikus maailmas kui mõistete, abstraheerimiste, ootuste, veendumuste ja stereotüüpide verbaliseeritud maailmas, mida enamik inimesi ajab segamini tegeliku maailmaga. Käitumiselt on sellised inimesed loomlikumad , vabamad, vähema tõkestatuse ja enesekriitikaga. Neil on justkui õnnelike ja turvaliste laste loovus, mida Maslow nimetab ,,teiseks naiivsusseks". Nende taju ja väljenduslikkuse süütus põimub elutarga vaimsusega. See on kõigile või enamikule inimstele kaasa antud potents, mis väga sageli assimileerumise käigus kaob, mattub või takerdub. Maslow leiab, et ennast teostavatele loomingulistele inimestele on omane esmapilgul
Pereplaneerimisvõimaluste olemasolu ja kasutamine (meditsiini areng, kondoomid jms, abordi võimalus) Kooselu traditsioonid (millal alustatakse, monogaamia, polügaamia jne) Väärtused Peapats Traditsioonid ühiskonnas (laste norm. Arv, suhtumine laste saamisse jne) Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, elukorraldamisvabadus Majanduslikud võimalused (toit, raha, eluase, riigi politika) Viimastel aastakümnetel ollakse vabamad ühiskondlikest normidest, mistõttu inimeste käitumist on raske ennustada (sündi ja suremust paika panna). Riikide sündimustaseme võrlemiseks kasutatakse laste arvu näitajat naise kohta. Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides: Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis (ausõna, mai tea mis see tähendab): Pereplaneerimisvõtteid enamasti ei kasutata. Enamus inimesi abiellub, naised sageli noorelt. Peredes on palju lapsi, kes
jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele on ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib ehk väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Hilisrenessanss
külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Kogu Vana-Egiptuse ajaloo vältel püsis vaaraode kujutamine muutumatuna - ikka seesama näoilme, riietus ja soeng. Tihti on enamus figuure ühe ja sama tüüpnäoga ning tugevalt üldistatud. Reljeefikunst - see on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Enamasti
Nukra häälestusega luuletus · ,,Ühele lapsele" ,,Kerkokell" · ,,Kõik on kokku unenägu" on omamoodi ajakroonika või poeetiline päevik, mis hõlmab pikka ja sündmuste rohket ajavahemikku ning on häälestuselt ja väljenduslaadilt vaheldusrikas. · Esimese maailmasõja aegset loomingut esindab tsükkel ,,Maailma vari" · Luuletus ,,Sapine kuu" annab edasi ängistavat ja halvaendelist meeleolu. · Uudsema vormiga katkendlikud mõtteseosed, vabamad rütmis, harjumatu keelekasitus, kus argikõne on ühendatud võõr- ja uudissõnadega. · ,,Rängast ringist" 1917. revolutsioone ja iseseisva Eesti algusaega. · Proosaluuletus ,,Pööripäevad" ,,Vabaduse tulijak" · Luuletuse ,,Tõsta lipp!" tervitab Eesti iseseisvust · ,,Lippude vahetusel" kahtleb , kas uus omariiklus on ikka eelnenud võimudest parem. · Kriitiline pilk Eesti iseseisvumisest luuletustes ,,Iseseisev kevadõhtu"; ,, Aja laulik"; ,,Vana Tühi"
Selline elustiil kaotab ka konkurentsi kodanike vahel, eriti veel siis, kui ka välimuselt (riietuselt) on kõik elanikud ühesugused. Utooplased tunduvad ka mõttemaailma poolest mõistliku rahvana - iga üks võib uskuda seda mida tahab ning vabaaega kasutatakse enda harimiseks. Nende elu ja mõtteid ei külasta kunagi rahamured, ahnus ning mure eraomandi pärast. Tänu sellele saavad nad keskenduda oma ja teiste elu paremaks muutmisele. Mõnes mõttes on utooplased küll vabamad, teisest küljest on nad aheldatud süsteemi külge. Utooplaste praktiliselt iga samm on ette määratud, elu on väga rutiinne. Nad ärkavad hommikul kõik samal ajal üles, lähevad tööle, söövad lõunat, töötavad uuesti, söövad õhtust, natuke meelelahutust, vahepeal jääb aega natuke enda jaoks ning peavad uusti ennast magama sättima. Inimesed tunduvad kõik väga robotlikud, neil ei ole mingeid omi soove, unistusi, tahtmisi
suureks. Riik ei ole suuteline kiiresti reageerima kodanike vajadustele, sest riigi majanduskasvuga on suurenenud ka bürokraatia keerukus ja vähenenud riigi efektiivsus. Kuna riik ei ole suuteline reageerima kiirelt kodanike vajadustele on see kaasa toonud riigi ja rahva vahelise võõrandumise. Suur mõju on ka välistel faktoritel, näiteks suurenev globaliseerumistendents, mis nõuab avalikult sektorilt suuremat paindlikust ja professionaalsust. Vabamad kaubandusreziimid, rahvusvaheliste organisatsioonide mõju kasv ja pidev majanduskoostöö naaberriikidega nõuab riigilt konkurentsivõime säilitamist. Samuti on olnud suur mõju info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtmisel, mis annab kiirema ligipääsu informatsioonile ja mõjutab tugevalt seniseid tööprotsesse, mis on suuresti ümberkorraldatud, et tehnoloogia abil tööd lihtsustada. (Brosnahan, 1999)
Eestlased tapeti. Barthalomaus Hoenecke kirjutas kroonika, mille kaudu saame teada palju Jüriöö ülestõusust. Mõni aeg hiljem jõudsid rootslased eestisse, kuid kuuldes, et eesti mõjuvõim on nõrgenenud, läksid nad tagasi. Pärast 4 kuninga tapmist eestlase plaanid läksid nässu, seega hakkasid kõik võitlema eraldi. 1343 suvel suruti vastupanu maha , Harjus ja Rävalas ülestõus vaibus. Jätkus aga Saaremaal, sest seal oldi veidi vabamad. Jätkati linnuste rüüstamist ja ülestõusu. Ordu väed ei saanud enne suure jää teket Saaremaale. Nende õiguseid aga kärbiti ja ülestõus suruti rängalt maha. Kõvad maksud ja pidid ehitama uue linnuse. Saarlaste peamees Vesse tapeti kroonikakohaselt väga julmal moel. Jüriöö ülestõus muutis üsna palju. Olulisem tulemus: muutis haldust. 1346 müüs Taani oma valdused Ordule, sest aitas Põhja-Eesti valitsemisest. Oli alati liiga kaugel ja valitsemine raskendatud
üksteist. Et vähendada arstide stessi peaks olema kõikidele arstidele kättesaadav nõustamine ja psühhoteraapia. Parem oleks aga probleemi ennetada. Selleks tuleks viia arstide seas läbi meeskonnatöö koolitusi, samuti tuleks õpetada, kuidas käituda töös tekkinud vigade korral. Kindlasti peaks korraldama erialaseid koolitusi, et arstid oleksid oma töökohustuste tasemel ja oleks võimalik pidevalt edasi areneda. Hea oleks võimaldada arstidele vajadusel vabamad töögraafikud. Öötöö ja vahetustega töö Vahetustega töö on terviseprobleemide riskifaktor ja võib mõjutada arstide ohutust ja heaolu. Vahetustega töö meditsiinis on oluline, et tagada ööpäevaringne patsientide ravi ja hooldus. Enamike arstide töö juurde kuulub ka öövalvete tegemine. See põhjustab häireid tsirkadiaanses rütmis, kuid kurnatus ja unisus päeval, põhjustatuna pikkadest töötundidest, kahjustab ka üldist arstide efektiivsust.
Vältida aga praadimist ja rohkes rasvas küpsetamist. Maitseainetest on lubatud kasutada kõiki maitseaineid, soola tarvitamist on soovitav piirata (kasutada tavalise soola asemel mineraalsoolasid Pan- või Seltin-sool) (Tammer 2012). 2.1 I tüüpi diabeetiku toitumine Normaalse kehakaaluga I tüüpi diabeetiku toitumine ei erine omaealiste tervislikult toituvate tervete inimeste omast. Tavaelus on energiavajadus päeviti väga erinev. Seega, mida vabamad soovitakse olla oma igapäevategemistes ja -toitumises, seda osavam peab olema toiduvajaduse ja koguse ning selleks vajaliku insuliini doosi määramisel. Veresuhkrutaseme hea tasakaalu hoidmisel on oluline tarbitavate süsivesikute koguse hindamine igal söögikorral selleks, et valida sobiv insuliinidoos.Normaalse kehakaalu puhul on 1012 g süsivesikute 2 rakku toimetamiseks vajalik üks ühik toiduinsuliini. Seega on oskuslik süsivesikute