märtsil aastal 1836. Verdi abiellus neljandal mail 1836.a. Margheritaga ja nende esimene laps sündis 1837.a., tütar, ning teine, poeg, sündis 1838.a., .1840.a. tema naine ja mõlemad lapsed surid ja Verdi oli üksinda. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti ütleda, kuid talle tuli uus tellimus ning ta siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Aastatel 1843-1837. valmis Verdil 7 ooperit. Ta nõudis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja häälevastavust osale, millega varem etenduste määramisel ei arvestatud. Ka loomingus on uudne see, et ta pöörab tähelepanu ka tegelaste
See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena. 1222.a. Saarlaste algatusel vabastatakse lühiajaliselt Eesti ajutiselt sakslase käest kuid 1224 tulevad orduväed taas ja vallutavad mandri-Eesti taas tagasi. Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased. 2. Puudus ühtne riik 3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) 4
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust
Koos toomkirikuga pühendati kogu vallutatav maa neitsi Maarjale ning seetõttu hakati hiljem kogu Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. Albert ise hakkas Riiga residentsi rajamise järel kandma Riia piiskopi tiitlit. Riiast kujunes ristisõjas liivlaste ning eestlaste vastu üks olulisimaid tugipunkte. 11. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Liivimaa ristisõjas Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad kristlikus Euroopas. Paavstikuuria toel, ent kohalike Põhja-Saksa piiskopide ja Taani vaimulike ja ilmalike võimude initsiatiivil võeti ette suurejooneline ristisõda ning sajakonna aasta jooksul (12. sajandi lõpust 13. sajandi lõpuni)alistati ja ristitigi kõik Läänemere idakalda rahvad, välja arvatud leedulased
ning otsustas Eesti peale Vene vägede lahkumist ja enne Saksa vägede saabumist iseseisvaks kuulutada. 24. veebruar kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik ja lipud lehvisid igapool, kuid see iseseisvus tundus jääma lühikeseks, kuna juba 25. veebruar okupeerisid Saksa väed Eesti. Olenemata uuest okupatsioonist, oli 24. veebruari samm ajalooline, kuna tol päeval astus eesti rahvas taas vabade rahvaste perre. Ning Saksa okupatsioon ei muutnud Eesti riigi olemasolu, kuna algas eestlaste Vabadusvõitlus Eestimaa puhastamine võõrvõimust, ning seda tunnustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia faktiliselt. Alguses käitusid Saksa võimud siin mõõdukalt, kuid siis nende poliitika muutus ja rahvusväed saadeti laiali, arreteeriti poliitikuid ning saadeti vangilaagritesse, sealhulgas ka K. Päts. Läti ja Eesti taheti muuta Balti hertsogiriigiks, ning sellega algas revolutsioon. 11.novebril 1918 Saksa okupatsioon varises kokku ja tööd alustas uuesti
kodanluse tõus seni valitsetud maa-aristokraatia arvel viisid 1830. aastatel seniste parteide ümberkujunemisele. Senine Tooride Partei muutus Konservatiivseks parteiks, millega rõhutati alalhoidlikkust ja evolutsioonilist arengut. Viigide Partei asemel tuli Liberaalne partei. Kujunes välja kaheparteisüsteem, mis tähendas seda, et valitsuse moodustas see partei, kellel oli partei enamuse toetus . Vähemuses olev partei ehk opositsioonipartei osutas valitseva partei vigadele. Iirimaa vabadusvõitlus 1840. aastatel võtsid iirlased aktiivselt osa tsartistlikest liikumisest. Feargus O'Connor ja ka mitmed teised iirlased kuulusid tsartistide tippjuhtide hulka. Pärast tsartistliku liikumise lüüasaamist läksid iirlased üle salaühingute moodustamisele. Luuletaja ja ajakirjaniku Jeremiah O'Donovani juhtimisel loodi salaühing ,,Fööniks". Iiri emigrandid USA-s asutasid salaühingu ,,Fianna", mille eesmärgiks oli relvastatud võitluse ettevalmistamine inglise võimu kukutamiseks.
Hugenottide vastane ppgromm 24.aug 1572)1 Pärtliöö ülestõus- Katoliiklased tapsid hulganisti Hugenotte Protestantlik konföderatsioon Hugenotid: kukutada Valoise dünastia 1562-1589 8 kodusõda (Henri IV – alus Bouronide dünastia Nantes’ I edikt: Valitsev usk katoliiklus Hugenottidel olio ma piirkondades usuvabadus Antakse tagasi kodanikuõigused e saavad riigiametites tööd teha Lubati jätta oma kindlustatud punktid Madalmaade vabadusvõitlus Põhjused: Usuvabaduse ja sõltumause saamine Hispaaniast Võitlus hispaanlaste vastu Tulemused: (Kalvinism leviblaialdaselt Puhkeb soda) Hollandi iseseisvune Belgia jäämine Hispaania koosseisu Köösid- kerjused, vabadusvõitlejad 1581-Ühendatud provintside vabariik ehk Holland Hollandi kuldajastu Kolmekümneaastane soda 1618-1648 Böömi- Pfaalzi perioos Taani periood Rootsi period
RISTISÕDA LÄÄNEMERE KALDAL Keskaja algus Euroopas 1476 (5. saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võim...
- Itaalia - USA (alates 1917) jt 1 Läänerindel võitlesid peamiselt Inglismaa, Prantsusmaa ja Belgia väed Saksa vägede vastu: 2 Idarindel võitlesid Saksamaa ja Austria-Ungari väed Venemaa vägede vastu. 5. Muutused ühiskonnas ja igapäevaelus sõja ajal – mõnel maal kehtestati üldine töökohustus, elutase langes, toidupuudus, epideemiad, rahvuslik vabadusvõitlus, sallimatus muulaste vastu, rahvusvähemuste olukord halvenes, naised tegid „meeste“ tõid, lõppkokkuvõttes aitas kaasa naiste iseseisvumisele, liberaalne maailma pilt varises kokku, riik sekkus majandusse, vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju, piirati teatud toiduainete kasutust, ersatskaubad, etniline puhastus, kadunud sugupõlv, arenes keemiatööstus, allveelaevad, lennuvägi, tankid. 6. Mõisted: etniline puhastus, ersatskaubad, kadunud
KORDAMINE ON TARKUSE EMA Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Sakslased tahtsid paganatest eestlastele (edaspidi karvased) ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult karvaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210.
lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad.
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
Piiskop Albertil oli kindel eesmärk teha Liivimaast kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäiatel. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa - "Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu" (Mõõgavendade ordu). Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Eestlaste eneseusku suurendas tublisti 1210. aastal võituga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus
1582. aastal kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania eesotsas Felipe II (valitses 1556-1598) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII Ignatius Loyola Gregorius XIII Felipe II Ususõjad Ususõdade põhjused: majanduslik, võitlus võõrvõimu vastu, katoliku kiriku üritas positsiooni säilitada Madalmaade vabadusvõitlus: ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu, 1566. a levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste 1518. a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik Anglikaani kiriku võit Inglismaal Pärast Inglise reformatsiooni vallandanud kuninga Henry VIII surma, püüti katoliiklust taaskehtestades Pärast Edward VI lühiajalist valitsemist (1547- 1553) tõusis troonile Henry VIII tütar esimestest abielust Mary Tudor (valitses 1553-1558) paavst tunnistati taas Inglise kirikupeaks
1227. aastaks olid eestlastest jäänud alistamata vaid saarlased, kelle peale vallutajate hammas seni ikka veel polnud hakanud. Peale pikki ja põhjalikke ettevalmistusi ning vägede koondamist läks sakslaste ja nende liitlaste hiigelmalev (20 000 meest) lõpuks 1227. aastal üle merejää. Suurte piiramismasinate toel vallutati Muhu linnus tormijooksuga ning purustati. Järgnenud Valjala piiramisel andsid saarlased lõpuks alla. Saaremaa vallutamisega 1227. aastal loetakse eestlaste muistne vabadusvõitlus ametlikult lõppenuks, kuigi tegelikkuses vastupanu võõrvallutajatele siiski päriselt ei raugenud. Saaremaa vabastas end veel mitmel korral võõrvõimust (esimest korda juba 1236. aastal). Ülestõusud jätkusid ka hiljem (1260, 1320) ning muistse vabadusvõitluse lõppakordiks sai alles Jüriöö ülestõus 1343. aastal. 7. KAOTUS JA SELLE PÕHJUSED Rääkides eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, peame meeles pidama, et see ei olnud pidev
7 mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania. Kuna inglastel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda, varitsesid nad sobivat juhust et Saksa laevastik hävitada. 1916 Jüüti Merelahing Öises lahingus suutis Saksa laevastik põgeneda ja oma baasi naasta, mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 6 Muutused ühiskonnas: a elatustaseme järsk langus; b toidupuudus; c levisid epideemiad; d uut hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus, mitmed riigid kehtestasid iseseisvuse; e suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes; f naiste iseseisvumine ja meestega võrdsete õiguste saamine. 7 Igapäevaelu sõja ajal: a piirati toiduainete tarbimist, kellegil polnud piisavalt varusid; b hakati tootma ersatskaupu, algas nälg ja epideemiad; c sõja populaarsus vähenes kiiresti, ainult USAs polnud olukord nii hull. 8 vägivallailmingud: a eriti karmi
keskalluvusega territooriumist koosnevaks parlamentaarseks liitvabariigiks. 10. Kohe pärast dominioonistaatuse saamist hakkasid LAV-s võimutsevad valged tõrjuma teisi rasse reservaatidesse. Apartheidipoliitika muutus aga ametlikuks poliitikaks 1955a. Et kaitsta Aafrika põliselanikke loodi Aafrika Rahvuskongress. Kehtiva korra säilitamiseks kasutas valgete valitsus väljaastumiste mahasurumiseks vägivalda. 1960. aastate lõpul puhkes partisanisõda e. mustanahaliste relvastatud vabadusvõitlus. Klerki presidendiks valimisega 1989.aastal tühistati kõik seadused, mis olid seotud rassieralduspoliitikaga. Apartheidil oli lõpp. 11. LAV oli üks väheseid Aafrika väheseid riike, sest seda põhjustas LAV-i hea asukoht: vahemereline kliima, Kaplinnast kujunes meremeeste sahvertee Indiasse; maavarad: kuld, teemandid. 12. Valget revolutsiooni juhtis Pahlavi, kelle eesmärk oli ,uuta Iraan läänelikumaks- teha
luhta, mis neid plaanitud oli. 5. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti oma võimule allutada? Kuna asutati Mõõgavendade ordu. 8. Selgitage erinevusi rüütelvendade, preestervendade ja teenijavendade vahel. Rüütelvennad moodustasid orduvendade tähtsaima osa, kes olid elukutselised sõdurid. Rüütelvendade kõrvale kuulusid preestervennad ning teenijavennad, kelle hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokki jt ametimehi. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 1209 1210 · Ugandisse saabusid · Aasta alguses sõlmiti · Eestlaste vaenlaste ritta sakslase esindajad. aastaks vaherahu. lisandusid ka venelased. · Esitati hüvitada eestlastele · Albert kasutas seda · Mstislav Uljas korraldas kõik seni eestlaste poolt vaherahu ära ja sõjaretke Ugandisse, piirates latgalitele tehtud kahjud
põletasid Sigtuna maha. 3. Milline oli võiduristimise tõeline eesmärk? Võiduristimise tõeline eesmärk oli külade juurde puuristide kui oma võimu sümbolite ning paganate alistamise märkide paigutamises. 4. Milliste riikide ja rahvastega võitlesid eestlased muistses vabadusvõitluses ja milliste tulemustega? Muistses vabadusvõitluses võitlesid eestlased Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsiga. Vabadusvõitlus lõppes eestlastele muistse iseseisvuse kaotamisega. 5. Mida tähendab Dannebrog ja kuidas on see seotud eestlaste võitlusega? Dannebrog on Taani Kuningriigi lipp, mis on üks maailma vanimaid riigilippe. Legendi kohaselt kukkus see lipp taevast alla 15.juunil 1219, kui Taani kuningas Valdemar II Võitja sõdis Tallinnas Lindanise linnuse lähedal eestlastega ja tänu sellele võitsid taanlased lahingu. 6
n Sotsiaal- vs süvaökoloogiline suund Rahvuslus/natsionalism ® Rahvused inimkonna loomulik jaotus ® Iga rahvus on unikaalne ® Rahvus on poliitilise legitimeerimise ning inimese vabaduse allikas ® Rahvused vajavad omaenda riiki, selle olemasolu muudab maailma vabaks ja harmooniliseks ® Hinnatav on lojaalsus oma riigi suhtes Rahvusluse ajalugu ® Hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast ® Rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus ® Fichte, Herder: kultuurirahvuslus. Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus. ® Mussolini, Hitler jt. Vererahvuslus, genotsiid Rahvusluse mudelid ® Riigirahvuslus (poliitiline rahvuslus) Lääne-Euroopas uusajal ® Keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. saj ® Asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. saj. Juudi riigi teke
aasta paiku oli Möögavendade ordus 110-180 rüütlit, 30-45 preestrit, ligi 500 teenijavenda ja 700 palgasulast. 1236. aastal võeti ordumeister Wolquini juhtimisel vastu sõjaretk Leetu. Kaasa läksid ka eestlased, liivlased ja lätlased. Nad sattusid peale Saule jõe lähedal varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks. 1237. aastal ühines Mõõgavendade ordu Saksa orduga ning muutus viimase Liivimaa haruks (Liivi ordu). 6. Liivlaste muistne vabadusvõitlus sakslaste vastu. Juhid Ako ja Dabrel. Mõõgavendade Orduga oli loodud tugev kesksele juhtimisele allutatud sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid
Aadred ja ohvriannid: relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse. Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa- maadesse viivate viikingite kaubateede vahetuse lähedusse ja nõnda jõudissiia araabia hõbemünte ja meretaguste meistrite valmistatud relvi. Püstitati ruunikive(nagu hauakivid). Esimene vabadusvõitlus 10saj lõpul teravnesid suhted Vana-Vene riigiga. 1030 tegi Jaroslav Tark eestlaste vastu sõjakäigu ja rajas Tartusse tugipunkti ristides selle Jurjeviks. 1054 sõjakäigul said venelased aga lüüa. 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu Eesti ajaloos: nurjati venelaste vallutuskatse, eestlased muutusid tugevamaks ja organiseerutumaks, et kaitsta oma vabadust. Eestlased muinasaja lõpul Rahvaarv tõusis jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Lääneriikide hulgas (muidugi kui oleks appi tuldud...). Iseseisvumises võib märgata ka sarnaseid jooni. Olid ju kõik kolm riiki vaevelnud Nõukogude okupatsiooni raudses rüpes. Samuti võib suureks saavutuseks lugeda rahva väga ulatuslikku liikumist ning poolehoidu. Nii Eestis kui Lätis loodi Rahvarinne (Lätis oli juhiks Ivans), Leedus samasisuline organisatsioon "Sajudis", mille etteotsa astus Landsbergis. Ühtne vabadusvõitlus tingis ka Balti Nõukogu loomise 1989, mille esimeseks suuremaks ürituseks ning seeläbi ka ühtsuse tõestamiseks oli Molotov-Ribbentropi pakti 50-ndale aastapäevale pühendatud Balti kett. 23.08.1989, mille suurejoonelisust ning tõelist ühtekuuluvustunnet tundsin ma isegi. Ka majanduses oli kõigil kolmel raske ammendamatust idaturust loobuda (taas on selles osas tegelikult Eesti võimalused parimad).
Massiga enam rünnakule ei minda, iga sõduri hukkumist kajastab meedia. Samas on vana kooli sõjapidamise ,,õilsate" viiside asemele siginenud kuratlik petukaup. Kuigi Genfi 4 konventsioon kehtib veel, on kadumas sõjamehele - eelkõige ohvitserile - vähemalt ideaalis loomuomane või sissekoolitatud au- ja häbitunne. Clausewitzi ajal peeti sissisõda alatuks. Nüüd on vabadusvõitlus tõmmanud ülle terrorismi vormi. Käes on äärmine piir. Kui nii edasi läheb, on meid kõiki ootamas bellum omnium contra omnes (kõigi sõda kõigi vastu) - olukord, mis Thomas Hobbesi sõnul iseloomustas inimühiskonda enne riigi tekkimist. Kummalisel moel sisendab Clausewitzi raamat isegi paadunud patsifistidesse erilist militaarset õhinat ja ülevust. Mõned sõja apologeedid on vaadanud sõda kui puhastustuld, kus
MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) EELLUGU XII saj-l algas sakslaste tung itt, lähtepunktiks rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutuss...
3. Milles oli aadelkonna kujunemine Eestis sarnane Lääne-Euroopaga, milles see erines? 4. Arutlehe, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuse järel? 5. Miks rajati kirikud sageli eesti pühpaikadele? 6. Mis põhjust alates 13.sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu? Mitu linna oli keskaegses Eestis? 7. Arutlega, kas Jüriöö ülestõus oli tlupoegade mäss, poliitiine üritus või rahvuslik vabadusvõitlus. Kasutatud kirjandus · Wikipedia · "Eesti ajalugu I, muinasajast 19.sajandi lõpuni" Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
(1901 suri kuninganna Victoria (andis nime tervele ajastule, valitses 1837- 1901), 1901-1910 Edward VII, 1910-1936 Georg V). Ka sõjaliselt ja majanduslikult võimas riik merede valitseja ja maailmakaubanduse kontrollija. Probleemid kolooniate valitsemisel. Nn. Valgete kolooniatele Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Liit, Iirima (alates 1921) anti dominiooni staatus (seesmiselt autonoomsed).Kolooniad veel Aafrikas, Aasias -. Indias, Pakistanis algab vabadusvõitlus (India Rahvuskjongress), 19. saj. lõpul oli Saksamaa (keiser Wilhelm II) tõusnud maailma juhtivamate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent Euroopas oli Inglismaa. Tööstuses oli Saksamaa juba ees. Ainult USA-ga ei suutnud Saksamaa võistelda. Välispoliitika aktiivne. Juba 1890nd. algas Saksamaa võitlus maailma jaotamise pärast. Üleminek Euroopa- poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes k...
poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21.jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee). 1921 Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja- Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. Prantsusmaa Majandus: Peale I ms toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Pr-st sai industriaalriik.
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
· Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks. c) Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone: · 1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. · Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal. · Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. Ususõjad 1. Madalmaade vabadusvõitlus a) Madalmaad praegused Holland, Belgia ja Luksemburg. · Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas. · 15. saj. lõpul läksid Habsburgide võimu alla ja Karl V andis nad oma poja Felipe II valitseda. b) Vabadusvõitluse põhjused: · Kõrged maksud ja mitmed kauplemispiirangud põhjustasid rahulolematust (nt suleti ligipääs Hispaania asumaade toorainetele). · Kalvinismi karm mahasurumine inkvisitsiooni poolt. c) Võitluse käik:
vanemad koos. *Muinasaja lõpu kõige muljetavaldavamad mälestusmärgid on 11. ja 12.sajandil tekkinud linnused. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kiviallidega, mis olid nagu kiviaiad. *Mõne linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn, nii sündisid Tartu, Tallinn ja Viljandi. 9 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89 *Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Peamine ajalooallikas selle kohta on Henriku Liivimaa kroonika. *Balti ristisõda - sõda eestlaste, läti- ja leedu hõimude ristiusustamiseks ja nende alade vallutamiseks 12. – 13.saj saksa ja taani ristisõdijate poolt. *Balti ristisõdade põhjusteks olid: (1) sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida-
II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Suruti ristiusk peale tule ja mõõgaga. 1143 Lüübecki linna rajamine, mis sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele: . 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks . 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja 1096 said Euroopas alguse ristisõjad
) Selle orduga õnnestus mõne aastaga liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus. Eeldused vallutamiseks eestlased olid pagana usu rahvas, taheti levitada ristiusku ja hankida kirikutele maavaldusi; Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust; Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi
langes neist 3000. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit. 24 juuli, puhkes ülestõus Saaremaal. Asuti piirama võõvõimu peamist tugipunkti Pöide ordulinnust. 8 päeva piiramise järel alistuti ja neil jubati linnusest vabalt lahkuda. Kui nad linnusest väljusid, loobiti nad kividega surnuks. 1344 rünnati hästi kindlustastud Karjalat. 1345 algul koondas Liivi ordu väed lõplikuks löögiks. Kokkuvõte. 1343.a. jüriööl Harjus alanud vabadusvõitlus kestis ligi 2 aastat ja haaras otseselt 3e suurt maakonda. Eesmärgiks oli kaotatud vabaduse taastamine. Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitluse jätk, selle lõppvaatus. Maarahvas XIV XVI sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Esile tõusis teoorjus.Maarahvas hakkas rõhumisele vastu (ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijatele, asuti mujale elama)
) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda _____ aastat. Baltimaade alistamisest ja siinsete rahvaste pikast võõra ikke all elamisest jutustavad paljud kroonikad. Esimene ja kõige tuntum neist on (kelle?) ______________ (miskeelne?) ____________________ kroonika, mis on kirjutatud ____ sajandil
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
Inimene on ta teostes armetu, loomalik, hukule määratud. Tema fantaasia on piiritu. Tema kuulus teos on üks altar, mis on jagatud kolmeks osaks: ,,Paradiis", ,,Lõbude aed"(see on keskne osa, kujutab maist elu),"Põrgu"- eriti fantaasiarikas, sünge, sarkastiline. Madalmaade kunst 16.sajandil Konfliktiderohke aeg usus ja poliitikas, erinevad valitsejad. Sel ajal toimub ka reformatsioon, mis on tegelikult võimalus võidelda poliitilise korra ja katoliku Hispaania vastu. Toimub madalmaade vabadusvõitlus ja holland saab vabaks. Jätkub kultuuriline ja majanduslik areng- ,,Töö teeb õndsaks"(kalvinistlik õpetus). Kaubandus käib ookeaniäärsetes linnades. Luterlus ei soosi usulise sisuga pilte->toimub pildirüüste. Kodanlus jääb põhiliseks kunsti tellijaks. Põhilised on olustikumaalid, natüürmordid ja maastikumaalid. Kuid osa kunstnikke jätkab ka endisi traditsioone. J.Patinir- kuulsaim maastikumaalija. Teeb vägevaid maastikumaale. Pildid jagunevad nö kolmeks vööndiks-
aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist. 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt sakala ja ugandi maakonda.Nad panid kõik ilusti vastu 1210.Ümera lahing-lõppes eestlaste võiduga Samal ajal toimus veel teistest riikidest eestisse mitu sõjaretke, ning kõik olid väsinud ning räsitud ning siis puhkes veel katk. 1212.sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu 1215.võitlus algas uue hooga, jõuti nüüd ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Aasta pärast olid kõik sunnitud ristimise vastu võtma. 1217
Kolumbus jõudis Ameerikasse). Sakslased peavad keskaja lõpuks reformatsiooni algust, so aastat 1517. Sageli on ajalookirjanduses peetud keskaja lõpuks aastat 1453 siis langes Konstantinoopol moslemite kätte ja Bütsantsi (endine Ida-Rooma) keisririik lakkas olemast. Inglismaal peetakse keskaja lõpuks aastat 1485, kui lõppes Rooside sõda (Bosworthi lahing). Eesti ajaloos algas keskaeg aastal 1227, siis lõppes meie muistne vabadusvõitlus. Keksaja lõpuks peetakse Eesti ajaloos Liivi sõja algust 1558. Just Liivi sõda tegi lõpu Eesti keksaegsele poliitilisele jaotusele (kadusid Liivi orduriik, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi 1. varane keskaeg 476-1000; 2. kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3. hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Rahvasterändamise aeg Rahvasterändamiseks nimetatakse germaanlaste (germaani hõimude) liikumist oma algkodust
Väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem osa Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 5)Eluolu suure sõja ajal Muutused majanduses-tekkis üldine töökohustus, riik hakkas majanduselu reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, kiiresti kasvav maksukoormus, sõjast kahjustatud aladel hävitati linnad, külad Muutused ühiskonnaelus Suurenesid sotsiaalsed pinged, vähenes religiooni mõju, deserteerumine rindelt, hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus, armeedes moodustati rahvuslikke üksusi, kasutati naiste ja laste tööjõudu, suurenes naiste iseseisvus, traditsiooniline peremudel sattus kriisi. Muutused igapäevaelus Toidupuudus, epideemiad, normid seebile ja küttele, keemiatööstus tootis ersatskaupu. 6) Tehnilised uuendused sõja ajal Mereväes toimus allveelaevastiku areng Väga kiiresti arenes lennuvägi. Lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, muudeti kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks.
Muistsete eestlaste suhted naaberriikidega Keskmisel rauaajal ja viikingiajal · Läänenaabrid skandinaavlased korraldasid Eestisse rüüsteretki · Lõunanaabrid idaslaavlased, suhted olid rahumeelsed, puudub info, kas näiteks 8.sajandil linnuste rajamine toimus balti hõimude sõjalise aktiivsuse tõttu. · Idanaabrid Vana-Vene riik, (vadjalased, vepslased, karjalased), 9-10.sajand olid suhted rahumeelsed, 10.saj muutusid suhted teravamaks toimus I vabadusvõitlus eestlased nurjasid venelaste vallutuskatsed ja järgneval poolel sajandil pole teade ühtegi venelaste sõjakäiku Eestisse Muinasaja lõpul · Edelas liivlased ja kuralased suhted väga head · Lõunanaabrid latgalid aeg-ajalt tüli ette tülisid, tugevaimad vastased lõunas olid leedulased, kes tegid Eestisse mitmed laastavaid rüüsteretki · Läänenaabrid rootslased, taanlased 12.sajandil jätkusid riigi- ja kirikuvõimude katsed
Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN (1828-1906) Teda peetakse üheks tuntumaks teatrigeeniuseks. 1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja lavastaja - tutvus ta lähedalt teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisidele Kopenhagenisse, Berliini ja Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj. draama Östråti emand Inger" (1854 norralaste vabadusvõitlus 16.sajandil), draama "Pidu Solhaugis"(1855), näidend "Olaf Liljekrans"(1857) Üks keskseid probleeme Ibseni loomingus on eneseteostuse küsimus. Eneseteostus, mis põhjustab teistele inimestele hädasid ja õnnetust, ei saa olla humaanne. Järgmistel aastatel töötas H.Ibsen Kristiania Norra teatris kunstilise juhina. Kristianias osales B.Björnsoniga "Norra Ühingus", mis võitles norra kultuuri vabastamise eest taani mõjude alt. Esimene suurem teos sellest
Euroopa Liit põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Sai alguse 1952 aastal loodud Euroopa Söe- ja Teraseühendusest. Balti kett 23.08.1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreeriminseks Leedu, Läti, Eesti ja Balti Nõukogu algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti MRP sõlmimise 50. aastapäev, et näidata oma hoiakut selle pakti suhtes. Muistne vabadusvõitlus 1208 1227, Ümera lahing 1210 Jüriöö ülestõus 1343 1345 Liivi sõda 1558 1583 Põhjasõda 1700 1721 I maailmasõda 1914 1918 Vabadussõda 1918 1920 II maailmasõda 1939 1945
kõrvaldamine. "Venemaale on oluline diskrediteerida Gruusiat võimaliku NATO liikmena ja teine eesmärk on survestada Gruusia president Mihheil Saakasvili reziimi." (Lahtein 2008) Gruusia sümboliseerib võitlust vene imperialismi ja sovetliku Venemaaga oma iseseisvuse ja sõltumatuse nimel. Mõni võib väita, et ka osseedid ja abhaasid võitlevad iseseisvuse eest. Kuid see on vale nad ei soovi iseseisvust, nad soovivad liituda Venemaaga. Võitlus Gruusia vastu pole vabadusvõitlus, vaid püüd killustada Gruusia etnilise puhastuse abil, mis võimaldaks Venemaal Abhaasia ja Gruusia annekteerida. Säärased teod on rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgi käsitletavad inimsusvastaste kuritegudena. Gruusia on Venemaale takistuseks Nõukogude Liidu taastamise teel. Gruusia sümboliseerib vabadust ja demokraatiat. Selle sümboli ründamisega ründab Venemaa demokraatiat ja vabadust kogu postsovetlikus maailmas. Veel on jäänud vaid Gruusia
Marco Polo: Kaupmees keskajal,pärit Veneetsiast Elas kaua Hiinas Khaan-mongolte valitseja Tõi teadmisi Hiinast ja Indiast Euroopasse Trükikunst,jäätis,petrooleum,püssirohi,kell,paber. Neid asju nägi Marco Polo Hiinas. Veneetsia: Oluline kaubalinn Vahemere ääres Itaalias Vürtsid-maitseained,nõutud ja kallis kaup Euroopas.Vürtsidega kauplemisest pärinesid Veneetsia kaupmeeste rikkused. Veneetsiat valitses Doodz Siiditee-tähtsaim kaubatee Euroopa ja Aasia vahel Muistne vabadusvõitlus. 1208-1227 Ristisõda eestlaste vastu 1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam Linna juhtisid sakslased Linnas oli raekoda Tähtsaim tegevusala oli kaubandus
Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal 1. Mõisted ja nimed: Maailmapank: Lääneriikide ja Jaapani majanduse ülesehitamiseks peale II MS loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kri...
ohverdati pühade puude juures(hiied,tammed,pärnad,pihlakad) ohvrikivide,ohvriallikate juures. Parim aeg selleks oli pühad,neljapäev,suurte ettevõtmiste eel. Ohvrid olid: palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati: vereohvrid,inimohvrid(lapsed),aineohvrid(toiduained) hakkas levima laibamatus. Matmine ida-lääne suunas. 12.saj. haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
