kasva- tada lambaid, vill müüdi manufaktuuridele. pankade tekkimine - rikkad laenasid soovijatele raha, tagasi küsisid intressiga. 6.Kriipsuta maha need teaduskonnad, mida keskaegses ülikoolis ei olnud. usu-, kunsti-, ajakirjandus-, muusika-, pedagoogika-, arsti-, ladina-, õigusteaduskond 7.Missuguseid leiutisi tehti keskaja lõpul, uusaja alguses suurtükk, ladina purjed, karavell, kompass, püssirohi, paber, trükikunst, pärgament, malmi valamine 8.Täida lüngad. Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis aastatel 1208-1227. Lahing, mille eestlased võitsid oli Ümera lahing 1210 aastal. 21.sept. 1217 aastal tõimus eesti maleva ja saksa ristirüütlite vahel Madisepäeva lahing, kus hukkusid kaks vanemat: Lembitu ja Kaupo. Lindanise linnus vallutati taanlaste poolt 1219 aastal. 1220 ründasid Liivimaad ka rootslased. Aga erilist edu nad ei saavutanud. Mandri-Eesti viimane kants Tartu langes 1224. Saaremaa vallutamisega 1227 aastal oli kogu Liivi- maa allutatud võõrvägedele
Jugoslaavia, Iirimaa, Türgi · Pandi alustalad Rahvaste Liidule Sõja tagajärjed · 10 miljonit hukkunut · Euroopa majandus purustatud · Eeldus II-ks maailmasõjaks (Versailles' rahuleping, ei saavutatud eesmärke) · Tekkis nn. kadunud põlvkond sõjast naasnud inimestele, kes ei osanud enam oma eluga midagi peale hakata. Muutused pärast I maailmasõda majanduses, ühiskonnas ja argielus · Uut hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus · Suurenes sallimatus muulaste suhtes · Naissoo iseseisvumine ja meestega võrdsemate õiguste saavutamine · Traditsioonilise peremudeli kriisi sattumine · Riigi osa suurenemine majanduses · Sotsiaalsete pingete ja vastuolude suurenemine · Puudused (esma-) tarbekaupades ja toiduainetes · Üldine masendus, hirm, epideemiad, näljahädad · Vähenes religiooni mõju Saksa kaotused sõjas Uued relvaliigid, mis töötati välja I MS-s
aastal. Osad Liivlased võideti enda poole, koos Liivlaste vanema Kaupoga. Liivlaste jaoks polnud ristiusustamine eriti probleem, sest majandusliku kahju see ei toonud(juba varemalt olid osa liivlastest Plotski vürsti maksualused). Naaberrahvaste kallaletungi korral võidi arvestada mõjuka liitlasega ning riia linna rajamine ning elav kaubandus tõotas tuua kõikidele majanduslikku kasu . 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid.Relvastatud vastupanu nad ei osutanud. Muistne vabadusvõitlus 1208 aastal jõudisid ristisõdijad eestimaa pinnale. 1210. eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing andis eestlastele palju eneseusku. Vastastikku tehti palju sõjaretki ,aga edu ei toonud need kummalegi osapoolele. Kurnatuse ja katku tõttu sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. alustati uue hooga võitlust.Sakslased ja liitlased latgalid tegid rüüsteretki Ugandisse ja Sakalasse. Aasta pärast oldi sakala ja ugala ristimisele sunnitud. 1217
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani. Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati...
Võib ju küll öelda, et tagantjärgi on lihtne neid kritiseerida ja halvustada, aga riigijuhid ei tohi endale selliseid vigu lubada. See tõestab hästi, kuidas ajaloo risttule alla sattudes võib teha väga valesid otsuseid, mis mõjutavad terve rahva edasist saatust. Kuigi eestlaste ajaloos on olnud palju raskeid ja negatiivse lõpuga ajaloosündmusi, võib öelda, et kõige tähtsamatel hetkedel on üldiselt tehtud õigeid otsuseid. Muistne vabadusvõitlus küll kaotati, kuid Vabadussõda, mida peetakse üheks kõige otsustavamaks sõjaks eestlaste ajaloos suudeti siiski võita. Kahjuks küll anti verega võidetud vabadus küll hiljem käest ära, kuid ei suudetud murda eestlaste vaimu. Loodetavasti ei ole tulevikul varuks veel raskemaid katsumisi, kui senini on olnud ja väike rahvas väljub ka edaspidi ajaloo risttule alt võiduklat.
( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu. Eestlased olid heas läbisaamises ristiusuliste naabermaadega. Kuna siin käis regulaarselt nende kaupmehi, siis pole võimatu , et mõni nende kabel või kirik siin oli. Ristiusu mõjutusi on ka selgelt näha eestlaste kommete muutuses. Leitud on ka selle laadseid ehteid. 8.Eesti ajaloo periodiseerimine · 1208. - 1227.a Muistne vabadusvõitlus · 1558. - 1583.a Rootsi aeg · 1700. - 1721.a Põhjasõda · 1721. - 1918.a Vene aeg · 1918.a 24.aug Eesti iseseisvumine · 1940. - 1991.a Nõukogude aeg · 1991.a 20.aug Eesti taasiseseisvumine 9.Nöörkeraamika kultuur Hakati tegema paati meenutavaid kirveid, mis olid hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega. Arenes loomakasvatus ja maaviljastus. Hakati elama üksikperedena. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
1208-1227 Muistne vabadusvõitlus 1210-Ümera lahing 1217-Madisepäeva lahing, Sakala vanem Lembitu suri 1219-Lindanise lahing, Tln Toomkiriku esmamainimine 1227-Mõõgavendade ordu vallutas Taanilt kogu Põhja-Eesti koos Lindanisega 1248- Tallinn sai linnaõiguse 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1346(47)- Taani müüs Põhja-Eesti Saksa ordule 1347a Saksa prdu annab selle Liiviordule Vana-Liivimaa- poliitiline-territoriaalne üksust, mis eksisteeris 13.16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck. Hinnus oli kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Mõõgavendade ordu -kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237...
Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Jätkus sakslaste edasitungimine ja ümberasumine itta. Rajati linn Lübeck Põhja-Saksamaal, mis kasvas suureks merekaubandus-keskuseks. Hakkas tekkima Saksamaa kaubandusmonopol ning kaupmeeste järel tulid ka misjonärid, kelle eesmärgiks oli võtta ülemvõimu maailma üle. Samuti tahtsid nad kontrollida ka kaubateid, kuna ei soovinud jagada tulusid kohalike rahvastega. Ka Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamist. Paljudele oli Balti
Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi 2. Alustas Riia linna ehitamist saksa asunikele 3. Hakkas maid läänistama luues kohaliku sõjameeste-vasallide kihi 4. Rajas Mõõgavendade Ordu Muistne vabadusvõitlus: 1. Ristisõda Ugandi ja Sakala maakonnas 2. Ugandi ja Sakala kaitsesid end vapralt, eneseusku suurendas võidetud Ümera lahing 3. Pingelised suhted Idaga, Idast sooritati sõjaretki Eesti aladele 4. Sõlmiti vaherahu katku ja sõjalise kurnatuse tõttu 5. Aasta peale vaherahu lõppu olid Sakala ja Ugandi sunnitud ristimise vastu võtma 6. Teised maakonnad sõlmisid liidu Venemaaga 7. Otepää linnuse piiramine 20 päeva ->sakslased lahkusid 8
Somme'i lahing Inglise ja Prantsuse väed Saksa vägede vastu, kumbki pool ei saavutanud edu, inglased kasutasid esimest korda tanke, osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim lahing Esimeses maailmasõjas 1917 Nivelle'i lahing sakslased lõid tagasi Prantsuse vägede rünnaku Cambrai lahing sakslastel õnnestus inglaste läbimurre peatada Caporetto lahing Itaalia sai lüüa Saksa ja Austria-Ungari vägede käest Eluolu: toidupuudus, epideemiad, rahvuslik vabadusvõitlus, rahvusvähemuste olukord halvenes, naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, ersatskaupade tootmine 1915 vallandasid Türgi väed Armeenias etnilise puhastuse. ,,kadunud sugupõlv" sõjast tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; neile tundus, et riik ei tunnista nende ohvrimeelsust piisavalt sõjatehnika areng allveelaevastik, lennuvägi, tankid Venemaa kokkuvarisemine:
avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all ajalehes Sakala.Samuti ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Looming Tema esimene lühijuttude kogu "Sookaelad" anti trükki sügisel 1918, kuid osa sellest hävis sõjas ja autor pidi puuduva osa uuesti kirjutama. Nii ilmus see teos alles suvel 1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see külarealismi stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle
eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. · Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus 13. saj algus maleva maakaitseväe kokkukutsumine Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased, rootslased, leedulased Üle 60 sõjaretke Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga... · Liivi sõda 1558-1583 Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel Kes oli · Põhjasõda 1700-1721
ja kelle nõuandeid võeti päris hästi kuulda. Kuna eestimaa rüütelkonna esindus oli rohkeliikmelisem siis maanõunike kolleegium oli 12 liikmeline. Ka rootsi oli see riik, kus oli läbi viidud reformatsioon ning seal oli lutheri usk ja põhja eestis jäi kehtima luterlus. Narva Aasta Võim Sündmus 1296 Taani Muistne vabadusvõitlus 1525 Saksa ordu Jüriöö ülestõus 1629 rootsi Pljussa rahuleping, liivisõda Nimeta ajalooperiood, millal kehtis järgmine ajaloojaotus 1. Kontuurkond, foogtkond, piiskopkonnad orduaeg pärast jüriööd 2. Eestimaa hertsogkond, vajevoodkond kolmekuninga aeg 3. Maakonnad, kihelkonnad - muinasaeg 4
Varangu linnus Vareste linnamägi Vehrulitsa linnamägi Vihula Linnamägi Vilina linnamägi Viljandi linnus Virussaare linnusease – Pärnumaa Vooremäe linnus Vooru linnamägi Voose linnamägi - Harjumaa Võuküla linnus Võhma maalinn – Saaremaa Mustjala vald Äntu linnus ehk Äntu Punamäe linnus ehk Punamäe linnus Öötla linnamägi – Järva maakond Kareda vald Öötla küla Korneti linnus- kaks kilomeetrit lõuna pool praegust Eesti-Läti piiri. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Viimasel ajal ilmunud ajaloouurimustes loetakse seda enamasti Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks.
http://www.nationmaster.com/country-info/stats/People/Population Kuidas muutub rahvaarv erinevates piirkondades? Ül.1 Kuidas on kasvanud Euroopa ja Hiina rahvaarv? Euroopa Hiina Kuidas on kasvanud Eesti rahvaarv? Teine Maailmasõda, Baltisakslaste lahkumine, küüditamine Suur näljahäda, Muistne Vabadusvõitlus Põhjasõda Liivi sõda ja sellele järgnenud sõjad näljahädad Eesti rahvaarvu muutumine viimastel aastakümnetel Eesti taasiseseisvumine 1991 Rahvaarvu kasv ja kasvutempo Maailma rahvaarv 1950-2050 Maailma rahvaarvu kasvutempo 1950-2050 Maailma rahvaarv on pidevalt kasvanud, kuid kasvutempo on
Muinasaeg ja keskaeg Muinasaeg Keskaeg Usk Usk oli üsna sarnane teiste Pärast seda, kui sakslased oli Muistse loodusrahvastega. Usuti kõikide olendite vabadusvõitlus järel Eesti vallutanud ja ja loodusesemete hingedesse ning eestlased ristiusustanud, ehitati üles vaimudesse, kes kõik võivad inimesi Vana-Liivimaal katoliku kiriku struktuur. ohustada või aidata. Oluline oli ka Erinevalt muinasajast polnud eestlastel esivanematekultus, mis seisneb surnud enam võimalust valida mida uskuda ja esivanemate või nende hingede mida mitte. Kõige jaoks olid tehtud
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine,
kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad.
sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muinasaeg 8 suuremat maakonda (Saare-, Lääne-, Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. saj Rävala, Harju-, Järva-, Virumaa, Eesti ala läks võõrvõimude alla. alguseni Ugandi, Sakala), kihelkonnad (45) keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani 13. saj-16. saj Tartu piiskopkond; valduste müümine, muutused talupoja keskpaik Saare-Lääne piiskopkond; õiguslikus olukorras);
said meestega võrreldes vähem palka, aitas sõda lõppkokkuvõttes oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Naiste mobiliseerimine tõstis nende eneseteadvust ja ühiskondlikku tähtsust väljaspool perekonda. Tänapäeva naised on tänu I maailmasõjale iseseisvad, tugevad ning neid koheldakse võrdselt teistega ja neil on suuremad õigused ühiskonnas. Suurt hoogu said sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. Paljud väiksemad riigid saavutasid võitlevatelt pooltelt rahvuslike üksuste moodustamist, et neid hiljem kasutada iseseisvuse kehtestamiseks, kui mõni suurriik sõjas kokku variseb. Näiteks meie oma riik Eesti sai välja kuulutada iseseisvuse, just I maailmasõjas kaasnenud segaduse tõttu ning kasutas tekkinud olukorda õigesti ära. Nõukogude Venemaa alustas 28. novembril 1918. aastal pealetungi üle Eesti piiri Narvas ning et kaitsta ja kindlustada oma iseseisvust sõdis
Muistne Eesti Vabadusvõitlus: Mis ta oli? Miks kaotati?(1208-1227) Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1208. aasta alguses tekkis kristlastel aga konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks ka...
saj käisid eestlased Pihkvat rüüstamas. Läti hõimudega kõige rohkem konflikte oli latgalitega, neis kannatajateks latgalid (polnud võrdne). Tolleaegne relvastus eestlastel oli oda (viskeodad väiksemad kergemad, torkeodad suuread tugevamad), mõõk, kilbid (puust, üle tõmmatud pingutatud nahaga), rõngassärk. Eestlaste väeüksus kandis nime malev. Liiguti jalgsi, hobustega või laevadega. ---puudu--- 11.saj Hiltinus, 12.saj oli siinsete alade piiskopiks määratud Fulco. Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kõige olulisem allikas Henriku Liivimaa kroonika. Henrik oli päritolult sakslane, preester, tõlk, Liivimaale tuli 1205.a Saksamaalt, kogu edasine elu seotud Liivimaaga, suri arvatavasti 1259.a. Kroonika kirjutatud kahes jaos: 1224-26, täiendatud 1227.a. Allikatest kasutas enda tähelepanekuid, sai suhelda inimestega, kes sündmustest osa võtnud, arvatavasti oli kasutada varajasemaid kirjalikke ülestähendusi (polda päris kindlad). HLK originaal (pole leitud) ->
Allüksused Tartu Ülikooli (ülikooli) filosoofiateaduskond, Eesti Ekspressi elutoimetus, Eesti Teaduste Akadeemia (teaduste akadeemia) meeskoor, Eesti Panga nõukogu, Emakeele Seltsi juhatus Ajaloosündmuse üldnimetus kodusõda, maailmasõda, vabadussõjad, vabadusvõitlus, oopiumisõda, revolutsioon, sametrevolutsioon Ürituste üldnimetused olümpiamängud, Tartu maraton, vanalinnapäevad, hansapäevad, Euroopa meistrivõistlused Loomatõud, taimeliigid tori hobune, inglise setter, pekingi part, siberi nulg, amuuri korgipuu
Keskaja alguse ja lõpu daatumid..Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...
,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff"). ,,Macbethis" olu uudne psühholoogilise tõe taotlus negatiivsed tegelased pandi laulma kähinal, sosinal. ,,Othellos" loobub ta numbriehitusest, püüdlus tegevuse voolavuse poole. ,,Traviata" ainus ooper tema kaasajast. Ta oli suur meloodiameister. Eesmärgiks oli muusika liitmine teatri ja draamaga. Colorito igal ooperil individuaalne värving. Ooperid võib jagada kahte rühma:1. inimeste kannatustest, kurb, traagiline saatus; 2. rahvuslik vabadusvõitlus. Ta uuendas ka ooperit asendas osaliselt üksiknumbrid stseenidega.
KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel. RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest 20. Mis olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused? · eestlastel puudus sõjaline väljaõpe · vaenlased korraldasid süstemaatilisi sõjaretki · vastaste sõjaline ülekaal · Eesti ei olnud ühtne riik · relvastuse erinevus 21. Millal algas ja lõppes muistne vabadusvõitlus? 1208-1227 22. Mis koht vallutati viimasena Eestis? - 23. Millega said tuntuks: piiskop Albert- rajas 1201 Riia linna Lembitu- oli Sakala vanem vürst Vjatsko- aitas eestlastel Tartut kaitsta Muistse vabadusvõitluse ajal Jaroslav Tark- vallutas Tartu ja pani sellele oma hüüdnime järgi nimeks Jurjev Valdemar II- Taani suurriigi valitseja 24. Dateeri: Riia asutamine 1201 Otepää piiramine eestlaste ja venelaste poolt 1217 Rootsi vägede purustamine Lihulas 1220
Kordamisküsimused eksamiks: 1) Milliseid tähendusi omab sõna „filosoofia“? Tarkusearmastus; rangemal kasutuses tähistab teatud uurimisvaldkonda, mis tegeleb üldküsimustega; Tähistada mõne tuntud filosoofi vaateid, ka tekstikogu, milles need ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metaf...
Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui... Muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208, kui ristisõdijad jõudisid Eesti pinnale. Suur võitlus rahva ja vabaduse eest kestis 19 aastat ehk siis lõppes 1227.aastal. See võitlus lõppes eestlaste jaoks väga suure kaotusega. Miks see aga nii juhtus ja kas eestlased oleksid suutnud kaitsta oma vabadust ? Üks suurimaid eestlaste alla jäämise põhjuseid oli see, et vastaste sõjaline ülekaal käis tugevasti üle. Vastaste ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja
Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste poole Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 - 1227 Ajasuhted: 1208- jõuti Eesti pinnale 1210- Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga 1212-vaherahu kolmeks aastaks 1215-võitlus algas taas 1217-ugalased+sakslased läksid Venemaale sõjakäigule 1217- Madisepäeva lahing (21.sept.) eestlased jäid alla 1219- Taani kuningas Valdemar II sõjakäik Eestisse oli edukas=kivilinnus Tallinnas ja Taanlased hakkasid eesti alade pärast võitlema 1220-Taanlased olid hõivanud suure osa Eestist, samal ajal tuli Rootsi ja rajas tugipunkti
Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus | 13. saj algus; maleva maakaitseväe kokkukutsumine; Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased, rootslased, leedulased; Üle 60 sõjaretke; Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga... Liivi sõda | 1558-1583; Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel.
· Aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada. · Suurenesid ehitamis ja küüdikohustused. · Kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena · Tõsteti koormisi. · Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. · 16.saj.alguseks oli enamik talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused oli kehtestatud pärisorjus. Muistne Vabadusvõitlus (1208 1227) Vabadusvõitluse kaotuse põhjused: · Koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega latgalitega, liivlaste ja leedulastega. · Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. · Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. · Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. · Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. · Eestlastel oli puudu elavjõust.
Soolopalad ja muud teosed: ,,Pildid rahva elust", ,,Norra tantsud", ,,Peer Gynt", ,,Pöialpoiste rongkäik" 3. SIBELIUSE Loomingu omapära ja looming a) Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteostega. Tema teoste kõlavärvid on impressionistlikud ja ta kasutab programmilist muusikat. Tema teoste teemad on seotud muistendite ja legendidega(Kalevale) ning teoste teemaks on ka vabadusvõitlus. Tema teostes puudub rahvaviiside tsiteerimine, kuid siiski on muusika põhiolemuslikult soomepärane. b) Looming: 7sümfooniat Sümfooniline poeem"Finlandia"' Orkestripala ,,Kurb valss" näidendist ,,Kuolema" Viiulikontsert Süidid ,,Karelia", ,,Lemminkäinen" Ligi 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidendile 4
Türgi, Etioopia (Abessiinia), Libeeria ja Lõuna-Aafrika Liit • Koloniaalsüsteemi laienemine oli 20. sajandi alguseks lõppenud. Toimusid vaid mõningad kolooniate ümberjagamised ja Rahvasteliit andis Saksamaa ja Türgi kolooniad võitjariikidele. Koloniaalsüsteemi lagunemine • Algas pärast I maailmasõda • Sõda andis inimestele mõista, et on võimalik luua iseseisev riik ning koloonias elavad inimesed hakkasid oma vabaduse eest võitlema • Vabadusvõitlus tegi võitjariikidele maavarade väljaveo keerulisemaks. • Emamaad hakkasid mõistma, et koloniaalsüsteemi pidamine on muutunud neile kallimaks kui sellest loobumine. Koloniaalsüsteemi lagunemine • Esimesena, juba maailmasõdade vahel, alustas oma impeeriumi lammutamist Suurbritannia. • 1932. aastal iseseisvus senine Iraak ja tekkis Saudi- Araabia. • Vastupidiselt toimis Itaalia, kes püüdis 1935. aastal laiendada oma koloniaalvaldusi Abessiiniasse.
· Parteid: krislikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid · Liidukantsler: Willy Brandt · Sai NATO liikmeks ja tõi taas sõjaväe · Ei tunnustatud SDV-d, pidasid ajutiselt okupeeritud idatsooniks · Noored protestisid Vietnami sõja vastu · Majanduse kiire kasv, võõrtööjõu kasutamine Prantsusmaa · Parteid: kommunistid ja gaullistid · Alzeeria ja Prantsusmaa vastasseis, puhkes vabadusvõitlus prantsuse valitsuse vastu · De Gaulle korraldus koloniaalimpeerium likvideerida · Lahkus NATO-st, jätkas tuumaprogrammi · 1968. noorterahutused Pariisis Teised Euroopa riigid · Itaalia saab tööstusriigiks, kritlikud demokraadid eesotsas hiljem sotsialistid · Hispaania loobus koloniaalvaldustest, liikus liberaliseerimise suunas, eesotsas diktaator Franco · Põhjamaades: Norra, Island, Taani liitusid NATO-ga. Euroopa ühinemisliikumine
Iirimaa iseseisvumine 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21. Jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabriiklik Armee). 1921 sõlmiti Inglise- Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa) pidid jääma Suurbritannia koosseisu. 1937 a. Põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president.
Muistne vabadusvõitlus Eellugu 11. sajandi lõpul said alguse ristisõjad mis olid LääneEuroopa suurim vallutuslik üritus. 12. sajandi keskel rajati Lübecki linn, mis oli esimene saksa linn Läänemere ääres. Sakslased tegid tehinguid liivlastega ning peatusid vahepeal ka Eestis. Ristisõda jõuab Eestisse 12. sajandi lõpul hakkasid sakslased üritama mere poolt retki Eesti rannikule. Piiskop Albert, kel olid oma plaanid, õhutas taanlasi Eestisse tungima. Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää linnusesse. Linnus süüdati põlema. R...
A rge n t i i n a Sisukord Sissejuhatus Eelkoloniaalperiood Hispaania vallutus Vabadusvõitlus ja iseseisvumine Iseseisev riik ja tänapäev Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid ...
Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima... "Vürst Gabrielis" oli mitmeid probleeme. Näiteks Gabrieli ja Agnese vaheline armastus, Gabrieli ja tema kasuvenna vahelised suhted, Agnese ja tema isa vahelised suhted, talupoegade vabadusvõitlus jne. Mulle meeldis kõige rohkem Gabrieli ja Agnese vaheline armastus. Alates sellest, kui nad teineteist esimest korda nägid, hakkas see tasapisi arenema, kuni tõusis tõeliseks tundeks. Esimest korda kohtusid Agnes ja Gabriel siis, kui Agnese peigmees Risbiter Gabrieliga tüli norima hakkas. Gabriel oli teel Tallinnasse. Kuna talle ilus Agnes meeldima oli hakanud, otsustas ta mõisast, kus Agnes elas, läbi astuda. Juhtus aga nii, et venelased ründasid mõisat ning Gabriel päästis Agnese
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
· Austati (lahkunuid) esivanemaid · Toodi ohvriande · Loodust peeti pühaks · Kummardati loodushaldjaid · Nõiad (üleloomulike jõududega sidede pidajad) · 13. saj. alguseks oli kogu euroopa kristlik · Eestisse jõudsid esimesed missionärid läänest 11.saj · Ristiusu levok tõi kaasa lääneliku kultuuri · Muistses vabadusvõitluses 13. saj. astuti välja vägivaldse ristiusustamise vastu Muistne vabadusvõitlus 1. 12. saj. algas sakslaste tungimine ja ümberasumine itta 2. võitlus toimus ristisõja vormis, 1143 jõudsid sakslased läänemere äärde, eesmärgiks suruda peale oma ülemvõimu ja ristiusku 3. 1158 rajati läänemerele linnu (Lübek) merekaubanduskeskus 4. Peale kaupmehi tulid siia missionärid 5. Rooma paavst ehk Püha tool oli huvitatud siinsete hõimude kiirest pööramisest ristiusku 6. Baltimaade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest 7
Eesti ala valitsejad 13.-18.sajandil 1208-1227 aastatel toimus eestlaste muistne vabadusvõitlus, peale mida kujunes Eestis välja feodaalne killustatus. Muistses vabadusvõitlused osalesid: venelased,sakslased,rootslased,taanlased ja eestlased. Liivimaaks nimetati Eesti ja Läti alasid, mis olid vallutatud sakslaste poolt, Taani kuningriigi valduses olnud Põhja-Eestit aga Eestimaaks. 1222.aastal Eestis toimunud ülestõusu järel asusid Riia peapiiskop ja mõõgavennad maad tagasi vallutama. 1224.aasta suveks oli jäänud tähtsaimaks vallutuspunktiks ainult Tartu. 1227
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutuste...
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
Kordamisküsimused:Varauusaeg 1) Mis sajandil ja kuidas kujunes tugev kuningavõim Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal? INGLISMAAL pandi tugevale kuningavõimule alus 15. sajandil (1458), kui Henry Tudor väljus võitjana pikaajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. PRANTSUSMAAL oli tugev kuningavõim kujunenud 15. saj. Lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois I, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrola...
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944
Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eesti oli 19 aasta vältel tallermaa. Selle aja jooksul jõudsid poisid sündida ja meheks sirguda. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. See aga tähendas uusi lahkmeelsusi ja lahinguid.
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja li...
Romantism Koostaja:Külli Stroo Juhendaja:Aimar Rolf 2012 Iisaku Romantism 18. saj lõpp 19. saj algus Tekkimise ja levimise ajaloolised eeldused 1. Napoleoni vallutussõjad 2. Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 3. Rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ja Ungaris 4. Ameerika iseseisvussõda 1775 - 1783 5. Suur Prantsuse revolutsioon 1798 Romantismi iseloomustab: Vabaduse- ja õiglusepaatos Looduse- ja loomulikkuseihalus Mineviku idealiseerimine Eksootilisus Inimese individuaalsuse rõhutamine Imed ja maagia Seiklused Fantastika Mis on romantism? Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830 aastail klassitsismi asemele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
