Kahekojaline riigikogu. Piirasti inimõigusi. 7. Milles seisnes maareform? Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asendustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. 8. Vabadussõda: toimumisaeg (aastaarvud), põhjused, osapooled, Landeswehri sõda (miks, kellega, kuidas lõppes, millal tähistatakse võidupüha), Tartu rahu - millal (kuupäevaliselt), miks, kellega, mida otsustati? Vabadussõda toimus 1918 1920. aastani. Põhjused : Nüüd (peale Esimest maailmasõda) hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku
1. Eesti saavutas autonoomia 30. märtsil 1917 2. Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruaril 1918 3. Vabadussõda kestis 28.novemberist 1918 kuni 2. veebruarini 1920 4. Võnnu lahing toimus 23.juunil 1919 5. Tartu rahuleping kirjutati alla 2. veebruaril 1918 6. Asutav Kogu tuli kokku 23.aprillil 1919 1. Jaan Poska Eestimaa rahvusliku kubermangu komissar, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule. 2. Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, Eesti Päästmise Komitee liige ja esimees, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees, toimetas ajalehte "Teataja", korraldas koos J
Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand) Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat Liivi sõda (1558–1583) Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) Vene-Rootsi sõda (1656–1661) Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710) Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani...
Pooldasid vene tsaari sest vene koosseisus oli neil lootus kaitsta oma privileege. Alles tsaari – venemaa kokkuvarisedes võtsid Balti rüütelkonnad kursi Eesti – Liivi ja kuramaa ühendamisele saksamaaga. Kuidas mõjutas 1 ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli ? *Sõja käigus mobiliseeriti 100 000 eestlast (10 000 hukkus) – HALB ! *Loodi Eesti ohvitserkond (ilma selleta poleks tõenäoliselt vabadussõda võitnud *Alustati põlevkivi kaevadamist *Tekkis puudus kõigist tähtsamatest tarbekaupadest (sool, suhkur, kohv, tee, petrooleum, riie jne) Millele kehtestati kaardisüsteem HALB ! *hinnad tõusid, must turg õitses HALB ! Veebruarirevolutsiooni tagajärjed eestile (3) ? *Maapäev (esimene parlament) *Eesti sai rahvaväeosa *30 märtsil ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks.
Eesti vabariik Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A Sisukord 3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes
rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus
See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir. Eesti kandis küll sõjakäigus suuri kahjusid, aga tasuks saadi oma iseseisev ja sõltumatu riik. Nende asjaolude ja tegurite tõttu ma arvangi, et Vabadussõda on üks kõige enam Eesti ajalugu mõjutanud sündmusi, sest välja võideldi ikkagi ju oma iseseisev ja sõltumatu riik ning mis saakski sellest veel tähtsamat olla.
Ajaloo KT Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik, sest 1. Eestis oli mitmeparteisüsteem 2. Rahvas valis Riigikogu 3. Kehtisid demokraatlikud õigused ja vabadused Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks Aeg: 12. märts 1934 Põhjused: majanduskriis- rahva raske olukord Poliitiline kriis- vastuolud vapside ning Pätsi ja Laidoneri vahel Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ning nen...
*Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli Lätiga tülis 5. Eesti välispoliitika 1934a, probleemid. V: probleemid- oht nõugkogude liit ja Saksamaa. Eesti jäi enne 2. maailmasõda isoleerituks. 6.Landerswher'i sõda. V: Balti-Saksa parunite(mõisnike) armee Ladnerwheri ja Eesti Vabariigi sõjaväe vahel. Lätis 1919a. Eestlaste kõige suurem vaenlane oli läbiaegade: Saksamõisnik 7. Eesti vabadussõda. V: Algas 28 nov, 1)sest Nõukogude venemaa soovis taastda endist võimu. Kommunisti levitamine. Peale Saksa vägede lahkumist. 2) Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. 8.Tartu rahu , millal? Kelle vahel? Põhipunktid? V: Tartu rahu sõlmiti 2veebuar 1920 ja Eesti vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel. Põhipunktid: *Petserina jäi Eestile, Narvatagused alad samuti Eestile( 8-12km) *Eesti sai venemaalt 15 miljonit kuldrubla.
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest · Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest ·
VABADUSSÕDA Vabadussõda toimus 28.11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik, Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e. noortest koolipoistest, kell...
Vabadussõda Enne Vabadussõda 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule Lõpetas esimese MSi ja ka sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest s...
Kas eestlased oleksid võinud muistset vabadussõda võita? Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal. Eestlaste Muistset Vabadusõda loetakse ka üheks Briti ristisõdade osaks. 1208. aastat loetakse Muistse Vabadusvõitluse alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Eestlaste võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. aastal. Sõja tulemus oli see, et eestlased kaotasid Muistse Vabadussõja. Miks eestlastel ei olnud võimalik Muistset Vabadussõda võita ning miks nad ei võinuks seda võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleks võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem relvastus, eestlastel oleks olnud ühtne suur juht ja eestlaste sõjategevus oleks olnud rohkem orienteeritud. Ristisõdijatel oli, aga hea sõjaline varustus ja relvastus ning üldse neid oli kordades rohkem kui eestlasi. Ristisõdijatel olid head
..................... 8 Kevadel 1919. moodustati Lõunarindel 7. jalaväepolgu koosseisus Petserimaa elanikest Panikovitsi (Pankjavitsa) pataljon, mis nõrga lahinguvõime tõttu saadeti sügisel laiali ja mille isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu..............................................................8 Tartu Rahu.................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................
Rakvere Ametikool EV09 Eesti Vabadussõda Koostaja: Andri Aarik Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 Sisukord: 2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda. Sõda algas eestlastele raskelt kuna sõjaväe organiseerimine oli alles alanud seega ei suudetud vaenlasele piisavalt vastupanu osutada...
Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad, samuti ka sakslaste eest Venemaale pagenud enamlased. Punaarmeelaste vastas seisid kodumaale pöördumiseks valmistuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliit. Punaarmee esimene rünnak 22. novembril Narvale löödi sakslaste poolt tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva. Eesti valitsus saatis Narva alla kõik saadalolevad sõjalised jõud ning 28. novembril 1918. aastal algaski Eesti Vabadussõda. Pärast Narva langemist Punaarmee kätte jätkus nende kiire edasitung 1918. aastal. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Eesti linnad, kuni uue aasta alguseks oli rinne jõudnud Tallinnale ähvardavalt lähedale. Ebaedu põhjusteks olid vastase suur ülekaal nii sõdurite kui relvastuse osas, samuti inimeste tüdimus sõjast ja ebakindlus võidelda nii suure riigi, nagu Venemaa, vastu. 4
Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) Vabadussõda Pärast Saksamaa kaotust I maailmasõjas, soovis Venemaa taastada oma endised impeeriumi piirid. 1918. aasta novembris koondas Punaarmee Eesti piiridele suured väed. Samal ajal ei suutnud alles loodud Eesti Vabariik vastupanuks kokku ajada märkimisväärset sõjajõudu. Eesti Vabadussõda algas 28.novembril 1918. Sõja algus ei olnud eestlastele edukas. Puudus oli relvadest, muust sõjavarustusest ja ka moraalist. Murrang toimus 1919. aasta algul, kui saabus välisabi. Sõjaväe eesotsa astus Johan Laidoner, suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks oli vaenlane maalt välja aetud. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud k...
eestlastest poliitikud *Maapäev- oli eesti esimene parlament Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel demokraatlik ja sotsialistlik Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid Venemaa föderaliseerimist ja Eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina Oldi ühel meelel, et Eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus 2.Esita oma arvamus, põhjenda näidete abil. *Kas vabadussõda oli osa Venemaa kodusõjast? ei *Mis oli peamine põhjus mis aitas kaasa eestlaste edule vabadussõjas? Välisabi, mis parandas eestlaste võitlusmoraali. Tänu välisabile paranes ka sõjaväe varustatus.Silmapaistvat edu saavutasid ka Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid ja ka meredessandid Soome lahe rannikul. *Miks ei suutnud bolsevike võim oktoobripöörde järel kaotada Eesti iseseisvuspüüdlusi? 2
1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4. Miks, kellega, millis...
Ka majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Baltisakslased ürtasid samal ajal luua siinmail Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisva Balti hertsogiriiki. 11. novembril 1918. a kirjutati alla Campiegne´i vaherahule. 11. novembril astus ka Ajutine Valitsus taas kokku. Lõpuks taastati välja kuulutatud iseseisev Eesti Vabariik. Vabadussõda Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja korraldada revolutsioone teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid. Eestis ei suudetud moodustada enda kaitseks piisavalt jõude. Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. Detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal ja enamlaste kätte
Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! 1)Aastaarvud. 30. märts 1917 Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 25.-26. oktoober 1917 riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks. 23. veebruar 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, ,,Endla" teatri rõdult. 24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal. 28. 11. 1918 02. 02. 1920 Vabadussõda 23. juuni 1919 Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana. 1929 1933 Majanduskriis. Eesti toodang ei leidnud Euroopas turgu, põllumajandussaaduste hinnad langesid, talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti, kasvas tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: poliitiliste
Valitsuse Soome vabatahtlikud Tallinnas Esimene rühm vabatahtlikke sõdureid saabus Soomest SOOMUSRONG Eestlased võitsid Landeswehri otsustavalt Võnnu linna juures Lätimaal 23. juunil 1919. aastal. Eesti väed lahingus Koiva jõe ääres I Vabariigi aastapäev Tartus Sõjaväe- paraad Tartus KORDAMISEKS Iseseisvuseväljakuulutamine - 24.02.1918 Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest. Ajutine Valitsus Konstatin Päts. Vabadussõda (1918-1920) Sõjaväe ülemjuhataja - Johan Laidoner Abi Inglismaalt, Soomest, Taanist ja Rootsist. KORDAMISEKS Jaanuar 1919 vastupealetung Asutav Kogu, põhiülesandeks põhiseaduse ja maaseduste vastuvõtmine. Saksalased kohtusid Võnnu all Eesti vägedaga, kujunes tõsine relvakonflikt Landeswehri sõda. Võnnu(Cesise). Võnnu vallutamispäeva 23. Juunit tähistatakse võidupühana. Tartus toimusid rahuläbirääkimised, mis lõppesid 2
Baltisaksa mõisnikuväe vastu *Kestab 28.11.1918 2.02.1920 *Sõdivad pooled: Eesti Rahvavägi vs Punaarmee ja Eesti Rahvavägi vs Landeswehr *Lõpeb Tartu rahuga 2.02.1920 Ellugu *11.11.1918 alistub Weimari Vabariik Antantile (Compiegne vaherahuga) *13.11.1918 tühistab Lenin Bresti rahulepingu *16.11.1918 Vene vägedele käsk alustada pealetungiga Soome lahest kuni Ukrainani Sõja alguse periood *28.11.1918 algab Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale eestlastel ei jää muud üle kui põgeneda *Enamlased moodustavad Eesti Töörahva Kommuuni (Jaan Anvelt) *Punaarmee jätkab edukalt pealetungi ning Eestit on tabanud sõjaline ebaedu: -Eesti rahvusväeosad saksa okupatsiooni poolt laiali aetud -Rahvavägi nõrk (novembri mobilisatsiooniga loodeti saata 12000 meest, rindele saadeti ainult 2000) -Laskemoona ja relvi napib -Rahvas ei usu sõja võitmise võimalikusesse -2
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskoo...
Eesti ala valitsemine 13-19. sajandil- positiivne ja negatiivne Kogu Eesti ajalugu iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimulike ja ilmaliku võimu vahel. Eesti alasid on kokku valitsenud 6 erinevat riiki: Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani ja peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne Vabadussõda algas 1208. aastal kestes kakskümmend üks pikka aastat. Vabadussõda lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Peale Vabadussõjas rasket lüüasaamist valitsesid Liivimaad Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ja osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ja tükike Lõuna-Eestit.
Teed palju tööd endaga. Romaanis on kujutatud koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda jälestanud noortes ärkab aegamööda tapakirg. 8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada 1 2 ahase kodu oli vaene, ta oli vaesest peres ja see oli nagu mingi mõisa mingi hoone vana la enud osa vms(seda võib raamatust vaadata, sest see on esimese osa kohta) 3
· Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee ( nn Tsekaa ) eesotsas Felix Dzerzinskiga. · Enamlased kehtestasid oma võimualal karmi korra, koondades kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat : kogu majandus allutatu riigi kontrollile,kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Rakendati talongi süsteemi- toiduained,esmatarbekaup. Enamlus tungib läände. Eesti Vabadussõda · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.aasta novembris andis enamlastele kaua oodatud võimaluse- öelda lahti Breisi rahust ning vallutada tagasi kaotatud alad ning tungida läände. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud. · Eesti Vabadussõda ( 1918-1920 ) Selle käigus löödi Punaarmee 1919 aasta algul tagasi. · Eesti viis 1919.aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn
Suurbritannia laevastik, kes kaitses meid mere poolt ning tänu sellele oli Nõukogude Venemaal meid väga raske mere poolt rünnata. Briti laevastik tõi meile ka relvi ja muud varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkuti Läänemerelt. Samuti mängisid olulist rolli ka Soome vabatahtlikud, keda juhtis Martin Ekström. Soomest saabus umbes 2000 vabatahtlikku, keda juhtis vastav arv ohvitsere. Liitlasteta poleks eestlased kindlasti suutnud Vabadussõda võita. Õnneks tuldi meile aga appi ja osutati palju abi. Kindlasti tuleks mainida, et näiteks Suurbritannia laevastik oli sellel ajahetkel üks maailma edukamaid ja nii oli meie võit juba ootuspärasemaks muutunud. Kindlasti ei oleks meeldinud meie liitlastele, kui me oleksime kaotanud, vaatamata nende abile. Lahingutes olid eriti edukad meie soomusrongid, kõige silmapaistvamad olid soomusrongid, mis sõitsid Narva ja Tallinna vahel. Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka, tema
Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva Vallutati ka Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ning Tartu Sellega oli alanud Eesti Vabadussõda Välisabi 12. detsembril 1918 Tallinna ilmunud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu. Briti laevastik Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid Masinad Vabadussõjas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
, juutidelt võeti ettevõtted ära. Sisepoliitika ainupartei, vastaste arreteerimine, salapolitsei (SA, SS), välispoliitika oli sõjakas saklaste eluruumi lainedamine, taasrelvastumine 16. Võrdle totalitaarseid diktatuure (NSV Liit, Itaalia ja Saksamaa) 2 maailmasõja vahelisel ajal, tuues näiteid erinevatest valdkondadest. Milline neist diktatuuridest oli kõige leebem, milline kõige verisem? Põhjenda oma vastust. 17. Millal ja kelle vahel toimus Eesti Vabadussõda? Nov 1918 2 veeb. 1920, eesti ja nõukogude venemaa vahel. Ka baltisakslaste ja sakslaste vahel Võnnu lahing 18. Millise rahulepinguga ja mis kuupäeval lõppes Vabadussõda? Mida Venemaa selle lepinguga lubas Eestile? Tartu rahuleping, 2 veeb. 1920. Lubati iseseisvust ja sõltumatust. Lubati ka 15 milj kuld rubla, eesti varad tagasi (muuseumide) 19. Nimeta vähemalt 3 põhjust, tänu millele võideti Eesti Vabadussõda.
4) “Estonia”, “Vanemuine”, “Endla” teatrihoone 5) Laulu- mänguseltside arenemine teatriseltsideks 8. Miks baltisakslased I maailmasõja algul ebasoodingusse langesid? Too näiteid. Kohalikud saksalased olid reeturid,sest sõditi sakslastega. Sakslasi vallandati ametikohtadelt, osa küüditati Venemaale, osadelt võeti maad ära. Vene riigivõim oli saksavastane 9. Kui palju eestlasi võeti Vene sõjaväkke? Mis kasu sellest tõusis hiljem? Umbes 100 000. Vabadussõda, Eesti vabariigi väljakuulutamine. Järgnevatel võitlustel (vabadussõda), olid olemas kogenud, haritud sõjaväelased/ohvitserid. 10.Kirjelda igapäevaelu I maailmasõja ajal. Majanduskriis. Vaesus, enamik kaupu läks talongide peale, paljud kaubad asendati ligilähedaste toodetega (nt kohv asendus viljakohviga) Oskustöölised asendati talupoegadega. Sõda sundis kõike kokku tõmbama, mida aasta edasi, seda hullemaks asi läks, kuid näljahäda siiski polnud
Selle tulemusena Prantsusmaa ja Suurbritannia tunnistasid Eesti iseseisvust. Baltihertsogriiki ei loodud ja võim võeti üle 11.nov. Ajutise Valitsuse poolt. Eestalsed kasutasid oma viimase võimaluse päästa oma iseseivsus kirjutades välisdelegatsioon ja see kandis vilja. Eestased tegutsesid sihikindlalt ja ei jätnud mingit võimalust kasutamata, et päästa oma iseseisvus, mis on igale riigile tähtis . Eesti pinnal toimus Vabadussõda , oli sõda kus Eesti väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Venemaa vastu, 1919.aastal sakslaste vast Landeswehri sõjas, kus Eesti aitas Lätil sakslaste vastu võidelda ja saavutati võit 23juuni Võnnu all, mida tähistatkase Eestis Võidupühana. Vabadussõda lõppes 2.veebr.1920 Tartu rahuga, mille tulemusena Venemaa tunnistas Eesti täielikku iseseisvust. Vabadussüõda oli tähtis sellepärast, et peale seda saame
Eesti Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaa...
Iseseisvusmanifest. 23 veebruaril 1918 loeti Iseseisvusmanifest ette Pärnus teater Endla rõdul. 24 veebruar kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati ajutine valitsus, mille esimeseks peaministriks oli Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse saksa väed ja ajutine valitsus saadeti laiali. Algas saksa okupatsioon, mis kestis novembrini 1918. Selle tagajärjel taandus Saksamaa kõigilt rinnetelt. Nüüd nägi Punaarmee võimalust taas vallutada Eesti. Algas Vabadussõda. Vabadussõda 1918 novembris hakkasid Saksa väed Eestist välja liikuma ja Punaarmee tungis üle Narva jõe Eestisse. Esialgu oli Punaarmee edu suur ning paari nädalaga hõivas Punaarmee suure osa ida- ja lõuna- Eestist. Ebaedu põhjused 1. Eesti sõjaväe moodustamine oli alles pooleli. Käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Väga suur puudus oli varustusest. 3. Puudus usk võiduvõimalusse. Meeste seas valitses sõjatüdimus. Detsembri teisel poolel toimus murrang
Kiili Gümnaasium Referaat Eesti Vabadussõda 1918- 1920 Kert Kustavson Õp. Riina Raja Kiili 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed 3. Sõjakäik 4. Tartu rahu 5. Kokkuvõte 6. Pildid Vabadussõjast ja sellega seonduvast 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Saksa VI reservkorpuse vastu. Kulus ainult 17 päeva peale I Maailmasõja lõppu, kui hakkas Eesti Vabadussõda. Sõja osalised ja nende väejuhid ning lisaväed Sõdisid kolm osapoolt: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Saksa VI reservkorpus. Eestlaste
EESTI VABARIIK - VABA RIIGI EEST 93 Konstantin Päts 1874 1956 Eesti Vabariigi president 1938-1940 Jüri Vilms 1889-1918 Eestimaa Päästekomitee liige Konstantin Konik 1973-1936 EESTI POLIITIK JA RIIGITEGELANE, EESTIMAA PÄÄSTEKOMITEE LIIGE Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 Vabadussõda 28.11. 1918 2.02.1920 Johan Laidoner 1884 1953 Kaitsevägede ülemjuhataja Tartu rahu 2. veebruar 1920 Iseseisev Eesti riik 1920 -1940 . Nõukogude okupatsioon . Taasiseisvumine 20. august 1991 . Eesti Vabariigi sünnipäev 93
Eesti Kaitseväe juhid I vabariigi ajal Mihkel Rebane Karl Kangur Sirli-Johanna Lump Hiljar Laansalu 11B klass Kaitseväe ajalugu Pärast Vabadussõda säilis Eesti riigikaitse struktuur laias laastus muutmatuna, seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Aleksander Tõnisson Click to edit Master text styles Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Second level Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Third level Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks.
http://www.abiks.pri.ee *1632 -ladina keeles *1802 -Saksa ja vene keeles 1819 -Eesti keeles 1914 -vene keeles Kuidas nimetati rahava poolt valitud esindusorganeid 1917.a.? Maapäev Kuidas nimetati rahava poolt valitud esindusorganeid 1920.a.? Riigikogu Kui kaua kestis Eestis Saksa okupatsioon? Algas 1918 märts ja lõppes 11.nov.1918. Kestis 9 kuud. Miks algas Vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. Kirjelda Eesti Vabariigi I põhiseadust. Võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava Kogu poolt. Sellega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Põhiseaduslikke
Lubati tagastada kultuurivarad, mis evakueeriti Venemaale I maailmasõja käigus Eesti kaotused Langenuid: 3588 meest s.h. 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit Haavatuid ja põrutada saanuid: 13 775 Kulud: 178.770 miljonit krooni Sõjasaak: kaks miiniristlejat, lahingutehnika ja laskemoon, raudteeveerem Võlg Ameerika Ühendriikidele, Inglismaale, Prantsusmaale, Soomele Kokkuvõte olulisematest sündmustest 28.november 1918 enamlaste sissetung algab Vabadussõda 23. aprill 1919 kokku tuleb Asutav Kogu 23. juuni 1919 Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad 3.jaanuar 1920 relvarahu Vabadussõjas 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine VABADUSSÕJA KANGELASED Johan Laidoner Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Pitka Eesti mereväe ülemjuhataja Vabadussõjas Julius Kuperjanov kooliõpetaja, paistis juba I maailmasõjas silma oma vaprusega,asutas
Rahvuslik ärkamisaeg oli ka aluseks hilsemale Eesti Vabariigi tekkele. Ei ole mingitki kahtlust, et eestlased suutsid ära kasutada oma võimalust saada iseteadvaks ja jõukamal järjel rahvaks. Teine suurem sõda oma vabaduse peeti aastatel 1918-1920. Võib öelda, et sellel ajal oldi otseses mõttes risttule all. Ühelt poolt püüdsid noort vabariiki vallutada sakslased ja teiseltpoolt Nõukogude Venemaa. Need aastad olid eestlste jaoks otsustavad. Arvatakse, et kui Vabadussõda oleks kaotatud, siis oleksid punase Venemaa juhid kõik mitte vene rahvusest inimesed siberisse küüditanud. Peale Vabadussõja lõppu said eestlased juhtida esimest korda oma riiki ja arendada ilma piiranguteta oma kultuuri. Seda võib pidada järjekordseks positiivesks näiteks sellest, kuidas väikerahval õnnestus ajaloo risttule alt võidukalt väljuda. Alati ei saa negatiivsetes sündmuste käigus kedagi teist süüdistada. Eestlased
aastail Tööülesanded: lk 42-46, TV 8 ptk, mõisted: neutraliteedipoliitika, orientatsioon. 9. Läänemere maade koostöökatsed 1) Läänemere maad pärast I MS 2) koostöökatsed 1920. aastail 3) Balti riikide ja Poola koostöö 1930. aastail Tööülesanded: lk 47-50, TV ptk 9 ja kordamine (ptk 5-9). Kordamine kontrolltööks § 5-9 10. Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 1) autonoomne Eesti 2) enamlased võimul 3) iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda Kontrolltöö § 5-9 Tööülesanded: lk 51-55, TV ptk 10, mõisted: repressioon, manifest, Landeswehr, kommuun. 11. Eesti Vabariik 1920. aastail 1) sisepoliitika 2) majandus 3) välispoliitika Tööülesanded: lk 56-59, TV ptk 11, mõisted: kultuurautonoomia, asundustalud. 12. Eesti Vabariik 1930. aastatel 1) Suur kriis 2) sõjaväeline riigipööre 3) "Vaikiv ajastu" 4) majandusolud 5) välispoliitika Tööülesanded: lk 60-63, TV ptk 12. Kordamine kontrolltööks § 10-12
Vabadussõda Eestis toimus vabadussõda 1918. aasta novembrist kuni 1920. aastani Nõukogude võimu vastu ja 1919. aasta juulis Landeswehri vastu. 11 novembril jäi Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele alla. 13. novembril tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust, Saksa keisririigiga sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja
Soome ja Balti riikide iseseisvumine Soome kodusõda. Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda.
ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.1917 Eesti saab endale autonoomsed õigused 06.12.1917 Soome iseseisvaks kuulutamine 16.02.1918 Leedu iseseisvaks kuulutamine 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1918 Esimese maailmasõja lõpp 18.11.1918 Läti iseseisvaks kuulutamine 1918-1920 Vabadussõda 23.06.1919 Võnnu lahingu lõpp ; Tähistatakse võidupühana ©2012 | Mr.SmartFiles Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 02.02.1920 Tartu rahu allkirjastamine 1920 Eesti esimene põhiseadus 12.03.1934 K.Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus 3. Nimeta 4 Eesti iseseisvumis eeldust, 3 sündmust iseseisvumise käigus, 3 poliitikut iseseisvumise ajast 4 eeldust: * Algas tööstuse areng. * Tõusis eestlaste osatähtsus riigiametites.
Rong koos koolipoistega on sunnitud peatuma. Nad teevad metsapeatus, puhkavad ja kergendavad end. Kuid metsas märgatakse punaste tegevust ja nad on sisse piiratud Antsu venna Ennu poolt, keda nähes Ants tunneb pahameelt, et miks ta punaste poolel sõdib. Võitlus metsas jääb kõikidele koolipoistele, peale Antsu, viimaseks. Minu arvates on film hästi üles ehitatud, kuid filmi vaadates kaob ajataju ja tekib tunne, et Vabadussõda kestis vaid mõni päev. Tegelikkuses kestis Vabadussõda 2 aastat, eestlaste võiduga. Olen arvamusel, et meis, noortes peaks kasvatama rohkem patriotismi ja läbi selliste filmide ja lugude on seda kõige parem teha. Elagu Eesti Vabariik!
a. algas uus majandusliku tõusu periood.Kiiresti arenesid rahvusvaheline kaubandus ja finantssüsteem.Eriti kiiresti arenesid uued tööstusharud - autotööstus; keemiatööstus; elektrotehnika.Kasvav välis- ja sisepoliitiline stabiilsus suurendas riikides tarbimist ja tootmist. Sõjavrk: Venemaast eraldusid: Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas, uutused koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I MS alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas. Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. Veebruarirevolutsioon- Moodustati vene ajutine valitsus. autonoomia,- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele.Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920
Päästekomitee. Eestimaa Päästekomitee: - Konstantin Päts - Jüri Vilms - Konstantin Konik 24.02.1918 - Eesti iseseisvuse ametlik väljakuulutamine. Järgmisel päeval algas Saksa okupatsioon, Saksamaa eesmärgiks oli luua praegustel Eesti ja Läti aladel baltisakslastele tuginev Balti hertsogiriik. 11.11.1918 - Saksamaa kirjutas alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Saksa okupatsiooni Baltimaades. 28.11.1918 - Punaarmee ründas Narvat, sellega algas Vabadussõda. Eestil oli algul tõsiseid raskusi. Miks puhkes Vabadussõda? - Venemaa soovis oma vanu piire taastada - Ja ka kommunistlikku maailmarevolutsiooni elluviia Mis võimaldas omariiklust säilitada? - Välisabi - Inglismaa, Soome, hiljem ka Taani ja Rootsi - Inimeste suhtumise muutumine (eriti noored koolipoisid) - Relvastuse paranemine ja varustuse suurenemine - Soomusrongide ja -autode valmistamine Johan Laidoner - sõjavägede ülemjuhataja
2 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eestis 1918. aastal alguse saanud Vabadussõjast. Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi ,,Eesti ajalugu" Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi. Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920. Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3). Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
