Usaldus erakondade vastu madal – erakonda kuulumine pole enam populaarne 9) Demokraatia mõiste, põhitunnused, jagunemine. Demokraatial on tänapäeval 2 põhitähendust: Rahva võim (ka rahva valitsus) Riik, kus võimul on rahvas Demokraatia põhitunnused: Põhiseaduslik valitsus – valitsus ja parlament on ametisse asunud seaduse alusel (mitte vägivalla ega riigipöördega) Kehtivad inimõigused – sõna-, trüki-, südametunnistuse jne vabadused kehtivad päriselt (mitte ainult paberil) Kõigi võrdsus seaduse ees – nt seaduserikkumise eest kõigil sama karistus. Demokraatia jagunemine: Otsene demokraatia – see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Võimalik vaid väga väikeses riigis. Esindusdemokraatia ( e vahendatud demokraatia) – kodanike huve vahendavad rahva poolt parlamenti valitud esindajad
Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa linnades elas koos palju erinevast rahvusest inimesi Linnaõigus Linnaõigusesse olid koondatud reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu elama pidid See koostati lähtudes kaupmeeste ja käsitööliste huvidest Linnaõiguse sai linn oma maahärralt Lübecki õigus kehtis lisaks Lübeckile veel umbes sajas linnas Läänemere ümbruses Iga seadus kehtis siis, kui linnakogukond suutis seda kehtestada Pilt linnaõigusest Rae kohustused ja ülesanded Linnaelanike tegevust reguleerisid lisaks linnaõigusele veel rae koostatud määrused Tähtsaimad rae ettekirjutused koondati
Stalinist 5 Diktatuurid Euroopas. Diktatuuride tüübid autoritaarne totalitaarne fasistlik kommunistlik natsionaalsotsialistlik Diktatuuri tunnused: 1.Autoritaarne riik Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte Muudavad seadusi Rahvas ei saa valitsemisel osaleda 2.Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: Itaalias fasistlik partei Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei NSVL kommunistlik partei 6 Diktatuuride tekkimise põhjused: Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa)
nääklemistest olid tingitud sagedased valitsuskriisid (1921-1931 vahetus 11 valitsust. Üks valitsus püsis võimul keskmiselt 11 kuud). Üheks väga edumeelseks ja demokraatlikuks nähtuseks tolleaegses Eesti Vabariigis oli kultuurautonoomia siinsetele vähemusrahvastele (sakslased, juudid, venelased, rootslased). 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega said vähemusrahvad laialdased õigused arendada oma kultuuri. Demokraatlikud vabadused ei kehtinud siiski kõikjal Eestis. Tallinnas ja piiriäärsetel aladel kehtis kuni 1934. aastani kaitseseisukord, seejärel muutus see üleriigiliseks. Siseriiklikult olid iseseisvuse algusaegadel Eestile suurimaks ohuks kommunistid. Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 Tallinnas õnnestus võimudel maha suruda. Selle järel kommunistide populaarsus vähenes ning sisemine olukord riigis stabiliseerus. 1930
majanduslikud õigused ja kultuurilised õigused.Põhiõiguste( universaalsed õigused) hulka kuuluvad:Õigus elule,Õigus vabadusele,võrdsusele ja isikupuutumatusele,õigus korraskohasele õigusemõistmisele,õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest,õigus perekonnale ja eraelule.Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga kuid on ka olnud autokraatliku valitsemise puhul(Nikolai II aegsel Venamaal).Peamised poliitilised õigused ja vabadused on: Õigus rahvusele ja kodakondsusele,usu- ja mõttevabadus,sõnavabadus,liikumisvabadus,koosolekute- ja ühingutevabadus,hääleõigus. Poliitilised Õ kehtivad kodanikele ja inimestele kel pole vastavat riigi kodakondsust. Majaduslike ja sotsiaalsete inimõiguste tagamine on seatud Vaestes arengumaades, mis kannatavad kodusõdade ning näljahädade all.Sotsiaal-majandus õigused: Õigus tööle ja
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus: Määrab ära valitsuse tegevuse:missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad. Piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel Piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. HORISONTAALNE VÕIMUJAOTUS Charles Louis de Montesquieu: 18saj. Võimude lahususe põhimõte. I. Seadusandlik võim e. Parlament/riigikogu II. Täidesaatev võim e valitsus III. Kohtuvõim PARLAMENT ...demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi ülesanded: 1. Seaduste vastuvõtmine 2. Kodanikkonna esindamine 3. Täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll(järelvalve valitsuse üle)
1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi...
Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Hait...
inimest. Rahvast tsaari lähedale ei lastud ning nende pihta avati tuli. Palju hukkunuid. Jaanuari lõpuks 1905 liitus ülestõusnutega ka sõjavägi. Valitsus hakkas ellu viima repressioone, et mässu maha suruda. Kui nendega asja ei lahendatud, hakati lubadusi andma. Kuid nüüd oli hilja, mässus osales terve Venemaa ning Nikolai II hakati nõudma tagasiastumist. 17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas: a) kindlustada rahvale demokraatlikud vabadused * isiku puutumatus; * südametunnistuse vabadus; b) Laiendada valimisõigust * mehed alates 21. eluaastast * naised, kes olid abielus; c) otsustati kokku kutsuda riigiduuma; d) lubati luua parteisid. Venemaa peale 1905 a. revolutsiooni. Aprill 1906 kutsuti kokku I riigiduuma. Kokku 500 duumasaadikut (30%töölisi ja talupoegi). Valimised ei olnud demokraatlikud revolutsiooniline duuma. Amnestia poliitvangidele (2,5 miljonit inimest). Hakati nõudma tegelikke poliitilisi vabadusi
venestuspoliitikal. 1896.aastal panid Reimani algatusel vanemad rahvuslased rahad kokku ja ajalehet "Postimees" läks noore põlvkonna (Tõnisson, Kallas, Koppel) kätte, muutes selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks. 1901. aastal astus ,,Postimehe" aatelise suuna kõrvale K.Pätsi ,,Teataja" majandust ning reaalpoliitikat esindav mõttelaad. Kriis tsaari-Venemaal viis 1905.aastal revolutsioonini, mille tulemusel tsaar oli sunnitud andma kodanikele teatavad poliitilised vabadused. Jaan Tõnisson kasutas neid eestlaste õiguste laiendamiseks, luues sel eesmärgil esimese Eesti poliitilise partei - Eesti Eduerakonna. 1906. aasta suvel Tartus avatud Baltikumi uhkeim seltsimaja ,,Vanemuise" seltsi uus hoone andis eestlastele raskel hetkel vajaliku annuse iseteadvust ning usku tulevikku. Ning kuigi Tõnissonil Stolõpini reaktsiooni saabudes oma poliitilise tegevuse eest paar kuud vanglas tuli istuda, säilitas ta ometi ,,Postimehe" ja seega ka mõju Eesti arengule.
Eesti Vabariigi sisepoliitika 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, see tähendab, et riigivõim on rahva käes. Üliliberaalse põhiseadusega kehtestatud poliitilist süsteemi iseloomustas seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel. Aktiivset ja passiivset valimisõigust said Eesti Vabariigi kodanikud (nii mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast. Rahvas teostas oma tahet lisaks parlamendi valimise...
Ajalugu 18.10.12 Põhjused miks eestlased vabadusvõistluses alla jäid.Leia vähemalt 4. ;Ordu koosnes väljaõppinud sõduritest ;Nende relvastus oli parem ;Vaenlasi oli rohkem,nad said tuua abivägesid ;Maakondade vaheline koostöö oli halb Kuidas toimus linnuste piiramine? -ehitati piiramistorn,vallikraav täideti kokkukantud puudega ja torn läkati nende peale.Lätlased koos ammuküttidega ronisid üles ja surmasid noolte ning odadega paljusid linnuses. Kuidas eestlased käitusid vaenlastega? -Nad vangistati , pandi jalapakkudesse ja ahelatesse , raha, vara ja hobused võeti ära ja jagati omavahel.Tapetute kehad heideti aga mööda välju laiali koertele järada. Eestlaste suhtumine ristiusku? -hästi, vanad jumalad ei sobinud enam..taheti uut. -halvasti,nad ei tahtnud ristimist. 07.12.2012 Jüriöö ülestõus 1343-45 Ülestõus valmistati ette hoolikalt.. Appi käidi palumas Rootsit ja Venemaad. Ülestõusu algus 1343 23.apr Puhkes harjumaal , seal oli kõige...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Itaaliast sai tööstusriik. Juhtivaks poliitiliseks jõuks olid kristlikud demokraadid. Väga suur oli kommunistliku Partei pooldajaskond. 1950. aastate keskpaigast hakkasid valitsusse pääsema sotsialistid. NSVL Pidev hirmuvalitsus, repressioonid, massilised arreteerimised, defitsiit, võitlus läänestamise vastu, võitlus läänestamise vastu jne. Idablokk · Võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte. · Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. · Komm. Parteile oli allutatud kogu elu riigis. · Tohutu võim julgeolekuorganitel. · Majandus valdavalt riigistatud. · Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Kesk- ja Ida-Euroopa Punaarmee poolt okupeeritud, NSVL-i mõjusfääris. Kommunistlik diktatuur kehtestati ühesuguse skeemi põhjal. Kommunistlik võim oli ebakindel, rahvas olid rahulolematud. Hiina
käsitlev valdkond. Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961 Euroopa sotsiaalharta määratleb inimõigused ja põhivabadused ning kehtestab kontrollimehhanismi, mis tagab nende austamise Euroopa Liidu liikmesriikides. Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused on: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ja diskrimineerimatus. Pagulane on inimene, kes kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim ...
Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine. Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga
varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edasise riigikorralduse. Valitsus alustas reforme, mis mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast, kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid, kes nägi Venemaad demokraatlikuna. *esseerud, kellel oli suur mõju talupoegade seas ja nägid Venemaad sotsialistlikuna tulevikus
ja läbipaistvus, korruptsioon, avaliku teenistuse võimekus, üldsuse vastavad hoiakud 3) poliitiline osalus Valimis- ja poliitiline osalus, vähemuste osalus, osaluse edendamine, üldsuse vastavad hoiakud 4) poliitiline kultuur Ühiskonna sidusus, üldsuse vastavad hoiakud, riigi ja kiriku lahusus, 5) kodanikuvabadused Vaba meedia ja väljendusvabadus, ametialased organisatsioonid, õiguste kaitse, kohtusüsteem, usuvabadus, võrdsus seaduse ees, eraomand, isiklikud vabadused SIIRDEÜHISKOND Revolutsioon- algatajateks on senise võimukorralduse kriitikud, kelle seisukohtadega valitsejad ei taha arvestada. Sotsiaalse ja poliitilise olukorraga rahulolematute ühiskonnagruppide meeleavaldused võivad viia vägivaldsete kokkupõrgeteni senise reziimi toetajatega ning riigipöördeni või selle katseni Reform- võimulolijad tajuvad sise- või välisriikliku kriitika tõttu muutuste vajadust ja asuvad neid seadusandlikul teel ellu viima. Reforme tehakse
tuttava Wilhelmine (Helma) Peediga. Helma Päts oli ainukene naine, keda Konstantin Päts võttis tõsiselt ja kelle arvamusega ta arvestas. Muidu polnud naisi tema jaoks üldse olemas, ta oli nende vastu viisakas, kuid ei mänginud kunagi kavaleri, talle ei tulnud ettegi lükata neile lähemale mõni puuviljavaagen või šokolaadikarp, veel vähem ütelda mingi meelitus. 1905. aastal nähti Eestis suuri lootusi ja suurt pettumust, kui tsaari lubatud vabadused koheselt tühistati. Karistussalkade tegutsemise ajal põgenes Päts Pärnusse, sealt aga juba Grodno kaudu välismaale. Raplas oli karistussalk ka Pätsi tagasleja surma mõistnud. Grodnos elas sel ajal ta vend Peeter Päts ja sealt leidsidki võimaluse läände hüpata Jaan Teemant ning vennad Voldemar ja Konstantin Päts. 1909. aastal kolis Konstantin Päts perega Šveitsi. Šveitsist kolis Konstantin küll peagi edasi Soome, kus sõlmis sidemed Peterburi eestlastega
a Austria-Ungari riigi lagunedes. Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhia ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Poliitiline süsteem Austria on demokraatlik vabariik. Sellest tulenevalt valib rahvas riigipea (liidupresidendi) ja seadustandvad organid. Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Euroopa Konventsiooni sätted inimõiguste kaitse ja põhivabaduste küsimuses ratifitseeriti Austrias 4. novembril 1950. aastal. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria/Niederösterreich/, Ülem- Austria /Oberösterreich/, Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda
- mõisted: inimõigused, põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. - Inimõiguste eristamine kodanikuõigustest 3) Eesti Vabariigi põhiseadus (põhiseadus, õpik lk 46-49, TV ül 35-37) - mõisted: konstitutsioon, õigusakt, seadus, määrus, preambula. - Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise võimalused - Põhiseaduse koht õigusaktide hierarhias 4) Põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses (EV põhiseaduse II peatükk) 5) Usk ja usuvabadus - Eesti vabariigis esindatud suuremad kogudused - Tolerants erinevat usku inimeste suhtes - Usu roll ühiskonnas 6) Sõltumatu ajakirjandus (õpik lk 10-12, TV ül 7-10) - mõisted: massikommunikatsioon, avalik arvamus. - Ajakirjandus kui neljas võim - Ajakirjanduse ülesanded ühiskonnas - Meedia kallutatus
Sõlmiti Reini tagatispakt ehk Saksamaa piirileping naaberriikidega, mida karanteerisid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Lubati piire mitte rikkuda. 1928. a. Briand(Prantsusmaa)-Kellogi(USA) pakt Kohustuti loomuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem lisandus 48 riiki. Demokraatlikud riigid. I MS järel algul tänu võitjariikidele demokraatia mõju kasvas. Suurenes demokraatlike riikide arv ja laienesid demokraatlikud vabadused (üldine valimisõigus). Ideoloogiad. Liberaalid kaotasid populaarsust. Konservatiivid võitsid valijaid juurde. Sotsiaaldemokraadid muutusid väga populaarseks seoses valimisõiguse laienemisega töölistele. USA. - Majanduse tõus peale I MS. - Kuiv seadus (alkoholi keeld) järgnes maffia mõju plahvatuslik suurenemine ja korruptsioon. - President Hoover vähendas riigi osa majanduses miinimumini, et kriisist välja tulla. Võttis vastu reformikava ,,New Deal" (,,Uus kurss"): 1
Sotsiaalne turumajandus: Kehtestati reegleid, mida ettevõitjad peaksid järgima(Erhard); vaba konkurents, hinnad vabastati kontrolli alt. 1948. a toimus rahareform. Majandus hakkas kiiresti arenema. Saksamaa sai keerema majandusliku arenguga Euroopas. See on Saksa majandusime. 11, Nimeta vähemalt kolm idablokki kuulunud riigi tunnust. 1. Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte. Kui olid teised partied, siis neil võimu ei olnud. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis(võim, kultuur, haridus). Kommunistlik võim püsis julgolekuorganete abil. 3. Majandus oli enamuses riigistatud ainult mõnes riigis oli lubatud ka väike eraettevõtlus. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. 4. Kõige suuremad olid kuulutused armeele. 12, Kirjelda Stalinikku NSVL-u. Too näited.
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks.
hädavajaliku kui ka äärmiselt raskelt teostatava eesmärgiga. Nimelt on see vajalik, sest ainult selle abiga on saavutatav looduse kõrgeim kavatsus. Probleem aga seisneb selles, et kui iga inimene teostaks kontrollimatult enda vabadusi, ei saaks keegi oma vabadusi teostada. Seega tuleks kehtestada selline ühiskonnakord, mis piiraks osaliselt inimeste vabadusi nii, et indiviidid saaksid neid siiski teostada, takistamata sel puhul teisi. Kuidas aga ühendada need piirangud(sund) ja vabadused, et need ei takistaks teineteist? Inimene peab selle ise leiutama või välja mõtlema. Selleks ,,suurimaks võimalikuks hädaks" on fakt, et teostades piiramatult oma vabadusi, takistab inimene teistel oma vabadusi teostamast ning vastupidi. Siit ka probleem: ilma kodanliku ühiskonnata ei saa keegi oma vabadusi teostada. 7) Inimene vajab valitsejat, sest talle on omane enda vabaduse ning tahte ületähtsustamine, seega on enda vabaduse piiramine võimatu ülesanne
arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
terrorireziimi ja asendades selle Vietnami-meelse võimuga. Pärast president Ton Duc Thangi surma 1980 alanud sisepoliitilise võitluse tulemusena alustati 1987 majanduse detsentraliseerimise ja juhtkonna noorendamise poliitikat (nn. doi moi tu duy). Parandati suhteid USA-ga, 1994 lõpetas viimane kaubandusembargo, 1995 loodi diplomaatilised suhted. 1992 kehtestati Vietnamis uus põhiseadus, mis säilitas Vietnami Kommunistliku Partei võimumonopoli, kuid legaliseeris mõningad demokraatlikud vabadused. Vietnami sõjas kannatas enim lihtrahavas. Poliitiline areng 1996. aasta keskel toimunud kommunistliku partei 8. kongressil tehti ettepanekuid partei ümberkujundamiseks. Partei juhtkond, kes 1950-70 võitles prantslaste ja ameeriklaste vastu, ei soovi poliitika demokratiseerimise oludes võimust loobuda. Vietnam toimib ikka veel endise, kommunistliku elukorralduse järgi. 146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alaline komitee
maaelanikud, konstitutsioonilise monarhia kava Veebruarirevolutsioon AJEND Petrograd (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega *27.02.1917 võim ülestõusnute käes *3.03.1917 Nikolai II kirjutab alla Riigiduuma Ajutise Komitee koostatud aktile -loobub troonist -võim Ajutisele Valitsusele TULEMUS *Tsaarivõimu lõpp *Võim Ajutisel Valitsusel ja Petrogradi Nõukogul (Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu) Ajutine Valitsus PLUSSID *Lubab tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku Asutava Kogu *Reformid, mis parandavad rahva olukorda MIINUSED *Talurahvale maad ei anta *Sõda ikkagi jätkub 4 suuremat parteid *Rahva Vabaduse Partei KADETID eesmärk demokraatlik vabariik *Sotsialistide Revolutsionääride Partei ESSEERID suurim vasakpoolne partei, mõju talurahva hulgas, reformide käigus sotsialistliku riigini *VSDTP reformistlik organisatsioon vähemlased ehk mensevikud mõju haritlaste ja
1. Animism (ehk paganausk, hing ja vägi) 2. katoliiklus 3. Lutheri usk (luterlus) 4. Õigeusk 1. Mida muutis Jüriöö ülestõus eestlaste elus? 1. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu 2. Sakslased hakkasid laiendama mõisaid, mis tähendas talupoegade koormiste suurendamist, eelkõige teoorjus. Enamik talupoegi kaotas isiklukud vabadused pärisorjuse süvenemine. Aadlikud võisid talupoegi müüa, osta, vahetada, pärandada, kinkida. Talurahva olukord halvenes. 3. Arenesid teiste riikidevahelised kaubanduslikud suhted. 4. Taani müüb ära Põhja-Eesti sakslastele 2. Nimeta keskaegseid hooneid Tallinnas! 1. Paks Margareta 2. Niguliste kirik 3. Raekoda 4. Dominiiklaste klooster 5. Raeapteek 6. Suurgild 7. Mustpeade maja 8. Toomkirik
Peagi tõusid linlased vaimulike ja aadlike ehk esimese ja teise seisuse kõrvale kolmandaks seisuseks. Linnaelanike jõukuse kasvades suurenes nende eneseteadvus ja püüe iseseisvusele. Vaimulikkude arvates oli kaupmeeste poolt kasumi tagaajamine hingele hukatuslik. Ilmaliku feodaalid kartsid aga võimu kaotada. Vastuoludest linnade ja feodaalide vahel puhkes sageli isegi relvastatud võitlus ning nende tulemus sõltusid linnade majanduslikust tugevusest. Mõned linnad suutsid enda vabadused välja osta, teiste edukuste pandiks oli aga oskus leida liitlasi. Itaalia suured kaubalinnad Genova, Firenze, Veneetsia ja mitmed teised vabanesid senjööri eestkoste alt juba XI-XIII sajandil. Enamikul linnadel õnnestus maaisandailt vaid teatud järelandmisi või privileege välja kaubelda (Kõiv, Raudkivi 1996: 73-74). Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul
Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna Kas rahvas saab mõjutada võimulolijaid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas rahvas saab kontrollida võimude tegevust? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas seadus kaitseb kõikide inimeste õigusi ja vabadusi? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Kas inimesed saavad omaalgatuslikult luua ühinguid? Demokraatia: Jah Diktatuur: Ei Millest sõltuvad rahva õigused ja vabadused? Demokraatia: Põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest seadustest Diktatuur: Diktaatori tahtest RIIK- Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Riigil on 3 põhitunnust: 1)Territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid
Kui ühel alal elasid koos eri hõimudest inimesed, siis sai see ühiskond toimida sel teel, et germaani veresidemed aktsepteerisid enda kõrval ka juriidilisi sidemeid. Inimese kohta ühiskonnas hakkas üha enam määrama tema funktsioon ühiskonnas. Kõik need kihid said elada ja toimida olemasolevatest õiguslikest raamidest. Kui me räägime vabadustest keskajal, siis see oli midagi muud mis tänapäeval. Keskaegses kõnepruugis ongi vabadused pigem mitmuses (libertates) ja sellisena on ta sünonüüm sõnale privileeg. Kui kellelegi anti vabadust juurde, võeti see kellegi arvelt. Kellel oli rohkem privileege, sellel oli ka rohkem vabadusi. Kui neid vabadusi hakatakse piirama, siis suureneb sotsiaalne surve ja järgneb vastulöök ehk mäss. Keskaja sõnakasutuses vastanduvad vaesus ja võim, mitte vaesus ja rikkus. Arhailine kohtuprotsess, õiguse maagilisus, vanded, kaasvanded: Arhailise
(Riigikohus) Ülesanne Seaduste Riigi igapäeva Seisab hea selle väljatöötamine, sise- ja eest, et igaühe muutmine, välispoliitika õigused ja tühistamine, elluviimine vabadused parandamine oleksid seaduse kohaselt tagatud NB! Neid kontrollitakse omakorda: (põhiseaduses ka kirjas) Õiguskantsler – jälgib seadustest ja põhiseadusest kinnipidamist (Teder) Riigikontrolör (riigikontroll) – kontrollib riigi majandustegevust (Oviir) Kaitsepolitsei (kapo) – tagab riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist
Ülesanne Seaduste Riigi igapäeva sise- Seisab hea selle väljatöötamine, ja välispoliitika eest, et igaühe muutmine, elluviimine õigused ja tühistamine, vabadused oleksid parandamine seaduse kohaselt tagatud NB! Neid kontrollitakse omakorda: (põhiseaduses ka kirjas) Õiguskantsler jälgib seadustest ja põhiseadusest kinnipidamist (Teder) Riigikontrolör (riigikontroll) kontrollib riigi majandustegevust (Oviir)
Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus). Eriti kiire arengu tegid läbi Balti kubermangud. · Vene impeerium (keisririik), st monarhi (keisri) kätte koondub KÕRGEM päritav seadusandlik , täidesaatev ja kohtuvõim. Venemaal puudus kuni 1905.ndani rahva poolt valitud parlament (nagu see oli olemas arenenud Lääne Euroopa maades jm). · Puudusid demokraatlikud vabadused (nagu need olid LääneEuroopas jm): sõna, trüki, usu jt vabadused. See tähendab, et Vene keisririik oli poliitiliselt mahajäänud ja vajas uuenduskuuri. 2. 20.sajandi algul jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. 3. Poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralism 4
ja majanduslik-poliitilise eliidi vahel; teoses puudus ideoloogiline sõnum, pigem kriitika Prantsusmaa suunal; kas pidada seda liberalismi võidukäiguks Prantsusmaal? Või pidada seda kommunismi algeks. Sarnaseid sündmusi polnud, kõrvutab monarhia ja eliidi võimu Prantsusmaa embrüonaalsete muutustega - tulemus pole sama. best-practice-politics - sisseharjutud, funktsioneerival poliitikal lasta toimida, peab ka ajahambale vastu pidama; uued vabadused ei tohi nõrgestada ühiskonda. demokraatlikud vabadused olgu valitsuse kontrolli all ja ärgu takistagu majanduse arengut. 19.saj. on Briti juhtiv poliitiline jõud Liberaalne Partei, kuid sajandi jooksul kaotab ta oma radikaalsuse ja ‘konservatiivistub’. Briti Liberaalne partei on oluliselt vanem kui kogu kontinentaal Euroopaga võrreldes. Liberaalse partei võimuletulekul sai riik poliitiliselt tugeva partei, mis osutus monarhiast tugevamaks
täielikuks täitmiseks, selleks kuulutab Peaassamblee välja selle INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOONI kui ühtse suunise kõikidele rahvastele ja riikidele, eesmärgina, et iga inimene ja iga ühiskondlik organ, pidades seda deklaratsiooni alati silmas, aitab selgitus- ja haridustööd tehes kaasa nende õiguste ja vabaduste austamisele ning riiklike ja rahvusvaheliste edumeelsete abinõudega tagab, et need õigused ja vabadused leiaksid üldist ja tõhusat tunnustamist ja järgimist nii liikmesriikide rahvaste kui nende jurisdiktsiooni alla olevate territooriumide rahvaste poolt. Artikkel 1 Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Artikkel 2 Igal inimesel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata
Riigiõiguse arvestus 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad:
Tõsiselt võetava panuse põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisse andis Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm. Töörühma seisukohtade 5. osas märgitakse, et kehtivas õiguses puudub aluspõhimõtete legaaldefinitsioon. Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulist, I peatükist “Üldsätted” ning II peatüki “Põhiõigused, vabadused ja kohustused” paragrahvidest 10 ja 11. Eelnevat lähtekohaks võttes asus töörühm seisukohale, et põhiseaduse aluspõhimõtteid saab määratleda kas suletud või avatud kataloogina. Siiski peeti eelistatumaks avatud kataloogi. Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut. Selline arusaam lõi võimaluse konstrueerida töörühmal põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloog, kuhu aluspõhimõtetena kuuluksid: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine
Konkurents on langetanud hindu ja andnud tarbijatele suurema valiku: Telefonikõned maksavad Euroopas nüüd murdosa sellest, mis nad maksid 10 aastat tagasi. Lennupiletite hinnad on oluliselt langenud ning on avatud uusi liine. Paljud majapidamised ja ettevõtjad saavad nüüd valida elektri- ja gaasitarnijate vahel. Samal ajal tegutseb EL koos erinevate Euroopa konkurentsi- ja reguleerivate asutustega kindlustamaks, et suuremad vabadused ei kahjustaks õiglast turgu, tarbijakaitset ega keskkonna jätkusuutlikkust. Euroopa ettevõtjatel, kes müüvad ELis, on piiramatu juurdepääs peaaegu 500 miljonile tarbijale, mis aitab neil säilitada konkurentsivõime. Ühtne turg on ligitõmbav ka välisinvestoritele. Majanduslik integratsioon võib olla suureks eeliseks majanduslanguse ajal, võimaldades ELi liikmesriikidel jätkata kauplemist omavahel, mitte kehtestada olukorda halvendavaid
2. Ebaedukas osalemine I Maailmasõjas Veebruarirevolutsiooni olemus oli kodanlik. Rahulolematustes peamiselt osalised sotsialistid, aga olukorra kasutasid ära kodanlased. Sotsialistid moodustasid TSSNi (Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). 02.03.1917 - Nikolai II loobub troonist Moodustatakse ajutine valitsus. TSSN jääb opositsiooni. Kaksikvõimu periood. Ajutisse Valitsusse bolsevikud ei pääse. Lvov ja Kerenski - Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus kehtestab demokraatlikud vabadused, poliitilise amnestia, luba Asutava Kogu kokkukutsumiseks ja põhiseaduse koostamiseks. Asutav Kogu - asutab riiklikud institutsioonid, koostab põhiseaduse ja muud riigile vajalikud alustalad. Ajutine Valitsus elab läbi mitu kriisi, ettevalmistus oktoobrirevolutsiooniks. Igal pool ülekaalus esseerid ja mensevikud, kuigi populaarsed on bolsevikud. Bolsevikud - Lenin, Trotski, Zinovjev, Kamenev. 4. Oktoobrirevolutsioon
2005.a.-2015.aastal, mille ajal suudeti alandada tulumaksu 26%-st 20%-ni. Valimised 2019. aasta valimiste loosung oli “Parem Eesti.” Nende valimisprogramm koosnes kaheksast osast: ● tark majandus - kõigi elanike sissetulekute kasv, ● haritud ja nutikad inimesed - eduks vajalik ettevalmistus, ● hooliv ja võimalusi pakkuv Eesti - panustamist toetav ühiskond, ● avatud ja turvaline Eesti - paremini tagatud vabadused, ● arukalt ja avatult juhitud Eesti - üksikisiku vabadusest lähtuv ühiskonnakorraldus, ● meie oma Eesti - kestlik rahvus, keel ja kultuur, ● elujõuline maaelu - tasakaalustatud areng igas piirkonnas, ● parem keskkond - hoitud loodus, parem elukeskkond. Kokkuvõtlik Reformierakonna eesmärk on vaba, väärikas ja oma eluga rahulolev Eesti inimene, kes on valmis võtma oma riigi ees ka vastutust parema tuleviku nimel. Reformierakonna rahalised lubaduse:
kammitud juuksed Tituse soeng · Moekad mehed kandsid põskhabet 22. Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Positiivsed: · Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20
vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. NikolaiII 1894-1917; jätkas üldjoontes oma isa poliitikat, ei kavandanud reforme ja ümberkorraldusi, 1905.aastal toimus Venemaa revolutsioon, 1905. aasta 17. oktoobril ilmus NikolaiII manifest, millega lubati rahvale kindlustada demokraatlikud vabadused, laiendada valimisõigust ning anda kokkukutsutavale Riigiduumale õigus osaleda seaduste väljatöötamisel 2. Pärisorjuse kaotamine Venemaal. 1861. aasta märtsis kirjutas AleksanderII alla kauaoodatud päriorjuse kaotamise manifestile. Ligikaudu 23 miljonile talupojale anti isiklik vabadus. Talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegelda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Samal ajal säilitas 1861. aasta
Riigikogule. Riigikogu valiti iga 3a. Järel õldistel õhetaolistel otsestel valimistel 3ks. Aastaks. Parlamendi funktsiooni kuulus seaduste andmine, eelarve, maksud laenud ja istungid oli avalikud. Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
1905.aasta REVOLUTSIOON Põhjused: 1) Lüüasaamised Vene-Jaapani sõjas 2) Lahendamata maaküsimus 3) Elatustaseme langus 4) Rahvas kaotas usu 9.jaanuar 1905 Verine Pühapäev Rahvas tahtis minna tsaarile märgukirja edastama minna, kuid tsaarile öeldi, et rahvas tahab teda tappa. Talurahvamässud Streigid Mõisate põletamine Sõjaline vastuhakk Miitingud 17.okt 1905 manifest, demokraatilikud vabadused, Riigiduuma valimised, alles III jäi püsima Eluolu 20.sajandi alguses: MUUDATUSED: Tööstuse areng ja linnastumine Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid) Poliitilised liikumised Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika auto) RASSISM JA ANTISEMITISM (juutide viha)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
