VENEMAA 1917-1920: Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 1. riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 2. sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). 4. poli...
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. Trumani doktriinin1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.MP Kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljd dol väärtuses Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. Berliini blokaad 1948a juunis alanud käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Kü...
põhiseadus. 10.Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105) Revolutsioonide põhjusteks olid, et hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda, valitsevate esindusorganite kokkukutsumist ning demokraatlike vabaduste kehtestamist. tulid esile ka rahvuslikud vastuolud. Tagajärgedeks osutusid nõrgenev absolutistlik riigikord, osades riikides kehtestati põhiseadused ja sätestati demokraatlikud õigused ja vabadused, näiteks kaotati ka feodaaligandid põllumajanduses ja tekkisid ka eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud, mis hiljem arenesid parteideks. 11.Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108) Troonil oli kuninganna Victoria ja tugevamaks muutus ka täidesaatev võim ehk valitsus. Peamisteks parteideks olid toogid ja viigid , parlamendireformi järel tekkisid tooridest konservatiivid ja viigidest liberaalid. 12.Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj
Veebruarirevolutsioon: Ajendiks Peterburi linna väga vilets toiduainete varustamine. Põhilised mässajad töölisnaised, kes nõudsid leiba ja sõja lõppu. Keiser üritas revolutsiooni maha suruda vägedega rindelt, kuid need läksid mässajate poolele üle. Nikolai II loobus 3.märtsil 1917 troonist, võim läks üle Ajutisele Valitsusele (vürst Georgi Lvov) ja Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (enamlane V.Lenin). Ajutine Valitusus lubas, et tagab dem. Vabadused ja kutsub kokku Asutava Kogu. Rahvas soovis sõja lõppu, kuid sõda jätkus ning alustati maareforme. Tõusis esile neli parteid: Kadetid kodanlik partei, kes soovis, et Vm-st saaks dem. Vabariik Esseerid (A.Kerenski) vasakpoolne partei, kellel suur toetajaskond talurahva seas VSDTP mensevikud e reformistid vähemlased, rahulikult reformide abil ühiskonda muuta, toetajaskond tööliste ja haritlaste seas VSDTP enamlased e bolsevikud (V
Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass) Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*keh...
Demokraatia-kõrgema riigivõimu kandja on rahvas, rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid, riigivõimu peab teostama vastavalt rahva tahtele. Parlamentarism-esindus- organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. õigusriik- Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima ...
Põgenenuid trahviti ja muudeti sunnismaiseks 5. Selgita, kuidas toimus talupoegade pärisorjastamine Eestis? Pärast Jüriöö ülestõusumuudeti talupoegade kohustusi suuremaks ja õigusi vähemaks Talupojad hakkasid sulle vastu kaebusi esitama ning teistele maadele ära minema Põgenejatele hakati trahvi tegema Talupojad muudeti sunnismaiseks Aadlikud otsustasid, et talupoegi võib müüa, kinkida, vahetada ja pärandada Talupojad kaotasid vabadused ja said pärisorjaks 6. Mis muutusi tõi ristiusutamine kaasa eestlaste vaimuelus keskajal? Ristiusk oli kõrvuti maausuga Salaja austati pühasid puid, kive ja toodi neile ohverdusi. Uued jumalakojad rajati vanadesse pühapaikadesse Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas
Kordamiseks Eesti 1920-1939 1. Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus 2.veebruar 1920. Sisu: Venemaa loobus igaveseks kõikidest õigustest Eestile; Venemaa tunnustas esimesena Eesti Vabariiki; Eesti sai Venemaalt mõned vallad (riigipiirid); Eesti sai 15 milonit kuldrubla; Vabanes võlgadest Venemaa ees; Vabadussõja lõpetamine; Eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda; Majandusleping; Venemaa pidi tagastama kultuurivarad. Jaan Poska tegeles läbirääkimistega Eesti poolel, Adolf Joffe Vene poolel 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus (võeti vastu 1920) – vastu võttis Asutav Kogu, selle järgi Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik („riigivõim rahva käes“), seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget, kolm aastat), kehtestati demokraatlikud kodanikuõigused ja –vabadused, täitevvõim:Valitsus (eesotsas peaminister, parlamendist sõltuv), kohtud...
aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Omaniku nõudeõigus korrespondeerub vahetult
hõive, tööhõive rahvastiku hõimatus tööga; hõivatu vastand on töötu identiteet ühiskonna-või kogukonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust seedud teabe kohta; interaktiivsa kommunikatsiooni peamine vahend on internet kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakonsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses kodanikualgatus inimese isiklik initsiatiiv mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunened organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing
võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt (§ 12 lg 1 lause 1). 2.7. Rahvusriik Põhiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on Eesti iseseisvus ja sõltumatus aegumatu ja võõrandamatu. Sellest tulenevat rahvusriigi printsiipi tuleb pidada põhiseaduse omapäraks. Selle sisuks on tagada eestlaste rahvusliku identiteedi säilimine. Rahvusriigi printsiip väljendub peale põhiseaduse § 1 lg 2 preambulas ja põhiseaduse §-des 6 ja 54 lg 1. 9. PÕHIÕIGUSED 1. Põhiõigused, vabadused ja kohustused Põhiseaduse 2. peatükk hõlmab 48 paragrahvi, mis moodustab rohkem kui veerandi põhiseaduse mahust. Niivõrd põhjalik regulatsioon annab tunnistust põhiseaduse teksti autorite püüdest tagada Eesti Vabariigis võimalikult ulatuslik üksikisiku õiguste kaitse. "Selle järgi, kuidas põhiõigused ja -vabadused on põhiseaduses kajastamist leidnud, võib hinnata ühiskonda. Loomulikult tuleb ühiskonna hindamisel vaadelda ka
· Inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa ise oma elu korraldamisega hakkama, nad vajavad riigi ja valitsuse abi. 5) Demokraatia ja diktatuurid. Diktatuur- (hirmuvalitsus)- mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu jõule toetuv võim. Olemus: · Totalitaarne riigikorraldus · Võimu koondumine ühele juhile · Kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ning üldse kogu elu üle. · Demokraatlikud õigused ja vabadused on piiratud. · Poliitiliste erakondade piiramine. · Rikutakse inimõigusi · Olulisel kohal on propaganda. · Sala- ja julgeolekupolitsei Diktatuuri tekke põhjused: · Pettumine Versailles's · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. · Majanduslikud raskused · Uute rahvakihtide paiskamine oliitilisse ellu. Demokraatia- rahva võim Olemus: · Rahvas osaleb valmistel
Niisamuti peab Hayek oluliseks rõhutada nii-öelda ,,sisemise" vabaduse erinevust individuaalsest vabadusest, kuna too ei puuduta kõige olulisemat aspekti vabaduse määratlemisel teise inimese pealesunnitud tahet. Ning viimaks hoiatab Hayek ka totalitaarses retoorikas kasutatava võtte eest, mis võrdsustades individuaalse vabaduse füüsilisega, on sundinud inimesi ohverdama oma tõelist vabadust ,,vabaduse" nimel. Nii ka Hayek leiab, et need erinevad vabadused ilmnevad peaasjalikult seal, kus individuaalset vabadust napib: ,,need on erilised privileegid ja erandid, mida grupid või indiviidid võivad omada, samas kui ülejäänud on rohkemal või vähemal määral mittevabad" (Ibid: 107). Säärasel põhjusel on vajalik ka hoiduda vabaduse samastamisest varakusega, mis Hayeki väitel on muuhulgas võimaldanud ekslikule alusele toetudes õigustada rikkuse ümberjagamise ideed. Ta on aga kindlal seisukohal, et vabaduse definitsiooni selguse huvides on
sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused Demokraatia kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid võõramaaalased Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Perioigid põliselanikud, kohalikud, isiklikult vaba rahvas
NSVL Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idaplokiks nimetada. Idaplokki kuulusid Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia. Kõik nad allusid Moskva diktaadile. Iseloomulikud joone: · Võim koondunud ühe isiku kätte, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. · Partei alla oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis nii riigiaparaati kui ka ühiskondlike organisatsioone. · Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. · Majandus, nii tööstus kui kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Kehtis käsumajandus. Pärast sõja lõppu loodeti, et kommunistliku süstemmi liberaliseeritakse, kui vastupidi. Inimesi hoiti tahtlikult hirmu all. Jätkusid küüditamised.
Ajalugu 9. klass tunnikonspekt 11, õpetaja Liis Reier Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi
Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi
individuaalselt määratud isikutele, kuid isikute ring võib olla ka määratud üldiste tunnustega oluline on, et need isikud oleksid seotud reguleeritava juhtumiga. 2. ÕIGUSKANTSLERI PÄDEVUS JA MENETLUS ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE PÕHISEADUSELE JA SEADUSTELE VASTAVUSE HINDAMINE. Õiguskantsler- on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt ei tohi õiguskantsler sekkuda teiste organite pädevusse ega täita nende ülesandeid, kuid tema roll on tegutseda tasakaalustajana, juhtides eri võimuharude tähelepanu põhiseaduslikele probleemidele.
oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus, mis oli eriti kõrge suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele
1933.a sai Hitler kantsleriks Esmalt tegutses Hitler põhiseadust täites, aga peagi suutis ta kogu võimu endale koondada Natslik Riigipäev võttis 1933.a märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, kõik peale NSDAP saadeti laiali. Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer. Hitleri Saksamaa Hitleri võimuletuleku järel kaotati demokraatlikud institutsioonid ning vabadused Majandus võeti riigi kontrolli alla, juhtima hakkati nelja-aastaplaanide järgi Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas aktiivne juutide tagakiusamine, 1935.a seadused piirasid juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi Paljud põgenesid Saksamaalt Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitler võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline
· Eesti Vn arenenuim tööstuspiirkond 1904a-Päts Tln abilinnapea eestikeelne ajakirjandus(1857) · 1905 a.Rev ja I erakond J.Tõnisson · Laulu-,mänguseltsid · Kalevipoeg (1857) Eestlased ei pooldanud enamlasi 1918a-l. 1. Ettevõtted natsionaliseeriti. 2. Puudusid demokraatlikud vabadused 3. Punaste terror, vale kirikupoliitika pandi kinni. Veebruar 1918 1. Moodustati Eesti Päästekomitee 2. 19.veebr koostati iseseisvusmanifest 3. 23.veebr loeti Pärnus see ette. Koostas Juhan Kukk. 4. Moodustati EV Ajutine Valitsus. 24 veebr. Peamin Päts, Välis Poska, Justiits Vilms, Haridus Põld. 5. 24.veebr marssisid sisse Saksa väed 6. 25.veebr algas Saksa okupatsioon kuni 11.nov 1918 Saksa okupatsioon
Maalil esitatud tegevust on kerge mõista. Venus on ilmunud merest tuulejumalate poolt randa aetud merekarbil ja tema ümber lendlevad roosid. Üks nümf ootab tema maaleastumist, ulatamaks talle purpurset mantlit. Maal kujutab endast täiuslikku harmooniat. Boticelli Venus on nii kaunis, et me ei märka ta kaela ebaloomulikku pikkust, ta õlgade kaldenurka ega seda, kui veidralt on ta vasak käsi kehaga ühendatud. Küllap oli asi selles, et need olid vabadused, mida Botticelli lubas endale selleks, et täiendada kujutuse ilu ja harmooniat graatsilise üldtooniga ja kõik see ühtekokku vaid tugevdab muljet ääretult õrnast ja delikaaatsest olevusest, kes on heidetud kaldale kui taevane kingitus. Kevad Kevad e Primavera kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. Maali tellis arvatavasti Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba.
üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. § 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. II peatükk PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. § 9
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid p...
(kohustuse järgimine) ja vastupidi, selleks et saaks tekkida peandumine, on vaja põhinorme. Nt. tapmise keelamisel ei saa järeldada, et ei tapeta Scmidt- põhiseadus on põhivalik Smend- 1)Põhiseadus kui integratisooni korraldus, norm, mis käsib ühiskonnal kokku hoida jka integreeruda 2) Põhiseadus kui väärtuskord- luuakse väärtusnorm, mis korrastab ühiskonnaelu Põhiseadus kui ühiskondlik leping Põhiseaduse struktuur Preambul- sissejuhatus I Üldsätted II Põhiõigused, vabadused ja kohustused III Rahvas IV Riigikogu V Vabariigi president VI Vabariigi valitsus VII Seadusandlus VIII Rahandus ja riigieelarve IX Välissuhted ja välislepingud X Riigikaitse XI Riigikontroll XII Õiguskantsler XIII Kohus XIV Kohalik omavalitsus XV Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse rakendamise seadsus Põhiseaduse täitmise seadus Õigusnormi hierarhia Lex superior derogat legi inferiori- Kõrgem õigusnorm tühistab madalama õigusnormi
Põletatakse ja laamendatakse. Indrek osa ei võtnud aga vaatamas käis koos kristiga kyll. Sellest arutatakse veel tükk aega. Kristi ja indrek kohtusid alati erinevates kohtades et kahtlust äratav poleks. Nii pidid nad erinevaid kohti läbima. Pärast üht koosolekut aga läks see ühel uruplatsil edasi. K ja i läksid ka vaatama. Soldatid tulid aga peale ja ründasid. Oli üldine veresaun. K sai pihta. Ja i viis ta süles koju. Aga olid ka head sõnumid. Välja kuulutati nõutud vabadused ja õigused. K oli väga õnnelik sest arvas et oli maitsnud revolutsiooni ja tundnud vabaduse maitset ja väärtust. Emand lohk nii roosiline polnud. Indrek saab teada et ka bosträi on surnud. Üks kuul südamesse, kes rahulikult oli jalutanud. Täiesti süütu inimene. Koeramamma täiesti endast väljas. Süüdistab endast, sest luges surmakuulutusi kuna arvas et mees nii tuleb uuesti sööma. Samuti kahetses et ta mehe ettepanekkut vastu ei võtnud. Matused olid suured
3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7. Aadlikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada või pärandada. XVI saj. alguseks oli enamik eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. 8. Vana-Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421. a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talupoegade pagemise vastu jne. Esindatud olid: 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) ordumeister koos orduametnikega 3) vasalkondade esindajad 4) linnade (Riia, Tln, Trt) esindajad Maapäevade otsus ei olnud kellelegi kohustuseks. 9
Maalil esitatud tegevust on kerge mõista. Venus on ilmunud merest tuulejumalate poolt randa aetud merekarbil ja tema ümber lendlevad roosid. Üks nümf ootab tema maaleastumist, ulatamaks talle purpurset mantlit. Maal kujutab endast täiuslikku harmooniat. Boticelli Venus on nii kaunis, et me ei märka ta kaela ebaloomulikku pikkust, ta õlgade kaldenurka ega seda, kui veidralt on ta vasak käsi kehaga ühendatud. Küllap oli asi selles, et need olid vabadused, mida Botticelli lubas endale selleks, et täiendada kujutuse ilu ja harmooniat graatsilise üldtooniga ja kõik see ühtekokku vaid tugevdab muljet ääretult õrnast ja delikaaatsest olevusest, kes on heidetud kaldale kui taevane kingitus. Joonis 2. Venuse sünd (1485) Kevad Kevad e Primavera kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. Maali tellis arvatavasti Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba.
Tema loomingus ei leida ka jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi. Kui kirg satub takistusele, sünnitab see uue, vastandliku kire. Ka klassitsistlikus komöödias valitsesid kindlad normid, mida näitekirjanikud pidid järgima. Ideaalis oli komöödia 5-vaatuseline värssteos, mis tingimata pidi ühendama meelelahutusliku õpetlikuga, aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Komöödias kui niiöelda kergemale zanrile vaatasid akadeemikud leebemalt, seal võisid vabadused olla märksa suuremad kui tragöödias. Väiksemates kõrvalekalletest hoolimata jäi komöödia tunnuseks siiski moraalsete üldistuste taotlus. Selle saavutamise vahendiks oli tegelaste tüpiseerimine: inimesi ei kujutatud niivõrd individuaalsustena kuivõrd pandi nad kehastama mingit kindlat karakterit ehk iseloomujoont. Karakterite põrkumine ja võrdlemine lubab teha üldistusi ühiskonna kõlbluse kohta. Üks klassitsismi aja komöödia kirjanikke oli Moliere. Tema komöödiates
mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtudes. PEREKONNA OLEVIK Eristatakse familistlikku ja individualistlikku perekäsitlust. Familistliku perekäsitluse järgi on pere kui terviku väärtused ja huvid olulisemad kui peresse kuuluval pereliikmel. Individualistlik käsitlus seab aga esiplaanile just iga üksiku peresse kuuluva liikme kui isiksuse väärtused, vabadused ja õigused. Familistliku ja individualistliku perekäsitluse tausttegijad: NATURAALMAJANDUS INDUSTRIAALMAJANDUS KODUTÖÖ PALGATÖÖ MAAKOHT SUURLINNAD MAATÜÜPI ELUSTIIL LINNATÜÜPI ELUSTIIL FAMILISTLIK PEREKÄSITLUS INDIVIDUALISTLIK PEREKÄSITLUS
ärakasutamise eest ning vältida lapseröövi, laste müümist või kaubitsemist..Ühtegi last ei tohi piinata või mõnel teisel julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohelda või karistada. Üheltki lapselt ei tohi ebaseaduslikult või omavoliliselt võtta vabadust. Igat last, kellelt on võetud vabadus, tuleb kohelda humaanselt ja respektiga. Lapsel, keda süüdistatakse või kes on süüdi mõistetud karistatava teo eest, on õigus inimväärsele kohtlemisele. b) I. Lapse õogused ja vabadused Eesti lastekaitseseaduses:§ 9. Lapse õigus ainumääratlusele.(1) Iga laps tuleb meditsiiniasutuses arvele võtta kohe peale sündi. Sünnihetkest alates on igal lapsel õigus oma nimele, rahvusele, rahvuskultuurilisele üldharidusele, oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. § 10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lapsel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad
Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseisev demokraatlik vabariik, kuid selles olid fikseeritud ka põhilised vabadused nagu sõna, trüki, usu ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. 1919. aasta aprillis toimusid esimesed otsesed ja vabad valimised Asutava Kogu valimised. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919, kus ülesandeks võeti põhiseaduse väljatöötamine. 4. juunil 1919 valis Asutav Kogu 15-liikmelise Eesti põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kes koostas eelnõu, mida Asutav Kogu arutas kaheksal istungil. Eesti neli põhiseadust Enne 1992
kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Lepingu tähtsus? Konventsioon on esimene edukas katse tagada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt 1948. aastal vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud õigused ja vabadused. See dokument on saanud eeskujuks teistele süsteemidele kõikjal maailmas, sh märkimisväärselt Ameerika inimõiguste konventsioonile. Lepingu tähtsus? See on ainuke alaline ja sõltumatu järelevalvesüsteem Euroopas, mis kindlustab laiaulatusliku põhivabaduste (eelkõige kodaniku ja poliitiliste vabaduste) austamise riikide poolt. Lepingu tähtsus? Lepingu osalisriigid on kohustatud tagama igaühele nende jurisdiktsiooni all,
demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. RIIGIKORD Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget.
NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Jugoslaavia erines teistest idabloki riikidest, sest ei allunud Moskva diktaadile ning võttis vastu abi Marshalli plaani kaudu. Idabloki riikidele iseloomulikud tunnused: Tegelik võim kuulus ühele kommunistlikule parteile. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Parteil oli suur kontroll kogu ühiskonna üle. Julgeolekuorganitel oli suur võim. Kasutati hirmutamist ja otsest terrorit. Majandus (nii tööstus kui ka kaubandus) oli valdavalt riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud. Kehtis käsumajandus. Suur sõjaväestatus ning suured kulutused riigikaitsele. NL ühiskond- inimesi tuli hoida pidevas hirmus. Tugevnesid repressioonid. Toimusid massilised arreteerimised ja küüditamised
+ rahvas on iseseisev + raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul kergem negatiivsetest situatsioonidest välja tulla. + mitu ideoloogiat + karmikäeline võim suudab tavaliselt ära hoida suuremad majanduslikud langused + võrdsed demokraatlikud vabadused ja + ühtmoodi mõtlev riik (tänu karmile inimõigused valitsejale) + majanduslikult piiramatu üks ideoloogia + demokraatia tagab rahvale vabaduse inimõiguste rikkumine ja demokraatlike ja majandusliku olukorra vabaduste piiramine + arenguvõimalus inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud
kantsler ja tiitliga riigipea, duce Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli Itaalia peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, vozdj narodov Jossif Vissarionovits Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator. 3 Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini- meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim- õiguste rikkumine, repressioonid, juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta- tuur. 4 Diktauuri juht toetus valitsevale parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsot- sialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunislik partei. Võrreldes mittepar- teilistega , said partei liikmed kindlaid eesõigusi. Parteisse said inimesed kes olid end
koondunud kitsa aadlike ringkonna kätte (nõuti rahva ligipääsu võimule), sooviti põhiseaduste kehtestamist, Saksamaal ja Itaalias nõuti riigi ühendamist, Austria impeeriumi rahvad tahtsid vabaneda austerlaste võimu alt. Tagajärjed: üldiselt suruti revolutsioonid maha, suurem osa nõudmistest jäi täitmata, kuid üht-teist siiski saavutati: nt nõrgenes absolutistlik riigikord, mõnel pool (nt Preisimaal ja Austria impeeriumis) kehtestati põhiseadused, sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused, Prantsusmaast sai vabariik, Austria keisririigist sai Austria-Ungari keisririik (st ungarlased said rohkem õigusi) jne. 11. Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108) Inglismaad valitses kuninganna Victoria, aga ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga. Tegelik võim oli valitsuse ja parlamendi käes. Peaminister muutus poliitilise elu keskseks tegelaseks
KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2 Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud. Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades ...
1848. -1849. Aasta revolutsioonid Euroopas (põhjused, levik, valitsejate järeleandmised, revolutsiooni taandumine, lüüasaamine ja tagajärjed). Kodanlus tahtis aadlikega võimu jagada ja hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Alguse sai Itaaliast ning sealt levis see edasi Euroopasse. (Saksamaa, Austria, Ungari). Valitsejad kehtestasid põhiseaduse või hakkasid seda välja töötlema, kutsuti kokku rahva esinduskogud, sätestati kodanike demokraatlikuld õigused ja vabadused. Kodanlaste hulgas süvenes poolehoid tugeva käega poliitikale, mis lõpetaks riigis korratused. Tugevnesid monarhistlikud meeleolud. Louis Bonaparte kuulutas end keisriks Napoleon III nime all. Presisimaast sai konstitutsioonilene monarhia. Revolutsioonisündmused andsid poliitilise võitluse kogemusi tulevikuks. Ühiskond politiseerus ja tekkisid eripalgelised poliitilesed klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid.
Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Euroopa inimõiguste konventsioon on rahvusvaheline leping, millele on alla kirjutanud ainult Euroopa Nõukogu liikmesriigid (kõik Euroopa Nõukogu 47 riiki). Konventsioon, millega loodi EIK ja kehtestati selle töökord, sätestab õigused ja vabadused, mida riigid on kohustunud austama. EIK-i võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Konventsioon kaitseb: · õigust elule · õigust õiglasele kohtulikumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades · õigust era- ja perekonnaelu austamisele · sõnavabadust · mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust
inimeste vaesumine, elatustaseme langus, tootmise langus, paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks, lahendus riik sekkus majandusse, traditsioonilistes demokraatlikes riiikides võimaldas teha demokraatia, aga uutes demokraatlikes riikides diktatuur, riigi etteotsa sooviti tugevatjuhti. demokraatlikud riigid demokraatia laienemine demokraatia populariseerus, kuna I ms olid võitnud demokraatlikud riigid, levisid demokraatlikud vabadused - valimisõiguse laienemine naised said valida, valimisealine inimene 21aastane, demokraatlike riigi teke arvu suurenemine pärast I maailmasõda, demokraatia probleemid demokraatlike, traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte riikide põhiseadustes ja valimisseadustes, demokraatia autoriteedi langus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades ning
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
riigikaitsele Diktatuur: Autoritaarne :* kõik piiratud või keelatud, *õigus haridusele, *väiksed repressioonid, *1partei, *tsensuur, * võime ei tohi kritiseerida, siis sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Totalitaarne: kõik piiratud või keelatud, *massirepressioonid, *küüditamised, vangistamised, maha laskmised. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned Võim koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametnikud a juhid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all ka kultuurielu. Tohutu võik julgeolekuorganitel. Hirm. Majandus, tööstus ja kaubandus valdavalt riigistatud. Mõnes riigid piiratud kujul lubatud eraettevõtlus ja põllumaj. Kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine
kindlal positsioonil, pole neutraalne. Mittepoliitiline ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja valitsemisega (budism, romantism, feminism, asketism, ökologism). Liberalism- keskne mõte on vabadus, individualism (tähtsad on üksikisiku huvid, üksikisikute omavaheline konkurents on edasiviiv jõud ning aitab ühiskonnal areneda). Kõikidele inimestele on sünnipäraselt antud võrdsed õigused ja vabadused ning ühiskonda ei tohiks jaotada nt soo või rahvuse põhjal. Majanduses on vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turg ja riikliku regulatsiooni minimaalsus. Sotsiaalsed nõudmised: pole õiglane rikkaid ja edukaid karistada maksudega; inimene ise valib kuidas teenitud raha kulutab; riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega inimesed. Sotsialism ja sotsiaaldemokraatia-kujunes välja kapitalistliku ühiskonna probleemide tõttu
Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15
riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid. PARAGRAHV 102 Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega Seaduste algatamise õigus on: 1. Riigikogu liikmel 2. Riigikogu raktsioonil 3. Riigikogu komisjonil 4. Vabariigi Valitsusel 5
Selline lähenemine ignoreerib põhiõiguste tagamise tähtsust ja oli omane kuni II Mis lõpuni ja pärast II Mis autoritaarsete reziimidega riikides. Definitsioon: kõige praktilisem on RÕ-st defineerida tema reguleerimisobjekti järgi: ! RÕ-s on avalikku õigusesse kuuluv ÕN-de süsteem, millega määratakse kindlaks 1) printsiibid, millest võimu teostamisel tuleb juhinduda 2) isiku õigusliku seisundi põhialused riigis, see on tema põhiõigused, vabadused ja kohustused ning õiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtulik kaitse) 3) riigi valitsemise vorm kas tegemist on monarhia või vabariigiga. põhikorra normidest peaks tulenema ka see, millise vastava valitsemisvormi liigiga on tegemist (kas piiratud või absoluutne monarhia; kas parlamentaarne või presidentaalne vabariik jne) 4) riigi territoriaalse korralduse vorm kas tegu on unitaarriigi või föderaalvabariigiga. Unitaarriikide puhul nähtub KN-st ka see, kas tegemist on ilma
Stalinist 5 Diktatuurid Euroopas. Diktatuuride tüübid autoritaarne totalitaarne fasistlik kommunistlik natsionaalsotsialistlik Diktatuuri tunnused: 1.Autoritaarne riik Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte Muudavad seadusi Rahvas ei saa valitsemisel osaleda 2.Totalitaarne riik Võim kuulub ühele parteile Kodanlikud vabadused piiratud Inimõiguste rikkumine,repressioonid Juhikultus Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel Majandus riigi kontrolli all Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest: Itaalias fasistlik partei Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei NSVL kommunistlik partei 6 Diktatuuride tekkimise põhjused: Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa)
nääklemistest olid tingitud sagedased valitsuskriisid (1921-1931 vahetus 11 valitsust. Üks valitsus püsis võimul keskmiselt 11 kuud). Üheks väga edumeelseks ja demokraatlikuks nähtuseks tolleaegses Eesti Vabariigis oli kultuurautonoomia siinsetele vähemusrahvastele (sakslased, juudid, venelased, rootslased). 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega said vähemusrahvad laialdased õigused arendada oma kultuuri. Demokraatlikud vabadused ei kehtinud siiski kõikjal Eestis. Tallinnas ja piiriäärsetel aladel kehtis kuni 1934. aastani kaitseseisukord, seejärel muutus see üleriigiliseks. Siseriiklikult olid iseseisvuse algusaegadel Eestile suurimaks ohuks kommunistid. Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 Tallinnas õnnestus võimudel maha suruda. Selle järel kommunistide populaarsus vähenes ning sisemine olukord riigis stabiliseerus. 1930
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
