autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikute vabaduste alla kuuluvad sõna-, trükivabadus, demonstratsioonide ja koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ning elukoha valiku vabadus. Itaalias kehtestati faistlik diktatuur, sest itaallastesse suhtuti Pariisi rahukonverentsil üleolevalt. Tänu sellele leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia keskvalitsus nõrk ning linnades suurenes tööpuudus. Tööpuudus omakorda
ükskõiksuseks - ta meeleolu ei olnud enam nii all kui katku algfaasis, ei saa öelda ka et ta nüüd rõõmus oleks olnud, aga ükskõiksus oli miski, mis tal enam katkust hoolida ei lasknud ning ta sisimas rahulikumaks ning ta südame kõvemaks tegi. Tihtilugu aga ei suuda inimesed ennast kellekski ega millekski kindlaks vormida, palju lihtsam on ju ennast mingisuguse nii öelda valmis vormi külge pookida, mis jätab sulle küll vormis kindla kuju võtmiseks suured vabadused aga paneb kenasti ja turvaliselt paika välimised piirid ehk persooni uskumised ja tegemised. Üheks selliseks vormiks on näiteks usk, mida juba eelpool mainitud raamatus kehastas suurepäraselt kirikumees Paneloux. Ta keeldus uskumast et jumala kindel soov on koos täiskasvanutega ka laste surm. Ta oli ju ise maininud, et katk tuli linnale karistuseks sealsete inimeste pattude eest, samas aga, nagu nagu nad kõik ühel nõul olid, ei saa väikestel lastel
Üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss. Keskenduti teksti lahtimõtestamisele. Polnud võimalik kritiseerida riikliku poliitikat. Kirjanduses tõusis 80datel protestilaine. Järk-järgult üha avameelsemalt hakati kirjutama Eesti ajaloost. Kritiseeriti sotsialismi. 20.sajandi kirjandus võrdluses 20. sajandi esimese poole kirjanduses väljendus veendumus, et saabunud on uus aeg ja uus maailm, mis varasemast oluliselt erineb. Põhiteemaks oli siiski sõda ja inimeste vabadused. Hakati pöörama tähelepanu inimese psühholoogiale. Kirjanduse ülesanne pole mitte inimestele moraali lugeda ega kombekohast käitumist õpetada, vaid aidata esitada küsimusi, sh moraaliprobleemide ja käitumise kohta. Kirjandus võib kõnelda ja peabki kõnelema kõigest, lisades sinna hulka keerulisust ja kummalisust, millega inimene kokku puutub. Kirjanduse roll inimlike, ühiskondlike ja ajalooliste kogemuste mõtestajana sai
?Põhiseadus ehk konstitutsioon (15. peatükk) Riigi kõrgeim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused ka teised õigusaktid. Eesti Vabariigi põhiseadust saab muuta kahel viisil: 1) rahvahääletuse ehk referendumiga ($164) 2) parlamendi hääletusega: kiireloomulisena Riigikogu poolt ($166); riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ($165) Uut põhiseadust saab vastu võtta ainult rahvahääletusega. 2. Õigused, vabadused, kohustused (11p) 1.1 Inimeste heaolu sõltub palju sellest, kuidas riigis on tagatud inimeste õigused ja vabadused. Nimetage EV-s kehtivaid õigusi ja kohustusi (igast üks). Lisage ps §! (5p) Kodaniku õigus:§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Igaühe õigus: § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. 7. Pahempoolsed radikaalid taotlesid revolutsiooni. Nad ei oleks isegi välistanud relvastatud võitluse, erinevalt rahumeelsetest mõõdukatest. 8. 1914 - 1918 9. Keisririigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria VS. Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia, Belgia. 10. Petrogradi Veebruarirevolutsioon - Tsaar loobus troonist. Moodustati ajutine valitsus. Kehtestati kõik põhilised demokraatlikud vabadused ja õigused. Vähemusrahvastele lubati autonoomia. 11. Kaksikvõim Venemaal - Ajutise valitsuse kõrvalt tegutsesid revolutsiooni käigus loodud tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud. Ilma nende toetuseta poleks saanud keskvalitsus püsida. 12. Bolsevikud ehk enamlased - Kuulusid Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse. Nende juht oli Lenin. 13. Kubermangu komissariks nimetas Aljutine valitsus Jaan Poska. 14. Esimesed Maapäeva valimised toimusid 1917 aasta Mai lõpus
teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. § 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
a) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest(parlament,valitsus) sõltumatud b) riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament. c) Riigikontrolör ja õiguskantsleri annavad aru parlamendile d) Kontrollorganite töökorralduse määrab vastav seadus. 2.3 Konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus, kõik teised peavad olema kooskõlas. 1992. eesti praegune põhiseadus. Konstitutsioon sätestab a) riigi(valitsemise) eesmärgid b) määratleb kodanikuõigused, vabadused ja kohustused c) kirjeldab valitsemise struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseadust täiendavad mitmed õigusaktid/seadused, mis võetakse vastu parlamendi poolt. Seaduste elluviimiseks antakse neid puudutavatele asutustele täpsed kohustused(valitsuse määrused).
sakslased Hitlerit, sest mees lubas riigis heastada Versailles'e rahulepinguga tehtud ebaõigluse. Juba enne I maailmasõda paistsid Suurbritannia ja Prantsusmaa silma oma tugeva demokraatliku võimuga. Nende demokraatlus jätkus ka peale sõda. Kuigi ka nendest riikidest käis üle majanduskriis, ei mõjutanud see neid eriti. Inimesed oli harjunud sellise valitsemisviisiga ja nad said sellega hästi hakkama. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides säilis demokraatlik võim. Sõja ajal oli tulu toovam ja mõjuvam siiski karm ja vägivaldne võim, et ennast vastaste ees maksma panna. Sellise võimuga, aga harjusid paljud rahvad ära, sest neil puudus demokraatlik traditsioon ja peale sõda soosisid nad samasugust karmikäelist diktatuuri. Arvatavasti uskusid nad, et kui diktatuur aitas neid sõjas, siis aitab ka riigi parandamises.
Suurbritannias oli põhiseaduslik monarhia. Seadusi võttis vastu parlament, nende täitmist korraldas valitsus. Parteidest juhtisid põhiliselt konservatiivid. Prantsusmaal kehtis alates 1870-ndast aastast vabariik, demokraatlik kord oli üsna tugev. Parteisid oli küll rohkem kui Suurbritannias ja need vaheldusid üsna kiiresti. Rahvarinde juhtimisel paranes elanike heaolu. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides ka demokraatlik kord säilis. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Autoritaarsetes riikides ei ole rahval võimalust osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarse diktatuuri iseloomulikuks jooneks on ka inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Nii oli see Venemaal kui Saksamaal. Kõigis riikides oli ainuvalitsejaks üks partei,
Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Ta oli ka Napoleoni õuekunstnik. David oli ka osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete vär...
Detsember, 1905 oli suur mõisade põletamislaine talupoegade poolt, keda olid õhutanud mässule sotsialistlikud agitaatorid. Peale agitaatorite lahkumist ning mässu vaibumist hakkasid mõisnikud talusid läbi kammima. Varastatud esemed eksti talupoegade endi ees puruks, tagasi asju ei tahtnud. Maale saabusid karistussalgad, mille käigus karistati mõisaid põletanud talupoegi, karistati ka lihtsalt talupoegi, kellega mõisnikel oli mingi kana kitkuda. Hiljem võeti manifestiga antud vabadused tagasi ning rahvas suruti inimeste poliitiline tegevust uuesti maha. 1905. aasta revolutsiooni tähtsus Rahvas sai loa poliitikaga rohkem tegeleda. Eesti eliidil hakkas idanema mõte, et Eesti võiks saavutada autonoomsuse. Eeslased tahtsid oma piirkonna asjades ise otsustada. Rahvuslikud tegelased, kes soovisid eestlust edendada, läksid väga suurde vastuollu sotsialistidega. Eesti rahvuslased soovisid eesti keele ja kultuuri säilitamist ning sellega sotsialistid nõus ei olnud. Kultuur 20
kuuletumine valdkonnad. avalikule võimule. 8. Kas esineb kodanike poliitilise Ei, iga kodanik Jah, kodanike Jah, inimesed lojaalsuse kontroll? saab igal hetkel poliitilised peavad olema oma poliitilisi vabadused on truud diktaatori eelistusi muuta ja piiratud. võimule ning väljendada kui ideoloogiale. tahab ja peab seda vajalikuks. 9. Mil määral arvestatakse Sõltumatu Kodanikuõigusi Inim-ja inimõigustega
Seda saab teha iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18 eluaastat vana. Ehk peetakse seda niivõrd oluliseks tunnuseks sellepärast, et kogu rahvale nii tähtsa otsustamise võimaluse andmine näitab, et olulistes asjades võetakse kõiki kuulda. Kui inimene saab valitsuse valimisse anda oma hääle, tunneb ta tõesti, et valitseb võrdsus ehk demokraatia. Teine tähtis tunnus on see, et demokraatlikus riigis on kõik inimesed seaduse ees võrdsed ja inimeste õigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Näiteks ei tohi demokraatlikus riigis määrata inimesele, kes on seaduse vastu eksinud, surmanuhtlust. Eestis ja ka teistes demokraatlikes riikides ei ole surmanuhtlust kehtestatud ja see näitab seda, et on tähtis võrdsus. Üheltki inimeselt ei tohi teine inimene seaduslikult elu võtta, olenemata toimepandud kuritööst on kõigil õigus elada. Oluline on ka sõnavabadus, demokraatlikus riigis peab inimesel olema õigus avaldada oma
Diktatuur 14. Kas teie arvates on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks/miks mitte? Ei, sest religiooni ei saa mõista ideid käsitleva teadusena vaid pigem uskumuste, normide, tavade süsteemi, mille keskmes on üleloomulikud jõud ja suhteid reguleerivad väärtused. 15. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? Parem: liberalism (vabameelsus), esiplaanil inimene ja tema vabadused, majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine, ei toeta kõrgeid makse, riik ei poputa Vasak: Üldistavalt sotsialism, võrdsuse saavutamine 16. Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlike demokraatide seisukohad? Heaolu saavutamine, riik peaks majandust reguleerima läbi poliitikate. 17. Kes on ,,kasulikud idioodid"? Inimesed, kes puhtast teadmatusest reklaamivad mõnd äärmusideoloogiat või selle sümboolikat, sest see on näiteks lahe. 18
Nõukogu Peasekretäri. 16 Menetlus ja erisätted Välismaalaste poliitilise tegevuse takistamine. EIÕK art – 16 Välismaalaste poliitilise tegevuse takistamist ei saa lugeda artiklite 10, 11 ja 14 rikkumisena. 17 Menetlus ja erisätted Tõlgendamiste piiramine. EIÕK art 17 - Konventsiooni ei saa tõlgendada selliselt, et sellega kaotatakse seal sätestatud õigused ja vabadused või neid piiratakse suurmal määral, kui seda näeb ette konventsioon. 18 Menetlus ja erisätted Piirangute kasutamine. EIÕK art 18 – Konventsioonis lubatud piiranguid võib kasutada nende õiguste ja vabaduste suhtes, milleks nad on määratud. 19 Esimene protokoll art 1 – Igal üksikisikul ja juriidilisel isikul on õigus oma vara rahumeelsele kasutamisele. PS § 32
kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid: valimisõiguslike kodanike hulka suurendati, naised said valima. Mitmes riigis ei arenenud demo. sest demokraatia oli nõrk seal ja vead nede seadustes. DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD. Konservatiivid : hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldada riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalseid valijaid. Nad keskendusid ka üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele kiiresti muutuvas maailmas.
rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitse Eesti Vabariigis. Sotsiaalnõustamine – sotsiaalteenus, mis annab isikule vajaliku teabe sotsiaalsetest õigustest ja võimalustest. Invatransport – sotsiaalteenus, mida osutatakse erivajadustega inimestele transportimiseks nende valitud sihtkohta. Suhteline vaesus – on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna normide. Pikaajaline töötus – on aasta või kauem kestnud tööta olek.
Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1. Kõik inimesed on sünnilt võrdsed 2. Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena 3. Eesmärk on leida selline ühiselu vorm, kus iga kodaniku vabadus ja vara oleksid kaitstud 4. Teiste kodanike vabadused ja õigused peavad olema piiratud minimalselt Orgaaniline teooria: 1. Riigi tekkepõhjusteks on samad jõud, mis tekitavad loodusnähtusi 2. Riik kui bioloogiline organism 3. Riigi tekkimise põhjuseks on võitlus võimu pärast 4. Loomuliku valiku tulemusel jäävad võitluses ellu tugevamad Teokraatlik teooria: 1. Jumal lõi maailma 2. Maailmakorraldus ja kaasa arvatud riigid on loodud Jumala poolt Marksistlik teooria: 1. Ühiskond on jagunenud sotsiaalseteks klassideks.
Inimõiguste ülddeklaratsioon 20 artiklit Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Artikkel 2. Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 3.
Sel ajal ei seostatud õiglust inimese (või ühiskonna) heaoluga. Õiglus kujutas endast eelkõige negatiivset väärtust, mis ei lubanud ligimesele kurja teha ehk ehk tema sotsiaalsest staatusest tulenevaid õigusi keelata (sotsiaalne staatus tekib kuna erinevatel rollidel on erinev tähtsus grupi jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud). Selle üle, kas need staatused ja õigused ka ise õiglased on, ei vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigluse sidusid heaolu mõistega utilitaristid, eriti Jeremy Bentham (1748- 1832), kelle järgi moraaliväärtustest saabki rääkida üksnes seoses üldise heaoluga. Utilitarismi puhul on individuaalsed nõuded õiglusele igal juhul allutatud sotsiaalsele kasule. Mina isiklikult ei nõustu utilitaristide põhimõttega, et õiglane on see, mis
lagunemisele ja uue, kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Saksamaa jaoks oli see suurte reformide aeg. Suurte reformide keskseks muutuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides. Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Kaotati aadlieesõigused. Osas Saksa riikides võeti kasutusele Tsiviilkoodeks. Muutused ühiskonnas pärast revolutsiooni · Võrdsus · Aadlike eesõiguse kaotamine · Vabadused · Absolutismi lõpp · Rahvuste suveräänsuse väljakuulutamine · Riigivõim ja kohtuasutused tuginevad Prantsusmaa mudelile Prantsusmaa ülemvõim Euroopas Pärast Preisimaa ja Austria purustamist ning liitlassuhete seadmist saavutas Prantsusmaa impeerium oma võimsuse tipu. 1810. Aastaks sõltus enamik riike Euroopas kas otseselt või kaudselt Prantsusmaast. Sõdadega vallutati Belgia, Itaalia, Illüüria ja Loode Saksamaa
Ka renditalupojad. Rahutused ja kokkupõrked Alatskivi, Mooste jt mõisates. Nõuti rendi kergendamist, mõisnike eesõiguste piiramist. Kevad-suvi 1. mai tähistamine- uus töölisliikumise tõus. Esimesed suured poliitilised meeleavaldused. 24. juunil rahvakoosolek Nõmmel (10 000 töölist erinevatest vabrikutest). Petitsioonikampaania. – kevad, suvi. „Postimees“, „Teataja“ ja „Uudised“ avaldavad tüüpmärgukirjad – riigikorra uuendamine, poliitilised õigused ja vabadused, kohaliku elu ümberkorraldamine demokraatlikel alustel. „Teataja“ üldine valimisõigus ja Asutava Kogu kokkukutsumine. Politserepressioonid ja „mustasajalised“- mõisnike relvastatud salgad. Rev. haripunkt 1905. a. sügisel Ülevenemaaline poliitiline üldstreik 14. okt. (Eestis 20 000). 16. oktoober 1905 Tallinnas Uuel Turul tapatalgud. Sõjaväele oli antud korraldus halastamatult relvi kasutada. Tsaari 17
5 Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk
rahvusvahelistele paktidele "Kodaniku- ja poiitiliste õiguste kohta" ning "Majanduslike-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta" jagunevad indiviidi õigused poliitilisteks ehk kodanikuõigusteks ja sotsiaalmajanduslikeks ehk inimõigusteks. Kodanikuõigused käsitlevad isikuvabaduse põhimõttest tulenevaid õiguseid, inimõigused käsitlevad sotsiaalseid, majanduslikke jt. eksistentsiaalseid õiguseid. 19.Riigi poolt tagatavad põhiõigused ja vabadused. Põhiseaduslikud inimõigused ja vabadused. Põhiseaduslikud kodanikuõigused ja vabadused. Esitatud on õigused, vabadused ja kohustused PS II peatükis. Omavad universaalse iseloomu ja laienevad nii kodanikele, mittekodanikele, füüsilistele isikutele kui juriidilistele isikutele. Õigused käsitlevad passivselt tarbitavaid inimõiguseid, mis tulenevad isiku eksistentsiaalsetest 4
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelisetest suhetest. Eesti omariikluses pole inimene loodud riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. Riik reguleerib inimese käitumist sel määral, et see ei riivaks põhjendamatult tema vabadust ja kindlustaks avaliku huvi realiseerumise. Riigivõim peab tegutsema selle nimel, et tagada inimesele kuuluvad õigused ja vabadused. Inimese ja tema õiguste ja vabaduse tunnistamine kõrgemaks väärtuseks tähendab seda, et riigil pole ilma seadusliku aluseta võimalik sekkuda inimese tegevusvabadusse. Taoline põhimõte realiseerub keerulise võimumehhanismi abil, milles osalevad kõik riigiorganid ja kasutatakse kogu õigussüsteemi; selle põhimõtted leiame põhiseadusest. Juba antiik maailmas väideti, et ius est ars boni et aequi - õigus on headuse ja õigluse kunst. Tung õigluse poole on omane kõigile
kes IIms ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja Nõukogude reziimi vastu. 3. kommunistlikud riigid (idablokk: NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Albaania, Hiina, PõhjaKorea, PõhjaVietnam, Mongoolia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslovakkia, allusid Moskva diktaadile, Jugoslaavia, kes võttis vastu Marshalli plaani kaudu pakutavat abi) võim riigis oli koondunud ühe, kommunistliku partei kätte (kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused); kogu elu oli allutatud riigis kommunistlikule parteile (partei kontrollis riigis kõike); tohutu võim julgeolekuorganitel (terror ja hirmu tekitamine, NKVD KGB); majandus oli valdavalt riigistatud (tööstus, kaubandus, piiratud kujul ka eraettevõtlus, tsentraliseeritus, käsumajandus); keskmiselt suurem sõjaväestatus (suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal). 4. külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas
Strandman, Konstantin Konik), hiljem võttis suuna paremale. Föderatiivne Venemaa, iga osariik demokraatlik vabariik. Lõppeesmärk sotsialism. Mitte Marx vaid Lääne-Euroopa revisjonistid. Sotsiaalsed uuendused. Sotsiaalne revolutsioon saabub sotsiaalse evolutsiooni teel. Tööstusettevõtete ja maa järk-järguline natsionaliseerimine, riigistatud maa andmine põlisrendile. Kirik riigist lahutada, ilmalik kool.Kodanlik-demokraatlikud vabadused, mitte nõukogude nn. revolutsiooniline isetegevus. Tõmbasid selge piirjoone nende ja bolševike vahele. Kroonu ja mõisamaad võõrandada tasuta. Võõrandamistasu pidi maksma osariik. Talumaad puutumatuks. Ajaleht „Päevaleht“. Agraarparteid – Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti
jaotatakse seadusandliku ,täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Seadusandlik võim :organiks parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatev võim: organiks valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim: organiteks mitmesuguse kohtud ja õiguskantsler ,kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne demokraatia: demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (Briti Ühendkuningriik, Eesti). Presidentaalne demokraatia :demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA ,Venemaa). Föderaalriik :Riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus (USA, Saksamaa ,Venemaa) Unitaarriik :riik ,kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika (Prantsusmaa,
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament
Kollektiiv tagatakse väärikas maksudega. üksikisikust tähtsam. elatustase. (Kristlik demokraatia) (Sotsialism) 2. Demokraatia Jagunemine - otsene-kohalikud omavalitsused, referendumid (rahvahääletlus), rahvakoosolekud ,osalus- e-riik, esindus- esindajate valimine (parlamenti), elitaar- võim on eliidi käes Põhimõtted- rahvas on kõrgeima võimu kandja, rahvas teosatb võimu esindusdemokraatia kaudu, vähemuste õigusi tuleb austada, demokraatlikud vabadused, eraldiseisev kohtuvõim Tingimused - üldine kirjaoskus, meedia laialdlane levik, kodanikuühiskond, omavalitsuse kujunemine Tugisambad- rahva suveräänsus, enamuse võim, vähemuste õigused, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane seaduse mõistmine, sallivus, koostöö Püsimise võrdlus diktaktuuriga Demokraatia Diktaktuur Riigivõimu alus Põhiseadus Võimulolijate tahe, soov
Cornusier- Dawesi plaan- Ameeria Ühendriikide rahandusminister. Tema ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Kuidas püüti kindlustada rahu Eurooopas pärast sõda? Vead? Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus: Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigidInglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Laienesid demokraatlikud vabadused. Nõrkus: Mitmes riigis oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Võrdle USA, Pr. ja Sbr. majanduslikku arengut. Millest olenes nende majanduslik edukus ? USA : Arenes kiirest. Kasvas nii väline võimsus kui ka tema kodanlike jõukus. Otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele, kuid inimesed ei loobunud sellest(maffia). Majanduskriisiga kaasnes massiline vaesumine
Erinevad huvid. Ei suudetud ühel nõul olla 8. Aastaid 1920-34 on E Sis.pol. iseloom mitmeparteilise dem'na. Iseloom.seda 2 väitega. Erinevad huvid, mitu erakonda, 11 valitsust 9. Otsusta, kas loetletud sündmused Eesti sis pol otsused leidsid aset enne või pärast Vaikiva ajastu algust? a) Vapside aktiivne tegevus - enne b) Loodi ainupartei Isamaaliit pärast c) Suruti maha kommunistide mäss - enne d) Kehtestati laialdased kodaniku vabadused - enne e) Keht.autoritaarne dik - pärast 10. 1929 a.alanud ülemaailmne maj kriis mõjutas otseselt EV sis pol arengut. Tõesta 2 nt. Talud sattusid raskustesse, mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad. Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümine. Suurenes tööpuudus. Ing 11. Eesti maakonnad 1939. 1 Harju maakond 2 Järva maakond 3 Lääne maakond 4 Petseri maakond 5 Pärnu maakond 6 Saare maakond 7 Tartu maakond 8 Valga maakond
seisukohtade ja vaadete paljusust. pluralism; · Vähemusse jäänul on õigus oma · sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja seisukohtadele kindlaks jääda. kompromissivalmiduse väärtustamine. · Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). · Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. 8) Selgita presidentaalse ja parlamentaarse riigi erinevusi. Parlamentaarne riik Presidentaalne riik Parlamentarismi põhitunnuseks on valitsuse Presidentaalses vabariigis valib rahvas nii
Inimõigused 1. Ajalugu millal tekib arusaam inimõigustest, olulisemad tähised. Inimõiguste mõiste tekib valgustusajal. 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 1789 Prantsusmaa Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 10.detsember 1948 ÜRO Inimõiguste deklaratsioon. 1950 Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa Inimõiguste kohus. Inimõigused- kõik sünnivad vabadena, võrdsetena, igal inimesel on õigused ja vabadused, õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele. 2. Kodaniku- ja poliitilised õigused. Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, sõnavabadus. 3. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Õigus toidule, haridusele, tööle, perekonnale, vara kaitsele. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem
liberaalne demokraatia, mida just Bentham hakkas propageerima. Väide, et iga inimene suudab kõige paremini otsustada, mis talle parim on, kehtib suurel määral ka täna. Demokraatlikes riikides kaitstakse enim indiviidi vabadusi: valiku- ja sõnavabadus ning võimalus eneseteostuseks. Kõigil on võimalus valida endale meelepärane töökoht ja ise otsustada, mida oma ajaga teha. Nagu Bentham soovis on vabadused piiratud, kui need põhjustavad teistele kannatusi. Kellelgi pole õigust vähendada kellegi teise vabadust(orjastamine, vangistamine, tapmine). Ka narkootikumid on keelatud põhiliselt seetõttu, et narkouimas inimene võib osutuda kaaskodanikele väga ohtlikuks. Siiski on ka lisapiiranguid, mida Benthami filosoofia heaks ei kiida. Näiteks kohustuslik turvavöö kaitseb ainult inimest ennast ehk riik on teinud otsuse, mis on inimesele parim, vaatamata loogikale,
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
See põhijoonis kaks horisontaalset punast triipu poolitatud valgega on olnud kasutusel 1230. aastast peale. Lipp oma praegusel kujul võeti kasutusele 1918.a Austria-Ungari riigi lagunedes. Austria Vabariik on maismaariik. Poliitiline süsteem Austria on demokraatlik vabariik. Sellest tulenevalt valib rahvas riigipea (liidupresidendi) ja seadustandvad organid. Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria, Ülem-Austria , Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu ja Liidunõukogu , milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlusandlikuks organis on Liidupäev.
koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. 4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. Stalinlik NSV Liit Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid
Demokraatia ja diktatuuri tugevused ja nõrkused PLUSSID MIINUSED DEMOKRAATIA · Rahvas iseseisev · Äraostetav · Võrdsed demokraatlikud · Kuna dem on anamuse võim vabadused ja inimõigused vähemuse üle, siis alati jääb · Majandus piiramatu vähemus alla · Dem tagab rahvale vabaduse ja · Valida saavad poliitikast maj heaolu mitteteadlikud inimesed
poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi, lubati asutada parteisid 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu. Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Tähtsamad sündmused Eestis: · 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes:
mis aastal võeti vastu praegu kehtiv EV põhiseadus, millest on seal juttu (õp. II osa lk 52-55) Põhiseadus seadus, mis määrab riigi võimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloomne põhialuse. See on tähtis, et ühiskonnas ei valitseks toores jõud, vaid õigus ja õiglus. See võeti vastu 28.06.1992. Selles on kirjas inimeste põhilised õigused, vabadused ja kohustused, riigi valitsemisviis ja tähtsamas valitsusasutused, seadusandluse põhimõtted jms. 2. Kuidas toimib Eesti riik: milline on Eesti riigivorm ja riigikord (õp. II osa lk 10-11), mis asutused / isikud Eestit valitsevad, kes on Eesti kõrgeim aukandja, kes aga riigi tegelik juht, kuidas moodustatakse valitsus, mis on koalitsioon, mis opositsioon (lk 18-20) Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia.
kogutoodangut neljandiku võrra. Nsvl keelas oma mõjusfääris olevatel abi ära, ignoreeris Jugoslaavia. Idablokk kommunismi mõjuvõimu ala, mis levis 1950 aastaks Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning PõhjaJäämerest Lõuna-Hiina mereni. 13 riiki NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, PõhjaVietnam, PõhjaKorea, Mongoolia. Võim kommunistliku partei käes, kodanikel puudusid demokraatsed vabadused, partei kontrollis riiki, tohutu võim julgeolekuorganitel, majandus/tööstus/kaubandus riigistatud. Stalinistlik riik sõja alal Stalini võim nõrgenenud, kuid taastas seda, vangilaagrid, küüditamised, massilised arreteerimised. Karistust kandsid 5.5 mln inimest erinevatel põhjustel. Vangilaagrite võrgustik(GULAG) oli Stalinile vajalik majanduse tomimiseks. Sõjatööstustesse ressursid, rahva elatustase madal, kogu võim Stalinil
· Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma. · Aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada. · Suurenesid ehitamis ja küüdikohustused. · Kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena · Tõsteti koormisi. · Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. · 16.saj.alguseks oli enamik talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused oli kehtestatud pärisorjus. Muistne Vabadusvõitlus (1208 1227) Vabadusvõitluse kaotuse põhjused: · Koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega latgalitega, liivlaste ja leedulastega. · Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. · Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. · Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid.
Aadlid majandasid pigem harva ise oma mõisaid. Oma mõisa piirides võis mõisnik lahendada väiksemaid tüliküsimusi. Võis kaasa rääkida kihelkonna pastori valimisel. Mõisnik võis piiramatult talupoegi käsutada. Pea piiramatu võim oma mõisaterritooriumi üle. 3) Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord, õigused ja kohustused, nende muutused ( pärisorjus, reduktsioon) Talurahvas oli kaotanud peamised vabadused. Ei saanud valida, kes on tema härra, elukohta ei tohtinud omatahtsi vahetada, maad ei tohtinud osta, müüa ega vabalt rentida. Mõisnikud võisid talupoegi osta ja müüa. Sõjad 16 saj teisel poolel ja 17 saj esimesel poolel jätsid suure jälje majandusse. Palju oli sööti jäänud põlde, sest töötajatest ja loomadest ei piisanud. Enamikus taludes oli peamiseks tööjõuks peremehe enda pere. Rahvaarvu kasvamise tagajärjel hakati palkama abikäsi( sulased ja tüdrukud)
proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis on kogu õiguskorra aluseks. Juba 21. 02. 1918 a. manifestis nägi p 1 ette, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud, vaatamata usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale, leiavad, ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees, sätestades sellega võrdsuse põhimõtte. P 3 sätestas põhivabadused: “Kõik kodaniku vabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute, ühisuste, liitude ja streikide vabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduse alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.” 15.08.1920 a. Eesti esimene PS sisaldab samuti tervet põhiõiguste peatükki. II ptk pealkiri oli “Eesti kodanikkude põhiõigustest” (§-d 6-26). §6 sätestas võrdsuse seaduse ees, kodu puutumatus §10
b) toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali; c) sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. 60. Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a)poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b)SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones a) demokraatlikku õigusriiki; b) infrastruktuuri; c)vaba vahetust, tööjaotust ja raha. 62. Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum;
14. Sisulised (riigiõiguslikud) võimupiirid on a) kolmikmõju; b) valinus-ja valitavusõigus, valijaskond, võrdsus seaduse ees; c)võimu mõjupiirkonna jagunemine. T 74.Tsiviilõiguse maades on lepingud a)pikad ja detailsed; b)tihti korrigeeritavad; c) lühikesed ja üldised. 54. Tüüpiline langusfaasis (tööstus)haru Euroopa Liidus on a)rõivatööstus; b)plastmassitööstus; c) Õlletööstus. 60.Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a) poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b) SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 71. Teleoloogiline (äri)eetika a) võtab arvesse eesmärgini jõudmise meetodid; b)arvestab mõju rahvusvahelistele suhetele; c) hindab tegude õigsust või väärtust vastavalt tagajärgedele. 86.,(Terve mõistus" majanduspoliitiliste probleemide lahendamisel
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
I Maailmaõsda tõi endaga kaasa suured muudatused. *Majanduses: A)lakkas toimimast maailmaturg ja suurel määral turumajanduse reeglid. B)majandustegevust reguleeris riik. C)Sõjamajandus põhjustas paberraha inflatsiooni, mistõttu lõpetati paberraha vahetamine kuula vastu. D) Langes tsiviilelanike elatustase - materiaalne viletsus. E)Hävinesid kodanike säästud. *Õiguses ja eetikas: A)varisesid ko0kku 19.sajandi välja kujunenud õiguslikud ja eetilised alused. B)Kodanike õidused ja vabadused muutusid piiratuks. C)Sageli eirati kodanike võrdõiguslikust. *Mõttelaad: A)populaarsust kogusid olemasoleva korra suhtes vaenulikud poliitilised voolud ja ideed. B)Elavnes rahvusradikaalide võitlus oma rahvuste iseseisvus eest. C)Järsult langes valitsuste vaheliste klasside, olemasolevate poliitiliste asutuste , õigusnormide ja moraali mõju ning autoriteet. D)populaarseks muutusid äärmuslikud ideed. Kõikidel nimetatud põhjustel kujunesid Euroopas välja revolutsioonilised kriisid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
