· kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Õpik lk. 128-139. 9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil? 10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus, eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud. vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille tulemusena demokraatia asendus autoritaarse diktatuuriga. kolonialism - suurriikide poliitika nõrgemate riikide enda valdusesse saamiseks.
Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond, ka kodanikeühiskond. 1) Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 2) Termini teine tähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ...
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti
MAKSUD JA MAKSUMUUDATUSED: Miinimum palk 390€ (varem oli 350€) Tunni alamtasu 2.34€ Tulumaks 20% (varem oli 21%) Tulumaksuvaba miinimum 154€ (varem oli 144€) Töötaja töötukindlustus 1,6% (varem oli 2%) Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes R...
Venemaa 20.sajandi algul 20.sajandi algul oli Venemaa ainukesena Euroopas absoluutse monarhiaga riik. Tsaarile ehk keisrile kuulus nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Kuni 1905 a. puudusid Venemaal igasugused demokraatlikud vabadused ja õigused, puudusid ka parteid. Venemaa oli paljurahvuseline riik, kus kõige tähtsamaks peeti venelasi. Väikerahvuslusele rõhumise pärast kutsuti Venemaad rahvastevanglaks. 20. sajandi algul oli Venemaa põhiliselt agraarmaa, kus 90 % töötas põllumajanduses. Põllumajandus oli aga maha jäänud oma tehnilise taseme poolest. Suurem osa maast kuulus mõisnikele ja talupojad kannatasid maa puuduse all. Peale pärisorjuse kaotamist 1861 a. hakkas Venemaal tööstus kiiresti arenema.
Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu Majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju Riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Konservatism Järkjärguline areng ilma järskude muutusteta Kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik
sotsiaalset kaitset. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab sotsiaalse struktuuri, rahvastiku kihistust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samal ajal võib inimene kanda mitut rolli. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad nii tema õigused, vabadused ja kohustused kui ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, kelleks olemine või mitte olemine paneb talle ühiskonna ootused, mida peab arvestama end ühiskonnas kehastades. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ning normide põhjal välja töötatud
Artikkel 6 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Artikkel 7 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. § 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Artikkel 8 - § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga
Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava kogu. Kaksikvõimu perioodil olid mõjukamateks parteideks Rahva Vabaduse Partei (nägi tulevast riiki dem.vabariigina), Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)(suur mõju talurahva hulgas, vasakpoolne, nägid Vnm tulevikku sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon
eelarvega ja koos tarbimisotsuseid lengetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) KESKKLASS kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria DEMOGRAAFIA ehk rahvastikuteadus; teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu, koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid DEMOKRAATIA POSITIIVNE: Rahvas on iseseisev. Võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused. Majanduslikult piiramatu. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Arenguvõimalus. Mitu ideoloogiat. NEGATIIVNE: Demokraatia on äraostetav. Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla. Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed. Demokraatia eeldab rahvalt teadlikust, kultuurilist ja hariduslikku valimisolekut. DIKTATUUR POSITIIVNE: Raskes majanduslikus olukorras on diktatuuri puhul tihti kergem negatiivsest
5) Euroopa Liidu lepingu lõppsätted, mis käsitlevad lepingute muutmist ja uute liikmesriikide vastuvõtmist. 6) EL institutsioonivahelised vaidlused. EL institutsioonide ja liikmesriikide vahelised vaidlused ja liikmesriikide vahelised vaidlused EÜ kõrgeima kohtuna lahendab Euroopa kohus asju, milles käsitletakse ühenduse olulisi õigusküsimusi. 5. Euroopa Liidu lepingu üldsätted : Euroopa ülemkogu toimine Liikmesriikide kodanike põhiõigused ja vabadused Ühine välis ja julgeolekupoliitika Lepingutele lisatud deklaratsioonid.
Igal riigil on kindlad territoriaal-veed, mida loetakse selle riigi territooriumi hulka. Tõene Igal riigil on kindel kodanikkond.tõene Iga inimene on sünnilt mingi riigi elanik.tõene Teise riigi loodusvarade salajast omastamist loetakse teise riigi suveräänsuse rikkumiseks.Tõene Ka diplomaadid peavad järgima selle riigi seadusi, kus nad asuvad. tõene Kui inimene on mõne riigi kodanik, siis tähendab see seda, et teda ei tohi sellest riigist välja saata. Tõene Inimese õigused ja vabadused sõltuvad eelkõige alati sellest, kes ta on ja kus ta asub. Väär Riigi üheks tunnuseks on rahvas ehk selle riigi kodanikkond. Väär Suurbritannia on konstitutsiooniline monarhia. Tõene Parlamentaarse monarhia korral valib parlament monarhi. Väär Pealinn on riigi kõige tähtsam linn. Tõene USA ühiskond on demokraatlikum kui ühiskond Rootsi kuningriigis, sest USA-s puudub monarh. Väär Referendumist osa võttes on rahvas otseselt seotud võimu ja valitsemisega. Tõene
panga president . EMU- euroopa majandus ja rahaliit, tegutseb alates 1988a- abistab riike, kus võetakse käibele euro. börs ehk rahvusvaheline finants turg, mille eesmärk on raha vajajaid ja pakkujaid omavahel kokku viia jaguneb: rahaturud- kauplemine valuutadega. väärtpaberiturud- kauplemine väärtpaberitega (võlakirjad, aktsiad). NewYorkis, Londonis, Tokyos. 19. EL vabadused. 20. EURO (kasutamine, ajad, riigid). võeti käibele 1999 arveldus rahana- elektrooniline raha pankades, firmades. 2002 ka sularahana. euro on kasutsuel paljudes euroopa liidu liikmes riikides ja ka seal kus varem kehtsi saksa, parantsuse, itaalia raha oma raha on nn suuremael riikidel- SBR- nael, taan ja rootsi- kroon.
Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. 7. Miks puhkesid Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides kriisid? Osata nimetada Ungari ülestõusu 1956 ja Tšehhoslovakkia ülestõus ehk Praha kevadet 1968. Kuidas kriisid lõppesid? Täpsemalt tuleb teada Berliini kriisi 1961: müüri ehitamise põhjused, müüri likvideerimine. Kriiside põhjused:1) Ei soovitud sõltuda Moskvast 2)Puudusid demokraatlikud vabadused 3)Elatustase oli madalam kui lääneriikides 4)Teisiti mõtlejaid kiusati Ungari ülestõus 1956- NSVL sõjavägi surus maha Ukraina ülestõusu Tšehhoslovakkia ülestõus e. Praha kevad 1968- Suruti VLO vägede poot maha Berliini kriis 1961- Beriini müür eraldas Lääne-Berliini idaosast. 1961.a ehitas NSVL Berliini müüri, see oli ümber Lääne-Berliini ehitatud betoonsein, mis takistas sakslaste põgenemist kommunistlikust Ida-Berliinist Lääne-Berliini. Selle ehitamise
Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Küüditamiste käigus sattus venemaale mitmeid kunstnikke. 1943. aastal asutati Jaroslavis eesti nõukogude kunstnikke liit. Pärast stalismi esimest kriitikat hakkas 1956.aastal kõige süngem aeg eesti kunstis mööda saama. 1968. aasta Tsehhoslavakkia vabadusliikumise mahasurumise järel hääbus paljude lootus Eestiski. Kunstnikkond suutis siiski oma saavutatud vabadused säilitada, kohati laiendada. 1970. aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud. Kümnekonna aastaga oli kohalik kunst eemaldunud kaugele Moskva ametlikust kunstist. 1970. aastatel kujunes Eesti maalikunstis oluliseks hüperrealism. Tehniliselt erines uus vool samuti eeknevast- külmade, siledate pindadeg loomiseks kasutati aerograafi. 1080. aastail sai väga menukaks plakatikunst. 1990. aastate alguses muutub oluliseks foto kui iseseisev kunstidistsipliin. 2005
Töötas koolmeistrina, muusikadirektorina ja Töötas kiriku organisti abilisena, õpilasena, Algsed teosed olid loodud Shakeaspe kapellmeistrina assistendina; muusikajuhina, senaatorina kirjutiste põhjal Võttis osa Dredeni ülestõusust, mille Oli veendunud rahvuslane ja pooldas Itaalia Väljendasid tolleaegset romantismi l eesmärgiks oli demokraatlikud vabadused ja ühendatud kuningriiki muusika Saksamaa ühendamine Muusikalised draamad, mis jagunevad Lõpetatud muusikalised numbrid, Mängisid klaverit stseenideks, loobus numbriooperist üksiknumbrid osaliselt asendatud stseenidaga Süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, Meessoost
Kodanikuõigused Eestis: Hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel. Õigus kandideerida Riigikokku. Õigus kandideerida Presidendiks. Ühiskonna sektorid: Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Mittetulundusühing: Mittetulunduslikel ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel loodud ning liikmelisusel põhinev õiguslikult registreeritud organisatsioon. Sihtasutus: Ei põhine liikmelisusel ning moodustatakse vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel. Seltsing: Registreerimata mittetulundusühendus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik,
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim. Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, kelle peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on valitsus, kelle ülesandeks on viia seadused ellu. Kohtuvõimu institutsiooniks on kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesandeks on tagada seaduste järgi inimeste õigused ja vabadused. Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim Vabariigi Vabariigi valitsus president Riigikohus Vabariigi valitsust juhib peaminister õiguskantsler Parlament kohtunikud
Ajalugu e-õppepäev 1. Miks õnnestus Russowi kirjelduste põhjal venelastel Narva linna vallutamine? Ühest majast algas Narvas tulekahju, mis kogu linna maha põletas. Selle segaduse kastuas venelane ära ja vallutas Narva. 2. Miks lammutasid venelased Rakvere vallutamise järel seal erinevaid kivihooneid, näiteks gildimaja või mungakloostri kiriku? Nad ehitasid kaitserajatisi ja vajasid selleks kive ja palke. 3. Mida heidab Russow ette Rakvere inimeste igapäevastele elukommetele? Hea elu oli muutnud rakverelased hooletuks. Iga päev käis ainult pidu. Kirikus ei käidud. Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. 4. Mida heidab Russow ette tartlastele seoses Tartu vallutamisega? Linna ei olnud vaenlase vastu kindlustatud. Kuigi oli suurtükivägi ja suurtükid, ei olnud rajatud valle või torne, kus neid kasutada. 5. Nimeta kolm erinevat etteheidet, mis Russow tartlaste suunas välja paiskab. Tartu alistus ilma ...
Ajalugu: I periood, Vanaaeg KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS (teemad, mille pärast eelmist kontrolltööd läbi oleme võtnud) NB. Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; a...
John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku
Ajalugu kordamine. MÕISTED! · Demokraatia poliitiline vorm, kus rahvas valib juhid nin riigijuhtimine toimub läbi rahva ja eksisteerviad demokraatlikud vabadused. · Diktatuur Valitsejal on piiramatu jõud, mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. · Totalitaarne diktatuur diktaetorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle, toimub inimõiguste rikkumine, kogu võim ühel inimesel või rühmal. · Autoritaarne dikt. kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma
Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetav võim. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline: keskvalitsus oli nõrk, koalitsioonivalitsus oli võimul, parteidevahelised tülid, tööpuudus riigis ning millest tekkisid rahutused ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus
§ 18 DEMOKRAATLIKUD SUURRIIGID MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Too viis näidet demokraatia leviku kohta Euroopas I maailmasõja järel. 1. Sõja võitsid demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid) 2. Demokraatlike riikide arv suurenes 3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides 4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil. RIIK SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA AMEERIKA ÜHENDRIIGID
Hitleri võimuletuleku põhjused: · Hitler lubas tühistada Versailles' rahu · Tuua maa välja majanduskriisist · Natsides nähti jõudu, kes suudavad ära hoida kommunistide võimuletulekut · Kommunistid ja sotsialistid ei teinud koostööd Hitleri Saksamaa Sisepoliitika · 1933 nimetatakse Hitler Saksamaa kantseleriks · Keelati kommunistide tegevus, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises · Kehtestati üheparteisüsteem · Kaotati demokraatlikud vabadused · Riigiorganid asendati natside poolt määratud juhtidega · Kehtestati meelsuskontroll · ,,Pikkade nugade öö"- 1934 a E.Röhmi ja teiste tähtsamate Saksmamaa juhtide tapmine · 1935 piirati juutide õigusi, ,,Kristallöö" 1938 teisitimõtlejate jälitamisel Majandus · Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses · Majandus riigi kontrolli alla, nelja-aasta plaanid · Hakati valmistuma sõjaks, eelisarendati sõjatööstust
- Põllumajandus aitas riigil kriisist välja tulla - 1928 teostati rahareform (esimesel jaanuaril) mark---- kroon ehk 100 marka = 1 kroon Sisepoliitika 1920 aastatel - 1920 võeti vastu esimene põhiseadus - Võim kuulus rahvale (demokraatlik riik) kes sai valida , hääletada ja algatada seadusi - Valida sai 20aastaselt. - Seadusandlikku võimu ühendas parlament ehk riigikogu 100 liiget ja valiti 3 aastaks - Rahvale kinnitati kodaniku õigused ja vabadused - 1925 kinnitati vähemusrahvastele kultuurautonoomia. - 1920 aastate keskpaigas muutus nõukogude liidus suhtumine Eestisse - 1924 suri Leenin . Järgnes võimuvõitlus .' - Kuna trotski pooldas maailma revolutsiooni , taheti sotsialismi tuua eestisse - Salaja toodi eestisse võitlejaid ja relvi - 1 detsembri varahommikul 1924 , alustasid mässajad rünnakuid tondikasarmutele ,
Abielu ja vabaabielu Igaüks meist teeb päevast päeva vabalt valikuid-kord suuremaid,kord väiksemaid. Kui õigeks need valikud osutuvad, näitab alati aeg. Riik kinnitab meie vabadused ja kohustused seadustega. Ja mõistagi on kõik pidevas muutumises-nii elu kui seadused. Mis siis on õige, kas abielu või lihtsalt koos olemine? Mina leian, et on palju paare, kes lähevad kokku ja lahku ilma, et oleks abiellunud. Leian, et alguses on loomulik lihtsalt koos olla ja üksteisega lähemalt tutvuda enne kui abiellumisele mõelda. Samas mõelda sellele, et paljudest kooseludest sünnivad lapsed. Suurel osal lastest on siiski mõlemad vanemad, kes elavad vabaabielus
Inimnäolise sotsialismi võimalikkusest Sotsialistlik riik on riik, kus on kehtestatud tootmisvahendite riiklik omand ehk kaotatud tootmisvahendite eraomand. Sotsialistlikus riigis on võimalik üldine plaanimajandus. Sotsialism pidi olema üleminekuaste kommunismile. Tänapäeval on sotsialistlikud riigid Põhja-Korea, Kuuba, Vietnam, ka Hiina. Stalinismi perioodil kehtestati tugev reziim, mis kiusas inimest taga. Suruti maha demokraatia, vabadused ja õigused. Sotsialismimudelit pidi jäägitult järgima ja tunnustama. Punaarmee olles 1945.a. vabastanud Ida-Euroopa riigid natsismist, surus enda all olevatele riikidele peale kommunistlikku valitsemiskorda. Kõigepealt võeti kommunistliku partei kontrolli alla jõustruktuurid (politsei ja kaitseministeerium), järk-järgult elimineeriti demokraatlikud vastasparteid ja nii kehtestati ainupartei võim e. sotsialistlik valitsemiskord Ungaris, ...
Sahaara kõrbes kauplevad nad väärismetallidega ja sooladega. Kaubandus Abiellumiseks peab mees naisele muljet avaldama oma hoolikalt valmistatud luulega. Ka naised ja kirjutavad meestele luulet, kuid nad kasutavad selleks eraldi tähestikku, mida õpetatakse emalt- abiellumine. tütrele. Kui paar otsustab abielluda, ei kaota naine oma võimu: talle jäävad alles kõik vabadused, telk ja loomad. Erinevalt teistest islamistlikest kogukondadest on tuareegi naistel võim mitmete sotsiaalsete ja majanduslike aspektide üle. Naised Naised oma nägusid ei kata, peavad armukesi ja otsustavad lahutuse korral vara jagamise üle Üheks nende iseloomulikumaks tunnuseks on meeste nägusid kattev indigosinine loor Mehed(Saha
I Peatükk - Üldsätted Põhiseaduse I peatükk sätestab Eesti riikluse ja riigi õigusliku ülesehituse põhiprintsiibid ning normid. Neil on oluline tähtsus kõigi teiste PS sätete suhtes. Juba peatüki pealkiri “Üldsätted” viitab asjaolule, et seal sisalduvatel sätetel on teiste PS normide suhtes üldine tähendus, need haaravad endasse osa PS teiste peatükkide sätteid. II Peatükk - Põhiõigused, vabadused ja kohustused PS II peatükk hõlmab 48 paragrahvi, moodustades rohkem kui veerandi PS mahust. Niivõrd põhjalik sätestus annab tunnistust PS teksti autorite kindlast sihist tagada Eesti Vabariigis võimalikult ulatuslik üksikisiku õiguste kaitse ning taastada Eestis tsiviilühiskond. Põhiõigused on põhiseaduse jõuga subjektiivsed õigused. Põhiõigused sisalduvad PS-s küll
tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest. heloot - kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselani- kud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut. Strateeg – väejuht, strateegia tundja.
juunil 1920 (jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli rahvas, aga rahvahääletust selle vastuvõtmiseks ei korraldatud.Seda iseloomustatakse väga demokraatliku põhikorra aktina, see tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. Põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Üheks demokraatia kriisi põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Teiseks põhjuseks võib pidada häirivaid suhteid lääneriikidega Eestis pärast 12. märtsi kehtestatud riigipöörde autoritaarset riigikorda: demokraatiapiirangud tekitasid paratamatult tõrjuvaid hoiakuid.Autoritaase
kulda. 1620. aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, nagu näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Ameerikasse asumise taga peitusid sageli ka majanduslikud põhjused. Koloonia anti loomisel vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud siiski viimaste õigust asumaale, kõrgeim võim kuulus seal ikkagi Inglise kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal. Mida enam asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas Briti tolli-ja maksupoliitika ning inglise kuninga poolt määratud kuberneri õigus panna veto koloonia seadusandliku kogu otsustele. Septembris 1774 kogunes esimest korda Ameerika asumaade kontinentaalkongress, mis katkestats kaubavahetuse Suurbritanniaga
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
(62,5%) Maailma demokraatlikud riigid: mida heledam seda demokraatlikum Partially free, not electoral democracies Not free, not electoral Free, electoral democracies Partially free, electoral democracies democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik
Naisi hinnati, sest nende tööjõud oli odavam, kui meeste. Suhtumine Naistel oli otsustamisvõimet vähe, kuid see ei puudunud.Näiteks mees ei võinud ilma naise nõusolekuta kasutada ühist vara.Naine oli mehest sõltuv ja kõik olenes mehe positsioonist ja varadusest.Mehed vastutasid ka naiste eest, ainult omavahelistes tülides olid naised enda eest vastutavad. Naiste õigused ja vabadused olid erinevad piirkondades.Vahemere-äärses Euroopas olid õigused väiksemad kui Põhja-Euroopas.Mida rohkem oli õigusi, seda rohkem neist peeti lugu.Oli naisi, kes ehitasid oma elu üksi üles ja said hakkama- haritud.Hoolekandesüsteem kandis hoolt lesestunud ja perekonnata naiste eest.
6. Kreeka põhjused iseseisvuse saavutamine Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust. Oldi vastu absolutismile. Sooviti vabaneda Austria võimu alt. Tagajärjed Euroopas tagurlus jälle, nõrgenes absolutistlik riigikord, kehtestati põhiseadused, demokraatlikud vabadused ja õigused. 8. Feodaalgandide kaotamine põllumajanduses, laiem tegevusvabadus. Tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Vasallriik mõne suurriigisõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisuse. Reini liit prantsusmaa kontrolli all olev 16 saksa riigiliit Reaktsioon vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus Püha liit ristiusupooldamine, mis tähendas endise seisusliku korra kaitsmist euroopas.
AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi kuningas – täidesaatva võimu pea b) Poliitilised rühmitused SK-s: žirondiinid – mõõdukad revolutsionäärid (Gironde’i maakonna järgi). Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlus ja haritlased (264 saadikut) jakobiinid – vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi).
Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika ja teaduse revolutsioon, õigused ja vabadused, demokraatia areng, klassiühiskond, inimeste liikuvus, linnastumine, hariduse ja kultuuri tõus Infoühiskond Kõrgtehnoloogia tootmine, tertsiaarseektor suure tähtsusega, demokraatia süvenemine, globaalne küla, kõrgharidus esmatähtis, teadus- ja arengutegevus. Börs turg, kus sõlmitakse töö- ja väärtpaberi ja kaubatehinguid. Kõrgtehnoloogiline tootmine uusimatel teadussaavutustel põhinev tehnoloogia. Mikro ja nanotehnoloogia, arvutite tootmine, robotitehnika, geenitehnoloogia jne.
õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele • Õigus väärikale elatustasemele • Õigus arstiabile • Õigus sotsiaalsele kaitsele Kultuurilised õigused • Õigus haridusele ja kultuurile • Õigus rahvuskultuurile ja –keelele • Õigus teabele Euroopa inimõiguste kaitse süsteem • EIÕK – määratakse kindlaks iga üksikisiku võõrandamatud õigused ja vabadused • EIÕK alusel võib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole • Euroopa Sotsiaalharta (1996) – sotsiaalpoliitika kujundamine ja põhiliste sotsiaalsete õiguste kaitse • ESH – õigus tööle, õiglastele töötingimustele, õiglasele töötasule, tervise kaitsele, sotisaalkindlustusele, sotsiaal- ja arstiabile Euroopa Inimõiguste Kohus • 2011-2020 esindab selles Eestit endine
kohtlemise eest. Inimeste õigused Inimeste õigused (Majanduslikud) (Kultuurilised) Õigus tööle ja puhkusele. Õigus Õigus haridusele ja kultuurile. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Õigus teabele. Õigus rahvuskultuuri ja keele tervise kaitsele ja arstiabile. säilitamisele. Inimeste vabadused Inimeste kohustused - - - - - - Turumajandus Riigi ülesanded majanduses Arenenud riikides valitsev Turumajanduses peab riik suurendama majandussüsteem, mida iseloomustab konkurentsi, arendama ettevõtlust, majandusvabadus, konkurents ning hinna tasakaalustama nõudmist ja pakkumist,
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus.
tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust *keelati omandada lennuväge ja allveelaevu *Tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada *koostöö arendamiseks erinevate rahvaste vahel *Et tagada rahvaste õigused ja vabadused. I maailmasõja tagajärjed: *Hukkunuid üle 10 miljoni, haavatuid poole rohkem *Laostatud majandus ja suured purustused *Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine *Jõuvahekordade muutumine maailmas (Tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, suurriigiks Itaalia) *Lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste ja moraali allakäik *Demokraatia kriis ja üleminek diktatuuridele paljudes Euroopa riikides
rahvahääletuste kaudu. Kehtib ühepartei süsteem. Erakondade tegevus Mitmepartei süsteem . piiratud või ühepartei süsteem. Pidevalt rikutakse Inimese vabadusi ja õigusi Rahvale on tagatud inimõigusi. piiratakse. õigused ja vabadused. Inimesi hoitakse pideva Inimesi ei hirmutata ent Inimeste järele ei nuhita hirmu all, kontrolli teostavad mõningal määral ega hirmutata neid, sala - ja julgeolekuteenistused kontrollitakse rahva puuduvad vangilaagrid. ( nt Saksamaal Gestapo ), meelsust. rajatakse vangilaagreid, massirepressioone. Mõeldakse välja sisevaenlased ( nt Saksamaal Sise vaenlasi välja ei mõelda haritlased, juudid ) Nt
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile...
Eesti kodakondsuse võib ära võtta juhul, kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse, püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda, esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud või kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus olla ustav põhiseadusele, kaitsta Eesti iseseisvust ning osa võtta riigikaitsest. Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis viibivatel välismaalastel on kohustus säästa elukeskkonda ning järgida põhiseadust. Lisaks on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest ning kooliealistel lastel on kohustus koolis õppida
Eesmärgid: * Saksa tahtis endale kolooniaid ja Inglismaast tugevam olla *Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku *Eesmärk purustada Prantsus ning kehtestada oma võimu Euroopas *Saksa toetas A-U´d. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada *koostöö arendamiseks erinevate rahvaste vahel *Et tagada rahvaste õigused ja vabadused. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping: Saksaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksa loovutama Prantsusele Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia
eesotsas riigivanemaga. 1923 majanduskriis Rahvasteliitu.1921 Kohustuslik kooli haridus Väga demokraatlik, sest Paljudel erakondadel Vene turu ja tooraine allikate puudus riigipea ametikoht. Tunnustuse saamine 1921- alguses 4.kl pärast kadumine. demokraatlikud vabadused. 1924. Kommunistide 1922 Balti liidu loomise 6.klassini. B) Uus majanduspoliitika A)Vaikiv ajastu 1934-1938 relvastatud võimuhaaramis- katsed. Uute kõrgkoolide rajamine. Põllumajanduse Parlamenti kokku ei kutsua, katse Tallinnas. 1920-ndatel aastatel 8. köitelise Eesti Entsü-
Vene Erakond eestis on asutatud 01.oktoober 1994. Ise peavad nad ennast 1920. aastal loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglasteks. 1996 aastal VEE'ga Vene Rahvapartei (VRP). Hiljem ühinevad nendega veel Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ) ja Konstitustioonierakond (KP). Nende praegune esimees on Stanislav Tserepanov, kes sai selle koha aastal 2002. Nende ideoloogia on vene vähemus, konservatiivne. Kodanike põhiõigused ja vabadused Tuleks vähendada kodakontsuseta inimeste arvu riigis, teiseks riigi keeleks sätestada vene keel. Samuti peaksid kõikidel olema võrdsed õigused vaatamata rahvusest, soost ja poliitilistest õigekspidamistest. Majanduspoliitika VEE seisab tarbija õiguse kaitse eest. Samuti tahetakse pensionärid ja paljulapselised pered vabastada maksudest. Kulude vähendamine riigiaparaadi, armee ja omavalitsuste kulult.
hakkas levima ka lihtrahva hulgas. See andis inimestele suurema võimaluse(kõigile kes tahtsid) õppida ning omandada erinevaid elukutseid. Positiivne oli ka see, et luterlus võidutses, kuigi võib-olla oleks katoliikluse taastamine olnud parem, aga seda me ei tea. Hea oli ka see, et Eestimaa elanikud said taastuda ja paraneda, kuna kahe sõja vahel, oli üsna pikk periood. ,,Vanal heal rootsi ajal" oli halb see, et ka linnadesse tulid muudatused: need kaotasid oma linnaõigused ning nende vabadused olid piiratud. Rootsi tegi linnadele palju korraldusi ja hakkas neid oma huvidele allutama. Nüüd oli nii, et näiteks linnad, kus polnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Ka talupojad said neis muudatustes palju kahju, kuna neil polnud enam võimalust linna põgenemisega vabaks saada. Rootsi ajal oli kindlasti veel positiivseid ja negatiivseid külgi. Kuna minu jaoks oli seal rohkem miinuseid, siis ma arvan, et selle aja nimetamine ,,vanaks heaks rootsi ajaks" ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
